hoolitsenud Ahmos I ja Amenhotep I Teeba kaunite templite eest. Amenhotep I tegi muudatuse kuninglikes matusetavades, tema ajast alates maeti kuningad Teeba läänekaldal kauge vadi Kuningate oru kaljusse raiutud kambrisse. Amenhotep I ja Ahmos Nefertarit peetakse ka Deir el-Medina hauakambriehitajate küla rajajateks. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis I ja Thutmosis II (u 1504 u 1479 eKr) Amenhotep I järel astusid troonile tema poeg Thutmosis I ja pojapoeg Thutmosis II, kes jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist. Need kaks Teeba kuningat nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)]
Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse 332. aastal eKr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt Ahmos i ja amenhotep i Egiptus tõusis rahvusvahelise võimu ja mõju tippu Teeba linna kuldajastu Ahmos I tegi sõjakäike Nuubiasse, Süüriasse, Palestiinasse pannes aluse Egiptuse impeeriumile Mõlemad hoolitsesid Teeba kaunite templite eest Amenhotep I ajast maeti kuningad Kuningate orgu kaljusse rajatud kambrisse Thutmosis I ja Thutmosis II Jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist Nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid oma võimu Vahemere suurtel idapoolsetel rannikumaadel Thutmosis I sõjaväed vallutasid kogu Palestiina, Foiniikia, Süüria Thutmosis I ajal ümbritseti Karnaki Amoni tempel massiivse kivimüüriga Thutmosis II lasi ehitada templi sissepääsu ette peoõue ning teise paari obeliske Hatsepsut Egiptuse naisvaarao
Vana-Egiptuse 18. dünastia Referaat 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. 18. dünastia 3. Valitsejad 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina teen referaadi 18. dünastiast eelkõige sellepärast, et ma ei suutnud otsustada Tutanhamoni ja Thutmosis III vahel. Avastasin, et mõlemad on 18. dünastiast, nii ma otsustasingi teha 18. dünstiast. 18. Dünastia ajal sai Egiptusest Uus riik ja koos sellega tuli palju muutusi. Oma referaadis uurisin selle dünastia ajal olnud elust ja selle aja valitsejatest. 18. dünastia (1550-1307 eKr) 18. dünastia on arvatavasti tuntuim Vana-Egiptuse dünastia. Selles dünastias valitsesid nt Thutmosis I, II, III, Tutanhamon,
Hatsepsut Hatsepsut (trooninimi Ma'at-ka-Ra) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr. Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema abikaasa poolõe Ahmose tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks abiellus Hatsepsut oma poolvenna(või venna) Thutmosis II, kes oli Thutmosis I ja ta liignaise poeg. Kui Thutmosis I suri, tõusis Thutmosis II troonile. Thutmosis I ja Hatsepsutil oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. Thutmosis III oli liiga noor, määrati Hatsepsut ta regendiks. Olles nimeliselt Thutmosis III regent, tuli ta Thutmosis III-ga koos valitsedes järk-järgult ise võimule ning kuulutas lõpuks 1473 aastal eKr end vaaraoks ja ta krooniti vaaraoks. Ta hakkas kandma mehe võimutunnuseid, meheriideid ja vaarao
Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2 Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju tippu ning
Kuulsad vaaraod Referaat Töö koostas: Kertu Ojamäe Juhendaja: õp Anne Vaarpuu Haapsalus, november 2008 SISUKORD: 1 Tiitelleht 2 Sisukord 1 3 Sissejuhatus 4 Tutanhamon 5 Thutmosis III 6 Ramses II 7 Hufu 8 Kleoparta VII 9 Mõnede teiste vaaraode lühitutvustus 10 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Vaarao ('suur maja') tähistas algselt Egiptuses kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki VanaEgiptuse kuningaid.
Nephthys oli Sethi naissoost kaaslane, Anubise ema. Tegutseb surnute riigis, kus seisab Osirise selja taga. Osiris Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. Anubis koera (saakali) peaga, tegutseb surnuteriigis. Thot iibisepeaga, oli jumalate kirjutaja ning tarkuse ja teadmiste jumal. 2.4 Vaaraod Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Thutmosis III oli Vana-Egiptuse 18. dünastia 6. vaarao. Ta valitses umbes 15041450 eKr (teistel andmetel 1479-1425). Thutmosis III oli Thutmosis II poeg. Ta sai vaaraoks pärast oma isa surma, kuid isa naine Hatsepsut haaras võimu enda kätte ning oli 22 aasta jooksul sisuline Egiptuse valitseja. Thutmosis III sai võimule alles pärast Hatsepsuti surma. Arvatakse, et
Temast põlvnevad ka viienda dünastia algatajad. Kuigi Hufu tõusis troonile suhteliselt noorena, oli ta võimul vaid 23 aastat. Hufut tuntakse julma ja vägivaldse türannina, kes jätkas Egiptuse alade laiendamist Siinai poolsaarel ja lõunas Nuubia aladel. Oma ebapopulaarsuse tõttu ongi ehk säilinud vaid üks kujuke temast. Joonis 1. Hufu Cheops https://thumbs.dreamstime.com/x/sign-giza-pyramid-khufu-cheops-base-17015612.jpg THUTMOSIS I (1504-1492 eKr) Thutmosis I nimi kirjutatakse ka tihti kreekapäraselt Thutmose I või Tuthmosis I. Nimi tuli jumala Thothi järgi. Ta ei olnud otsene kuninglik järglane, vaid Ahmose I vennapoeg. Kuna 5 eelneval vaaraol Amenhotepil polnud elus ühtegi järglast, siis selleks, et troonile tõusta, abiellus Thutmosis I Amenhotep I õe Mutenefereti ehk enda onutütrega. Osade uurijate väidete kohaselt oli aga tegemist hoopis tema tädiga
kuju, et ta võiks lennata kiiremini kui kõige väledam nool. Vaikides kuulas ta Amon-Ra, võimsama jumala ning inimeste looja sõnu. Siis ütles ta: ,,Vaata, oo, Amon-Ra, Egiptuses elab üks imeliselt kaunis neiu. Oma teekonnal ei paista päike millegi üle, mis oleks temast ilusam. Kindlasti sobiks ta selle suure kuninganna emaks, kellest sa räägid". -- "Hästi öeldud", sõnas Amon-Ra. "Kust võib seda kaunist printsessi leida? Mis on tema nimi?" "Tema nimi on Aahmes" (Jahmes? Thutmosis I, Hatshepsuti isa teine nimi oli Aaheperkara, T II Aaheperenra), vastas Thot, "ta on Egiptuse kuninga naine ja elab palees. Ma viin su tema juurde". "Hästi", lausus Amon-Ra." Siis lendas Thot iibise kujul Egiptuse poole ning temaga läksid kõik jumalad ning jumalannad, nende seas ka Saisi jumalanna Neith ja skorpion-jumalanna Selk, kelle peal asus skorpion, igas sõras elumärk. Jumalad ja jumalannad sisenesid vaikselt magavasse paleesse, kus Thot nad kuninganna Aahmese tuppa viis
· Vaaraode matmispaigas · 12.dünastia · Peajumalaks tõusis Amon Monti asemel · Isa-Poja ühisvalitsuste algus · Teebast kujunes tätsaim usukeskus · Püramiidide ehitamine UUS RIIK (18-20 dünastia) · II vaheperioodid järel alanud kuldaeg · Ajalugu hästi teada · On leitud ka enamik vaaraode muumiaid · Riigi ühendajad pärinesid teebast · Ühendajaks Ahmos I, valitses koos Amenhotepiga · Järgmiskes valitsejaks Thutmosis I- sõjamees · Kindlustas riiki · Rikka ajastu algus Hatsepsut-naine troonil · Vaarao Thutmosis II poolõde ja abikaasa · Valitses 1498-83 e.Kr regendina · Kiire ehitustegevuse algus-surnutempel · Reljeefidel kujutatud seaduslik valitsejana · Võimukas,kuid tark · Suri Thutmosis II käe läbi · Haud leiti 1916, muumia arvatavasti leitud THUTMOSIS III VÕIMSUSE ALGUS · Vana-Egiptuse Napoleon · Valitses 1504-1450 e.Kr alates 1483 e
ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas. Uue riigi periood oli Egiptuse välise võimu hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastel õppinud hobukaarikute kasutamist ja nende kaarikuvägi kujunes ähvardavaks jõuks Lähis-Idas. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III valitsemise ajal. Tihenesid suhted naabritega, tugevne Ülem- Egiptuses Teeba Amoni preestrite võim. Uue riigi ajast on pärit Kuningate org, Ramses II tempel, Tutanhamoni hauakamber. 4. Miks on tähtsad: Suured püramiidid, Kuningate org, Memphis, Niilus, astmikpüramiid, Abu Simbeli ja Karnaki templid, Teeba? V: Suured püramiidid- suurtesse püramiididesse on maetud Egiptuse vaaraod. Suured püramiidid on ehitatud liivakivist ja asuvad Gizas. Suuri püramiide on 3 ja suurim neist
· vähemtähtsamad · oder · ametnikud · andam · kirjutajad · preestrid EGIPTUS · niisutus- ja kuivendus- süsteemid · segadusteajad · saduff · Teeba · orjad · vallutusretked · Thutmosis III · Ramses II · riigi võimsuse langus 7.-6. saj eKr, HAUATAGUNE ELU JUMALAD põhjused · püramiidid · inimese- ja · sfinks loomakujulised · palsameerimine · Amon-Ra TEADUS · muumia · Horos · kalender ja astronoomia · hing · Osiris
riigi ühtsuse. Hüksoslasi jälitades tungis Ahmosis Palestiinasse, algatades nii Egiptuse edasitungi Aasia suunas. Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni teise kärestikuni. Thutmosis I (1506 1493) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni neljanda kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemisi linna juures Eufrati kaldal. Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suure- joonelise Amoni kultuskeskuse. Arvatavasti oli Thutmosis I esimene kuningas, kes lasi end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus. Teebast sai riigi tähtsaim kultuskeskus, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Thutmosis II lesk Hatsepsut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thtumosis III eestkostjana (1479 1458). Tema peamiselt
Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn PerRamses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut Esimene naisvaarao Egiptuses Valitses 14731458 eKr Vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org
· Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). 3.) Kuidas mõjutas Egiptuse geograafiline asend tema majanduslikku ja poliitilist arenemist? · Tänu Niiluse üleujutustele oli maaharimine alati tähtsaim majandusharu. 4.) Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Riigi kuningas oli egiptlaste jaoks olemasolu kese ning riigi edu ja jõukuse tagatis. Tal oli ainsana otseside jumalatega, ta kehastas jumalate ligiolu maa peal, mõjutas looduse ja ajaloo käiku ja tagas maailmakorda. 5.) Egiptuse ajaloo püsietapid: Nimetus Aeg Iseloomustus Vara - U 3000 · Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks
Kõik vaaraod pidid olema abielus kuninglikust soost naistega nii abielluski Thutomis III Hatsepsutiga, kuna kuninglikku verd pidid edasi kandma naised, siis pidid vaaraod sageli abielluma oma õe, poolõe või muu lähedase sugu-lasega. Kuninganna Hatsepsut lasi rajada endale suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Hatsepsuti vaaraoks saamisel, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos kõikide kohustustega. Selle tiitli andis ta enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le. Nende tütar suri vara ja arvatavasti kasvatas Hatsepsut teda nagu printsi mitte print-sessi. Ühel Semmuti ploki-kujul on teda kujutatud Semmuti süles ja tal on kuninglik valehabe ja nooruki küljelokid. Hatsepsuti teisest tütrest Merira- Hatsepset'ist sai Thuthmosis III abikaasa ja nad abiellusid pärast Thutomis II surma kroonimise ajal või vahetult enne seda. Temast on väga vähe teada. Ainult seda,et ta võis olla Amenhotep II ema
Põhjapoolne kuju sai kõvasti kannatada.Praod panid kivid nö mängima, koloss hakkas päikesetõusu ajal häälitsema. 199a eKr lasi Septimius Severus, teine rooma keiser, need renoveerida ja laul katkes. Lääne teeba: Dayr Al-Bahri, Kuninganna-vaarao Hatsepsuti igavikukoda Dayr Al-Bahri põhja klooster- asub Niiluse läänekaldal Karnaki vastas, looduslikus amfiteatris. Puid täis istutatud õu, mööda kaldteed minnes üles viis avarale poodiumile. Kuninganna Hatsepsut oli kuningas Thutmosis II abikaasa. Templi nimeks sai dzeser dzeseru-pühamaist püham. Egiptuses oli lehm ühteaegu täiusliku ilu ja taiplikkuse kehastus. (Hanthoni pühmasu olevad piilarid olid lehmakõrvadega naisepead.)
Hiljem samastati Amonit kreeka Zeusiga ja roomlaste Jupiteriga. Month oli vanaegiptuse religioonis eelkõige sõja- ja võitlusjumal.Algselt kujutati teda kulli-, hiljem mehekujulisena.Enne Amoni esiletõusu oli ta Teeba peajumal. Vaarao Vaarao (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid. Vaarao viis nime Alates 11. dünastiast oli "vaarao" üks kuninga viiest tiitlist. · Horose-nimi · Nebti-nimi ehk Mõlemad Emandad · Kuldhorose-nimi · Valitseja-nimi ehk esimene nimi · Sünninimi (tiitlifunktsioonis) ehk sugukonnanimi Esimene nimedest sai vaarao sündimisel, teised sai ta troonile asumisel. 4. dünastiani oli vaarao tuntud oma Horuse-nime järgi.
Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks).(lk.333) Vaarao - (egiptuse per-aa 'suur maja') tähistas algselt kuninga paleed. Egiptlased hakkasid oma kuningaid vaaraoks nimetama alates 18. dünastiast. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III.Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.( lk.331) Relv - see on seade või ese, mis on valmistatud või mida on võimalik kasutada kas spordis ja jahipidamises või sõjanduses teise elusorganismi, isiku või vara kahjustamiseks või hävitamiseks.(lk.341) Osiris - see on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal.Osiris oli maajumal Geba ja taevajumal Nuti poeg. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik.Tema pojad on
liidab riigid Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr hellenistlik periood – Aleksander Suur – Ptolemaiosed – Kleopatra VII 30 eKr-641 pKr Rooma-Bütsantsi periood – Ristiusk – 7. saj islam Riigi- ja ühiskonnakorraldus Võimupüramiid Maat Millised olid naise õigused? Kes on kes? Aton Amon-Ra
Osiris oli suur jumal ja esimene vaarao, kes abiellus oma õega. Nad olevat tulnud maailma selleks, et harida ja tsiviliseerida inimesi ning õpetada neile jumalate tarkust.Abielludes oma õega, kindlustas Osiris selle, et vaaraode jumalikkus püsiks puhtana ning ka tulevased sugupõlved saaksid seda nautida. Seetõttu võtsid vaaraod endale kõhklematult naiseks sugulasi. Tavaliselt sai vaarao naiseks tema õde või poolõde. Seqenenre Tao II, Ahmose I, Amenophis I, Thutmosis I, Thutmosis IV, Ramses II, Merenptah ja Siptah kõik nad võtsid endale naiseks õe. Ent sobis ka iga muu naissoost sugulane. Amenophis II abiellus oma tütrega, samuti toimisid Ehnaton ja Ramses, kes kosis oma kolm tütart.Sethos II abiellus oma tädiga. Hoolimata valitsejate sellisest tavast, ei paistnud geneetiline degenereerumine olevat nii suur, nagu oleks võinud arvata, ilmselt sellepärast, et suur hulk kuninglikke lapsi saadi paljude naistega, mitte ainult nendega, kes olid isaga veresuguluses.
Vaheperioodil vaaraod vaheldusid kiiretsi nign ei suudetud hoida piirkondi enda kontrolli all, segadus riigis. · Keskmine riik(1950-1650 eKr)-loodi ajaline sõjavägi, ja allutati Nuubia oma võimu alla.Vaheperioodil läks Alam-Egiptus hüksosakslaste võimu alla,võeti kasutusele hobused ja sõjavankrid. · Uus riik(1150-1075 eKr)-hüksosakslased aeti välja-taastati riigi ühtsus. Vaaroid hakati matma kaljuhaudadesse-KUNINGATE ORG 4.Millal (ligikaudu) valitsesid Thutmosis III ja Ramses II? Millega läksid ajalukku? · Thutmosis III(15 saj. II poole algus eKr)-Vallutas Palestiina, Süüria,jõudis kuni Eufrati jõeni. Tema ajal oli Egiptuse välise võimsuse periood. · Ramses II(13.sajand)-Võitles Palestiina ja Süüria pärast hetiitidega. Sõlmis Rahu ja Liidulepingu(1250 eKr) hetiidide ja egiptlaste vahel, millega läks Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. 5.Iseloomustage Egiptuse ajaloo nn hilist perioodi.
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt ...
põhjaosa(kuld), elukutselise sõjaväe loomine o 1650-1550 eKr vallutasid delta ala hüksoslased(Aasiast pärit) o Uue riigi periood 1550 1075 eKr; 1550 eKr aeti hüksoslased Egiptusest välja Teeba valitsejate poolt o Hiilgeaeg: Hüksoslastelt võeti üle hobukaarikud, sõjakaarikud Egiptus alistas Palestiina ja Süüria Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal 1468-1436eKr Tihedad sidemed naaberaladega Teebas asus peajumal Amon-Ra tempel Kuningatge orus valitsejate hauad Preestrid o Hiline periood 1075-525 eKr; Egiptus oli võõrvõimu all, 525.a langes Egiptus 2 sajandiks Pärsia võimu alla o Egiptuse Hetiidi sõjad Süüria ja Palestiina pärast ´= P läks hetiidide valdusse Ramses II ajal ( 1290- 1224 eKr) - valitsemisaeg
lahingusse nii, nagu raudkull hüppab oma saagile. Vaarao saavutas suure vapruse. Kõik need, kes talle lähenesid, langesid tema löökide all. Varsti moodustasid tükkideks lõigatud vaenlaste kered verise laipade mäe...". Ramses II mängitud roll ajaloos ärkab ellu nendel eepilistel lehekülgedel. Pole ime, et Djebel Barkalist kuni Narh el Keldini (Beiruti lähedal), arvukad steelid tähistavad selle kuninga tegusid, kellele klassikaline legend omistab võite sarnased Thutmosis III-le, Seti I-le ja Ramses III- le. On ka iseärane fakt, et Ramses IIl, oma jätkuvas ülistuses, lasi ehitada ka palju väiksema templi (pühendatud tema naisele Nefertarile), vaevalt 10 meetrit pikk, tema meistriteose kõrvale. Mitte kunagi varem ei olnud Egiptuses olnud vaarao naist kujutatud templi fassaadil, tõepoolest, ainult Ramses II naine on saavutanud selle au. Abu Simbeli templid püsisid pikki sajandeid, neid lakkusid Niiluse veed, mis jäädvustasid
võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas valitsesid-hüksoslased. Uue riigi periood u 1500-1075 Ekr 1550 Ekr ajasid egiptlased hüksoslased välja ja taastasid riigi ühtususe.Valitses vaarao Thutmosis 3. Suhted naaber- riikidega olid paremad. Tähtsaim usu- keskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra templid ja vaaraode hauad. Riik ja Ühiskond. Vaarao e Egip. kun- oli valitseja, kelle piiramatut võimu peeti jumalatest määratud maailmakorra- lduse püsimise vältimatuks eelduseks. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptus. Ülemkiht-Vaarao, preestrid, sõdrid kirjutajad. Töötegijad- käsitöölised, talupojad,orjad. Kiri-hieroglüüfidd ligi 1000.
kuningas Mendes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks, pealinnaks Memphis, hieroglüüfkirja teke, vase kasutuselevõtt, tähtsaim ehitis on Dzoseri astmikpüramiid Vana riigi periood: 2700-2200 eKr kuj välja tsivilisatsiooni tunnused, valitsejate kõrgaeg, Giza püramiidid, Sfinks, Pealinn endiselt Memphis, Cheopsi püramiid Keskmine riik: 2000- 1650 eKr Teeba tähtsus tõusis, allutati Nuubia, loodi elukutseline sõjavägi Uus riik: Thutmosis III, sõjakäigud Süüriasse, Palestiinasse, Tutanhamoni hauakamber, Ramses II Hiline periood: 2 sõltumatut riiki: Alam-Egiptus, pealinn Avaris e Tanis, Ülem Egiptus, pealinn Teeba. Amon-loomis-ja viljakus, Anubis-surnute, Hathor-armastuse- ja taevaj- nna, Horos-taeva, Isis-viljakuse-ja emadusj-nna, Osiris- surnute, Ra- päikese, Seth-kurjade jõudude, Thot- kuu-ja tarkuse. Tempel: 4-nurkne, ümbritsetud müüriga, siseõuega, samastega siseruum, t-li ees on obeliskid
küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on
a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja lindudena), nende otsene esivanem oli loom või lind · Kõige olulisem ühiskonnakiht olid preestrid, nad olid kõige teadlikumad
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid...
võimule. Usk ning jumalad. Riik lagunes sõltumatuteks piirkondadeks. Keskmine riik: Teeba valitseja ühendas maa uuesti ühtseks riigiks.Pealinn viidi küll tagasi memphisesse, kuid teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Elukutseline sõjavägi sai alguse. Kuningate võim ulatus ka kaugemale. Pärast keskmist riiki, riik taas lagunes. Uus riik: Taastati riigi ühtsus. Võimsuse hiilgusaeg. Hobukaarikute kasutamine. Sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Vaarao Thutmosis 3. Suhted naabritega olid tihedamad. Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli
• Jälgisid vaaraode seaduste täitmist • Preestrite ülesandeks oli jumalatega ühenduses olemine • Kõige rohkem oli talupoegi • Tegelesid põllutöö ja loomakasvatusega • Maksid riigile kõrgeid makse • Käsitöölised • Orjad • Sõdadest kaasavõetud vangid • Tegid kõike, mida oli vaja teha • Üldiselt oli Egiptus rikaste ühiskond Uus riik – Egiptuse hiilgeaeg • Umbes 1570-1070 • Tänu mitmetele tugevatele valitsejatele rikkuse ajastu: • Thutmosis III • Laiendas Egiptuse riiki lõuna poole • Korraldas rohkem sõjaretki, kui keegi teine Egiptuse valitsejatest • Annetas templitele rikkusi juurde • Ramses II (1279-1213) • Ka Ramses Suur • Egiptuse ajaloo kuulsaim ja võimsaim valitseja • Alistas hetiidid • Pühendas väga palju aega ehitustegevusele • Uus pealinn Per-Ramses • Abu Simbeli templikompleks • Karnaki templi sammassaal Egiptuse kultuur • Hieroglüüfkiri
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS AJALUGU VANA-EGIPTUS 1.Mõisted Vaarao – Vana-Egiptuse valitseja Hieroglüüf – Vana-Egiptuse kirjamärk Sfinks – inimese peaga lõvikuju Preester – usuliste kombetalituste läbiviija Püramiid – Egiptuse vaarao hiiglaslik haud Muumia – surnukeha, mida palsameeriti Sarkofaag – Kaunistatud kirst, millesse asetati surnukeha Tempel – Usuliste rituaalide jaoks rajatud hoone. Obelisk – ülalt kitsenev kõrge kivisammas Geomeetria – maamõõduteadus Aritmeetika –arvutamisõpetus’ 2.Egiptuse asend ja loodus. Egiptus asub Aafrika mandri kirdeosas Niiluse jõe orus . Seal on maailma üks pikem jõgi, mis suubub vahemerre. Mõlemal pool Niilust laiub eluta kõrb, kuid jõe org on viljaks ja sobib hästi põlluharimiseks. 3.Üks Vana – Egiptuse jumal Vt õpikust. 4.Vaaraode tähtsamad tegevused. Menes – 3000 a eKr loob ühtse Egiptuse Ramses II - sõdis Süürias hetiitidega ja sõlmis nendega rahulepingu Thutmosis II – Tegi 10...
loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid
Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina, Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal, S6jad egiptlaste ja hetiitide vahel. Neid peioode ühendab see, et usukeskus oli Teeba. 2. Egiptuse ühiskond oli r6hutatult traditsiooniline ning rangelt hierarhiline. Riigi tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Kuningavõim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele,preestritele. 2.1. Maaühiskond=linnu oli vähe; suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2
o Cheopsi Hufu püramiid o Chephren Hafira püramiid ja sfinks KESKMINE RIIK (u 19501650 eKr) · Nuubia vallutamine · Normarkide suur võim · ,,Jutustus Sinuhest" · Hüksolaste sisseränne o Pronks o Sõjavankrid UUS RIIK (u 15501075 eKr) · Vallutati palju uusi alasid · Suurima võimsuse periood · Naisvaarao Hatsepsut · THUTMOSIS III sõjakas, võimsuse rajaja o Karnaki tempel · EHNATON o Usureform o Nofretele · RAMSES II o Abu Simbel tempel Tsivilisatsiooni langus · 1075525 a eKr Hiline periood · 525332 a eKr Pärsia · 33230 a eKr hellenistlik periood o Aleksander Suur o Ptolemaiosed o Kleopatra VII
Kuigi midagi täpsemat ei suuda ajaloolased öelda selle kota, kuidas seda mängu mängiti, on tegu üpris tõenäoliselt iidses Egiptuses laialt levinud mängu Senet´ sarnaste reeglitega. Egiptlastel oli Seneti tähistamiseks lausa oma hieroglüüf - 'mehed'. Ning vähemalt kaks suurt esimese dünastia hauakambri plaani Nagadas(ca 3000 a. e.m.a.) on ehitatud Seneti mängulaua ruudustiku järgi. Samasugust plaani kasutas ka vaarao Thutmosis III (1479 - 1425 e.m.a.) Karnakis asuva Amun templi ehitusel. Egiptuse usuga tugevalt seotud Senet oli Backgammon-stiilis mängude eelkäija ning selle läbimine nuppudega sümboliseeris reisi allmaailma (sooviga jõuda igikestvasse ellu olematuses). Mäng algas surmaga ning jõudis välja 26'ndale ruudule - 'Kaunis maja' (mumifitseerimine), enne 29'ndat ruutu - 'Päikesejumala laev' ja 30'ndat - 'Elluärkamise maja'.
traditsioonile. (Saqqarasse püramiid =Dzoseri püramiid) Thutmosis I Uue Riigi kuningas, laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, Riigi pealinna viis tagasi Memphisesse, Teebast kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal. Hatsepsut Thutmosis II lesk ; tõusis mehe surma järel Egiptuse riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused =mereretk Punt'i + Deir-el Bahri hauatempli rajamine Thutmosis sai Egiptuse reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke III Aasiasse, purustades Süüria linnade väe; püstitas Eufrati äärde võidusamba
Tavaliselt kui oli vajadus värvati palgasõdureid juurde. Nuubialased olid suurepärased vibuküttid, jalameeste hulgas kohtas aga palju liibüalasi. RELVAD Nii jala - kui ka kaarikumeestel olid puust vibud ja nooled. Varased noole otsad tehti tulekivist, seejärel asendus see pronksiga. Käsikähmluses kasutasid jalamehed kirveid ja nuiasid. Uue riigi ajal lisati relvastusse mõõgad ja pistodad. EGIPTUSE EKSPANSIOON Tõenäoliselt oli egiptuse riik suurim Thutmosis I ajal, kes valitses aastail 1524 1518. Ta vallutas Süüria, Palestiina, Nuubia ja osa Lähis Idast. Tema pojapoeg Thutmosis III jätkas tema tööd. Ta laiendas ja kaitses impeeriumi edukate sõjaretkedega. TUNTUMAD JA EEL MAINIMATTA VAARAOD HATSEPSUT oli esimene nais vaarao. Enne teda oli olnud küll nais valitsejaid kuid ükski neist ei olnud vaarao. Hatsepsu oli vaarao Thutmosis ja ta poolõe tütar. Nagu
Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina, Süüria- E võimsuse kõrgperiood. Ehnaton püüdis teha Atonist ainujumalat- rajas uue pealinna Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse. Pärsia ülemvõim, A.Suure valitsemise aeg,Ptolemaioste rik, Rooma võim. V-E riigi-ja ühiskonnakorraldus: Jumalad müüt: 12
iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5. Uue riigi algus; sõjalise aristokraatia ja amoni preestrkonna mõju kasv; Thutmosis I; Hatšepšut ja Thutmosis III; vallutused Aasias; Amenhotep III. 6. Echnaton ja Atoni kultus. 7. Ramseste aeg: konflikt hetiitidega; Ramses II. “Mererahvad”. Viimased Ramsesed ja Uue riigi langus. 8. Religioon: templid ja rituaal; tähtsamad jumalad (Re/Atum, Osiris, Isis, Seth ja Horos, Hathor, Thot, Ptah, Amon, religiooni seos kuningavõimuga; surmajärgsus; matusekombestik. 9. Kirjandus: õpetused; lühijutud, “Sinuhe jutustus”. 10. Teadus; päikesekalender 4) Anatoolia: hetiidid 1
Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised
Uus-Babüloonia (626 539 eKr) Nabukadnetsar II ajal sai Babülooniast suur maailmariik. Eriti kõrgelt oli arenenud käsitöö puuvill, purpurriie. Kuulsad olid Babüloonia vaibad. Babüloonias tehti kuld- ja hõbeehteid ning savist nõusid. Babüloonlased olid esimesed, kes hakkasid väärismetalle rahana käsitlema. Babülonist sai suur kaubalinn. 10. Egiptuse ajaloo põhietapid ja lühiiseloomustus (Ülem- ja Alam-Egiptus, Menes, Memphis, Hatsepsut, Thutmosis III). Varadünastiline aeg (3000-2650 eKr) Ülem-Egiptuse valitseja Menes ühendas oma riigiga Alam-Egiptuse. Pealinnaks oli Memphis. Võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask. Vana riik (2650-2100 eKr) Kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni peamised tunnused. Ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks. Keskmine riik (1950-1650 eKr) Teeba sai uueks pealinnaks. Allutati Nuubia. Uus riik (1550-1075 eKr) Naisvaarao Hatsepsut. Thutmosis III laiendas Egiptuse
Ra-päikesejumal ,Horos-taevajumal (kaitses vaaraode võimu), That-tarkusejumal, Osiris-viljakusejumal (surnuteriigi valitseja) 18.Miks ehitati templeid ja millised need välja nägid Templid ehitati jumalate auks.Suurest väravast pääses sammastega siseõue, sealt edasi pääses sammassaali ja selle taga asus pühamu.Sinna võisid minna ainul preestrid. 19.Mis teadustele panid aluse egiptlased? Aritmeetika, geomeetria, arstiteadus ja nad koostasid täpse kalendri. 20.Iseloomusta Thutmosis III Ta oli kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos.ta tegi Aasiasse üle kümne sõjaretke.Jõudes Eufrati jõe kaldale lasi ta oma võidu auks mälestussamba püstitada. 21.Iseloomusta Ramses II Tema pidas soda Hetiitidega,aga 1269 eKr sõlmis ta Hetiidi kuningaga rahu ja sõpruse lepingu, ning abiellus tema tütrega. 22.Iseloomusta Egiptuse olukorda kui vaaraode võim nõrgenes. Vaaraod ei suutnud riigis korda hoida ega välisvaenlasi tagasi tõrjuda
Champollion lasi valmistada jooniskoopiad obeliskist, mille kreeka kirjeldustest ta luges välja Kleopatra nime sagedase kordumise, määras tähed L, P ja T, mis tulid ette ka nimes Ptolemaios, ja saj sellega teada, et sümbolid ei tähistagi üksikuid sõnu, vaid hoopis vokaale. L-i ees olev sümbol sõnas "Kleopatra? pidi seega olema kas K või C. Kui Champollion sai 14 septembril 1822 Egiptusest mitu vaaraokartussi, desifreeris ta kaks neist hoobilt: Ramses ja Thutmosis. Kopti keele tundmine võimaldas tal lugeda mõned egiptusekeelsed sõnad. 27. septembril 1822 teatas Champollion oma avastusest Pariisi Akadeemias. Seda päeva loetakse uue teaduse, egüptoloogia sünnipäevaks. Champollioni nimetati egüptoloogia professoriks ja saadeti 1828. Aastal teaduse teenistusse Egiptusesse. Tema ja itaalia professor Ippolito Rosselini juhatasid seal teadusekspeditsiooni. Champollion suri pärast Egiptusest naasmist.
detsember 1912 ajal väljakaevamisi teostav saksa arheoloog Ludwig Borchardt.Kuju avastati iidsest linnast Akhetaten, kus varemalt teostasid ka välja kaevamisi inglise ja prantsuse arheoloogid. Arvatakse, et kuju oli puuseinal , mille lagunemisel kukkus kuju maha. Siiski on kuju hästi säilinud. Kannatada olid saanud kõrvad ja puudu on vasak silm. Kuna originaalbüst asub Saksamaal on Egiptus mitu korda palunud kuju endale. Palvet pole aga rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti ka Thutmosise töökojast. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada. Kindlustus on väärtuse panud sellele hinnanguliselt 300-400 miljonit eurot. Nefertiti on üks kuulsamaid kunsti aardeid iidse Egiptuse ajast ja peetakse meistriteoseks skulptuuri kunst perioodil. Kuju kannab tüüpilist arvukate kaunistustega krooni, mida nimetati ka "kiivri krooniks"
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
valitsejad hüksolased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist. Leiutati veetõsteseadmed ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal kes valitses 1468-1436 eKr. Suhted naabermaadega olid nüüd märksa tihedamad, kui Vana ja Keskmise riigi ajal. Kujunesid diplomaatilised sidemed Aasia valitsejatega ka väljaspool Egiptusele alluvat Süüriat ja Palestiinat. Tähtsaim usukeskus oli Teeba, kus paiknesid peajumal Amon-Ra peamised templid ja vaaraode hauad Niiliuse läänekaldal Kuningate orus. Tõusis preesterkonna tähtsus riigi elus, see omakorda põhjustas sisevastuolusid riigis.
2000-1650 aastat eKr.) * Teeba valitseja ühendas Egiptuse ühtseks riigiks * Pealinnaks Memphis, usukeskuseks Teeba * Elukutseline sõjavägi Vaheperiood 1650-1550 eKr * Niiluse deltas võimutsesid hüksoslased * Riik oli taas jagunenud Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana Babüloonia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
