Astronoomia-oli lahutamatult seotud taeva- kehade järgi ennustamise e. astroloogiaga. Kuukalender. Surmajärgsus-Inimene elab edasi oma lastes. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi väravate või paadiga üle allmaailmajõe. Jumalad- Anu-oli taevajumal ja jumalate isa Enlil-oli Anu poeg, jumalate kunaningas, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset. Ea- oli maa-aluste vete ja sügavuste vali- tseja, Enlil vend või poeg Istar-oli taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Marduk-oli Babüloni jumal. Oli tähtsusetu enne Babüloni esilekerkimist. Templid-kuna tempel tähendas jumala kohal- olekut ja seega kaitses linna. Babüloni rippaiad. Tsikuraat-kaitsejumala astmiktempel
Jan-Are Nursi Usund. Mesopotaamia usk sarnaneb Egiptuse usule. Usku levitasid preestrid. Jumalad olid Egiptuselt üle võetud. Kuningas Jumala maine asemik. Jumalaid palju. Tähtsamad jumalad. Taevajumal Anu- Jumalate isa. Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal Enlil- Jumalate tõeline kuningas ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar Viljakuse jumal Tammuz Kaitsejumal Marduk Maailma ja inimese loomine. Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub. Usutakse, et kõige pealt oli vesi, siis taevas ja maa. Surmajärgsus. Erinevalt Egiptlastest ei uskunud Mesopotaamia elanikud, et peale surma minnakse paradiisi, kus edasi elatakse. Üritati elada võimalikult kaua.
Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. Jumalad Enamus sumeri päritolu. Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kangelaseepika Mitme eepose kangelane oli muistne sumeri valitseja Gilgames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ''Gilgames ''. Teadus
Utnapistim akaadi laadine nimi vastab ka sumerite laadilise nimele Siusudra (,,See, kes leidis pikade päevade elu"). Jutustus algab sellest, kuidas jumalate koosolekul oli tehtud otsus kogu inimkonda hävitada. Sellise otsuse põhjust ei olnud mainitud (akaadide teises eeposes Atrahasisest oli mainitud, et jumalat Enlili olid inimesed häirinud oma kisaga, mille pärast läks ta vihaseks ja püüdis igasuguste meetoditega inimrassi hävitada). Üks veeuputuse algatajatest oli jumal Enlil, kes võtis teistes jumalatest sõna, et nad ei hakka aitama ega rääkima inimestele tulevasest veeuputusest. Jumal Ea otsustas päästa oma lemmiku ja talle kiindunud inimest- surupaki linna valitsejat Eufrati jõe kaldal- Utnapistimit, keda eepos nimetab ,,See, kellel on suurim mõttetarkus". Selleks, et mitte rikkuda vande, Ea räägib Utnapistimile unes, et ta peab ülesehitama laeva ja ettevalmistuma enda päästmiseks. Veel Ea soovitab Utnapistimile rääkida
). Aastal 612 ekr vallutati Assüüria riik, assüüria vaenlaste poolt üheskoos, sellega oli assüüria purustatud . Mesopotaamia usund . Mesopotaamia elanikud kujutasid jumalaid inimestesarnastena. Arvati et jumalate elupaik on taevas. Igale tähtsamale jumalale oli oma tsikuraat ( astmiktempel ) . Jumalaid oli palju. Igale loodusnähtusele / nähtusele oli oma jumal. Kõige tähtsam jumal oli Enlil. Babüloonlased arvasid, et Marduk on samatähtis kui Enlil. Ilu, armastuse ja sõjajumalanna oli Istar. Mesopotaamlastel ei olnud nii suurt ettekujutust surma järgsesse ellu, kui egiptlastel. Mesopotaamia teadus . Mesopotaamlased tegelesid astroloogiaga, ehk õppisis ennustama tulevikku unenägudepõhjal, taevakehade liikumise põhjal ja jumalatele ohverdatud loomade sisikonda uurimisel. Mesopotaamlased vaatlesid taevakehade liikumist ja arvestasid kuu ja
Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad antropomorfsed (inimesekujulised) ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Jumalatele ehitati võimsaid templeid. Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle valitseja. Horos Taevajumal. Osiris viljakuse jumal ja surnute valitseja. Amon Teeba jumal. AmonRa Uue riigi peajumal. Anu Taevajumal ja jumalate isa. Enlil Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Ea oli maaaluste vete ja viljakuse kehastaja. Istar oli taeva kuninganna, armastuse ja viljakuse kehastaja. Marduk oli Babüloni jumal. Viljakuse jumal Ea Karistada kardeti saada pärast surma Austati väga lahkunuid Surnukehad palsameeriti Maeti hauakambrisse koos tarbeesemetega Vahel pandi kaasa ka lemmikloom Kassi sarkofaag
olid inimese keha ja looma või linnu kehaga. Jumalate tähtsus oli suur ning neid oli tohutult palju. Usuti surmajärgsesse ellu. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Itar, ning Marduk. Religioon oli mõlemas riigis, ühes usuti rohkem, teises vähem. Egiptuses oli ellusuhtumine sügavalt religioosne. Jumalaid peeti väga tähtsateks. Tähtsaim jumal oli seal Ra ning hiljem Amon-Ra, kui Teeba jumal Amon sulandus ühte Ra-ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale
Horos – Egiptuse pistrikukujuline taevajumal Osiris – Egiptuse viljakusejumal ja surnute valitseja. Isis – Osirise õde Seth – viljatu läänetuul Templid – jumalate maapealsed kojad. Sarkofaag – kirst Sinuhe jutustus – ülik sinuhe minavormis lugu, hauatekst. Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja Marduk – Babüloni jumal Tsikuraat – astmiktempel Gilgameš – sumeri kangelas eepos Mõisted lk 71, 73 Maagid – Pärsia riitusi sooritavad inimesed
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused. Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres.. Egiptus oli eraldatud Vahemere ja Punase merega, seega oli see muust maailma tegevusest suhtelistelt eraldatud. Kuid tänapäevane Iraak ja tolleaegne Mesopotaamia suhtles välisriikidega rohkem kuna oli vaja saada materjale: kivi, metalle ja eelkõige puitu. Kuna mõlemad riigid asusid jõe kallastel siis tõi see kaasa üleujutusi mis põlluharijatele oli meelepäraks. Niiluse üleujutuste tõttu olid kallastel viljakas muld. Mesopotaamias seda nii tähtsaks ei peetud kuna nad asusid viljaka poolkuu alal ja nad ei olnud ka korrapärased. Religioon oli mõlemas riigis olemas kuigi ühes vähem teises rohkem. Egiptuses oli jumalaid vähem kuid neid võeti tõsisemalt. Tähtsaim jumal oli Ra, h...
Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopot...
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid: sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel. Seetõttu, et Egiptus oli ümbritsetud Vahemere ja Punase merega, oli see kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe keks-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähtsad ning korrapärased. Tänu üleujutustele oli Niiluse kallastel viljakas muld ning väga hea põldu harida. Mesopotaamias...
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
palmid. Levinud olid astroloogia, põlluharimine, käsitöö ja majapidamine ning häid tulemusi saadi ka matemaatikas. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe rannikul oli aga vaja maad kuivatada. Pöörati tähelepanu elule enne surma ja usuti, et jumalate karistused toimusid siinpoolses elus. Tuntuimateks jumalateks olid taevajumal ja jumalate valitseja Anu, jumalate kuningas, Anu poeg, Enlil, Maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea, taeva kuninganna jumalanna Istar ja Babüloni jumal Marduk.
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad. Tähtsaim jumalanna oli armastusejumalanna Istar; oluline oli ka kaitsejumal Marduk, kes hakkas järk-järgult saama jumalate kuningaks. Arhitektuuris oli olulisim templite ehk tsikuraatide ehitamine. Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega
poisid õppeaineteks kirjtamine, lugemine, matemaatika, astronoomia, astroloogia, geograafia. TEADUS praktilise suunitlusega matemaatikas tunti ruut- ja kuupjuurt, kasutusel 60ndiksüsteem astronoomia oli tihedalt seotud astroloogiaga astroloogias avastati taevakehade liikumine ja ennustamine. KIRJANDUS kangelaseeposed, eepilised poeemid. Tähtsamad jumalad ja nende kujutamine: ANU taevajumal; ENLIL jumalate kuningas, kuningavõimu kaitsja; EA maa-aluste vete ja sügavuste valitseja; ITSAR taeva kuninganna; MARDUK Babüloni jumal. Pea kõik kujutati inimesetaoliselt. Preestrite ülesanded ja roll ühiskonnas: Suurmaavaldajad. Prestiiz ühiskonnas kõrge. Arvatavasti pärinesid nende seast ka riigi valitsejad. Surmajärgsus: Pöörati tähelepanu elule enne surma. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head
MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon religioon, kus on palju jumalaid. Jumalat tähistav sõna Dingir, jumalaid samastati taevakehadega. Panteon ühinenud jumalaskond; kaasas kõiki Mesopotaamia jumalaid, keda austati. Nippur linn, mille peajumalaks oli taevajumal An ja tuuleisand Enlil. Nanna (veekogu), millest loodi maailm. Jumalad lõid inimesed, kuna oli vaja teenreid. Maailmas toimuvad sündmused on ette määratud, kirjas tahvlitel, mida valvab Enlil. Kuningaid peeti jumala lasteks. Ülempreestreid peeti jumalate vahendajaks. Surm on maa, kust tagasi ei tulda. Savine, pime, söödi muda, hing ja kõik lakkas olemast. Aja jooksul suri usund välja. Mõjutanud palju Lähis-Ida kultuure. JUDAISM Üks kolmest Abrahami usundist. Üks jumal Jehoova. Sünagoog on
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaa...
Mesopotaamia Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitat...
neid oli 740, kuid võib olla ka rohkem). Usuti surmajärgsesse ellu. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon- Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hothor, Anubis ja Thot. Mesopotaamia- Jumalate kogu ehk panteon. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed (inimkujuga) ning neid kujutati suure perena. Inimesed pöörasid suurt tähelepanu elule enne surma. Tähtsamaid jumalaid (jumalannasid) oli viis: Anu, Ea, Enlil, Istar, ning Marduk. 6. Babüloonia seadustekogu, mis kehtestati 18. saj. e.Kr. Seadused olid raiutud kiilkirjas 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse. Sisaldab enamasti tsiviil- ja kriminaalõiguste küsimusi. Karistuspõhimõtteks oli talioon (,,silm silma, hammas hamba vastu) ning rohkesti nähti ette surmanuhtlust. 7. loodusliku tasakaalu säilitamine egiptuses oli väga tähtis põlluharimise koha pealt. kuna
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel · Templitel ja preesterkonnal oli juhtiv osa, tsiilvõim oli kuningate käes · Semiidid-juudid tänapäeval, võtsid üle kõik sumerite nipid, tavad ja kombed. Riiklus ja ühiskond Mesopotaamias Uus-Babüloonia- Nebukadnetsar II, vallutas Jeruusalemma, tema kä...
Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri. Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele. Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso- potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad t...
S U M E R I K U L T U U R ID K a d r i-C a th r in e K a a r t SR 10 Maa, rahvas, keel Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi-ga "musta peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi ,,tsiviliseeritud isandate koht". Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla isegi välimuselt. Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje. Orjatarid esimesed mälestised kudusid, sõtkusid, savitahvlitel jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri ...
lahutas, tuli see sugulastele tagastada. Mehel võis olla mitu naist ja sel juhul oli igal naisel õigus oma kaasavara just oma lastele pärandada. Mehele oli lubatud abieluvälised seksuaalsuhted, naisele seevastu mitte. Tal võis olla vaid sekuaalsuhted oma mehega ja kui juhtus petma, seoti naine koos temaga patustanud mehega kokku ja visati jõkke. Mees võis siiski oma naisele armu anda. Kõige olulisem roll majanduselus kuulus riigivõimudele. 5. Jumal Enlil (semiidi Bel) oli taevajumala Anu poeg. Jumalate kuningas ja inimliku kuningavüimu kaitsja. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Babüloni jumal Marduk. Oli enne tähtsusetu, aga tõusis panteoni etteotsa sellest ajast, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Babüloonias peeti Marduki jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnas...
tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks. Ruumid igapäevasteks ja religioosseteks kombetalitusteks, majandustegevuseks. Templiõuel ohverdati loomi, mis oli üks olulisemaid rituaale. Ennustuskunst ja astroloogia Ennete lugemine oli väga oluline. Tähtsaid otsuseid ei võetud jumalatelt nõu
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
4.Mesopotaamia ühiskonnakorraldus · Olulisel kohal preesterkond-suurmaavaldajad · Hiljem valitses linnriiki kuningas-sõjaväe juhtimine ja kohtumõistmine. · Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna · Madalamal positsioonil rentnikud ja orjad · 5.Religioon Mesopotaamia panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalt. Esimene neist oli Anu-taevajumal ja jumalate isa,tark ja lugupeetud,kellelt teisedki jumalad sageli nõu küsisid. Teine oli Enlil,Anu poeg,jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja ,käsutas tuult,tormi,vihma ja pikset,ning edendas viljakust. Kolmas oli Ea-Maa-aluste vete ja sugavuste valitseja .Inimkonna soosija ,kes tõi inimestele kultuuri. Jumalanna Istar oli taeva kuninganna ,armastuse ,seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja.Marduk oli Babüloni jumal.Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestkostjaks. 6.Teadussaavutused Matemaatika-kasutati kuuskümmendsüsteemi
Üsna varasest perioodist kujunes välja tähtede pealt ennustamine, oma tipu saavutas Uus-Babüloonia ajal (1 at ajal). Mesopotaamia jumalad moodustasid antropomorfse pantheoni. Nagu suur jumalik perekond, mille liikmed olid antropomorfsed. Nägid välja nagu inimesed ja olid ka sisult sellised. Erinesid eeskätt oma surematuse poolest inimestest. Neil võis olla ka puudusi, nõrkusi, vigu. Väga selged sarnasused kreeklaste pantheoniga. Tipus kolme suure meesjumala triaad: An, Enlil ja Enki (semiidi nimetustega Anu(m), Bel, Ea) An (Anu(m)) oli taevajumal kõrge sinitaeva jumal, seondus tähtedega, oli astronoomia/loogia jumal, seotud ka kalendriga. Oli jumalate isa. Taevast tarkust omav jumal, selline, keda kujutati eaka mehena. Tema lemmiklinn oli Uruk. Müütides väga olulist rolli ei mänginud. Enlil e Bel peajumal; õhuisand, tuule ja tormi jumal. Viimasel kümnekonnal aastal ta seda enam ei ole. Asjatundjad pole üksmeelt saavutanud. Seondus härjaga, oli
abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi.Mesopotaamia linnad-on linnatsivilisatsioon.paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid,elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi.Linnad oli kitsadja tänavad kõverad,mille kõrval seisid külg külje kõrval lameda katusega tellistest majad.tänavatel oli häälekas kauplemine.Mesopotaamia usk-Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust.Ühiskond-kõik pidid täitma valitseja korraldusi ja nii Maailma ja inimese loomine-Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle.Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst
jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. · EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt. Tähtsamad jumalad (jätkub) · SIN kuujumal, hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust, oskas tähtede järgi ennustada.
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
hakkas valitsema Nebukadnetsar II, taastas Babüloni, rajas sinna rippuvad ajad ja templeid, sealhulgas Paabeli torn, 539 langes Pärsiale Hammurapi seaduste järgi oli 3 seisust: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad, kui süüdlane ja kannatanu olid samast seisusest, siis oli 1-1, kui erinevast, siis kõrgemast seisusest sai trahvi Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, pehme savitahvli sisse vajutati pulgaga märke, arenes piltkirjast Jumalad olid Anu (taevas), Enlil (jumalate kuningas), Ea (vesi), Istar (armastus), Marduk (Babüloonias jumalate kuningas) Tsikuraadid olid astmiktemplid, mis olid püstitatud jumalatele Gilgames, Enkidu, Istar, surematus Matemaatikas kasutati kuuekümnendsüsteemi, mis on ka praegu kasutusel, mõõdeti nurki ja aega, osati arvutada ruut- ja kuupjuurt Astronoomia oli seotud ennustamisega, tähistasid tähetarkust Kuukalender, milles oli 12 kuud, aga oli 11 päeva lühem, mistõttu pandi valitseja korraldusel
2) Ra -Peajumal 3) Nut-taevajumal Egiptuses 4) Geb-maajumal Egiptuses 5) Osiris-allilma valitseja ja viljakus 6) Isis-armastuse ja viljakuse jumal 7) Horos-taevajumal, osirise ja isise poeg 8) Anubis-matusetalituse jumal 9) Menes-Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse 10) Tutanhamon-Vana-Egiptuse vaarao 11) Hammurapi-Vana-Babüloonia kuningas 18.saj eKr 12) Anu-Mesopotaamia taevajumal 13) Enlil –Mesopotaamia tuule-, tromi-, vihma- ja piksejumal 14) Enki-Mesopotaamia maa aluste vete ja sügavuse jumal 15) Apsu-mageda vee maa-alune jumal, kellest said alguse jõed ja järved 16) Tiamat-mere jumal 17) Ištar-päikesejumal 18) Marduk-Babüloni kaitsejumal, kuningavõim 19) Nebukadnetsar-Uus-Babüloonia valitseja 1) Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.)
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga kirjutuspulga abil tooresse savisse( u aastal 3000 eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · A...
EGIPTUS MESOPOTAAMIA Geograafiline * ulatus Niiluse esimesest * asus jõgede vahelisel alal. Pärsia asend kärestikust jõe suudmeni lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise * jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaara...
Samuti kui Egiptuses, oli ka Mesopotaamias usk seotud riigivõimuga, põhjendas ja kinnitas valitseja ka jumalate asemiku juhtpositsiooni. Erinevusena, ei peetud Mesopotaamias kuningaidjumalateks, nad olid riigi ülempreestrina vaid inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Sellest tulenevalt, ei pööratud siinsetes uskumustes kuningale kaugeltki nii suur tähelepanu. Mesopotaamia religioon oli mõneti rahvapärasem. Anu Taevajumal, jumalate isa. Enlil Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal. Tõeline jumalate kuningas. Ea Maa-aluste vete ja sügavuste isand. Samas Päikesejumal, jumalate kohtumõistja, inimlike seaduste kaitsja. Istar Taeva kuninganna, sugulise asrmastuse ja viljakuse kehastaja. Marduk Babüloni kaitsejumal. 8. Egiptlastest erinevalt, ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Mesopotaamlased lootsid elada
1)Mida nimetatakse tsivilisatsiooniks ja tsivilisatsiooni tekkimise eeldused? Suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ning kirjandust. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Regulaarsete üleujutuste tõttu oli seal viljakas muld. Siis kui inimesed läksid üle viljelusmajandusele ja enamasti kasutati ka metalli. 2) Tsivilisatsiooni tunnused? Igas tsivilisatsioonis olid inimesed üle läinud viljelusmajandusele ja kasutasid metalli. Sellega hakkas kujunema ühiskondlik tööjaotus (mehed tegid põllutöid ja naised lihtsamaid töid). Ühiskond hakkas jagunema erinevateks varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad...
palmid. Levinud olid astroloogia, põlluharimine, käsitöö ja majapidamine ning häid tulemusi saadi ka matemaatikas. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik maa kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe rannikul oli aga vaja maad kuivatada. Pöörati tähelepanu elule enne surma ja usuti, et jumalate karistused toimusid siinpoolses elus. Tuntuimateks jumalateks olid taevajumal ja jumalate valitseja Anu, jumalate kuningas, Anu poeg, Enlil, Maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea, taeva kuninganna jumalanna Istar ja Babüloni jumal Marduk.
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
palju vastandlikke müüte ja petusi seotus riigivimuga phjendas ja kinnitas valitseja positsioone kuningaid ei jumalikustatud, nad olid vahetalitajateks ilmaliku ja jumaliku maailma vahel rahvap rased jooned jumalad entropomorfsed ehk inimn olised. T htsamad neist: taevajumal Anu, tuule,tormi, vihma ja piksejumal Enlil, maaaluste vete ja sügavuste jumal Ea, t htsaim jumalanna Istar (armastuse ja viljakuse jumalanna) igal linnal oli oma kaitsejumalus erinevad müüdid maailma loomisest, mille ühiseks jooneks oli uskumus, et jumalad lid inimese endi eest tle. Rahvastiku liigset juurdekasvu v lditakse laste suremuse abil. surmaj rgsusele ei pratud suurt t helepanu
5 aastat Kangelaseeposed nt ''Gilgames'' Jumalad Palju rituaale seoses Jumalatel inimlike nendega. Neid ülistati ja iseloomujooni. neist peeti palju lugu. Sageli ANU - taevajumal, jumalate olid nad looma/linnu peaga. isa Nt pistrikupea = Horos. ENLIL - tuule, tormi, vihma, piksejumal. Umbes 740 jumalat. EA - maa-aluste vete ja Tähtsamad jumalad: sügavuste isad, tark, kaval. RA - päiksejumal, hiljem Amon-Ra HOROS - taevajumal OSIRIS - viljakuse jumal, surnute valitseja. Surmajärgsus
tohutu, jumalate austamiseks tehti rituaale, mis tõi kaasa jumalate toetuse, austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. mesopotaamia jumalad (inimese sarnased) anu teavajumal, enlil - tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, ea sumerijumal, maa aluse vete ja sügavuse valitseja, istar taevakuninganna, marduk babüloni jumal, jumalate austamine omistati inimlikke omadusi, iga linna elanikud osutasid linnajumalale erilist au, jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel.
2Püüti usuga rahvast kontrollida 3jumalaid seostati planeetidega Mesopotaamia erinevus Egiptusest usu osas seisneb aga selles, et siin ei pööratud tähelepanu elule pärast surma. Mesopotaamia jumalad olid antropomorfsed, mis tähendab, et neil oli inimese välimus ja iseloomujooni ....................................................................................................................................................... Peajumalaid oli 3 Anu , Enlil ja Ea Jumalannadest oli oluliseim Istar , kes kehastas armastuse ja viljakusejumalannat Marduk muutus tähtsaks jumalaks seetõttu, et ta oli Babüloni kaitsejumal ja kuningas Hammurapi allutas Babüloni valitsejana enda alla kogu Mesopotaamia Mesopotaamia usk oli pragmaatiline, mis tähendab seda, et ta oli suunatud jumalate austamisele inimese elu ajal, et jumalad hästi suhtuksid Jumalakodadeks ehitati templeid kus toimus tähtsaim usuline rituaal ohverdamine ja tuleviku ennustamine
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega o Neid oli samamoodi hästi palju nagu Egiptuseski o Mesopotaamias oli ka usk seotud riigivõimuga 3. Jumalad! EGIPTUS o Muistsete egiptlaste täh...
rajasid niisutussüsteeme ja osalesid ehitustöödel Tähtsamad jumalad Egiptus osad kehastasid loodusnähtusi, osad loomad/linnud. Ra peajumal, Osiris viljakuse jumal ja allmaailma valitseja, Isis Osirise õde ja abikaasa ning viljakuse jumalanna, Horos taevajumal, Seth kõrbete jumal, Anubis matustetalituste jumal, Thot - kuujumal Mesopotaamia Anu taevajumal, Enlil tuule, vihmajumal, Ea maaaluste vete isand, Sin kuujumal, samas päikesejumal, Istar taevakuninganna, Tammuz viljakusjumal, Marduk - kaitsejumal Surmajärgsus Egiptus usk surmajärgsesse ellu, palsameerimine (siseelundite eemaldamine, keha kuivatamine), Mesop ei usutud nii palju surmajärgsesse ellu, aga allmaailm oli olemas Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism Ehnatoni tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest
· Hammurapi seadused. Müüdid, legendid : · Maailma alguse müüt Alguses oli vaid vesi, millest sündisid maa ja taevas. Maailma kujundasin isane mage- ja emane soolane vetevoog, kellest sündisid esimesed jumalad. · Inimese loomise müüt Jumalad lõid, et keegi nende heaks tööd teeks. Inimene pidi olema ,,tööriist". · Üleujutuse legend Enlil korraldas inimkonna hukatamiseks suure veeuputuse. Ea aga päästis mõned inimesed oma laevaga, et siiski säilitada inimkond. Hauatagune elu : · Mesopotaamlased arvasid, et hauatagune elu on trööstitu, pime ja halb. Mingeid ettevalmistusi ei tehtud. · Nad pidasid olulisemaks maapealset elu kui inimene on siin hea, siis on ka peale surma teda eest ootamas hea elu. Arvati, et allmaailma pääseb läbi väravate või paadiga mööda allmaailma
nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel. Mesopotaamia jumalad ja nende austamine Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Istar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil, maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. Religioonide võrdlus EGIPTUS Jumalad rohkem loomakujuga Templid Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
