Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesama roomlase kliendina oma kaitse alla Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustustest Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes Pontifix preester Augur m ennustaja
Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel
alguse ühest müüdist. Nimelt olla Pariisis Seine’i jõe ääres elanud draakon nimega La Gargouille, kes oli saanud oma nime tänu oma pikale kaelale ja kurguhelile, mille saatel purskas ta nii tuld kui kuuma merevett. Draakon oli surmanuhtluseks meremeestele, kes mööda jõge tema territooriumile sattusid. Et draakonit vähegi taltsana hoida pidid linnaelanikud talle noori tütarlapsi ohverdama. Elu kulges selliselt, kuni Pariisi sattus Püha Romanus, kes lubas draakonist võitu saada tingimusel, et kõik linnaelanikud end ristida lasevad. Nähtavasti ei osutunud see meeleheitel linnarahva jaoks probleemiks ning Romanus ristis kogu Pariisi ja sooritas lubatud teene edukalt. Surnud draakon põletati tuleriidal, ent tema leekidest karastatud saba, pea ja üüratu kael ei süttinud, niisiis naelutati tema säilmed äsjaehitatudkiriku peafassaadile kõigile vaatamiseks. Motiivistik Väidetavalt pole olemas kahte ühesugust gooti groteski
saj. eKr (Villanova kultuur), linn seitsmel künkal Palatium, Kapitoolium, Quirinalis, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. o · Kuningate aeg 753-510 eKr - 7 kuningat - Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus, Marcius, Tarquinius Priscus, Servius Tullius ja Tarquinius Superbus, viimased kolm neist etruskid - Rooma etruskide mõju all, rahvas - latiinid + sabiinid, ühiskond - populus Romanus -> 3 triibust -> 3 x 10 kuuriat -> 30 x 10 genus't (sugukonda), seisused - patriitsid ja plebeid, kliendid ja patroonid, valitsemine kuningas, senat (=sugukondade vanemad), rahvakoosolek (komiits) · Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju
võimaluse. Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid.
Konsul - Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik ; igal aastal valiti kaks konsulit , kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. Laar - Vana-Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalus, kellele toodi ohvreid ja kelle kujusid hoiti majas aukohal. Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas. Leegion - suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees Panteon (kr k, ´jumalate kogum´) - ühe usundi jumalad Patriits (ld k, pater-isa) - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim riigis patriitsidele.
6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus Romanus, klienteelsuhted (ehk kliendi-patrooni suhted), proletaarid. 7. Rooma Vabariigi aeg; õp lk 163-170 Millal oli vabariigi aeg Vana-Roomas; Roomlased vallutavad Itaalia (gallide sissetung 387 eKr /legend, kuidas haned päästavad Rooma/, roomlaste sõjad samniitidega ja Lõuna-Itaalia kreeklastega /Pyrrhose võidu legend/). Mõisted patriitsid ja plebeid, 12. tahvli seadused ja plebeide võitlus oma õiguste eest; populus Romanus; Roomast saab impeerium ehk suurriik (Puunia sõjad) ja
- valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m. - kostja (kohtus); kohtualune, süüalune 72 rex, regis m. - kuningas, valitseja 73 Romanus, a, um - rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74 senatusconsultum, i n. - senati otsus 75 servus, i m. - ori 76 sine + abl. - ilma, -ta 77 status, us m. - seisukord, seisund, olukord 78 successio, onis f. - (õigus)järglus 79 tabula, ae f. - tahvel; nimestik 80 tutela, ae f. - eestkoste; hooldamine 81 urbs, urbis f. - linn; Rooma 82 usus, us m. - kasutamine, tarvitamine; komme 83 uxor, oris f. - (abielu) naine, abikaasa 84 venditio, onis f. - müük, müümine
olid sarnased ja neid ühendas omavahelised lepingud. Sakslased olid sõjakad ja luues omavahel sõbralikke liite teiste hõimudega, tungisid regulaarselt Rooma Impeeriumi aladele, et saada rikkalikku saaki. Roomlased algselt soovisid allutada saksa hõimud oma alluvusse, kuid peale seda, kui nad said lüüa Teutoborgi metsas 9a.pKr., kus sakslased purustasid 3 Rooma Impeeriumi leegioni, loobuti sellest mõttest. Ning ehitati kaitse vall mida nimetati „Limes Romanus“ ja sellest momendist alates hakkas tsivilisatsiooni piir jooksma Reini jõest, kus juures Ida poole jäid „barbarite“ alad. Sakslased, keda Roomlased nimetasid „barbariteks“ elasid sugulus kogukondades. Sakslased perioodiliselt sõdisid omavahel ressursside pärast. Nad vallutasid ka endast nõrgemaid kogukondi ja ühinesid. Loodi ka omavahel suur hõimude liite näiteks: saksa-frangi, lääne- ida gotid. Suhted sakslastega paranesid siis kui Roomlased hakkasid palkama
Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud. Nad ei maksud makse ega
31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32. Octavianus - Augustus (aunimi) 33. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient 34. Pompeius oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta. 35. populus Romanus 36. preetor tegelesid õigusemõistmisega 37. princeps ,,esimene" Octavianus võttis endale aunimetuse, olles Senati liige 38. provints alad väljaspool Itaaliat, kus valitses asehaldur. 39. Puunia sõjad sõjad Põhja-Aafrikas asuva Kartaago vahel 40. Rahvakoosolek vabariigi ajal (hääletati Senati esitatud ettepanekute üle) 41. Rahvatribuun plebeidid, kel oli õigus panna VETOsi otsustele, mis kahjustasid lihtrahva huve 42
Linnades olid termid ehk avalikud saunad. Termide juurde kuulusid puhkeruumid, spordiväljakud, raamatukogud. Sõjaliste võitude auks püstitati triumfikaari auväravaid, mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. 8. Mõisted: Aristokraatia-rikaste võim Patriitsid- põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid-Rooma lihtrahvas Proletaarid-maata ja vaesunud Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Populus Romanus-Rooma kodanikkond ehk Rooma rahvas Rahvatribuun-lihtrahva huvide esindaja Foorum-turuplats Roomas Kapitoolium-kõrgeim küngas Roomas 12 tahvli seadused-esimesed Rooma seadused, mis pandi kirja 5. sajandil eKr 12 pronkstahvlile Haned päästsid Rooma-kui gallialased ründasid 4. sajandil Kapitooliumi küngast, siis kaitsjad magasid, kuid haned ärkasid lärmi peale üles ning hakkasid kaagutama, äratades sellega sõjamehed, kes lõid vaenlase tagasi
Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite
amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nunc-nüüd omnes-kõik oppidum-linn parentes-vanemad pater-isa pensum-ülesanne pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve vicus-küla vir-mees verbum-sõna urbs-linn ab+abl eemale,ära ad+acc poole,juurde ante+acc enne,ees apud+acc juures,kõrval,lähedal cum+abl koos de+abl kohta,eemale ex+abl välja,ära in+abl kus? in+acc kuhu? post+acc pärast,taga sine+abl ilma aub+abl all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama) MINA-ego sum possum minu oma-meus
- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 77. sine + abl.- ilma, -ta 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f
- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m.- kostja (kohtus); kohtualune, süüdlane 72. rex, regis m.- kuningas, valitseja 73. Romanus, a, um- rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud 74. senatusconsultum, i n.- senati otsus 75. senatus, us m.- senat 76. servus, i m.- ori 78. status, us m.- seisund, olukord 79. testamentarius, a, um- testamentlik, testamendijärgne 80. testamentum, i n.- testament 81. tutela, ae f.- eestkoste 82. urbs, urbis f.- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim...
vabaks laskmine, (orja) vabastamine 12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud, latiinid ja Rooma ülemvõimule alistunud rahvad. rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m. vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n. sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu civis, is m.f. kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus Rooma kodanik1 Latinus, i m. latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima
Pinged->relvastatud konfliktid. Seejärel anti plebeidele õigus valida rahvatribuunid-ametnikud,kaitsesid nende huve. Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud- magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid- 2-kõrgeim võim-armee juhid
Rooma rahvastikust ja selle tõttu loodi plebeide huvide kaitseks rahvatribuunid. Kuna plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, loodi 450. aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks
suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia perekond, populus romanus Rooma rahvas, senat vanemate nõukogu, senaator senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet riiki juhtinud kitsas perekondade ring, kuhu kuulusid partiitsid ja rikkad plebeid, konsul kõrgeim magistraat, kellele kuulus kõrgeim võim riigis, tsensor ametnik, kes valiti endiste konsulite seast viiseks aastaks, üleasndeks oli tsensuse
Patriits rikkad maavaldajad arvukate klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) korraldasid õigusmõistmist; võisid juhtida ka sõjaväge; 3)Tsensorid valiti 5ks aastaks konsulite hulgast; korraldasid kodanike loendust ja koostasid senaatorite nimekirja;valvasid kodanike elukombeid;
Patroon ja klient- jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla, kui too teda austavalt teenib Patriits- muistsest suguvõsast pärist suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Rahvatribuun- Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 12 tahvli seadus- Rooma esimesed seadused, mis pandi kirja 12-le pronkstahvlile Populus romanus- Rooma rahvas Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat
ning lõpuks jäi Michelangelo kontseptsiooni tesostamine teiste, hilisemate arhitektide ülesandeks, Täielikult valmis Kapitooliumi väljak alles 17. sajandil. Septiumius Severuse võidukaar See võimas 20,88 meetri kõrgune ja 23,27 meetri laiune kolme läbikäiguga võidukaar on üks paremini säilinud mälestisi foorumil. Atikakorrusele raiutud pühenduse kohaselt püstitasid selle ,,senat ja Rooma rahvas" (nagu osutab lühend SPQR: senatus populusque Romanus) 203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine').
VANA-ROOMA 1) Õpilane teab, mis sündmused leidsit aset järgnevatel daatumitel ning sokab ka selgitada, mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod,
Võim personaalne. Pärast Aleksander Suure surma impeerium lagunes. Hiljem tundi Aleksander Suurt kui maailmavallutajat, temast sai imperiaalse võimu sümbol. 2) Rooma impeerium. Saavutas palju sellest, millest Aleksander Suur unistas. Kestis sajandeid. Mudeliks hilisematele, isegi USA, valitsetakse ,,Kapitooliumilt". ,,Kapitoolium" valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki. Tiitlite pärandumine Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae Octavianus imperator Augustius 27 ekr Saksa-Rooma keisririik. Otto ,,1 Romanum imperator augustus" Rooma riigi kesksed ideed pärandusid edasi.
piiskopkond). Keskaja võib jagada kolme alaperioodi 1. varane keskaeg 476-1000; 2. kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3. hiline keskaeg 1350-1453 (1500). Rahvasterändamise aeg Rahvasterändamiseks nimetatakse germaanlaste (germaani hõimude) liikumist oma algkodust Rooma impeeriumi aladele. Germaanlaste algkodu paiknes piirkonnas, mis ulatus Skandinaaviast Musta mereni. Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid) - põhjagermaanlased (anglid, saksid, jüüdid, friisid sueebid). Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende
millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Lisaks õppisid roomlased välisoludes oma sõjaväelaagreid vaenlase ootamatute kallaletungide vastu kiiresti ja turvaliselt muldvalli ning palktaraga kindlustama. · Keisririigi ajal pidi sõjavägi vallutamise asemel üha enam piire kaitsma. Iga leegion kontrollis kindlat piirilõiku, kuhu sageli rajati püsivad piirikindlused. Nii kujunes võimas piirikaitsevöönd - limes Romanus (Ladina keeles "Rooma piir"). Armee · Enamus leegionidest paiknesid Rooma riigi äärealadel ja hoidsid Rooma Impeeriumi piiril silma peal. Väljaarvatud keisri ihukaitseväelased e. praetorid kes olid koguaeg Itaalias või keisriga kaasas · Sõjaväkke värvati itaallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. Ainult keisri ihukaitseväelased olid veel kaua peamiselt itaallased. Armee - testudo formatsioon
detailideni välja töötatud. Kui oli tarvis lahingusse minna, saadi sõjalaagris valmis väga kiiresti. Igal mehel oli oma ülesanne. Keisririigi ajal kaitsti piire, ei vallutatud. Kujunes välja piirikaitsevöönd (limes romanus). Sõjaväkke värvati üha enam provintside elanike. Keisrite ihukaitsjad oli veel kaua vaid itaallased. Triumfi olemus Triumf oli võiduka väepealiku pidulik sissesõit Rooma linna. See oli etruski päritolu. Triumfi pidi määrama senat, linna sisenemiseks oli vaja senati luba
Algselt oli ristiusk Rooma riigis rangelt keelatud, kuid see legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt. 15. Mõisted Leegion-Suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees Patriitsid-Muistsest suguvõsast pärit suursugused roomlased Plebeid-Vana-Rooma lihtrahva liige Patrooon-Jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas Klient-ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas 12 tahvli seadused-Esimesed rooma seadused Populus Romanus- Rooma rahvas Rooma rahu-Rahulik periood rooma riigis Princeps-Ladina keeles „esimene“ või „juht“. Imperaator-impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas Keiser- Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel. Koloonia- Koloonia ehk asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab
medius, a, um keskmine, keskne novus, a, um uus, noor, värske parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) väike, noor peregrinus, a, um võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv perpetuus, a, um alatine, igavene, jääv, püsiv privatus, a, um era-, isiklik, privaatne publicus, a, um avalik, riiklik Romanus, a, um rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud strictus, a, um range, täpne urbanus, a, um linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv liber, era, erum vaba civilis, e kodaniku-, tsiviil- immobilis, e liikumatu, kinnis-
õigusinstituutide -ja kategooriate üksteisest range eraldamine ja formuleerimise meisterlikkus. Rooma õiguse puudused: 1) ta kohta pole loodud rahuldavat, tänapäeva õigusteaduse nõuetele vastavat süsteemi + on küllaltki kasuistlik ja täis vastuolusid (kontroverse). 2) Äärmuslik idividualism. Keskseks kujuks Rooma õiguses on Rooma kodanik- civis romanus. Eeskätt peetakse silmas tema huvisid ja lähtutakse tema tahtest. Tänapäeva õiguskorras, seda isegi kodanlikes riikides, pole selline põhimõte kooskõlas nõudega, et üksikisiku huvide sfääri tuleb paratamatult piirata ühiskonna kasuks. 3) Avalikkuse puudumine asjaõiguses - Rooma õiguses ei registreeritud kinnisvarade käivet.
Klient- patroonist sõltuv kaitsealune Kirik- Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon Foorum- turu- ja koosolekuplats Katoliiklik- kogu kristlaskonda hõlmav Familia- perekond (Rooma ühiskonna alglüli) Diötsees- kiriku piirkond, piiskopkond Genus- sugukond Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop Populus Romanus- Rooma rahvas Sinod-kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju Res publica- vabariiklik korraldus Dogmaatika- usutõdede kogum Nobiliteet- riiki juhtiv, kitsas perekondade ring Ortodoksne- kiriku poolt ametlikult õigeks tunnistatud usk Munitsiipium- säilis omavalitsus ja kodanikud Hereesia- kiriku poolt väärõpetuseks tunnistatud
Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Patriits rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka. Plebei rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30100 jalameest. Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest.
suunasid oma odad ettepoole. Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Patriits – rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka. Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus – rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest. Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest.
Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga. Patriits – rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka. Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka. Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust. Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Populus Romanus – rooma inimesed. Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest. Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal. Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest.
Hiljem seadusi muudeti. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Seadused määrasid nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Ka keiser ja riigi ülemkohtunik pidid alluma seadustele. 12 seadusest kujunes välja kogum, mille loomisel arvestati sarnase juhtumi puhul langetatud otsust. Seadused vältisid karme karistusi. Keisririigi ajal hakati pöörama tähelepanu seaduste süstematiseerimisele. Rooma vabariik Rooma rahavas(populus romanus) - pleibeid, patriitsid Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud Magistraadid ja vanemate nõukogu Senat riiginõukogu (300 liiget)Ametis oldi eluaeg, Riiki juhtisid jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi Kitsas perekondade ring Nobiliteet Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval valitsemisest osa võtta. MAGISTRAADID Konsulid(2) kõrgeimad magistraadid kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid sõjaväge
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat.
suurmaaomanikud. Vabariigi alguses tohtisid ainsatena kanda riigiameteid ning olla preestrid ja juristid. (vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. ,,Häda võidetuile" (,,vae victis") ja ,,Haned päästsid Rooma". Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast
*Vaesed kodanikud - proletaarid *Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas patrooni ja kliendi vahekord · Patriitsid ja plebeid *Patriitsidele kuulusid kõik kodaniku-õigused *Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad *Suhted olid teravad, kuid plebeid suutsid aja jooksul võidelda välja võrdsed õigused. Rooma Vabariik · Vabariik *res publica (ld k, "avalik asi"). *populus romanus - Rooma kodanikkond *aristokraatlik riigikord *nobiliteet (nobilis tuntud) · Magistraadid *riigiametnikud *valiti rahvuskoosolekul üheks aastaks, vähemalt kaks meest *kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid läbitud *palka ei makstud *Konsulid (2 meest) neile kuulus kõrgeim võim, sõja ajal juhtisid Rooma armeed *Preetorid (8 meest) õigusemõistmine, sõjaväe juhtimine
olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Senat- riiginõukogu, koosnes senaatoritest(300) eluaegne ametikoht, sise ja välispoliitika, sõjandus, vabadus, tegi kõige tähtsamaid otsusi. Rahvakoosolek- võim on väike, valiti riigiametnikke, toimus vastu võetud ostuste heakskiitmine Populus Romanus- Rooma rahvas, kodanikud Kliendi-patrooni suhe- Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokkulepitud koormisi. Klient hääletas nii nagu patroon tahtis. Proletaarid- varanduseta juhutöölised, tavaliselt vaesunud talupojad, kes oli tulnud linna tööd otsima. Olid Rooma kodanikud. Ainuke varandus oli lapsed. 3
kasvatas nad kohalik karjus. Suurena kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkes tüli ning Romulus tappis Remuse, ning lõpetas töö üksi. 5) Kuningate aeg (753 – 510 eKr) Esimene kuningas Romulus. Kokku 7 kuningat. 6) Rahvakoosolekul seises eesotsas kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamati sugukondade vanemad. 1. Kuningas 2. Senat 3. Rahvakoosolek 7) Populus Romanus – rooma rahvas 8) Patriitsid – rikkamad ja mõjuvõimsamad inimesed, neil on põline suguvõsa, riigiametnikud, preestrid jne, õigus kuuluda senatisse. Pleibeid – vaesed, pole mõjuvõimu, ei ole ori on vaba, ei ole poliitilisi õigusi. Patrooni-kliendi suhe – rikas kaitseb vaesemat. 9) Proletaarlased – töölisklass; ainus varandus lapsed; sõjaväekohustusest vabastatud; 2. Rooma vabariik: 1) Kestis 510 ekr – 30 ekr.
osaleda rahvakoosolekutel, suurem osa elanikkonnast. Plebeid taotlesid endale võrdseid õigusi patriitsidega. Loodi rahvatribuunid. Need olid plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. 450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused. Need olid plebeide suhtes küll karmid, kuid esimest korda olid nad seadustes mainitud. Nüüdsest olid plebeid ja patriitsid seaduste ees võrdsed ja alates sellest ajast räägitakse rooma rahvast (populus Romanus). Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta endale aga vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Need kaks riiki pidasid maha kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdade nime all (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks). I Puunia sõda (264-241 eKr). Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlastel polnud tugevat laevastikku, oli algul ülekaal kartaagolastel. Kui roomlased rajasid endale tugeva
säilinud algsel füüsilisel kujul ja neid pole säilinud isegi ümberkirjutusena. 5. sajandil eKr oli Rooma ühiskond põhijoontes veel agraarne, seetõttu on ka 12 tahvlil palju viiteid põllumajandusele ja maaküsimustele. Ka Rooma linn oli säilitanud oma agraarse iseloomu, olles põllumajandusliku linnriigi keskus ja "suurim küla", mille elanikud tegelesid sageli samuti põllumajandusega, Rooma tõelise ekspansiooni algus oli alles ees. Rooma riigi maafondi (ager Romanus) kuulusid nii ager publicus kui ka eramaad. Orjapidamise ja liigkasuvõtmise areng viis maaomandi kontsentratsioonini ja talupoegade maast ilmajätmiseni. Seaduse väljaandmise põhjuseks peetakse plebeide nurinat, et patriitsidest magistraadid ja preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigust meelevaldselt. Pärimuse järgi sai asi alguse 462 eKr pleebsitribuun C.Trentilius Arsa süüdistustest konsulite aadressil, et need kuritarvitavad oma võimu,
suurmaaomanikud. Vabariigi alguses tohtisid ainsatena kanda riigiameteid ning olla preestrid ja juristid. (vrd. Kreeka aristokraatia) Plebeid – Rooma kodanike enamus, kes ei kuulunud patriitside hulka. Tohtisid hääletada rahvakoosolekul. Pidevad vastuolud, tasapisi plebeidele rohkem õigusi (rahvatribuun, 450 eKr – 12 tahvli seadused) 287 eKr seisused võrdsustati (Rooma rahvas – populus Romanus) Tähtsamad sündmused 387 eKr Gallid rüüstavad Rooma, saavad suure lunaraha. „Häda võidetuile“ („vae victis“) ja „Haned päästsid Rooma“. Seejärel sõjad samniitide ja Kreeka linnriikidega – Rooma sõjaväe ümberkorraldused (loodi raskejalavägi, ratsavägi, leegion) tagavad edu, allutati kogu Itaalia (a.-ks 265 eKr). Kartaago (lad. Punia) Aafrika põhjarannikul tänapäeva Tuneesias. 3 sõda. I – meresõda Sitsiilia ja Sardiinia ja Korsika pärast
2)arheoloogia andmed – kõige varasemad andmed 10.-8.saj eKr olid sinna tekkinud juba erinevad latiinide asundused. 753 eKr sai Rooma ajaloos alguse selline ajajärk, mida tuntakse Kunigate ajana. See kestis kuni 510 eKr. Rooma ühiskonna korralduse aluseks oli suguvõsa. Neid oli 300. 10 suguvõsa moodustasid kokku ühe kuuria(30). 10 kuuriat moodustasid kokku ühe hõimu(3) ning need 3 hõimu moodustasid omakorda populus Romanus ehk rooma rahvas. Eesnimesid oli meeste puhul umbes 20. Oluline oli sugukonnanimi. Lisaks oli veel lisanimi. Nt: Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius ning lisanimi Caesar. Alguses naistel nimesid ei olnud, kujunesid välja hiljem. Kujunes välja 2 seisust: 1)patriitsid – pärinesid senatisse(vanemate nõukogu) kuuluvatest suguvõsadest 2)plebeid – ei pärinenud Kõige vaesemaid plebeid kutsuti proletaarideks. 510-30 eKr oli tegemist vabariigiga.
Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast nende kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus). Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Kõik ametnikud olid kollegiaalsed, st. kõigile ametikohtadele valiti kaks inimest, enamasti üheks aastaks. Tasu nendel kohtadel ei makstud, riigi teenimine oli auasi. Seega said riigiametit endale lubada ainult jõukad kodanikud. Magistraadid olid (alates kõrgeimast): Konsulid juhtisid eelkõige sõjaväge.
Itaalia , kus viimased lõid Apuulia Hertsogriigi, mille valitseja Robert Guiscard 1082-1085 vallandas Illiria vallutuskampaania, mis lõppes küll normannide lüüa saamisega kuid Bütsants pidi Veneetslaste poolt esitatud abi eest andma nende kaupmeestele tohutud privileegiaid. Selle tulemusena olilühikese aja möödumisel, kogu Bütsantsi kaubandus Veneetslste ja Genuoallaste kontrolliall. Seega riik jäi ilma oma viimasest sissetulu allikast. 1071 aastal üks lühiajalistest keisrites Romanus I Diogenus, kaotas idast ründavatele türklastele-seldzukidele Manazkerti lahingu, kus hävis kogu thema sõjavägi ning Imperaator ja vangi. Türklased kohtlesid kaotajast vasilevsi austusega ning peagi lubasid tal koju naasned. Konstantinoopolis aga oli võimule pürginud juba Romanus I kasupoeg Mihail III Duka, kes käskis oma kasuisa pimedaks teha. Selle kaotuse tulemusena, kaotas Ida-Rooma riik oma
See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased olid parimad kindluse piirajad, oskasid kaitsta oma sõjalaagreid. Keisririigi ajal pidid nad aina rohkem piire kaitsma ja nii tekkis piirikaitsevöönd limes Romanus (ld k "Rooma piir"). Peamine väeüksus oli leegion (5000 in) raskerelvastusega jalaväelased. Malelaua üksused. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse
See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased olid parimad kindluse piirajad, oskasid kaitsta oma sõjalaagreid. Keisririigi ajal pidid nad aina rohkem piire kaitsma ja nii tekkis piirikaitsevöönd limes Romanus (ld k "Rooma piir"). Peamine väeüksus oli leegion (5000 in) raskerelvastusega jalaväelased. Malelaua üksused. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse
annaabi.ee 
