4 Egiptus Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri · Hakati kasutama vaske + kivist tööriistad · Egiptuse ajalugu jaguneb:
ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud. Vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele oli põlluharimine võimalik. Seem- ned pandi maha sügisel, talvel vili valmis ning kevadel võis saaki koristada. Aja möödudes aretati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid
Vahemerega. Maa geograafiline eraldatud ja ühiskonna tihe seos loodusega põhjustasid Egiptuse pikaajalise stabiilsuse, sest inimesed pidasid seoses olevaks inimlikku ja looduslikku korda – seega nad ei rikkunud igikestvaid seadusi, mis tähendaks loodusseadustele vastu astumist. Egiptuse ajalugu jaotatakse vallutuste alusel vanaks, keskmiseks ja uueks riigiks. Vanas riigis ulatus võim vaid Nuubia piirini, keskmises riigis laiendati piiri vallutades Nuubia põhjaosa ja uues riigis on Nuubia tervenisit Egiptuse võimu all. Vanas riigis kujunesid välja kõik tsivilisatsioonile omased tunnused, tõusis Teeba tähtsaimaks usukeskuseks, Memphis oli ikka veel Egiptuse pealinnaks. Pidevalt arendati ka sõjaväge ja sõjapidamisoskusi. Keskmise riigi ajal olid Egiptuse võimu all ka Palestiina ja Süüria. 2. Küsimus
Radamese äraolekul oli ta müünud oma peremehe veini ja raha endale võtnud. Ta ütleb Radamesele, et vein läks halvaks, kuid peremees ei taha teda uskuda. Zoser ütleb Radamesele, et vaarao on suremas. Kui Radames on lahkunud, kutsub Zoser oma käsilased kokku, ning selgub, et Zoser on vaaraod mürgitanud. Radames otsustab kinkida Aida printsess Amnerisele toatüdrukuks, kuid mitte teda isiklikult külastada. Aidat printsessi juurde viies tunnistab Mereb, et tunneb Aidas ära Nuubia printsessi. Enne kui Mereb aastaid tagasi vangi võeti, oli tema isa kuninga nõuandja. Aida vannutab Merebit saladust hoidma ning varjama seda isegi teiste nuubialaste eest. Amneris on pettunud nii selle pärast, et kingituseks on veel üks toatüdruk, kui ka sellepärast, et Radames käib külas kõikide teiste, ainult mitte tema juures. Kuid Aida võidab moehullu Amnerise enda poole, väites, et teab salajast riiete värvimise viisi.
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja
Vihma ei sadanud üldse ja põlluharimine oli võimalik üleujutustele, millest jäi maha viljakas muda. Vana riigi periood: 2700-2200eKr,pärinevad kuningate võime ja jumalikkust kehtestavad suured püramiidid Gizas. Kujunesid eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühisk, mis allus kun võimule. Keskmise riigi periood: 200-1650eKr. Teeba valitseja ühendas ülem ja alam egiptuse ühtseks riigiks. Teeba tõusis tähtsaimaks usukeskuseks. Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis nuubiat vaaraode võimu all. Uue riigi periood: 1550-1075eKr.välise võimsuse hiilgeaeg. Edukate sõjaretkedega alistasid egiptuse kuningad palestiina ja süüria ka nuubia. Egiptusest oli saanud suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas Thutmosis3 ajal.Suhted naabermaadega olid tihedamad. Vaarao Ramses3 sõlmis prst võitlusi hetiitidega rahulepingu,
Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud,
ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Aasiasse pääses mööda Va- hemerd või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vaatamata ühendusteedele oli Egiptus ülejäänud maailmast suhteliselt eraldatud. Vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele oli põlluharimine võimalik. Seem- ned pandi maha sügisel, talvel vili valmis ning kevadel võis saaki koristada. Aja möödudes aretati välja ulatuslikumad niisutussüsteemid
Muistne Egiptus Pt 4.-6. Eeldused ja olud Miks just seal? Milline oli Niiluse mõju Egiptusele? Kuidas looduslikud olud Egiptuse tsivilisatsiooni mõjutasid? Ühtse riigi tekkimine Põlluharimise algus u 5000 eKr Väikeriigid koondusvad Ülem- ja Alam-Egiptuse riikideks U 3000 eKr MENES liidab riigid Hieroglüüfkiri, vask Vana riik u 2650-2130 eKr Sisemine ühtsus, isoleeritus Vaarao jumalikustamine Püramiidid – Džoseri astmikp. – Cheopsi/Hufu p. – Chephreni/Hafra p ja sfinks Keskmine riik u 1950-1650 eKr Nuubia vallutamine Nomarhide suur võim “Jutustus Sinuhest” Hüksoslased – Pronks – sõjavankrid Uus riik u 1550-1075 eKr Suurima võimsuse periood Naisvaarao Hatšepšut THUTMOSIS III – Karnaki tempel EHNATON – Usureform – Nofretete RAMSES II – Abu Simbel Tsivilisatsiooni langus 1075-525 eKr Hiline periood 525-332 eKr Pärsia ülemvõim 332-30 eKr ...
Hoolimata kuninganna Berengaria, kuninga nõo Edithi ja Engaddi eraku palumisest, ei muuda kuningas oma otsust. El Hakimil õnnestub rüütli elu päästa ning nad lahkuvad laagrist. Sir Kenneth saab teada, et Shiirkoof ja el Hakim on sama isik. El Shakim maskeerib sir Kennethi tumedanahaliseks nuubia orjaks ning ta naaseb koos koeraga laagrisse, et leida lipu varas. Sir Kenneth nurjab fanaatiku katse kuningas tappa ning saab ise kriimustada. Kuningas Richard taipab, et nuubia ori on sir Kenneth, kuid varjab seda. Koer süüdistab markii de Montserrat ning nõukogu otsustab korralda rüütlivõitluse markii ja kuninga asetäitja vahel. Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks. Sir Kenneth võidab ning paljastatakse ta õige identiteet David, Sotimaa kuninglik prints. Tänu oma tiitlile võib ta nüüd abielluda oma südamedaami Edith Plantagenetiga.
332-30 eKr Ptolemaiosed. 30 eKr Rooma ülemvõim Narmeri palett: bareljeef, Narmer alistamas Alam- Egiptust. Dzoseri astmikpüramiid. Giza suured püramiidid. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg. 22. sajandil eKr ehk ca 2130 eKr ei suutnud vaarod riigi valdusi enam oma kontrolli all hoida ning noomid ehk piirkonnad iseseisvusid. Esimene vaheperiood 2130-1950 eKr. Pealinn viiakse Teebast tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla kuulub ka Nuubia. Riigi valitsemises osalevad aktiivselt ka piirkondade ehk noomide asevalitsejad. Teeba riigi tähtsaim usukeskus. Alam-Egiptus langes Aasiast pärit valitsejate hüksoslaste võimu alla. Pealinn asus Niiluse deltas Avaris. Hobused ja sõjavankrid. https://en.wikipedia.org/wiki/Menes#/media/File:Abydos_KL_01-01_n01.jpg http://www.wikiwand.com/et/Egiptus#/Vana-Egiptus
AEG ~3000 eKr ~26502130 ~19501650 eKr ~5501075 eKr ~1075525 eKr eKr PEALINN Memphis Teeba Memphis Teeba Tanis (A), Teeba (Ü) OLULISED MENES, A+Ü, I suur astmikp. Usukeskus Vaaraode matm. Ü Nuubia SÜNDMUSED kirja teke, Giza Teebas, võim Kuningate Orgu võimu all, A Memphise püramiidid, Nuubia üle, A ja ramses II, väline asüürlaste rajamine Sfinks Ü. võimsus, Ehnaton Ü+A (vaarao Psemmetih) LOODUSLIK ERIPÄRA
Suurim pärand Cheopsi püramiid. Tutanhamon - Egiptuse vaarao, temal on siiamaani teadaolev ainus rüüstamata hauakamber. Sai troonile 10-aastasena. Hatsepsut - Egiptuse valitseja u 1490-1468 e.Kr. Dzoser - Egiptuse vaarao 28. saj. algul e.m.a. Ülem-Egiptuse valitseja, kes liitis pärimuse järgi Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks 3000 a. eKr. Rajas Memphise. Algatas püramiidide ehitamise. Thutmosis III - Oli vaarao 1491-1436 eKr. Vana-Egiptuse suurimaid vallutajaid. Vallutas Nuubia ning kindlustas Egiptuse ülemvõimu Süürias ja Palestiinas. Menes - Egiptuse ühendaja ja esimene valitseja, elas u 3000 eKr.
Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus.Ramses II tegi sõjakäike Nuubia tagasivallutamiseks ja võitles ka Liibüas. Ta võitles isegi piraatidega.Ramses II kõige suurem võit oli Kadeshi lahingu võit. Seda lahingu võitu lasi ta kujutada paljudel kujudel ja seinamaalidel. Ramses II lasi ehitada ka Abu Simbeli. Ramses II poeg oli Merneptah (1213 1203) . Ramses II valitses 66 aastat ja kaks kuud.Pärast 30 aastast valitsemise perioodi kuulutati jumalaks.Ta elas ligikaudu 90 kuni 99 aastaseks.Pärast oma surma maeti ta kuningate orgu .
Sellele osutab Tutanahmoni hauast leitud erksavärviline kipskastike, millel oli neli meeleolukat stseeni vaarao elust. Ühel kütib ta kõrbes lõvi, teisel gaselle, kolmandal ja neljandal aga 3 võitleb raevukalt nuubialaste ja süürlastega, keda tema noolte all langeb. Kipskastistseenidele lisavad ustavust kaunilt voolitud vangistseenid, mida on kujutatud väepealik Horemhebi hauas Memphises, ning Hui, Nuubia asekuninga haua maaling, mis kujutab orjalikult alistunud Nuubia vürste ja sõjasaagi- hunnikuid. Kaheldav on siiski, kas Tutanhamon osales ühelgi sõjakäigul ise. Vaarao surm Tutanhamon suri noorelt, arvatavasti oma 9. valitsemisaastal. Selle kohta on kahte laadi tõestusmaterjali. Esiteks näitas tema muumia kohtulik uurimine, et ta suri umbes 17-aastaselt. Teiseks on veinikannude savipitseritel, mis hauakambrist leiti, märgitud lisaks veinisordile, viinamarjakasvandusele ja
3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr. 2 Keskmine-riik mis eksisteeris aastatel 1950-1650 e.Kr 3 Uus-riik mis eksisteeris aastatel 1550-1075 e.Kr.
Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra) Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks Teine vaheperiood 1640eKr-1550eKr Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda Uus riik 1550eKr-1070eKr Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks Vaaraod laiendasid Egiptuse piire Egiptusest kujunes suurriik Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all Vaaraode võim tugevnes Kolmas vaheperiood 1070eKr-712eKr Uus riik lagunes paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel Hilis-egiptus 712eKr-332eKr Egiptusest sai vallutatud rahvas Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse 332. aastal eKr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt Ahmos i ja amenhotep i Egiptus tõusis rahvusvahelise võimu ja mõju tippu
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast
põhietapid: Varadünastiline aeg- 3000 eKr, esimesed tsivilisatsioonid, kuningas Mendes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks, pealinnaks Memphis, hieroglüüfkirja teke, vase kasutuselevõtt, tähtsaim ehitis on Dzoseri astmikpüramiid Vana riigi periood: 2700-2200 eKr kuj välja tsivilisatsiooni tunnused, valitsejate kõrgaeg, Giza püramiidid, Sfinks, Pealinn endiselt Memphis, Cheopsi püramiid Keskmine riik: 2000- 1650 eKr Teeba tähtsus tõusis, allutati Nuubia, loodi elukutseline sõjavägi Uus riik: Thutmosis III, sõjakäigud Süüriasse, Palestiinasse, Tutanhamoni hauakamber, Ramses II Hiline periood: 2 sõltumatut riiki: Alam-Egiptus, pealinn Avaris e Tanis, Ülem Egiptus, pealinn Teeba. Amon-loomis-ja viljakus, Anubis-surnute, Hathor-armastuse- ja taevaj- nna, Horos-taeva, Isis-viljakuse-ja emadusj-nna, Osiris- surnute, Ra- päikese, Seth-kurjade jõudude, Thot- kuu-ja tarkuse. Tempel: 4-nurkne,
tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi Memphise juurde. Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni. Järgneva kuninga Senusert I võimuletulekust räägib "Sinuhe jutustus". Faijumi oaas ühendati Niilusega ning rajati ulatuslikke irrigatsioonisüsteeme. Lisaks nomostele jagati riik neljaks piirkonnaks ning loodi vesiiri ametikoht. Loodi ka alaline sõjavägi Nuubia vastu võitlemiseks. Keskmine Riik tõi kaasa ka esimesed välisvallutused, vallutati Niilus kuni teise kärestikuni. 12. dünastia (1991 1802), mille silmapaistvam valitseja oli Senusert III (1878 1839), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tõusis tähtsaimate jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra'ga (Amon-Ra). Nuubia oli kindlalt Egiptuse võimu all. Sel
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes)
üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid-
Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina, Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal, S6jad egiptlaste ja hetiitide vahel. Neid peioode ühendab see, et usukeskus oli Teeba. 2. Egiptuse ühiskond oli r6hutatult traditsiooniline ning rangelt hierarhiline. Riigi tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas
LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075
Etoolia liit. Mõlemad kartsid Makedoonia tugevnemist. Niimoodi lõigati Makedoonia ära merest ja muutus kontinentaalseks riigiks. Philipp osutas meeleheitlikku vastupanu, kuid lõpuks pidi alla andma. 205 a. e.Kr. sõlmitud rahulepingu järgi pidi ta ära andma osa territooriumist ja mis kõige tähtsam, loobuma liidulepingust Kartaagoga. Philippi ebaedu peegeldus kõikides sõjateatrites Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas. Roomlastel õnnestus sõlmida sõbralik liit Nuubia kuninga Sifaksiga. See oli suur kaotus Hannibalile, kuna Nuubia ratsavägi moodustas Kartaago sõjaväe tuumiku. Rooma kasutas oskuslikult ära tüli kahe kuninga Sifaksi ja Masinissa vahel, kes võitlesid liidri rolli pärast Nuubias. Massinissat toetasid Kartaago aristokraadid, Sifaksi suutsid enda poole meelitada Rooma diplomaadid. Sifaks kõhkles kaua, kuid Rooma edu Makedoonias avaldas muljet ja ta läks roomlaste poolele. Rooma abiga alustas Sifaks sõda Kartaago vastu
võiks põgeneda kuningas Richardi karistuse eest sultan Saladini juurde. Sir Kenneth keeldub ning läheb kuningas Richardi juurde. Kuningas Richard saab vihaseks ning sir Kenneth peab surema. Hoolimata kuninganna Berengaria, kuninga nõo Edithi ja Engaddi eraku palumisest, ei muuda kuningas oma otsust. El Hakimil õnnestub rüütli elu päästa ning nad lahkuvad laagrist. Sir Kenneth saab teada, et Shiirkoof ja el Hakim on sama isik. El Shakim maskeerib sir Kennethi tumedanahaliseks nuubia orjaks ning ta naaseb koos koeraga laagrisse, et leida lipu varas. Sir Kenneth nurjab fanaatiku katse kuningas tappa ning saab ise kriimustada. Kuningas Richard taipab, et nuubia ori on sir Kenneth, kuid varjab seda. Koer süüdistab markii de Montserrat ning nõukogu otsustab korralda rüütlivõitluse markii ja kuninga asetäitja vahel. Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks
Sellesse linna jõudis kuulus araabia rändur Ibn Battuta 1352. aastal ning tema reisid Mombasasse praeguses Kenyas ja Kilwasse praeguses Tansaanias annavad meile kõige varasemad teated riiklikest moodustistest Ida-Aafrikas. Araablased said Ida-Aafrika ranniku koloniseerida India ookeani kaudu, kuid Aafrika sisemaal ekspansioon lõunasse peatus tihedate dzunglite tõttu, mis ulatusid umbes kümnenda põhjalaiuskraadini. Viimane suur araabia vallutus Aafrikas oli Nuubia, mis jäi kristlikuks 14. sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud
Hieroglüüfkiri vase kasutuselevõtt · Need tähised märgivad tsivilisatsiooni algust Ajaloo periodiseering · Vana riik (u 1950-1650 eKr) valitsejate võimu kõrgaeg suured püramiidid Giza väljadel välissuhted hõredad · Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) riigi ühendasid taas Teeba linna valitsejad oluline osa riigi juhtimisel juba ka noomide asehalduritel noomidel Egiptusele kuulus nüüd ka lõunas asuv Nuubia Ajaloo periodiseering · Uus riik (u 1550-1075 eKr) välise võimsuse hiilgeaeg sõjaline tegevus valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond · Hilis-Egiptuse periood (u 1075-525 eKr) preestrite riik ka välisvalitsejad Vaarao · Piiramatu võimuga valitseja · Isik jumalikustatud · Tema võim on ka jumalate võim · Ra pojad · Eluajal Horos · Surnuna Osiris Vaarao Kõrgem ametkond:
· Põlluharimise algus u 5000 eKr · Väikeriigid koondavad Ülem ja AlamEgiptuse ühtseteks riikideks · U 3000 a eKr MENES liidab riigid · Hieroglüüfkiri + vask VANA RIIK (u 26502130 a eKr) · Sisemine ühtsus, iseleeritus · Vaarao jumalikustamine · Püramiidid o Dzoseri astmikpüramiid o Cheopsi Hufu püramiid o Chephren Hafira püramiid ja sfinks KESKMINE RIIK (u 19501650 eKr) · Nuubia vallutamine · Normarkide suur võim · ,,Jutustus Sinuhest" · Hüksolaste sisseränne o Pronks o Sõjavankrid UUS RIIK (u 15501075 eKr) · Vallutati palju uusi alasid · Suurima võimsuse periood · Naisvaarao Hatsepsut · THUTMOSIS III sõjakas, võimsuse rajaja o Karnaki tempel · EHNATON o Usureform
· Dzoseri astmikpüramiid Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega. Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao)
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved? Vastus:Soolajärv tekib sest auramine ületab mitmekordselt sademete hulga,vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja,moodustades paksu soolakihi. Küs:Mida te...
...................................5 Etioopia kirjandus......................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................7 Sissejuhatus Suur orjanduslik Aksumi riik kujunes Põhja-Etioopia territooriumil meie ajaarvamise algul. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. VI aastatugandel eKr tungisid Etioopiasse Nuubia aladelt kusiidid ( tänapäeva etiooplaste esivanemad) ja tõrjusid siinse põlisrahva välja. Aja möödudes seguneti läänest ja lõunast sisserännanud negriitsete hõimudega. Etioopiasse tõi islamieelse araabia kultuuri elemente (keel,kiri,ehituskuns,jms) semiidi hõimude immigratsioon,mis toimus I aastatuhandel eKr. Nn saaba perioodist sai alguse legend ,mille sisuks on,et Etioopia valitsejadünastia põlvnes kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust
· Riiklus · Kiri · Viljelusmajandus Vanaaeg - ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega. Egiptuse ajaloo põhietapid Vana Riik (u 2650 2100 eKr) - Egiptuse sisemise ühtsuse ja ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Selle etapi kuningate võimsust tõestavad sellel ajal püstitatud Giza püramiidid. Keskmine riik (u 1950 1650 eKr) - Riiki juhtisid sel ajal noomide asehaldurid, egiptusele oli allutatud ka nuubia. Uus Riik (u 1550 1075 eKr) - Egiptuse välise hiilguse hiigeaeg. Ka sõjavägi oli hästi arenenud, eriti kaarikuvägi. Alistati Palestiina ja Süüria. Egiptus oli suurriik. Ühiskond muutus avatumaks. Oluliseks jõuks muutus preesterkond. Egiptuse ühiskonna korraldus Vaarao, kes oli ka kõrgeim preester, vajas võimu teostamiseks ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks
Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2 Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju tippu ning ühteaegu oli see periood Teeba linna kuldajastu. Suurem osa Ahmos I täiskasvanuelust möödus Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjakäikudel, millega kindlustati Egiptuse võim neil aladel ning rajati tulevase Egiptuse impeeriumi alus. Nii nagu Kamos oli pühendanud oma võidud Amonile ning püstitanud steele Karnakis, hoolitsenud Ahmos ja Amenhotep I Teeba kaunite templite eest. Amenhotep I ajast alates maeti kuningad Teeba läänekaldal kauge vadi Kuningate oru kaljusse raiutud kambrisse. Seega tema tegi muudatuse kuningatse matusetavades.
juurde. Sir Kenneth keeldub ning läheb kuningas Richardi juurde. Kuningas Richard saab vihaseks ning sir Kenneth peab surema. Hoolimata kuninganna Berengaria, kuninga nõo Edithi ja Engaddi eraku palumisest, ei muuda kuningas oma otsust. El Hakimil õnnestub rüütli elu päästa ning nad lahkuvad laagrist. Sir Kenneth saab teada, et Shiirkoof ja el Hakim on sama isik. El Shakim maskeerib sir Kennethi tumedanahaliseks nuubia orjaks ning ta naaseb koos koeraga laagrisse, et leida lipu varas. Sir Kenneth nurjab fanaatiku katse kuningas tappa ning saab ise kriimustada. Kuningas Richard taipab, et nuubia ori on sir Kenneth, kuid varjab seda. Koer süüdistab markii de Montserrat ning nõukogu otsustab korralda rüütlivõitluse markii ja kuninga asetäitja vahel. Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks
võimu alla u. 500 a. eKr. Egiptus ja Mesopotaamia arenesid väga erinevalt, see sõltus nende geograafilisest asendist. Mõlemad tsivilisatsioonid on tänapäeva ajalukku suure jälje jätnud. Millised erinevused ja sarnasused nende vahel olid? Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja viljakas mudakiht. Mesopotaamias sadas samuti vähe vihma ning põlluharimine oli võimalik üksnes maa
1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune o...
ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule. 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 2000 aastat eKr ühendas Teeba valitseja Ülem-Egiptusest maa uuesti ühtseks riigiks. Pealinn viidi küll tagasi Memphisesse, kuid Teeba tõusis riigi tähtsaimaks usukeskuseks. Kuningate võim ulatus nüüd Egiptuse piiridest kaugemale: Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis Nuubiat vaaraode võimu all. 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? Umbes 1550-1075 aasta eKr ajasid Teeba valitsejad hüksoslased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
aastat. Alamliigid Vahet tehakse üheksal üksteisele väga sarnasel alamliigil. Alamliigid erinevad üksteisest kasvu, karvastiku mustri ja levila poolest. Alamliigid on: · Võrk-(somaali) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis reticulata) · Angola kaelkirjak (Giraffa camelopardalis angolensis) · Kordofani kaelkirjak (Giraffa camelopardalis antiquorum) · Masai-kaelkirjak(Giraffa camelopardalis tippelskirchi) · Nuubia kaelkirjak (Giraffa camelopardalis camelopardalis) · Rothschildi (uganda) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi) · Lõuna-Aafrika kaelkirjak(Giraffa camelopardalis giraffa) · Rodeesia (Thornycrofti) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis thornicrofti) · Lääne-Aafrika (nigeeria) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis peralta) Leviala Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõunas. Kõige sagedamini võib neid
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalate...
Põllumajandusele on see suureks löögiks kuna tänu sellele langeb maa viljakus ja veevarud. VEEKOGUD Niiluse jõgi - Sinine Niilus - Valge Niilus - Atbarahi Jõgi Nubia järv Wadi El Ghalla Wadi Howar LOOMAD Sudaani kõrbest on leitud ainult 4 erinevat liiki loomi kes śuudavad seal ellu jääda, kuid arvukus on väga väike. ANTILOOBID LOOMAD BERBERI LAMBAD LOOMAD NUUBIA KALJUKITSED LOOMAD PAAVIANID LOOMAD Sudaani metsades elavad loomad on enamus ainulaadsed liigid maailmas, keda leidub ainult Sudaanis Hiiglaslik metssiga LOOMAD Sudaani metselevandid LOOMAD Šimpansid LOOMAD Sahara oryx
Kraatritaolistes katuseta siseõuedes hoitakse ka koduloomi. Nii on matmatad kaitstud lõõmava päikese ja külmade ööde eest. Suurim oaas on lõunaosas paiknev Kufra. Toodetakse naftat Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Nuubia kõrb NUUBIA KÕRB paikneb Sudaani kirdeosas Niiluse ja Punase mere vahel. Pindala 550 000 km 2. Pinnamoelt astanguina idast läände madalduv lavamaa (1000 350 m, suurim kõrgus 1240 m), mida läbivad kuivad jõesängid. Põhjaosas troopiline kõrbekliima. Sademeid ligikaudu 25 mm aastas. Valdavalt liivakõrb, idaosas on paljandunud aluspõhja kivimeid. Palju on saarmägesid ja mäemassiive. Maavarasid vähe uuritud.
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIID...
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: .................. KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju
Kunda Ühisgümnaasium 10.klass REFERAAT TEEMAL: LUXORI TEMPEL Koostaja: Alex Naaber KUNDA 2011 Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju
27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega. Lõunast ja edelast ulatus Mesopotaamia Araabia kõrbeni. Egiptuses valitses kunningas ehk vaarao. Vaarao oli seadusandja, sõjaväe
* jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaarao. Teda samastati Pistrik * ta peamine ülesanne oli juhtida Horosega sõjaväge ja mõista kohut, * ta oli seadusandja, sõjaväe loomulikult kuulusid talle ka suured
Ta läks kooli kui ta sai kaheksa ning ta väga ootas seda, koolis küsiti kogu aeg raha ning kui raha ei saadud siis enne ei tohtinud kooli minna, kui raha oli. See ei olnud õppemaks vaid igasuguste pliiatsite ja vihikute jaoks. Alguses pidid nad kõik araabia tähestiku tähed pähe õppima, siis õpetati araabia numbreid ning lõpuks hakkasid nad koraani lugema. Esimese klassi lõpus oli neil kaks eksamit ning Mende oli klassis paremuselt teine. Koolis keelasid õpatajab nuubia keele rääkimise, neile pandi ka araabia nimed. Nedne õpetajad olid ka araablased. Seda põhjendati sellega, et nuubia keel on tobe, aga araabia keel on suur keel, sellest saavad kõik aru. Kolmandas klassis tuli palju uusi aineid, maateadus, ajalugu, bioloogia ja kunstiõpetus. Mede oli väga hoolas ja kui ta koju läks, siis ta jutustas alati, mis oli koolis toimunud. Viiendas peatükis sain teada, et kord kui Mende ema ja ta tädi Nhe raffiapalmi koort lõikama läksid, kadus Nhe ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
