*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Mõisted lk 58-63 Anu – Mesopotaamia taevajumal ja jumalate isa Enlil – Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja Ea – maaaluste vete ja sügavuste valitseja. Istar – taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja Marduk – Babüloni jumal Tsikuraat – astmiktempel Gilgameš – sumeri kangelas eepos Mõisted lk 71, 73 Maagid – Pärsia riitusi sooritavad inimesed Zarathustra – pärimuse järgi kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Avesta – Iraani pühade tekstide kogumik Mazdaism – Zarathustra õpetustel põhinev usk Dualistlik õpetus – õpetus mis õpetab head ja kurja Eshatoloogiline – kuulutus ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut Mõisted lk 75, 77-81
Antiikaeg on Euroopa kultuuri algus,antiikkirjandus on loodus 8.saj eKr-5saj pKr.Oraakel on koht,kus jumalad kuulutavad tulevikku. Surnute matmisega oli kiire kuna kreeklaste jaoks oli tähtis usuline kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Eurip...
KESKAEG 5.saj-15.saj. Algus: -Algas Lääne-Rooma langemisest(aastal 476). Kestis umbes tuhat aastat antiigi ja renessanssi vahel. Lõpp dateeritakse sageli aastaga 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Iseloomulikud tunnused: -Uuenduste aeg- leiutised-trükipress, mis aitas kaasa raamatute väljaandmisele. Erinevate uskude levik. Kirikute ja ülikoolide rajamine. Keskaega ja kristlus: -Ajastu vaimsus põhines ristiusul ehk kristlusel. Inimesel oli kaks elu: maapealne elu, mis oli katseaeg ja teine elu peale surma. Paradiisi ideaali sisestamine. Kirikute rikastumine inimeste pealt-inimesed annavad kogu enda maise mammona kirikule/jumalale-saavad nö.paradiisi. Piibel ja Eesti: -1739.aastal esimene trükk. Piibli tõlkimisega levis huvi lugemise vastu. Piibel oli kõige enam loetud raamat maailmas, kuna keskajal oli usk väga tähtsal kohal. Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvo...
Keskaja muusika Selle aastastes muusika tundides oleme rohkem kokku puutunud keskaja muusikaga ning seega otsustasin kirjutada essee just keskaja muusikast. Olin kunagi kindlal arvamusel, et keskaja muusika ei meeldi mulle, kuid lähemalt õppides pean tõdema, et tegelikult on tegemist üpriski huvitava muusikaga, kust hakkasid edasi arenema paljud erinevad esitusviisid ja lauluvormid. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esi...
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem-...
ANTIIKKIRJANDUSE RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. A T A R K A P A K H C E K R O A A R P A A H A D E H N O T K I R H K T Ü U M E L I R I T T A R S T O A E Ü G B L L O A A M A U R I C E M A E T E R L I N C K E U R O I H M E D B I I O A O Y H L D R N S V Y I R I A A A O S P S E E E I A L s O A S S E O R S S D O S ...
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudu...
Hispaanias huglarid Venemaal skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium · Fiidel · Rebekk · Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam
EEPIKA Jutustus suhteliselt vaba eepikazanr, kujutab sündmusi, mis valgustavad peategelase elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mi...
Barokk Klassitsism *Polüfooniline muusika * Homofooniline muusika, *Ebakorrapärane, veider *Esiplaanile tuli lihtne inimene,taheti , *Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed. liikumishoogu ja esindulikust. *Kunst oli kättesadav ka *MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus. *Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid *Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeem...
1728 läks see ooperi teater pankrotti. Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed.Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelas likult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti.Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli muusika kujutab neid lihtsalt inimestena, kes on end pühendanud õilsatele tegudele ja eesmärkidele. Händelil oli suurepärane oskus luua karaktereid meloodia abil. Nii oskas ta ilmekalt
neid. Kõige enam edendas matemaatikat Pythagoras tema järgi on saanud nime teoreem täinurkse kolmurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates tervis sõltus vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures oli oluline õige toitumine. Hippokratese vanne. Kreeka arstid olid laialt tuntud, ka Pärsia kunigad palkasid neid oma ihuarstideks. Ajalookirjutuse algus Teadmised põhinesid kangelaseepikal. Ei kaheldud, et kangelas olid reaalsed ajaloolised tegelased ja kangelasaja suursündmused ajaloolised faktid. Herodotos kirjutas raamatu ,,Historia". Kõik tema mõtted, uurimused ja avastused on ajaloo algallikad. Hellenism Matemaatika Eukleides võttis oma teoses ,,Elemendid" kokku kogu senises Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Füüsika ja leiutamine Archimedes kruvi (leidis kasutust veetõstukina), avastas seaduse kehade
Rüütlid ja rüütlikultuur Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vib...
Vana-Kreekas nimetati oodiks iga luuletust, mida kanti ette koorilauluna. Oraator- ladina keeles kõnemees. Kõneosav inimene. Puänt- vaimukas ja üllatuslik lõpplahendus, kasutatakse novellis epigrammis, anekdoodis valmis, satiiris jt lühizanris Retoorika- kõnekunsti õpetus, tekkis 5-4 sajandil pkr. Rituaal- usu-või kombetalitus, selle kindlakmääratud vorm. Rüütliromaan- keskaegne värsivormis teos, mis kujutas vaprate rüütlite fantaasiaküllaseid seiklusi ja kangelas tegusid. Saaga- muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatsest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust. Satiir-terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste pihta. Sonett- keskaegsest itaalia kirjandusest põlnev luulevorm, sai oma klassikalise kuju renessanssi ajal. Tragöödia- Vana.-Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr komöödia ja draama kõrval,
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Ka...
*Guiseppe Verdi 1813- 1901 Ta oli Itaalia helilooja. Isa oli küla kõrtsmik. Ta oli 7 aastaselt kiriku organisti abiline, 12 aastaselt oli organisti õpilane ja hiljem assistent. Nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vasti Milanbo konservatooriumisse. Oma hariduse on ta saanud eraviisiliselt. 1939 aastal esietendus tema ooper ,,Oberto", see võeti hästi vastu.ooper ,,Nabucco" tõi talle üle Eurooplise kuulsuse. Verdi oli Itaalia parlamendi liige. Tema ooperite lauludest on saanud rahva kangelas laulud nt ,,Vangide koor". Oma elu keskpagias mattis ta oma naise, mis viis ta sügavasse masendusse. 1879 etentati tema ooper ,,Aida" Suessi kanali avamise puhul. On kirjutanud lisaks ooperitele ka reekviemi. Kokku kirjutanud 26 ooperit: Nabucco, aida, traviata, rigoletto, trubaduur, maskiball, othello. *Ricahard Wagner 1813- 1883 Saksa helilooja. Lapsepõlves tundis huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1830 astus Leipzigi ülikooli muusikat õppima
meeltele. ____________________________________________________________________________________ Kasutatud allikad: http://m.postimees.ee/section/129/52955 https://annaabi.ee/Jumalaema-kirik-pariisis-ilu-ja-inetus-m6457.html http://www.via.ee/content/article/ilu-ja-elu 11,01,2017 Zirmunski : Keskaja kirjanduse tekkimises ja arenemises on määravaks kolme põhifaktori vastastikused mõjutused: rahvaluule traditsioonid, antiikmaailma kultuuri mõju ja ristiusk (lk 7). Lk 65 Hispaania kangelas laulud. Hispaania rahvaeepikas kajastub maa omapärane ajalugu varasel keskajal. Poliitilised sündmused ja vastuolud leidsid laialdast kajastumist ka hispaania kangelaslauludes, kus kolmeks peamiseks teemaks on: 1) võitlus mauride vastu, mille eesmärgiks on kodumaa taasvabastamine; 2) feodaaltülid, mida kujutatakse suurima õnnetusena tervele maale, moraalnormide rikkumisena ja kodumaa reetmisena; 3) võitlus Kastiilia vabaduse eest, edasi aga
seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Merest sündimine olevat leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale. Teda kutsutakse ka nende saarte nimedega nii tihti kui ta päris nimega. Poeedid on Aphroditet kirjutanud sellisena, et Venusega kaasnes ilu. Tänu temale tikiti maapind imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust. Ilma Aphriditeta polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kuna enamjaolt jutustati ikkagi kangelas lahingutest jäi Aphrodite kõrvale. Teda polnud vaja karta. Seega varasematel aegadel iseloomustatakse teda kurja ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Paljude müütide on Aphrodite abikaasa Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatöö jumal. Aphrodite puu oli Mirt, tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik. 11 Hermes (Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema
ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liiki. Neid nimetati erinevelt Prantsusmaal songlöörid, Saksamaal spiilmannid, vanemaal skomorohhid, Inglismaal barhid Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka kõrgema seisuse esindajaid. Pillidest olid untud Lauto, harf, psalteerium( kandla laadne), fiiden ( viiuli eelkäia ) iga sugused flõõdid Renessanss ( 14. 16. saj ) 28.02.07
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
VANA ISLANDI EEPOSED (vanem edda ja Noorem Edda) -pärinenud 9.sajandist jutustavad Viikingite meresõitudest nõidusest,austusest kogukonna vastu, on juttu ka maailmalõppudest, Jumalate ja Hiidude omavahelistest võitlustest -11.sajandi eepos ,,Rolandi laul" -üks vanemaid Prantsuse kangelaslugusid on ajalooline fakt, Karl Suure sõjakäik mauride vastu -jutustab Rolandi lengemist ja tema võitlustest -kujutatakse kokkupõrget Kristlaste ja muhameedlaste vahel HISPAANIA KANGELAS EEPOS ,,laul minu Cidist" -pärineb 12.sajandist, võitlus mauridega -püütakse ajaloolise täpsusega kõiki sündmusi kirjaldada -Cid on aadlimees töötab ennast lihtsast mehest aadelkonda SAKSA EEPOS ,,Niibelungide laul" -eepose aluseks on rahvaste rändamine Euroopas -kuningapoeg Siegfredi kangelasteod,tema abielu, salakaval tapmine ja ka kättemaksud -,,niibelungide laul" pärineb 13.sajandist SOOME JA EESTI EEPOSED ,,Kalevala"
kuninga veinikallajaks, Ištar armus tasse ja soosis teda sai kuningaks. Kuninglik Kangelane.Võime uskuda et tegemist oli sumeri linnade põhjapoolsetel aladelt pärit sõjakuningas, ilmselt üles kasvanud sumerikultuurist aga ise oli semiit. Alistas sumerid ja eelamid ja liitis seniolematult suure territooriumi suure võimu alla. Pesi oma relvad alumises meres ja ülemises meres.Ta rajas pealinna Akkadi, asukoht teadmata. Hilisem mitme kangelas poeemi peategelane, need omakorda lasid teha tal veelgi suuremaid vägitegusid, jõudis kesktürk ja vb kreetale. Riigikorraldus- tema kui ülemkuningas oli ülempealik ja kohtadele talle alluvates linnriikides jättis võimule asevalitsejad kohalikku päritolu kuningad. Oli kindlasti ka palgaline sõjavägi 5400 sõjameest sõi tema leiba oli ühes tekstis.Riigi keeleks sai mesopotaamias semiidi keel, sai klassikaliseks semiidi kultuur keeleks sai akkadi keel
Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud näljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott) Carl Philipp Emanuel Bach(1714-1788)ajastu üks nimekaimaid heliloojaid.Andis väljamuusikaõpiku Ooper jagunes kolme liiki: Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper). Laulumäng (opera comique) rahvalik, lihtsakoeline, kõnetekstid vahel. Rousseau ,,Külaennustaja" Opera buffa koomilise sisuga ooper, algselt oli tõsise ooperi vahepala. Giovanni Battista Pergolesi (1710-1736) ,,Teenija-käskijanna" esimene klassikaline opera buffa. Saksa Singspiel (laulumäng) sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul rajaja Hiller. Muusikateatri klassikasse kuuluvad vaid Mozarti
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta...
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, ...
autor Napoleoni ja Kutuzovi. ,,Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks.Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelas tegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru,et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raaamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: ,,Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga. ,,Anna Karenina"
Vaadates Läti Henriku kroonikat siis selge soov on tõendada lugejale, et Riia ristisõdijatel, Riia kirikul on õigus Eestimaale juriidilistel põhjustel. Liivimaa vanem riimkroonika- Saksakeelne riimkroonika, mis on kirjapandud 1290ndatel aastatel. Kirjutatud ülemsaksa keeles, aga Liivimaa tava keel oli alamsaksa keel. Koosnes 2700'st värsist. Jutustab loo mõõgavendade vaatepunktist. Riimkroonika lähtekohaks on kangelaslaulud, rüütlikirjeldus. Raskuspunkt on sõdadel; kangelas tegelastel; autor ülistab vastaste vaprust, sest vastaste kaudu tuleb endil vaprus. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus, kui Henrikul on täpne ülesehitus aastade kaupa siis riimkroonikas täielikult puudub kronoloogia. Algusosa: pool legendaarne, keskmine osa: tügineb sellel, mida osalejad rääkisid autorile, viimane osa: autori osalemine sündmustes. Autoriks on rüütel, kes oskas kirjutada, arvatavasti varasemalt ettevalmistatud vaimulikuks ametiks ning hiljem temast sai rüütel.
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
