PALEOLIITIKUM - vanem kiviaeg, eluviis oli rändav, kivist tööriistad, esimesed puitrelvad, töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid ...
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habi...
Ajalugu (Vana-Idamaad) 1. Kus, millal ja miks tekkisid vanimad tsivilisatsioonid? Mille poolest olid nad sarnased? V: Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad.
INDIA HIINA JAAPAN 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse kultuur IV aastatuhat e.Kr 5 saj. II poolel loodi ühtne riik. (üks inimkonna vanemaid kõrgetasemeline keraamika ja II kõrgkultuure) aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, dzainism Taoism, konfutsianism, budism, Budism, sintoism, zen-budism õpetused (kõigile neile on ühine usk chan-budism hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud keerukale Algselt templid, mille eeskujuk...
Kr (keraamika), II aastatuhat e. 3-5 sajand. aastatuhandel e. Kr. Kr (arhitektuur) 11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu Usunditeks olid Idamaad konfutsianism ja taoism. Algseks usundiks oli sintoism, mis dzainism ja need olid rajatud Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja õpetab, et kogu loodus on hingestatud. looduse kontrastide, hävitavate ja pidas selle saavutamise vahenditeks Usuti, et keiser, kes oli vahendajaks
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja
riiklik korraldus Tsivilisatsioonide tekke põhjused (kaks erinevat arvamust): rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiz ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel 4. Vana-Idamaad Egiptus: Loodusolude mõju ajaloole: Eraldatus, suletus (idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad), mis hoidsid sissetungide eest ning kaitsevajadus ei nõudnud palju tähelepanu. Kuid samas pidurdas suhtlemist välismaailmaga. Inimene nägi looduse võimsust (Niiluse üleujutused = inimese sõltuvus loodusest), mis on üks usu alustajatest, sest see jõgi ujutas üle süsteemselt ja ettearvatavalt. Ajaloo põhietapid:
Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile 1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe. Tornid koosnevad kiht-kihilt arhitektuurilistest elementidest ning kõige peal on suur padjakujuline ümar element-amalaka. Khajura...
Millised olid ristisõdade tagajärjed Idamaadele ja Euroopale? Ristisõjad on sõjaretked, mida korraldati 1096.-1270.aastatel katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste ja ketserite vastu. Eesmärk oli suurendada paavsti autoriteeti, mis tähendas Jeruusalemma ja Püha Maa muhameedlastelt vallutamist ning ülemaailmse paavstiriigi loomist. Ristisõdades olid vastakuti 3 tsivilisatsiooni: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants, mille vahel küll süvenes vaen, kuid mis said sõja lõppedes mõjutatud üksteisest. Ristisõdade tulemusena virgus eurooplaste suhtlemine Idamaadega: arenes kaubandus, õpiti tundma paljusid tundmatuid käsitöövõtteid, nagu näiteks paberi valmistamine, mis on tänapäeva Euroopas äärmiselt tähtsaks materjaliks saanud. Peale selle tutvuti ka võõramaa saadustega: roosuhkru, riisi, aprikoosi ja sidruniga, mida leiab pea kõigi eurooplaste toidulaualt. Euroopas algas kiire kaubavahetuse ja käsitöö areng, ...
Kreeka ja Idamaade tsivilisatsioonid pigem sarnased või erinevad? Kreeka tsivilisatsiooni alguseks loetakse Kreeta-Mükeene perioodi algust umbes 2000a eKr. Kõige varasem Idamaade tsvilisatsioon on Egiptuse oma, mis sai alguse umbes 3000a eKr. Peale seda tekkisid hetiitide ja pärslaste riik ning Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia, India ja Hiina tsivilisatsioonid. Üks sUurimaid erinevusi on valitsemine. Egiptuses oli valitsejaks piiramatu võimuga vaarao, teistes Idamaades enamasti aga kuningas, kes pidi täitma veel mitmeid erinevaid kohustusi - olema näiteks sõjaväejuht ja preester. Kreekas seevastu olid linnriigid ning igal linnriigil oli oma valitseja. Linnriigi Võimu haaras mõni aRistokraatlik ainuvalitseja ehk türann. Hiljem allusid Kreeka linnriigid Makedoonia Kuningale. Pärast Aleksander suure sõjaretki tekkisid vallutatud aladele Idamaadesse kreekapärased linnad. Perioodi, mil kreeklased Valitse...
Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused. Paljudes muistsetes riikides on sarnasusi, mis tulenevad ühe või teise riigi mõjutustest. Kuid alati on ka erinevusi. Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi. Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid. Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi. Kreeka aga erines neist selle poolest, et seal ei moodustanud preestrid omaette seisust, vaid elasid peale tööd harilike kodanikena tavapärast elu. Ma arvan, et Kreekas oli rahvas sellepärast ühtsem...
Vana-Idamaade haridusest Sumer, Egiptus ja Babüloonia. 2010 Miks valisin selle teema? Huvitav teada, kuidas käidi koolis vanasti Teistsugune kultuur ja koolikorraldus Sumeri kool Kool tekkis kirja ilmumise tulemusena Koolid asusid templite ja ülikute paleede juures Kirjutamiseks kasutati kiilikujuliseks vormitud pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskest savist tahvlikesele märke. Sumeri õpilane Tihedat õppimisaega oli palju Koolis käisid vaid jõukatest peredest pärit poisid Lapsed läksid kooli 5.aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul Kokkuvõte Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik Palju õpi...
Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku. Selles arutluses kirjutan ma sellest , mida on Egiptus panustanud ajalukku. Kirjutan kirjast ,arstiteadusest ning ka kirjandusest. Egiptuses tekkis esimene kiri. Neid tähti kutsuti hieroglüüfideks. Egiptlased kirjutasid papüürusele ning ka templite seintele. Kiri oli väga keeruline ja seega selle kirjutamine võttis palju aega. Veel on panustanud Egiptus maailmaajalukku arstiteaduse. Sest egiptlased olid väga head kirurgid. Lisaks sellele oskasid nad teha väga keerulisi silmaoperatsioone. Egiptlased said aru ka seda , et on vaja diagnoos panna ja rakendada kohene ravi,.Mitte uskuda palveid ja maagiaid. Egiptlasi peetakse ka novellizanri loojaiks. See pandi kirja hauakambrite seintele . Veel lõid nad ka hümni . See kirjutati jumalate ülistuseks. Egiptus panustas palju maailma ajalukku palju asju. Tänu hieroglüüfidele teame me paljudest asjades...
............. 7 Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused.....................................................................................................8 Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel...................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid................
ühendustee meri (saadi naabritega suhelda) o Rooma tasane maa (hea põlluharimiseks), Apenniini poolsaar merega ümbritsetud (parem võimalus iseseisvaks/ühtseks riigiks) · Spengler tsivilisatsiooni areng on nagu aastaring; igal tsivilisatsioonil on oma hiigelaeg; ,,Õhtumaa" areng on jõudnud viimasesse etappi. · Huntington tsivilisatsioonide kokkupõrked ei ole igavesed; ei sõdi riigid, vaid tsivilisatsioonid 4. Vana-Idamaad · Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad; paljude asjade esmaleiutajad: kiilkiri, ratas, linnade ehitajad; kõrge kultuuritasemega rahvas eepos ,,Gilgames". Asukoht: Mesopotaamia lõunaosa · Akadlased sumerite kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca. · Hetiidid lüliks Vana-Idamaade ja Egiptuse vahel; olid esimesed rauakasutajad; eristasid seadustes tahtlikke kuritegusid · Foiniiklased head meresõitjad; rajasid kolooniaid; tähestiku loojad
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis
http://library.thinkquest.org/J002606/AncientEgypt.html Vana-Idamaade ajaloost Vana-Idamaade ajalugu on kõige vanemate klassiühiskondade ajalugu, mis hõlmab väga paljude rahvaste ja suguharude ajalugu, kes asustasid V aastatuhandete keskelt kuni VI sajandini e.m.a. laialdast maa-ala Vahe-merest ning Egeuse merest kuni Vaikse ookeanini. Mõiste ,,Vana-Idamaad" on konventsionaalne ning on jäänud meieni püsima antiikajast, mil need maad asetsesid Rooma suhtes ida pool. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akad, hiljem Babüloonia ja Assüüria. Nende vahetus läheduses olid ida pool Eelam, Meedia ja Pärsia, Assüüriast põhja pool Urartu riik. Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeva Türgi südames, asus hattide riik. Väike-Aasia poolsaarest
Bütsantsi kunst Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini.
TURBA GÜMNAASIUM Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS Refer...
Suured maadeavastused 7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela
palju viljelejaid. Vaadati keskaega, neid huvitas religioon. Uus teema oli surm (õilis on surra)- tuberkuloos. PRANTSUSMAA- Theodore Gericault/ Eugene Delarix. Gericault suri noorelt- ei kujun välja. Oli akad hariduse saanud. Taastas 17 saj maali trad. Oluline oli üldistus ja dünaamilisus. Hobused olid lemmikud. Eeskujud- Rubens, Michelangelo e monument, dünaamilisus, värv. Avaldas ka kirjutisi. Järsud väljaütlemised, oli mässaja. Teda huvitas Dante, Byron, Pr revuluts, antiik müt ja idamaad. Pintsli käsitlus oli vaba- kohati jäi mulje nagu pilt olex lõpetamata. Efektsed valguse ja varju kontrastid. "Dante ja Vergilius", "Chiose veresaun", "Lõvijaht". GOYA- (1746-1828) Pärit vaesest perest. Õppid kohaliku meistri juures. Omandas akad maalimise oskuse. Siirdus Madridi ja Itaaliasse. Õppis Parma akad. Tegutses Hip kuninga õukonnas- tegi kavandeid gobeläänidele. Kasutas tum värve. Oli haige ja jäi kurdiks. Ei idealiseerinud- maalis nii nagu on (kuningat kujutas
USKUMUSED Kunda kultuur Kivist, luust, Kalapüük, Euripiidne - sarvest, puust, hülged, koprad. kivikirved, Jaht, korilus. talbad Kammkeraamika Töödeldud Kütid ja Lääneranniku Surnud sängitati tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud.
Ja NSV Liidus Vera Muhhina. • Vaenlast kujutati poolloomaliku koletisena, oma sõjamehi õilsate kaitsjatena. • Saksamaal oli alasti keha lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga • Nõukogude kunstis oli alasti keha tabu Skulptuur • Nõukogude arhitektuuri eeskujuks klassitsism ja aklektika, kuid lisati paraadlikkust ja suurust. • Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli veel suursugusem ja süngem kui NSV liidu arhitektuur. • Eeskujuks Vana-Idamaad. • Natside üks kunsti osa oli paraad. Arhitektuur Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine. Õ/l. 1942. Tatjana Jablonskaja. Vili(leib). Õ/l. 1949. Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939. Heinrich Knirr. Hitleri portree. 1937. Georg Siebert. Minu kamraadid Poolas. Elk Eber. Viimane käsigranaat. Adolf Wamper. Võidugeenius. 1940. Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936. • Kunstikultuuri ajalugu (Postimpressionismist uue meediani) Jaak Kangilaski. • http:// www
vastu vaid anti midagi muud kauba vastu. 7. Raamatust leidsin kinnituse, et inimene peab reisil olema füüsiliselt tugev, peab teadma kuidas reisi ajal käituda, oskama abi anda endale ja teistele ning peab teadma kuidas katastroofi ajal käituda. 8. Raamatus räägiti loodus- ja kliimavöönditest, maavarade olemasolust ja leidmisest, mussoontuultest. 9. Raamatut oli huvitav lugeda, sest Marco Polo oli esimene inimene kes kirjeldas idamaad ja kirjutas oma leidudest: kivisöest, paberrahast, püssirohust ja portselanist. M.P. poolt kirjutatud raamat julgustas ka teisi rändureid, sealhulgas ka mind. M.P oli eeskujuks Christoph Kolumbusele, kes reisis lääne poole ja avastas Ameerika. Pilt 2. Marco Polo ja tema teekonnad.
4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7. Traditsioonilised fermenteeritud toidud 8.1. Aafrika 8.2. India 8.3 Indoneesia 8.4. Idamaad 8. Kokkuvõtte Sissejuhatus · Toidu säilitamine fermenteerimise kaudu on ammu tuntud ja laialt kasutatav tehnoloogia. · Fermentatsioon tagab pikemat toidu säilivusaega · Mikrobioloogilist ohutust , · Mõned toidud rohkem seeditavad , · Alandab substraadi toksilisust. · See artikkel näitab meile: 1. Piimhappebakterite rolli paljudes fermenteerimisprotsessides 2. Antibioosi mehhanisme, pöörates tähelepanu bakteritsiinide poole 3
Põlva maakond ehk Põlvamaa. · Linnad, külad: Priis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Väike-Maarja, Õngu küla · Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Pikk jalg. · Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri, Kura kurk, Sõrve säär, Suur Munamägi, · Maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa, Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Idamaad. · Maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika. · Taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Suur Vanker, Põhjanael, Linnutee. · Ehitised: Pikk Hermann, Kolm Õde, Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion, Suur Rannavärav, Inglisild · Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Merevaigutuba. 2. ASUTUSED, ETTEVÕTTED, ORGANSATSIOONID, ÜHENDUSED · Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Eesti Kontsert, aktsiaselts Eesti
olevused, lummutised, deemonid jne. Kristlikud müüdid klassikalise antiigi vastu. Trubaduuride luule ja muusika ning luulemuusika järgimine. · 1829 Les Orientales. Võimaldas veelgi laiendada süz'ee- ja väljendusvahendite valikut. Sõnalised tasakaalutrikid (Djinns).Eksootiline nagu ballaadid, aga tegemist on "ruumilise" (idamaise), mitte "ajalise" (keskaegse) eksootikaga. Hugo "tegelikud" idamaad oli Hispaania. Sealt pärinevad detailid, muu on kujutlus. See on Hugo kunstile tunnuslik, ta veenab lugejat üksikute detailidega, ka oma ajaloolistes romaanides. · 1856 Les contemplations (Autrefois ja Aujourd'hui). Hugo lüürilise luule tipp. Poeesia uus tähendus: inimese horisont avardub inimkonna omaks, luuletaja väljendab üldist tunnet, mõtet. · 1859 La légende des siècles (II osa 1877, III osa 1883). Eepiline tipp
aasta Pariisi Kommuuni sündmustega. Punane terror (vene keeles ) oli kommunistide rakendatud vägivallakampaania, mille esimene suurem laine ujutas Venemaa üle 1905. ja 1917. aasta revolutsioonide vahel ja mis kommunistliku võimuhaarde järel kujunes üheks totalitaristlikuks võimumeetodiks. Erinevate kultuuride puhul Hiina hea õnn, pidustus, väljakutse India puhtus LõunaAafrika hommiku värv Venemaa kommunism Idamaad pruutide värv Läänemaad jõulud, oht, armastus, kirg, stop, erutus. Mõju inimesele Punast värvi ruumis kipub inimene ajataju kaotama. Sellel põhjusel kasutatakse punast värvi tihti kasiinodes. Teadlased on ka kindlaks teinud, et võitlusspordialadel nagu poks, maadlus, taekwondo on punast värvi univormi kandjatel eelis, kuna kohtunikud annavad neile rohkem punkte. Punane värv kasiinos Kasutamine moes Punane: Tõmbab
Kohanimedes kirjutatakse tavaliselt nimi talle järgnevast tüübinimetusest lahku. Kokkukirjutus on vajalik siis, kui tüübinimetuseks on sõna maa (Saaremaa, Iirimaa, Svaasimaa, Uus Meremaa). *Lahku kirjutatakse tüübinimetus maa vaid siis, kui nimeks on isikunimi (Franz Josephi maa, Baffini maa) või kui tüübinimetus on mitmuses ja tähistab riike (Euroopa maad, Aafrika maad, Skandinaavia maad jm). *Sellel reeglil on siiski erandeid, sest Baltimaad, Põhjamaad, Idamaad, Õhtumaad, mis samuti tähistavad riike, kirjutatakse siiski kokku. KUI NIMI MOODUSTAB TÜÜBINIMETUSEGA ÜHTSE TERVIKU, EI KÄÄNDU, SIIS KIRJUTATAKSE TA SELLEGA KOKKU (Emajõgi, Munamägi, Kanaküla, Tütarsaar, Jäämeri, Surnumeri, Vahemeri, Metsakalmistu, Supilinn, Uuemõisa) Nimisõna KLK: muud juhud *Kui nimisõna täiend on mingis muus käändes kui nimetav või omastav, siis kirjutatakse ta tavaliselt oma
tasakaalukaks paigutuse osas samas üldmulje jäi monumentaalseks. Püstitati ka Vana- Rooma eeskujul triumfikaari. Hiljem tulid stiilid nagu romaani-ja gooti stiil. Klassitsistlik maalikunst oli plastiline ning rõhutas ilusat joont ja siluetti. Maalikunsti tähtsamaks kriteeriumiks hindamisel sai õige, revolutsioonile vajalik sisu. Romantismiaegsed kunstnikud huvitusid kõigest eksootilisest ja tundmatust, näiteks loodusrahvad, Idamaad, keskaeg, vabadusvõitlus ja revolutsioonisündmused. Teostes kajastus kontrasti nii sisus kui käsitluslaadis.
ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure. Bütsantsi kunst Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Eriti armastati kupleid ning nende paigutamiseks leiti erinevaid võimalusi. Ehitised mis koondusid ühe tsentraalse kupli ümber nimetatakse tsentraalehitisteks. Kirikutes tehti ka palju mosaiike. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu - smaldi. Bütsantsile on omapärased ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid.
Keskkool · meie koolis avati esimene matemaatika eriklass Eestis (1961.a) 2. Muinasaeg: 1) Ajaloo põhietapid: · Maakera tekkis ca 5 miljardit aastat tagasi; esimesed elusolendid ca 3 miljardit aastat tagasi; esimesed inimesed ca 3 miljonit aastat tagasi. · muinasaeg (8 miljonit 3000 e.Kr.) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 e.Kr. 476) - Vana-Idamaad + Vana-Kreeka + Vana-Rooma · keskaeg (5.-16. sajand) · uusaeg (1600-1900) · lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) 2) Charles Darwin oli evolutsiooni teooria rajaja Kreatsionism ehk (jumala) loomisõpetus. 3) Inimese etapid: · australopiteekus (ehk lõunaahvlane- 2 jalal) vaid Aafrikas, esimene lüli inimese ja inimahvi vahel. · Homo habilis ehk osavinimene (esimesed tööriistad, pole kindel kas otsesed
Idamaade panus Euroopa kultuuri Idamaad on oma filosoofia, religiooni, meditsiini, ehitus- ja kujutava kunsti ning kirjandusega mõjutanud oluliselt Euroopa kultuuri. Allpool on toodud kokkuvõtlikult erinevate Idamaade saavutused ja nende mõju Euroopa kultuurile. Esimese rahvana maailmas võtsid Egiptlased kasutusele päris täpse päikesekalendri. See oli kõige täpsem ja paremini korraldatud ajaarvutussüsteem kuni 1. sajandini eKr, kui roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri.
õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu, Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasi arendamine, kõrgelt arenenud kõnekunst, Geograafias olid hästi tuntud Idamaad, looduskirjeldused Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed jooned : pos: soodustas tootlike jõudude arengut, õigus mõningaid tootmisvahendeid omada tekitasid talupoegades kui tegelikes
Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri
Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis-
Iraanist sissetunginud guttide ülemvimule. 3. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus linnriikide uus tõus. Peale amoriidide sissetungi 2. aastatuhane alguses semiidistus kõik, kuid sumerite keel püsis siiski kasutusel kultuur- ja hariduskeelena, keelt kasutati teaduses ja kombetalitustes. Sumerite kultuuri edasiarendajaks said semiidid. 18. sajandil e.K.r tekkis Sumerite alale Babüloonia riik. Kasutatud kirjandus: · " Inimene, ühiskond, kultuur " I osa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana- Rooma - Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava. Koostanud Helmut Piirimäe · " EE 8 RAISUM"- Eesti Entsüklopeediakirjastus · http://et.wikipedia.org/wiki/Tsikuraat · http://et.wikipedia.org/wiki/Sumer
värviliste maalidega ja läheb üle süngetele maalidele. On maalinud ka hullusi hullumajas. Teostas ka kirikusse seinamaale. Tegeles ka graafilise kunstiga. Kasutas ka kunsti poliitilise sõnumi edastamiseks. "alasti maya" , "nõidade lend" 19. SAJANDI KUNST Lähtus Prantsuse akadeemilisest kunstist. Eeldati et kunstnik valdab maalikunsti ja oskab seda peale kanda täiuslikult maailmas nähtavat. Kunst täidab ka meedia rolli. Määravaks suunaks on Realism ja romantism. Trendiks saavad Idamaad, loodusmaalid. Maaliti stuudiotes ideaalmaastikke. Maalide järgi hakati isegi parke ja hoove kujundama. Rõhutab tundeid, vaataja emotsioone, kaugeid maid. DELACROIX 1798-1863. Prantsuse kunstnik, kes on romantiline romantik. Tema töödes tekib õhk ja atmosfäär. Ajaga pintsli töö muutub ükskõikseks, töö ei ole enam nii peen. Toimub kodaniku revolutsioon. Maalil on näha et on selle üle kõvasti tööd teinud. Tegi ka joonistusi ja gravüüre
1989. aastal andis ta välja esimese pre-a-porter kollektsiooni. 1990. aastal ilmus tema parfüüm C'est La Vie(Selline on elu), mille esitlus kujunes moemaailma suursündmuseks. Aastatel 1989-1990 esitles Lacroix avalikkusele Luxe`i seeriat. Alates 1990. aastast andis Lacroix Moemaja välja aksessuaaride kollektsiooni, mille hulka kuulusid ka jalanõud, prillid, kübarad, käekotid, ehted, sallid ja rihmad. Lacroix inspiratsiooniallikateks olid eri aegadel Idamaad, keskaeg ning Napoleoni valitsusperiood. Peale selle võib tema loomingus leida otseseid seoseid Välis- Mongoolia sõjamundrite ja talupoegade riietusega. 1995. aastal andis Lacroix välja uue stiilse igapäevase noorteriietuse kollektsiooni BAZAR, mida saatis tohutu edu. Samal aastal esitles disainer koduse dekoori ja mööbli kollektsiooni. Christian Delacroix´i stiil Värvipalett: Lacroix armastab kasutada väga eredaid, silmatorkavaid värve ning ootamatuid värvikooslusi
docstxt/.txt
saj kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios( slaavi tähestik e. kirillitsa). Samuti rakendasid need riigid Bütsantsi riikluse elemente. Kirikukunsti (ikoonid, kuplid, mosaiik) ka kunstireeglite (pidulikus poosis inimesed, tõsine ilme) ülevõtmine. Konstantinoopoli arhitektuur oli eeskujuks Venemaa omale, Konstantinoopoli Hagia Sofiast katedraali eeskujul püstitati Kiievisse ja Novgorodi Sofia peakirikud - Geograafias olid hästi tuntud Idamaad - Kosmas Indiassesõitja (6. saj) arvab, et Maa on lame nelinurk, umber ookean, peal taevavõlv Kordamiseks · Keskaja algus, lopp · Frangi riik (tekkimine, Clodovech, majordoomused, Karl suur, Frangi riigi lagunemine) · Naturaalmajandus · Feodaalkorra kujunemine ja olemus · Parisorjuse kujunemine · Kiriku korraldus varakeskajal · Kloostrid, benediktuse reeglid · Misjon Iirimaal · Beda Venerabilis, Dionysius Exiguus
eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helleniseerunud ülikutega moodustasid nende riikide valitseva klassi
T. Hodgin, "Cassiodoruse kirjad", London, 1886, lk. 546: "Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril". R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr, Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr, Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)". Vana teooria Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000 aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt - soome-ugri algkeelt
sunni läbi. Teoreetikud, seisukohad: 1) Oswald Spengler eksisteerib 8 tsivilisatsiooni, kultuuri areng on nagu aastaring, 20. sajandi alguses Lääne kultuur hävib. 2) Arnold Toynbee nn elavad (Lääne) ja surnud (V-Kreeka) tsivilisatsioonid, kokku 23. 3) Samuel Huntington tsivilisatsioonide (Araabia- ja islamimaade) kokkupõrge, mis pole aga igavene. 4) Francis Fukuyama kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiive? 4. Vana-Idamaad. EGIPTUS: Põhietapid kuulsusaeg (3000-1000 eKr), võõrvõimud (1000eKr 500pKr), islami kultuuriruum (500-2000 pKr). 1) VANA RIIK (3. aastatuhat 2. at eKr) 2) KESKMINE RIIK ( 2. aastatuhande I pool) 3) UUS RIIK (2. aastatuhande lõpp) Usund egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi. Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati
11 Kasutatud allikad: Arab, Sameh M. Medicine in Ancient Egypt. http://www.arabworldbooks.com/articles8.htm [referaadi jaoks kasutatud 14.detsember 2006] Grobler, V. Hambaravi läbi aegade - 1.osa. http://www.hambaarst.ee/artikkel.php? id=333 [referaadi jaoks kasutatud 14.detsember 2006] Egyptian Government. Medication in Ancient Egypt. http://www.touregypt.net/historicalessays/MEDICATION.HTM Kõiv, Mait 1998. II Idamaad. 5. Kiri, haridus, teadus ja kirjandus, kogumikus Inimene, ühiskond, kultuur. 1, Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma : XI klassi ajalooõpik. Koostaja Piirimäe, Helmut. Tallinn: Koolibri: 37-39. Otter, Margareete 1995. Arsti- ja rohuteaduse ajaloost. Pärnu: Trükk. Springer, Ilene. Just What the Doctor Ordered in Ancient Egypt. http://www.touregypt.net/magazine/mag05012001/magf4.htm [referaadi jaoks kasutatud 14.detsember 2006]
Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal
Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus: Positiivne on see, et idamaadest jõudsid Euroopasse mitmed teaduse- ja kultuurisaavutused. Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond. Veel elavdasid ristisõjad kaubandust Vahemerel, mis pani aluse Itaalia linnade õitsengule. Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine).
annaabi.ee 
