*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti,
Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja Marduk – Babüloni jumal Tsikuraat – astmiktempel Gilgameš – sumeri kangelas eepos Mõisted lk 71, 73 Maagid – Pärsia riitusi sooritavad inimesed Zarathustra – pärimuse järgi kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Avesta – Iraani pühade tekstide kogumik Mazdaism – Zarathustra õpetustel põhinev usk Dualistlik õpetus – õpetus mis õpetab head ja kurja Eshatoloogiline – kuulutus ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut Mõisted lk 75, 77-81
konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Euripides(480- 406 eKr)Käsitles põhjalikult naisepsüholoogiat.Kuulsaim näidend ,,Medeia''Kujutab naise viha ja kättemaksu Mees oli Iason.Komöödia-pilke-või naljamäng,lõbusa lõpplahendusega näidend,kus konfliktid peaksid õnnelikult lahenema ja kuri saab karistada.lava- orkestra.theatron-vaatamispaik skenee-ehitus.Vergilius(70-19 eKr),kuulsaim Rooma luuletaja,Kangelas eepos ,,Aeneis'',peategelane elas Trooja linnas,armulugu kuningas Dido- ga.Eepose teises pooles jõuab ta Latiumisse ja peab võitlema hõimude latiinode vastu.Võidab lahingu,eepos propageerib patriotismi,poeem-pikk,jutustav luuletus,Proosa-ilma riimita,hakkas välja kujunema 7saj eKr ajaloolisest kirjandusest.Caesar-(100-44 eKr)väejuht,riigimees,kirjutas teose oma sõjaretkedest,,Märkmeid Gallia sõjast'',Teose stiil oli lihtne,selge ja seda kasutatakse ladina keele õppimiseks tänapäeval
Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks. Ikkagist 7 vabakunsti. Ülikoolid: Bologna(1088), Oxford(1190), Cambridge(1281). Kangelaslood: -Lugu Igori sõjaretkest: Pikk ja eepiline poeem. Vana-Vene kangelaslaul. Tundmatu autor, 12.saj lõpul kirjutatud. Loos rühutatakse Venemaa ühtsust. Laul minu Cidist: Hispaania kangelas-ja rahvuseepos. Kirjutatud realistlikus laadis. Autorid on kaks rändlaulikut. Olemas on ajalooline taust, kuid on ka lisatud väljamõeldisi. Rolandi laul: Prantsuse eepos. Isamaa armastuse sümbol. Karm ja tõsise meeleoluga eepos. Nibelungide laul: Saksa rahvus- ja kangelaseepos. Autor on teadmata. Tähtsalt kohal on rüütellikkus ja vasallitruudus. Vanem Edda: Kogum Skandinaavia eelkristlikku luulet. Jumala-ja kangelaslaulud. Islandi kuulsaim kogumik. Aadama mäng: Üks osa piiblist
-5. sajandil lauludega saatma. Kuna puudus noodikiri, mis tekkis samuti keskajal, levis Gregoriuse laul sajandeid suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste. Noodimärkideks olid neumad. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaule peas meenutades tuleb mul kohe ette seal kõlanud värisev hääl. Kirikus kasutati keskajal muusika saatmiseks orelit, ilmalikus muusikas aga peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp trakdaad tekkis 10. sajandil. Kokkuvõtteks ütlen, et muusika on olnud alati inimeste elus tähtsal kohal.
Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. 1 Tähtsamad pillid Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise
1. Antiikaja silmapaistev matemaatik ja füüsik. 2. Inimese ülakeha ja hobuse kere ning jalgadega metsikud olendid. 3. Jalanõu, mida kasutati näidendite mängimisel, et paista 4. Jumalate vangla. 5. Vana ja Uue Testamendi kanoonilisest osast pikemana. välja jäetud osad, nt Juuditi raamat. 6. Vanim kolmest kreeka klassikalisest näitekirjanikust. 7. Viljakusjumalanna. 8. Kreeka kangelas- eeposte autor. 9. Raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas. 10. Linn, kus toimub "Kuningas Oidipuse" tegevustik. 11. Apolloni ennustaja. 12. Elise kuningas, kelle juures töötas Herakles. 13. Surematuks tegev jumalate toit 14. Vana- Kreeka teine nimi 15. Üks üheksast muusast 16. Jumal, kelle sümboliks oli viinamarjakobar 17. Allmaailma jõgi 18. Kreeklaste armastatuim kangelane. VASTU S: Maurice Maeterlinck 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10
Arezzost. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu- ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägidegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul". Alamast seisusest ringirändavaid muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või spielmannideks
Hispaanias huglarid Venemaal skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium · Fiidel · Rebekk · Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam
Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia. ei pruugi ollagi, domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus. Põhilised keskaegsed romaanid olid kangelas-, rüütli-, armastus- ja pastoraalromaan. Olukirjeldus kasutab päriselus elavaid inimesi või reaalseid sündmusi (on vaheaste Nüüd on romaan ulatuslikum. Teema ja ainestiku järgi jaguneb zanr: ilukirj ja dokumentaalse materjali vahel). · arenguromaan; Muinasjutt · reisi-; Muistend
kes sundis poissi harjutama ja teoseid looma nii päeval kui ööl. Beethoveni isa tahtis, et tema poeg oleks nagu Mozart. Mozart oli terveoma elu üksildane ningta ei meeldinud ka eriti naistele. Beethoven põdes teve oma elu igasuguseid higusi ning lõpks jäi ta ka kurdiks. Suhelda aga oli vaja seega ta võtis kasutusele kirjavihikud. Looming: Tal on 9 tähtsamat sümfooniat 3-s sümfoonia "Eroika"(kangelas sümfoonia) Ta pühendas selle sümfoonia Napoleonile, sest toimus suur Prantsuse revolutsioon, ning Napoleon kukutas kuninga võimu. 5-s sümfoonia "Saatuse Sümfoonia" Beethooven vihkas jumalat oma elusaatuse pärast seepärast panigi sellise nime sümf. 6-s sümfoonia Karjase sümfoonia 9-s sümfoonia - "Koori sümfoonia" "Rõõmu sümfoonia" "Euroopaliidu hümn" Avamängud: *Prometheus *Leonore *Egmont *Coriolanus TEOSED:
1728 läks see ooperi teater pankrotti. Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed.Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelas likult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti.Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt
neid. Kõige enam edendas matemaatikat Pythagoras tema järgi on saanud nime teoreem täinurkse kolmurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne. Kreeka arstid olid laialt tuntud, ka Pärsia kunigad palkasid neid oma ihuarstideks. Ajalookirjutuse algus Teadmised põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelas olid reaalsed ajaloolised tegelased ja kangelasaja suursündmused ajaloolised faktid. Herodotos kirjutas raamatu ,,Historia". Kõik tema mõtted, uurimused ja avastused on ajaloo algallikad. Hellenism Matemaatika Eukleides võttis oma teoses ,,Elemendid" kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Füüsika ja leiutamine Archimedes kruvi (leidis kasutust veetõstukina), avastas seaduse kehade
Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule sai alguse 11 sajandi lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muusika on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 12. sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjandus ei kujutanud enam rüütli võitlust isamaa ja usu, vaid eelkõige südamesaami eest. 12. sajandi keskpaiku puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid-laulikuid hakati kutsuma truväärideks (Lõuna-Prantsusmaal oli nende nimeks trubaduurid). Rüütliromaanides ja trubaduuride luules paelus loojaid eeskätt armastus
Vana-Kreekas nimetati oodiks iga luuletust, mida kanti ette koorilauluna. Oraator- ladina keeles kõnemees. Kõneosav inimene. Puänt- vaimukas ja üllatuslik lõpplahendus, kasutatakse novellis epigrammis, anekdoodis valmis, satiiris jt lühizanris Retoorika- kõnekunsti õpetus, tekkis 5-4 sajandil pkr. Rituaal- usu-või kombetalitus, selle kindlakmääratud vorm. Rüütliromaan- keskaegne värsivormis teos, mis kujutas vaprate rüütlite fantaasiaküllaseid seiklusi ja kangelas tegusid. Saaga- muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatsest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust. Satiir-terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste pihta. Sonett- keskaegsest itaalia kirjandusest põlnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssi ajal. Tragöödia- Vana.-Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr komöödia ja draama kõrval,
Pikad eepilised poeemid, nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. 12. Kus ja millal sai alguse rüütlilaul? Rüütlilaulu iseloomustus, laulude temaatika. Rüütlilaul sai alguse 11.sajandi lõpus Provence's Lõuna-Prantsusmaal. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. Rüütlilaul oli õukondlik luule. Valitses kangelas- ja armastusteema. Kangelaslauludes idealiseeriti vaprust. Armastuslauludes oli südamedaami jumaldamine. 13. Kes olid rüütlilaulikud ja kuidas neid nimetati Lõuna- ja Põhja-Prantsusmaal ning Saksamaal? Trubaduurid (Lõuna-Prantusmaa) Truväärid (Põhja-Prantsusmaa) Minnesingerid (Saksamaa) 14. Kuidas/miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? Ristisõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel, sealhulgas tegelesid nad ka rüütlikultuuriga
Ta oli Itaalia helilooja. Isa oli küla kõrtsmik. Ta oli 7 aastaselt kiriku organisti abiline, 12 aastaselt oli organisti õpilane ja hiljem assistent. Nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vasti Milanbo konservatooriumisse. Oma hariduse on ta saanud eraviisiliselt. 1939 aastal esietendus tema ooper ,,Oberto", see võeti hästi vastu.ooper ,,Nabucco" tõi talle üle Eurooplise kuulsuse. Verdi oli Itaalia parlamendi liige. Tema ooperite lauludest on saanud rahva kangelas laulud nt ,,Vangide koor". Oma elu keskpagias mattis ta oma naise, mis viis ta sügavasse masendusse. 1879 etentati tema ooper ,,Aida" Suessi kanali avamise puhul. On kirjutanud lisaks ooperitele ka reekviemi. Kokku kirjutanud 26 ooperit: Nabucco, aida, traviata, rigoletto, trubaduur, maskiball, othello. *Ricahard Wagner 1813- 1883 Saksa helilooja. Lapsepõlves tundis huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1830 astus Leipzigi ülikooli muusikat õppima
meeltele. ____________________________________________________________________________________ Kasutatud allikad: http://m.postimees.ee/section/129/52955 https://annaabi.ee/Jumalaema-kirik-pariisis-ilu-ja-inetus-m6457.html http://www.via.ee/content/article/ilu-ja-elu 11,01,2017 Zirmunski : Keskaja kirjanduse tekkimises ja arenemises on määravaks kolme põhifaktori vastastikused mõjutused: rahvaluule traditsioonid, antiikmaailma kultuuri mõju ja ristiusk (lk 7). Lk 65 Hispaania kangelas laulud. Hispaania rahvaeepikas kajastub maa omapärane ajalugu varasel keskajal. Poliitilised sündmused ja vastuolud leidsid laialdast kajastumist ka hispaania kangelaslauludes, kus kolmeks peamiseks teemaks on: 1) võitlus mauride vastu, mille eesmärgiks on kodumaa taasvabastamine; 2) feodaaltülid, mida kujutatakse suurima õnnetusena tervele maale, moraalnormide rikkumisena ja kodumaa reetmisena; 3) võitlus Kastiilia vabaduse eest, edasi aga
seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Merest sündimine olevat leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale. Teda kutsutakse ka nende saarte nimedega nii tihti kui ta päris nimega. Poeedid on Aphroditet kirjutanud sellisena, et Venusega kaasnes ilu. Tänu temale tikiti maapind imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust. Ilma Aphriditeta polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kuna enamjaolt jutustati ikkagi kangelas lahingutest jäi Aphrodite kõrvale. Teda polnud vaja karta. Seega varasematel aegadel iseloomustatakse teda kurja ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Paljude müütide on Aphrodite abikaasa Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatöö jumal. Aphrodite puu oli Mirt, tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik. 11 Hermes (Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema
ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal songlöörid, Saksamaal spiilmannid, vanemaal skomorohhid, Inglismaal barhid Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka kõrgema seisuse esindajaid. Pillidest olid untud Lauto, harf, psalteerium( kandla laadne), fiiden ( viiuli eelkäia ) iga sugused flõõdid Renessanss ( 14. 16. saj ) 28.02.07
lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul, mis on ainus keskaegne mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Selle peamised liigid on kangelas- ja armastuslaulud. Rüütlilaulikuid nimetati eri paikades erinevalt. Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks, Põhja-Prantsusmaal truväärideks ja Saksamaal minnesingeriteks. Kangelaslaulud olid eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Tuntuim kangelaslaul on 11. sajandist pärit ,,Rolandi laul".Ilmalikus muusikas kasutati muusika saatmiseks peamiselt araabia päritolu pille, nagu fiidel, harf, tamburiin, trompet, põikflööt ja käsitrumm.
VANA ISLANDI EEPOSED (vanem edda ja Noorem Edda) -pärinenud 9.sajandist jutustavad Viikingite meresõitudest nõidusest,austusest kogukonna vastu, on juttu ka maailmalõppudest, Jumalate ja Hiidude omavahelistest võitlustest -11.sajandi eepos ,,Rolandi laul" -üks vanemaid Prantsuse kangelaslugusid on ajalooline fakt, Karl Suure sõjakäik mauride vastu -jutustab Rolandi lengemist ja tema võitlustest -kujutatakse kokkupõrget Kristlaste ja muhameedlaste vahel HISPAANIA KANGELAS EEPOS ,,laul minu Cidist" -pärineb 12.sajandist, võitlus mauridega -püütakse ajaloolise täpsusega kõiki sündmusi kirjaldada -Cid on aadlimees töötab ennast lihtsast mehest aadelkonda SAKSA EEPOS ,,Niibelungide laul" -eepose aluseks on rahvaste rändamine Euroopas -kuningapoeg Siegfredi kangelasteod,tema abielu, salakaval tapmine ja ka kättemaksud -,,niibelungide laul" pärineb 13.sajandist SOOME JA EESTI EEPOSED ,,Kalevala"
kuninga veinikallajaks, Ištar armus tasse ja soosis teda sai kuningaks. Kuninglik Kangelane.Võime uskuda et tegemist oli sumeri linnade põhjapoolsetel aladelt pärit sõjakuningas, ilmselt üles kasvanud sumerikultuurist aga ise oli semiit. Alistas sumerid ja eelamid ja liitis seniolematult suure territooriumi suure võimu alla. Pesi oma relvad alumises meres ja ülemises meres.Ta rajas pealinna Akkadi, asukoht teadmata. Hilisem mitme kangelas poeemi peategelane, need omakorda lasid teha tal veelgi suuremaid vägitegusid, jõudis kesktürk ja vb kreetale. Riigikorraldus- tema kui ülemkuningas oli ülempealik ja kohtadele talle alluvates linnriikides jättis võimule asevalitsejad kohalikku päritolu kuningad. Oli kindlasti ka palgaline sõjavägi 5400 sõjameest sõi tema leiba oli ühes tekstis.Riigi keeleks sai mesopotaamias semiidi keel, sai klassikaliseks semiidi kultuur keeleks sai akkadi keel
Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud näljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott) Carl Philipp Emanuel Bach(1714-1788)ajastu üks nimekaimaid heliloojaid.Andis väljamuusikaõpiku Ooper jagunes kolme liiki: Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper). Laulumäng (opera comique) rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau ,,Külaennustaja" Opera buffa koomilise sisuga ooper, algselt oli tõsise ooperi vahepala. Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenija-käskijanna" esimene klassikaline opera buffa. Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti
Filosoofiline alltekst. Edda laulud jagunevad kaheks: mütoloogilised (tegelasteks aasid, vaanid) ja kangelaslaulud. ,,Lokasenna"- loki kõne, mis on kirja pandud draamana. Lokit ei kutsuta jumalate peole, solvab jumalaid, need ajavad teda taga ja seovad ta enda poegade sooltega puu külge ja peakohale asetati mürgimadu rippuma. ,,Alviisi lugu"- A on kääbus, ta avaidleb Thoriga kuidas midagi kutsutakse trollide, inimeste ja jumalate keeles, päikesetõusul A kivistub. Kangelas laulud ei ülista niivõrd sõjalist vaprust, pigem iseenda võitmist, oma au hoidmist. ,,Vöölundri laul" V on osav sepp, ta vangistati ja lõigati kõõlused läbi, sest kuningas tahtis ta kunsti vaid endale hoida, ehitab tiivad ja tapab kuniga pojad ning vägistab tütre. ,,Siegvörder"- niflungrid=niebelungid. ,,Veskilaul"- imeveskist rändmotiiv 3. Keskaegsed kangelaslaulud Suur osa räägib Karl Suurest, kes 800. aastal krooniti Rooma keisriks.
Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? Millise mulje ta jätab? Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse?). 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga (Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul skets, etüüd,
Need kaks tegelast võivad runodes teineteist asendada, võivad teha sarnaseid kangelastegusid jne. Väinämöise mereretkest ja kandlemängust jutustavas runos on erakordset elavust, elurõõmu ja piltlikkust. Kangelasrunod "Ahti ja Küllikki runo" - säilinud vaid fragmentidena. Mees ihkab sõtta ja merele. Erootiline problemaatika. "Kaukrunoomiele " miljöö samuti mereline. Seiklusretked, joomingud ja kahevõitlused. Kangelas- ja sõjaretkeainestikku käsitlevad runod erinevad muudest seiklusrunodest selle poolest, et neis kujutatakse ainult inimesi ja nendevahelisi suhteid. Nende runode maailm ei ole müütiline algaeg, samuti mitte muinasjutupärane fantaasiamaailm. Inimesekujutus realistlikum. Runod sisaldavad kirjeldusi koguni keskajal esinenud sõidu- ja püügivahenditest, metallehetest, saunakommetest, riietusest, koduloomadest, orjade ja piigade askeldustest jne. Palju kahekõne situatsioone
autor Napoleoni ja Kutuzovi. ,,Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks.Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelas tegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru,et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raaamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: ,,Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. ,,Anna Karenina"
Vaadates Läti Henriku kroonikat siis selge soov on tõendada lugejale, et Riia ristisõdijatel, Riia kirikul on õigus Eestimaale juriidilistel põhjustel. Liivimaa vanem riimkroonika- Saksakeelne riimkroonika, mis on kirjapandud 1290ndatel aastatel. Kirjutatud ülemsaksa keeles, aga Liivimaa tava keel oli alamsaksa keel. Koosnes 2700'st värsist. Jutustab loo mõõgavendade vaatepunktist. Riimkroonika lähtekohaks on kangelaslaulud, rüütlikirjeldus. Raskuspunkt on sõdadel; kangelas tegelastel; autor ülistab vastaste vaprust, sest vastaste kaudu tuleb endil vaprus. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus, kui Henrikul on täpne ülesehitus aastade kaupa siis riimkroonikas täielikult puudub kronoloogia. Algusosa: pool legendaarne, keskmine osa: tügineb sellel, mida osalejad rääkisid autorile, viimane osa: autori osalemine sündmustes. Autoriks on rüütel, kes oskas kirjutada, arvatavasti varasemalt ettevalmistatud vaimulikuks ametiks ning hiljem temast sai rüütel.
Minu isiklik positsioon oli täiesti selge. Minu vaatenurgast algas võitlus mitte selle pärast, kas Austria saab Serbia käest rahulduse ühel või teisel kujul. Minu arvates käis sõda Saksamaa olemasolu enda eest. Asi oli selles, kas Saksa rahvusel olla või mitte olla; asi oli meie vabaduses ja meie tulevikus. Bismarcki poolt loodud riigil tuli nüüd paljastada mõõk. Noorel Saksamaal tuli jälle tõestada, et ta on nende võitude vääriline, mis olid lunastatud meie isade kangelas-likus võitluses, võitluste epohhil Waisenburgi, Sedani ja Pariisi all. Kui eelseisvais lahinguis meie rahvas osutub olu-korra kõrgusel olevaks, siis saavutab Saksamaa lõplikult kõige väljapaistvama koha suurriikide keskel. Siis ja ainult siis muutub Saksamaa maailma murdumatuks kindluseks ja meie lastel ei tule kannatada tühja kõhtu "igavese rahu" fantoomi tõttu. Kui palju kordi oma noorusaastatel ma unistasin sellest, et tuleks lõpuks selline aeg, kui ma võin
annaabi.ee 
