periood (18301518 eKr) ja UusBabüloonia periood(625539eKr). Babüloonia on tänu talle eelnenud sumeri perioodile väga rikas oma ehituste ja ajalooliste väärtustega. Sumeriakadi kultuurist on pärit silindrikujuline pitsatkivi. Vanim pitsatkivi on Sargon I aegne pitsatsilinder. 1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt. Tänav kulges kaheks paraadselt kujundatud Marduki alleeks ja pärast Istari väravat kuninga teeks. Marduki tänav vanas südalinnas oli 16m lai, 3 km pikkune puiestee, keskel oli kiviplaatidega sillutatud 7,5m laiune sõidutee. Hoonestus oli 35 korruseline. Tänavaseinad olid vooderdatud glasuuritud plaatide või tellistega
kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu enne ja nüüd Babülonis ur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid.
kultuurisuhted ja nad olid kordamööda sõjaliselt edukad MÜÜRID Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat väga paksud Müüris oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi, samuti ornamentikat Istari värav Marduki templi tsikuraat Babüloni jumala tsikuraat Nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk Tõusis seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele Üks tähtsamaid ehitisi Babülonis Tsikuraati on mainitud ka Piiblis Paabeli tornina Marduki templi tsikuraat 539. a. e.Kr. alistus Babülon pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis- Ida, sealhulgas tänapäeva Türgi territooriumi koos selle läänerannikul asunud kreeka kolooniatega Pärsia kunst ühendas seetõttu endas
Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile Värava ja rongkäigutänava servad olid värviliste glasuuriga tellistest Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi või fantastilise elukaid nagu ükssarvi, samuti ornamentikat ISTARI VÄRAV Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MARDUKI TEMPLI TSIKURAAT Babüloni jumala tsikuraat Nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk Tõusis seitsme astanguga samuti 90m kõrgusele Üks tähtsamaid ehitisi Babüloonis Tsikuraat on mainitud ka Piiblis Paabeli tornina MARDUKI TEMPLI TSIKURAAT Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast !
saj-l eKr semiidi soost valitseja Sargon II poolt (oli leidlaps). Oli esimene impeerium. Lagunes varsti, kuid akadi keel jäi kauaks kasutusele. Vana-Babüloonia 18-16 saj. Hammurapi, Hammurapi seadustekogu, Marduk. Hammurapi: · Allutas esimesena kogu Mesopotaamia oma võimu alla · Rajas ühtse haldusjaotuse · Allutas kogu majanduse oma kontrolli alla, keelas eramajanduse · Andis välja seadustekogu · Allutas templid enda kontrolli alla ja seadis sisse peajumala Marduki Asüüria riik 9-7 saj eKr Võimas sõjaväeriik, hirmu ja õuduste riik. Mesopotaamia, Süüria ja Palestiina üle valitsemine. Sõjavägi oli võitmatu, kuna leiutati sõjavanker, mille rataste külge pandi vikatid. Valitseja Assurbanibal, kes oli julm mees, kuid kultuuri toetaja rajas raamatukogu Ninivesse Uus-Babüloonia 7-5 saj eKr. Nebukadnetsar II, kes on tuntud suure ehitajana. Babülonist sai suurim ja uhkeim linn
riigid ühendas ta need Babüloonia suurriigiks. Kuningas Hammurapim koostas suure seaduste kogu. Seadused raiuti suurele kivisammastele ja seati üles avalikesse kohtadesse.Seadused karistasid kuritegude eest väga rängalt. Ainult ülikuid mõjutasid seadused kõige vähem. Pärast Assüüria purustamist tugevnes Babüloonia riik. Selle kuningas Nebukadnetsar II tegii suurejoonelisi ehitustöid.Babüloni linnast sai toona maailma suurim linn, kus elas palju erinevaid rahvusi. Babüloni Marduki templit tuntakse ka Paabeli tornina. Seda peeti maailma kõrgemaiks torniks, mis ulatus taevasse.
olevat pühendatud mägedest pärit kuninganna Semiramisele Telliskivist laotud sammastele toetatud plaadid olid kaetud mullakihiga. Neile kunstlikult loodud terrassidele oli istutatud lopsakas taimestik http://www.shetellworldtourism.com/haritage-site/the-wonders-hanging-gardens-iraq Protsessioonitänav lõppes linna keskel, templi- Kompleksi juures. Seal asus ka ilmselt maailma suurim torntempel - nn Paabeli torn e täpsemalt Marduki templi tsikuraat Torntempli vundamendi mõõdud on 91 x 91 m Kõrgust olnud sel tsikuraadil arvatavasti 78 m Tsikuraadi astmed olnud igaüks eri värvi, nende kõrgus vähenenud tipu suunas. Iga aste olevat olnud pühendatud erinevale jumalale Marduki tempel Kuni Babüloni linna polnud välja kaevatud, arvati torn olevat ümmarguse põhiplaaniga. Väljakaevatud müürikatked ja vundamendid näitavad, et Babülon oli üsna korrapärase
Torin ülemisel tasandil olid pikk ja kitsas temple jumalakujuga. Tee ei olnud sirge vaid käänuline, et iga aste oli torini erineval küljel. 3. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud puitu laetaladeks, ega kivi toetavateks sammasteks? Suurim ehitusmaterjal oli SAVITELLISED. Ruume kaeti enamasti kaetud puust. 4. Nimeta 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühe kohta üks näide Templid - Valitsejate lossid - Linnakindlusetused - 5. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9
· Ka oli kuningas riigi ülempreester · Asevalitseja- alistatud kuningad. Nad lootsid oma endist sõltuvust taastada. · Suurmaavaldajad-ehk ülikud. Kuningas nimetas nemad asevalitsejaks. Nad pidid kuningat sõjasalkadega teenima · Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel · Seitse astet (igaüks ise värvi) · Kõige alumine must, siis valge, purpurne, helesinine, punane, kaks viimast särasid hõbedas ja kullas · + helesinise glasuuriga kaetud tempel, kus asus suur kuldne Marduki kuju · templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usundit ja Juutide usku Mesopotaamia Juudid
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse
tabel. Assüüria Uus - Babüloonia Arutlege ja tehke vihikusse kokkuvõte. Aega: 20 min. Assüüria Uus - Babüloonia Mesopotaamia põhjaosas. Nebukadnetsar II Pealinn Niinive. Põlluharimine + niisutuskanalid. Babüloonia linn 2x müürid kaunistustega. Sõjakas rahvas rauast relvad, suured kilbid, Marduki tempel Paabeli torn (90 m) kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagunes Pärsia rünnakutes. Käidi lõvijahil. Elu assüürlaste all oli raske ülestõusud + kuningate omavahelised tülid. 612 eKr Babüloonlased purustavad Niinive. Istari värav. Rekonstruktsioon
4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. 5. Millist ehitusmaterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Paabeli torni tipus asus Marduki tempel. Mõlemast räägiti ka piiblis. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Paljud reljeefid röökisid kindluste piiramistest, lahingutest, vangide võtmisest ja ka valitseja tegevustest. Egiptuse kunst 1
· Praegu asub selle koha peal Iraak. Ehituskunst: · Ehituskunsti peamiseks saavustusteks olid valitsejate lossid, templid ja lossid. · Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid. Tänaseni kõige paremini saäilinud tsikuraat Uri. Asus sumerite linnas Uris (3600-2370 a. e.Kr.) Suurim tsikuraat, Marduki temple (Paabeli torn). Asus Babülonis. Sumerite leiutised: · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja. Kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga. · Leiutasid esimese tehnilis e leiutise- ratta. Arhitektuur: · Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav- jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73m) · Kujutatud oli kahte liiki pühasid loomi: jumal Rammani sõnne ja peajumala
Nebukadnetsari lossini Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad on üks antiikmailma maailmaimedest. Valitseja Nebudkadnetsar II lasi aiad ehitada u.487.a.e. Kr. oma naisele, Pärsia pritsessile, et korvata oma sagedast eemal- olekut ja luua kõledal Eufrati madalikul muljet Pärsia metsaga kaetud mägedest. Babüloni linn Babüloni kutsuti oma toretsevate pidustuste pärast "Patuseks Paabeliks". Ühe säilinud kiilkirja kohaselt oli Babülonis 53 suurt jumalate templit, 55 väiksemat Marduki templit, 300 maajumalatele ja 600 taevajumalatele pühendatud väiksemat templirajatist ning 180 Istarile ja 200 muudele jumalatele pühendatud altarit. Paabeli torn Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 90 m. Paabeli torn Kasutatud kirjandus · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/index .htm · http://www.tdl
• Kõrvaleastumisi karistati väga veriselt • Olid esimesed, kes suutsid vallutada Egiptuse Babüloonia suurriik • Assüüria hiilgeaeg • Kuningas Sargon II • Suur sõdija ja riigi laiendaja • Kuningas Assurbanipal • Rajas kuulsa Niineve raamatukogu • Uus-Babüloonia riik • Kerkis esile 612 e.Kr, kui vallutati Niineve • Tuntuim valitseja oli Nebukadnetsar II • Esile kerkis suurejooneline Babüloni linn • Jumal Marduki tempel ehk Paabeli torn • Kuulsad Semiramise rippuvad aiad • Olid üheks seitsmest maailmaimest • Ištari väravad • Riik alistati juba 539 e.Kr pärslaste poolt
vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa neist oli põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud, mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole imastiku mõjule vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savikuhilad. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Paabeli torn oli Babüloni jumala, Marduki templi tsikuraat, mille 4-nurkse aluse külg oli üle 90m. pikk ja mis olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90m. kõrgusele. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? Ehitusmatetrjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Seal leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. 8
Templite peamiseks tunnuseks on kõrge torn ehk tsikuraat. Sõna tsikuraat tähendas ,,kõrge" Need olid nurklikud, astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid mille külgedel olid trepid ning muud väljaehitused. Templi ukseni jõudmiseks tuli tornile ring peale teha, sest igal astangul oli trepp eri küljel. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga mida pidi jumal aegajalt külastama. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas inimesi oma tohutute mõõtmetega. Nii kõrgus kui ka laius olid mõlemad 90 meetrid. Arvatakse ,et Uri tsikuraadile (ehitatud 3600-2300 a. eKr), mis oli 45 korda 60 meetrit pikk ja 23 meetrit kõrge, istutati puid, et see sarnaneks mäega. Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Seintes olid augud, et võimalik veeaur ära juhtida ja ka rennid vihmavee jaoks. See tempel on säilinud osaliselt ka tänapäevani. 3
juures, võivad olla kilomeetritepikkused. Prantsusmaal Carnacis. c) Dolmen. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat- kivikalmed. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. 5. Kus asus Mesopotaamia , kes olid esimesed asukad, mida nad leiutasid(2)? Süüria ja Iraagi aladel. Esimesed asukad olid sumerid. Võtsid kasutusele kiilkirja ja ratta. 6. Mõisted: tsikuraat, Istari värav, Marduki tempel. a) Tsikuraat-kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutega ülespoole. Ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temepl jumalakujuga. Igal astangul oli trepp torni erineval küljel. (Uris) b) Istari värav- see oli peavärav, millest lähtus lai sirge tänav ja kus peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilised glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast.
taevakehade liikumine. d. Matemaatika i. 60-süsteem ii. Osati arvutada kuup- ja ruutjuurt. 3. Arhitektuur a. Ehitusmaterjaliks kuivatatud põletamata savitellis, mis ei pidanud niiskusele vastu. b. Templid: i. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. ii. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid. iii. Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, mis oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega. c. Kuningalossid: i. Eriti suured lossid olid Assüürias kuningas Sargon II 8-korruselise maja sarnane kindlusloss. d. Kaitseehitised: i. Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3-kordsed 20m kõrgused müürid
• Meediast võis iga hetk saada vaenlane ning seepärast alustas Nebukadnetsar kindlustesüsteemi ehitamist. • Ümber Babüloni linna ehitatud müürid olid umbes 25 m laiad ning 100 m kõrged. Ümber müüri kaevatud vallikraavi mullast põletati telliseid, millest ehitati müürile ühe rõduga tornid. Müüris oli ümberringi 100 väravat, mis olid valmistatud üleni vasest, vaskpiitade ja põikpuudega. Ištari värav „Paabelitorn" ehk peajumal Marduki tempel Semiramise rippaiad • Oma lossis lõi ta kuulsad rippuvad aiad, ühe seitsmest maailmaimest. Aedade aluseks olid lossi aitade võlvid. Legendi järgi lõi Nebukadnetsar aiad oma abikaasale, Meedia kuningatütrele, kes tundis igatsust oma kodumaa mägede järele. Uus-Babüloonia riigi langemine • Pärast Nebukadnetsari surma katkestas Meedia liidu Babülooniaga ning Meedia sõjaväed hakkasid tungima Babüloonia aladele. • Pärsia vallutusest unistasid ka
Kunstiajalugu on kujutava kuntsi liikide(skulptuuri, maalikunsti,arhitektuuri)ajalooline arengukäik. (Igavus, usk, vajadus ilujärgi) Esiajakunst Maalikunst Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. Ajavahemikust 15000-10000 a ekr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal . Loomi maaliti värvimuldadest ja taimemahladest saadud värviga. Skulptuur Tehti peamiselt kivist või luust usulistel eesmärkidel. Nt Willendorfi Veenus Arhitektuur Esimesteks kiviarhitektuuriks peetakse: Menher-mitme meetri kõrgune püsti asetsev looduslik kivi Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmasti...
· leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte
Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad. Tähtsaim jumalanna oli armastusejumalanna Istar; oluline oli ka kaitsejumal Marduk, kes hakkas järk-järgult saama jumalate kuningaks. Arhitektuuris oli olulisim templite ehk tsikuraatide ehitamine. Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ja väravaid ja seda praktilistel põhjustel, kuid väravaid tihti ka kaunistati lohede ja loomadega ning värviti eredaks. Põhilisi ehituskunsti eripärasid oli kaks esiteks rajati suured ehitised tihti saviplatvormidele, mis täitsid vundamendi rolli, ning teiseks ehitati kõik ruumid piklikud ja kitsad, kuna puudusid pikad palgid laetalade tarvis. Samuti võeti kasutusele
aegade suurim? Tsikuraat on püramiidjas ehitusega astmeline torn Mesopotaamia templiarhitektuuris. Seda kasutasid preestrid ja linna ülikud. Tsikuraat oli pühendatud kaitsejumalale. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki. Paabeli torni prototüüp. 5. Kirjeldage palun Nebukadnetsar II aegset Babüloni. Kus asus ja milline otstarve oli Ištari väraval, Semiramise rippaedadel? Nebukadnetsari ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Ištari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav(9), linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile Semiramise rippaiad asuvad Babülonis koos Babüloni linnamüüriga. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale 6. Milliseid haudehitisi rajasid vaaraod Egiptuses Vana Riigi ajal
• Kohtlesid allutatud rahvaid väga karmilt- pealikud tapeti, maa rüüstati nõuti väga kõrget andamit, vangistati ja küüditati -> pidevalt ülestõusud. • Babüloonlased purustasid Assüüria pealinna. Mesopotaamia suurriigid: Uus- Babüloonia 3. Uus- Babüloonia • Kuningas Nebukadnesar teise juhtimisel vallutati Assüüria võimu all olnud piirkondi. • Nebukadnetsar teise käsul Babüloni linnas ka suurejoonelised ehitustööd: kaitsejumal Marduki tempel (Paabeli torn), Babüloni rippaiad. • Asutati pärslaste poolt. Religioon Mesopotaamias Mesopotaamias austati paljusid erinevaid jumalaid. Jumalaid kujutati inimestele sarnastena, kuid suremtute vägevatena. Jumalaega sai ühendust preestrite kaudu. Jumalatele ohverdati. Tähtsamad jumalad olid näiteks: Marduk ja Istar. Teadus ja kultuur Mesopotaamlased uskusid, et tulevikku on võimalik ette ennustada uurides loomade seisundeid või taevakehade liikumist (astroloogia)
telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena. Peale arhitektuuri on leide vähe, millest võib järeldada, et hoonetes oli sisustus, mis nüüdseks on rövitud või hävitatud. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/kunsti_teke_ajalugu_kristiklop http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=s8V&rls=org.moz (1. viide)
N: karu, kotkas tootemi kujul Selle aja kuulsaim ehitis Stonehendge'i kromlehh. 3000 e.m.a 4.MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR I kõrgperiood IVIII saj. Ekr, Sumeri linnriigid kiilkiri. Ja II aastatuhat akaadi hõimud vallutasid sumeri alad ja võtsid kultuuri. Igal linnal oli oma jumal. Kehastas loodusjõude. Levinud templid e. tsikuraadid. Funktsioon polnud ainult religioosne. Tehti losse kindlusi ja templeid põhiliselt.(kuulsaimad Marduki tempel, Sargon II loss, Ishtari värav). Ehitati kõrgetele alustele hooneid, üleujutuste vastu. Nägi välja nagu torn, mille otsas oli tempel. Täitis majanduslikku ja hariduslikku funktsiooni. Ehitisi on vähe säilinud, sest ehitusmaterjalidena kasutati päikses põletatud savitelliseid. Suureks täienduseks olid kaared ja võlvid. Skulptuur enamasti reljeefid kujutati valitsejaid, jumalaid ja muid mütoloogilisi tegelasi.
Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. See oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim ehitis: algselt 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri
Karmusest hoolimata olid seadused vajalikud. Nad kaitsesid inimese elu ja omandit, kuid hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. 6.) Loetle ehitisi ja kindlusi, mida kuningas Nebukadnetsar II lasi püstitada Babüloonia kuningas Nebukadnetsari korraldusel algasid pealinnas Babülonis suurejoonelised ehitustööd. Üks Babüloni väravatest kandis viljakusjumalanna Ištari nime. Linnasüdamesse rajati umbes 90 meetri kõrgune Babüloni kaitsejumala Marduki tempel, mida tuntakse ka Paabeli tornina. Seda peeti maailma kõrgeimaks torniks, mis ulatuvat taevasse. Selle läheduses asus kuningaloss, mille katusele ja terrassidele olid rajatud aiad, mida nimetati Babüloni aedadeks. 7.) Võrdle Mardukit ja Ištari (valdkond ja planeet) Marduk käsutas tuult ja tormi, kuid tema kaitse all olid ka kuningad. Tema planeet oli Jupiter. Ištar- taeva valitsejanna-ilu-, armastus- ja sõjajumalanna. Ta oli ka
Sargon II loss reljeefid kujutavad jumalaid ning Sargonit jumalatega suhtlemas, lõvijahti. Karmid ja jäigad poosid, samas loomade kujutised realistlikud. Lossi väravate juures astetsevad hübriidloomad (3-st loomast), mis ühendavad erinevate loomade tegevusi. Valitsejat kujutati ebamaiselt, sellega tõstes tema erilisust. Tsikuraat templi tähtsaim osa (astmikpüramiid, mille tipus asub pühamu). Uus-Babüloonia tsivilisatsioon Paabeli torn jumal Marduki templi tsikuraat (90X90X90 m). Semiramise aiad rippaiad (üks Vana Maailma Imesid). Istari väravad siniste ja kollaste emailplaatidega kaetud. Pärsia armee vallutab Mesopotaamia. Babüloonia riigi lõpp. EGIPTUS Samasus Mesopotaamiaga: sama kliima, kindel organiseerija, jõgi (Niilus). 3000 aastat eKr ühendati Alam- ja Ülem-Egiptus Erinevused: ehitusmaterjaliks kivi, usk hauatagusesse ellu, jumalate süsteem (asenenud mütoloogia). Jumalad: Ra (Amon-Ra) päikesejumal
· Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia Vana-Babüoonia kuninga Hammurapi seadused: 3 õiguslikku seadust: · Vabad kodanikud · Sõltlased · Orjad ,,Silm silma ja hammas hamba vastu" Mehel võis olla mitu naist, aga naisel mitte. Kaasavara kuulus naisele Mesopotaamia tsivilisatsioon, linnatsivilisatsioon · Linnad olid poliitlised, majanduslikud ja kultuurikeskused · Põletamata lamedakatulised majad · Marduki tempel (Babüloni jumala tempel) · Semiramise rippuvad aiad Religioon Mesopotaamias: · Polüteism · Anu-taevajumal, tark ja lugupeetud · Enlil-Anu poeg, jumalate kuningas. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. · Ea-maa-aluste vete ja sügavuse valitseja. Õpetas niisutuspõllundust, valdas maagiat ja oli kaval. · Istar- taeva kuninganna, armastuse kehastaja, aga sõjakas. · Neil oli hästi palju vaime
olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.
(4000-2350 e.Kr. Sumer, 2350-2150 e.Kr. Akad, 1830-1530 e.Kr. Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia). Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torntemplid tsikuraadid. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite linnas Uris. Suurim tsikuraat on asunud Babülonis 7-astanguga Marduki tempel (koos Semiramise rippaedadega loetakse vana-aja 7 maailmaime hulka kuuluvaks). Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai, kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi. Istari väraval kujutati fantastilisi loomi, värav oli kaetud erksavärviliste glasuuritud tellistestega
anda. Kõige olulisem roll majanduselus kuulus riigivõimudele. 5. Jumal Enlil (semiidi Bel) oli taevajumala Anu poeg. Jumalate kuningas ja inimliku kuningavüimu kaitsja. Käsutas tuult, tormi, vihma ja pikset ning edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Babüloni jumal Marduk. Oli enne tähtsusetu, aga tõusis panteoni etteotsa sellest ajast, kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile. Babüloonias peeti Marduki jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestseisjaks. Nii omandas ta ka mitmed tavapäraselt Enlilile omistatud jooned.
vahel kulgevad sirged ristuvad tänavad. Iga tänava jõepoolses otsas on väravakäik läbi müüri. Ka jõe äärde viivad on vasksed. Välimisest kaitsemüürist seespool kulgeb teine müür, mitte oluliselt nõrgem välimisest, kuid kitsam. Linna kummagi jao keskel kõrgub võimas hoone: ühes tugeva müüriga piiratud kuningaloss ja teises Zeus Belose (Marduki) vaskväravane pühamu (selle kohta loe järgmisest õppetükist). Allikas: Herodotose kirjeldus Marduki templitest Baabülonis. Zeus Belose (Marduki) vaskväravane pühamu, mis minu ajani alles, on nelinurkne, külje pikkusega kaks staadioni (u 380 m). Pühamu keskele on püstitatud vägev staadioni laiune ja staadioni kõrgune torn, selle peal on teine torn ja siis järgmine, ja nii kokku kaheksa. Üles viib trepp, mis kulgeb ringis ümber kõigi nende tornide ja mille keskpaigas on peatuspaik pinkidega, millel ülesminejad puhata saavad. Ülemisel tornil on suur tempel ja selles kaunilt
Istari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid Istari väraval oli üle 600 reljeefi Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis Semiramise rippaiad See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel Marduki templi juures oli ka tsikuraat Paabeli torn
Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. 3) Tsikuraat astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u 3000 aastat e.m.a. Urukis, tuntuim tsikuraat on Marduki tempel e nn Paabeli torn (6. Saj e.m.a.). 4) Püramiid monumentaalne täisnurkse aluse ja längus külgedega ülalt ahenev või teravatipuline ehitis. Püramiide püstitati minevikus Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas jm. Tuntuimad on Egiptuse püramiidid, 3.-17. Dünastia haudehitised. Egiptuse püramiid arenes tõenäoliselt mastabast. Ehitati lubjakivist, Keskmise riigi ajal tellistest. Vanim on vaarao Dzoseri (28. Saj e.m.a.) astmikpüramiid Sakkaras (6 pealistikku asetatud mastabat).
ilmus Hammurapi kolmekümne viiendal aastal uuesti Mari müüride ette. Linn purustati, kantsi müürid kisti maha ja Zimrilimi loss põletati. See oli Mari riigi lõpp (Mari linn eksisteeris kuni 3 sajandini eKr, aga juba väikse ja ebatähtsa linnana). Viimaseil valitsemisaastail tegeles Hammurapi teiste linnade alistamisega: purustati Esnunna ja alistati Assur. Nii vallutas Babüloonia endale esikoha teiste Ees-Aasia rahvaste seas. Hammurapi ise kirjutas, et ta on Babüloni jumala Marduki kutsutu. Ta on samasugune "kuningate kuningas" ja isegi jumal, nagu tema eelkäijad, Uri III dünastia ja Akkadi kuningad. Nagu nemad, nii pretendeerib temagi ülemvõimule kogu Mesopotaamias ja koguni Süürias. Vana-Babüloni ühiskonna tendentsidest tuleb mainida kuninga jumalikustamist. Päikesekuningas Hammurapi nime hakati juba tema eluaja lõpupoole kirjutama jumalat märkiva determinatiiviga ning ta nimi esineb isikunimedes teofoorse elemendina. Kuningas kui Päikesekuningas või
Vabad kodanikud vabad käsitöölised ja talupojad - moodustasid sõjaväe, rahvakoosolekud , Semiidid võtsid kultuuri üle , sulandusid sumeritega ühte, kasutusele jäi semiitide keel Akadi riik (24 saj ) rajas Sargon, Vana-Babüloonia (18 saj ) Hammurapi lasi teha seadustekogu, raiuti kivvi need, riigi hävitasid hetiidid 16 sajandil Assüüria riik hirmuvalitsus Uus- Babüloonia Nebukadnetsar II ehitas palju, müürid, astmiktempel Marduki auks, USK Mesopotaamia Panteon - antropomorfsed , Anu Jumalate isa Enlil jumalate kuningas Ea sügavuste jumal , õpetanud inimestele niisutuspõllundust, kirjatarkus, usutalitust, linnaehitust, aitas inimesi kõige rohkem Sin kuujumal, Samas päiksejumal Istar taevakuninganna Tammuz - viljakusjumal , istari mees Marduk Babüloni kaitsejumal, Kirjandus Kangelaseeposed "Gilgames" Teadus 1) Matemaatika 60 süsteem, ruutjuur, kuupjuur
Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile (ilu ja armastuse jumalanna) ning sellest lähtus lai peatänav, millel peeti pidustusi ja rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuritud tellistes, eelistati sinist ja kollast tooni. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi ja fanastilisi olendeid, samuti ornamentikat. Tähtsaimaks ehitiseks oli pea(sõja)jumal Marduki tempel e. Paabeli torn. See oli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja olevat olnud 7 astanguga 90 m kõrge. Babüloonias asusid ka Vana Maailma imeks kuulutatud Semiramise rippaiad uhked ja suured astmelised aiad, jahiplatsid jms. Sekke asukohta tänapäeval kindlaks pole tehtud. Semiramis oli valitseja Nebukadnetsar II naine. 539. e.Kr. Vallutasid võimsalt kindlustatud Babüloonia pärslased. Reeturlikud garnisoniülemad avasid neile lihtsalt väravad.
aheneb. Astangute külgedel asusid trepid ning mitmesuguseid muid väljaehitisi. Torni kõige ülemisel korrusel asus pikk ja kitsas tempel koos jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud otse , sinna pääses pühaliku protsessiooniga keerulist teed pidi , näiteks tehes ringi umber iga astangu. Tsikuraatide jäänuseid on säilinud mitmeid , üks vanemaid , IV aastatuhandest e.m.a. , oli sumerlaste linnas Urukis. Arvatavasti kõige kuulsam tempel on Babüloni linnas asunud Marduki tempel. Selle alus on üheksakümmend meetrit ja kõrgus olnud samasugune. Tsikuraat koosnes seitsmest üksteise peal asunud osast , iga osa alumisest osast väiksem ja iga osa oli eri värvi. Kõige alumine oli musta värvi. Sellest järgmine oli oranz. Järjekorras edasi minnes olid värvid punane , kuldne , kollane , sinine ja kõige ülemine astang , kus asus ka tempel , oli hõbedane. Astangutele olid arvatavasti rajatud aiad.
Kõrgreljeef mille kujutised eenduvad pinnast tunduvalt rohkem. 21. Mesopotaamia kolm põhilist ehitiste liiki on templid, kuningalossid ja linnakindlustused. Too igaühest üks näide. Paabeli torn, Kuningas Assurbanipali palee, Istari värav. 22. Milliseid Babüloni linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailmaimeks? Paabeli torn. 23. Mida tead Paabeli tornist? (3 lauset) Oli seitsmeastmeline tellistest ehitis, mille ülemisel platvormil asus tempel. Jumal Marduki tähtsaim pühamu. ( Legendi järgi Jumal segas ära ehitajate keeled, nii et need ühel päeval järsku enam omavahel kõnelda ei saanud, läksid laiali ning jätsid torniehituse pooleli.) 24. Miks pole babüloonlaste ehitistest kuigi palju säilinud? Sest nad ei põletanud telliseid, vaid lasksid neil üksnes päikese käes kuivada. 25. Mis sa arvad, miks rajati madala jõgedevahelise maa templid ja lossid kõrgetele alustele? (üleujutuste eest?) 26
Sumerid olid esimesed linnaehitajad, leiutasid ratta, adra, niisutus kanalid ja kuivenduskraavid, maailma esimene teada olev kiri. Sumeritel olid esimesed kirja pandud seadused, vanimad koolid, raamatukogud, mõõdu ja kaalu süsteemid, vanim eepos (Gilgames) 6)Linnad ja tuntumad ehitised. Egiptus: Heraklepolis, Hermopolis, Abu Simbel, Luksor, Teeba (Giza püramiidid, Sfinks, Abu Simpelis, Luxori tempel) Mesopotaamia: Susa, Mari, Jeeriko, Uruk, Ur, Babülon (Istari värav, Uri tsikuraat, Marduki tempel) 7)Kirjandus ja kunst? Egiptus: Seal ei olnud pikki jutustusi vaid lühijutud. Egiptlaseid peetakse novellizanri loojateks. Peamised zanrid on surnuteraamatud, õpetussõnad ja lühijutud (Sinuhe jutustus- põgenes kodumaalt kuid ei saanud rahu sest tahtis kodus surra, sai vaaraolt loa koju tagasi pöörduda ning ta sai rahus surra). Olulised ehitised on templid, püramiidid hauakambrid. Kõik kunsti liigid tegelesid hauataguse elu kujutamisega. Tähtis on egiptuse poos kus
Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna paksude müüridega. Iga 50 m järel vahitorn. Peavärv oli pühendatud jumalanna Istarile. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast. Leidus reljeefe millel kujutati loomi või müstilisi olendeid. Reljeef surev emalõvi . Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat. Vana-Egiptus Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro
Sealseteks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra, Pistrikukujuline taevajumal Horos ning viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris. Aga Mesopotaamias pöörati tähelepanu pigem elule enne surma ja nad uskusid, et karistused toimusid siinpoolses elus. Seal kummardati taevajumalat ja jumalate valitsejat Anut, jumalate kuningat ja Anu poega Enlili, Maa-aluste vete ja sügavuste valitsejat Ead, taeva kuninganna jumalannat Istari ja Babüloni jumalat Marduki. Kokkuvõtteks ütleks, et need kaks tsivilisatsiooni on pigem erinevad, kui sarnased, sest mõlematel on oma maailmavaated ja jumalad, keda nad kummardavad. Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? 3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta-
iii. Väärtustati elu enne surma, mil saavad osaks ka jumalate karistused. iv. Surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head rõõmutu oleskelu sünges allilmas. c. Templid: i. Tähendas jumala kohalolekut ja kaitses linna. ii. Tähtsaim oli tempel linna kaitsejumalale. iii. Enamlevinud oli tsikuraat astmiktempel (nt Marduki tempel Babülonis) 2. Kiri, haridus ja kirjandus a. Tekkeaeg; kirjamärgid ja materjal: i. U 3500 eKr sumerite leiutatud. ii. Kiilkiri pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid. iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii
Sulatasid vaske ja valmistasid sellest tööriistu Semiidid Sumerite naabruses elav rahvas Nad võtsid sumeritelt kõik üle Sumeritest ja semiitidest sai üks rahvas – semiidid Vana-Babüloonia 18-16 saj eKr Valitses Hammurapi Peajumal – Marduk Hammurapi seadused 16.saj vallutasid Aasia hõimud riigi Uus-Babüloonia 7-6 saj eKr Valitses Nebukadnetsar II Taastati Babülooni linn Linna keskel Marduki tempel – Paabeli torn Rippuvad ajad Nebukadnetsar II läks tülli Marduki preestritega ja Babüloonia vallutati pärslaste poolt Hetiidi 1700-1200 eKr tänapäeva Türgi aladel Indoeurooplased Pealinn – Hattuša Sõjavägi tugev : Kaarikuvägi, sõjaline aristokraatia, ratastel kodarad Lihtrahvas olid vabad talupojad Hakkasid esimesena sulatama rauda Riiki juhtis kuningas Pärsia riik 6-4 saj eKr, Iraanis
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone
aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat enne ja nüüd Babülonis Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid
vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
