kuningad. Tähtsamad riigiasjad otsustati kuningate, igal aastal valitavate riigiametnike ja nõukogu poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused heaks kiita. 5. Elanike seisus Spartas - heloodid, perioigid, spartaadid. Missugused olid nende õigused ja kohustused? V: Heloodid - heloodid olid orjad, kellel ei olnud õigusi, nende kohustusteks oli töö spartaatide põldudel. Perioik perioigid olid Sparta vabad elanikud, kellel puudusid kodanikuõigused, nende tegevusaladeks olid käsitöö, kaubandus ja põlluharimine, perioigide kohustuseks oli teenida Sparta sõjaväes. Spartaat - Spartaatide tegevusalaks olid sõjalised harjutused, neil oli õigus osaleda riigivalitsemises, nad ei pidanud töötama. 6. iseloomusta spartaatide kasvatust? V: Poisid võeti emade juurest ära 7 aastaselt, ning edaspidi elasid nad rühmadena (vanusest sõltuvalt),
Eesti riigikorraldust võiks samastada kohati Ateena riigikorraldusega, kus rahavas saab teha oma ettepanekuid, kuid samas mõnest küljest on sarnane ka Sparta riigikorraldusega, et lõplik sõna jääb volikogule, kelle rahvas on sinna valinud. Ateenas oli orjastamine keelatud. Kõik riigi kodanikud olid võrdsed. Kõigil oli ka võrdsed võimalused ja nad said esineda rahvakoosolekutel oma ettepanekutega. Spartas alistatud messeenlastest ja ka Lakoonika pärisrahvast said aga spartaatide maaorjad. Kuna siis ei pidanud spartaadid ise tööd tegema. Ma leian, et Ateena riigikord on praegu rohkem aksepteeritavam, kui Sparta riigikord. Kahele päritava võimuga kuningale Spartas allus veel sõjavagi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega
Juurde tulid sõjaelevandid. Tehnoloogia tase ja riikide rikkus oli märgatavalt suurem kui arhailisel perioodil. Kreeka riigid olid Makedoonia ülemvõimu all, aga nad ei kuulnud Makedoonia koosseisu. Seega oli nende võimu all hoidmine kulukas ja nõudis sõdu. Kreekas hakkasid samal ajal kujunema ulatuslikud liidud Aetolia ja Acheani liit, mõlemad vaenulikud Makedoonia ja üksteise vastu. Spartas oli nö revolutsioon. 3. saj Ii poolel Agis ja Klesmenes üritasid spartaatide ringi laiendada ja jagasid maad ümber, sh ka vaesetele. Lycurgose korra taastamine oli eesmärk. Mõlemad mehed ebaõnnestusid. Paljude kreeklaste soov saada Makedooniast sõltumatuks andis Roomale võimaluse sekkuda siseasjadesse. Kõrgkultuur oli spetsialiseerunud erinevateks teadusharudeks ja oli kreekameelne ja -keelne. Olulised keskused samas olid idamaades. Filosoofia koolkonnad olid ikka Ateena kesksed. Väljapool kujunes Alexandria oma raamatukogu ja muusade templiga
Kõikidel spartiaatidel pidi olema kleros, mingil põhjusel nad aja pikku laostusid, arhailisel perioodil ei olnud märu, aga eiri 5-4 saj klassikalises, langeti välja kui pankrotistiti, spartiaate jäi alles vaid 1000 4 saj keskpaigas, põhjused on meile ebaselged. Lygyrgus sparta riigi autor ja seadluseandja. Rhetra ja gruusia hoidsid sparta ühiskonda koos.Üheltpoolt aristokraatlik, totaliseerimiselel lähenev, demokraatlik ja võrdustikuslik, kehti spartaatide grupis. homoios – samasugused, võrdsed olid spartiaadid, lyg oli rangelt ära keelanud rikkuse näitamise, isegi rahakasutamine oli keelatud, kasutati rahana neid raudvardaid. 4 saj sai hegemoonia spartas, see tavaline raha rikkus sparta, et kui hakkas voolama siis hakkas sparta langus. Millal see süsteem tekkis, me ei tea, lygyrgos tegi aga me ei ta millal, paar põlve enne messeenia sõda.Kogu selle süsteemi mõte oli tagada kontroll ulatusliku vallutatud kogukonna üle, reaktsioon
annaabi.ee 
