Vargamäe peremehed Romaani ,,Tõde ja õigus" enamus tegevusi keerleb Vargamäe peremeeste ja nende omavahelise võitluse ümber. Rivaliteet kahe mehe vahel, mida põhjustab nende soov teineteisest erineda ja üksteist üle trumbata, on üks teost läbiv peateema. Andrest on kujutatud kui noort hakkamist täis talupoega, kes alustab oma elu üles ehitamist ja ühtlasi ka võitlust maaga. Asudes Vargamäele elama on ta üsna optimistlik ning ta ei aimagi, millised raskused teda ees ootavad. Vaimusilmas ta kujutab ette, milline tema talu tulevikus välja näeb ja see on ilmselt üks põhjusi, mis teda edasi tegutsema ajendab. Teiseks põhjuseks on arvatavasti soov oma lastele pärandada võimalikult hea talumajapidamine. Ta unistab isegi kogu Vargamäe endale saamisest. Andres on väga töökas. Tema arusaamist mööda on igapäevane rassimine ainus viis õnne leida. Tema silmad avab alles noo...
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pe...
Peremehed Tammsaare teostes Tammsaare teostes on tõesti väga suur roll olnud talupoegadel ning taluperemeestel. Eks see ole ka ju loogiline, sest tolleaegset elu iseloomustaski päevast päeva kestev ränk töö ning tänapäevasest mugavast maailmast oli asi kaugel. Et pealkiri on üpris kitsas, ei hakka ma seekord muust huvitavast kirjutama, vaid keskendun siiski sellele teemale. ,,Põrgupõhja uus vanapagan", teos kus Jürka ehtsat Eesti talupega etendas. Mitte kõige targem inimene sel maamunal, kuid siiski töökas ning hooliv. Hooliv oma pere ning maa suhtes. Jah, eks ta mõtles rohkem oma rusikate kui ajuga, kuid mis sa ikka teha saad. Kui üleval korrusel midagi puudu on, on selle korvamiseks kusagil midagi rohkem. Polnud ka Katku-Villu selles mõttes parem, ka temale meeldis ,,mõelda" oma rusikatega. Aga kes olen mina, et nende üle kohut mõista? Pehmelt öeldes invaliid, kuid siiski tugev noor mees, kel ajunatukest nii palju, et tulla mõtte peal...
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pe...
Võib aga kindlasti õelda, et Eesti on saanud selle lühikese ajaga vägagi hästi hakkama. Kõik need suured Eesti juhid on kord noored olnud ja nad ei kujutanud kunagi ette, et just nemad tõusevad riigi tippu. Kord aga saavad meie tänapäeva noortest riigi tulevased juhid. Mida aga peaksid noored tegema, et nende riik oleks tulevikus kõrgel tasemel? Iga uus põlvkond on kindlasti mõelnud selle üle, et kuidas küll nemad tulevad hakkama tulevikus oma maa valitsemisega. Riigi peremehed ning juhtkond vahetub tegelikult kogu aeg sujuvalt. Kuna aga iga uus põlvkond on üles kasvanud uues keskonnas, siis seetõttu muudab iga uus põlvkond meie ühiskonda ja nende elukorraldust nii, nagu nende arust on kõige sobivlikum. Kuigi arvan, et noortel ja vanadel on alati mingisugused erimeelsused nende vaadete ning arvamuste pärast. Kuidas saaksid tänapäeva noored siiski olla tulevikus arukad ning head juhid? Ma
Vargamäe peremehed Anton Hansen Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus'' nime võib lahti seletada Vargamäe peremeeste Andrese ja Pearu omavahelise võitluse põhjal. Nemad kaks justkui otsisidki omavahel tõde ja õigust. Meestel oli tungiv soov teineteisest erineda ning üksteist üle trumbata, sooviks ja eesmärgiks olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli teose alguses noor hakkamist täis talupoeg, kes alustas oma elu ülesehitamist Vargamäel ning ühtlasi ka võitlust maaga. Koos oma naise Krõõdaga Vargamäele kolides, ei teadnud ta päris täpselt, mis teda ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas. Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis. Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand. Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest m...
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini.
Tihti öeldakse eestlaste kohta, et nad on tõsised, ebausklikud, jonnakad ja väga vähe suhtlevad. Veel on neile iseloomulik töökus ja alkoholilembus. Kas ka Pearu ja Andres on kui tüüpilised eestlased? Pearu on umbes 30-aastane mees, kes tahab iga hinna eest olla teistest üle. Temale peab kuuluma alati kõik kõige parem. Ta ei kohku millegi ees, et oma eesmärke saavutada. Romaani alguses kiitleb ta, et ta on ära ajanud kõik vanad Vargamäe peremehed ja küllap saab ta ka Andresest sama lihtsalt lahti, aga nii see ei lähe. Andres, kes on ka kuskil 30- aastane osutab talle raskemaks vastaseks, kui ta arvata oskas. Pearu ja Andres on mõlemad üsnagi tõsised inimesed. Nende igapäevast puudub rõõm. Andres alustab hommikul vara tööga ja lõpetab hilja õhtul, tal ei ole aega puhata ja nautida elu. Tema liigne tööarmastus rikub ära ta pereelu ja koduse rahu. Kõik näevad seal
rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed 1/10 maatamehed eesotsas vastavalt talitaja või vöörmünder Vallal oli oma eelarve
Autori arvamus on aga, kui ise piisavalt ei pinguta ei saa ka suuremat kasu tulla. Inimese enda pingitus peegeldub tulemustes ja vähese tööga suurt tulemust ehk kasu ei saavuta. Marx tõi ka välja Inglismaa pagaritööstuse vanaaegseid tootmisviise ja sellega seoses toob ta välja, et aastatel 1858-1860 organiseerisid pagarisellid miitinguid öötöö ja pühapäevatöö vastu. Ka komitee arvas, et töötunnid on piiratud loodusseadustega, mida ei saa karistamatult rikkuda. Kuna peremehed sunnivad oma töölisi vallandamise ähvardusel rikkuma oma usulisi veendumisi, ning annavad mis on ohtlik usule, moraalile ja avalikule korrale. autor on samuti nõus sellega, et selle aegsed peremehed käitusid valesti ja igal inimesel on ettenähtud kindel tööaeg ja neid ei saa oma suva järgi tööl kinni hoida. Autor mõistab ka seda, et töö oli sel ajal inimestele äärmiselt oluline ja kui ähvardati tööst ilma jätta, tegid töötajad kõik, et töö jääks alles.
ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind. Kas märkame ka tahtevabaduse puudumist? Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin.
tumedanahalisi osta ja müüa ja nendega teha, mida hing ihaldas. Tsitaat:,,Valged on ettearvamatud. Räägivad üht ja teevad teist. Valged võtsid kõik, mis mul oli või millest ma unistasin ning purustasid ka mu südamekeeled. Maailmas pole mingit muud õnnetust peale valgete inimeste." (Laste ,,tootmine") Kuna valge peremees võis teha oma orjaga kõike, siis soovisid peremehed, et nende naisorjad saaksid hästi palju lapsi, mida peremees saaks siis kalli raha eest maha müüa. Peremehed muidugi ei mõtelnud, mida tähendab lapsest loobumine vanematele vaid neil olid silme ees rahamärgid. Ning seetõttu, et orjatar juba teadis, et ta peab oma lastest loobuma, ei soovinud seepärast oma lastega lähemalt tutvuda, sest nõnda oli lihtsam neist loobuda. Tsitaat: ,,Seal leidsid valged, et orjad pole võimelised naudingut tundma, et
Isa Goriot fotoromaan Kõrgema seltskonna mõju & manipuleerimine KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Ma ei süüdista rikkaid, et kiita lihtrahvast: inimene on ikka seesama, olgu ta üleval, all või keskel." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Võrgutada naine, et ennast ühiskonnaredelil teatud pulgale upitada." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Vautrinil on õigus, rikkus ongi voorus!" Eugene de Rastignac KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Mina jälle ei armasta poolikuid rõõme, tahan teatrisse sõita omas tõllas, istuda omas loozis ja ka tagasi tulla igati seisusekohaselt. Kõik või mitte midagi see on minu deviis. ,, MANIPULEERIMINE ,,Oh, isa, kas me katastroofi hetkel oleme siis oma tunnete peremehed?" Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Isad peaksid meie eest mõtlema." Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Kümme aastat on nad mind mõnitanud, nüüd panevad nad kõigele krooni pähe." Isa Goriot TÄNAME KUULAMAST! ...
Teiselt küljelt vaadates, oli orjade elu äärmiselt raske, vaatamata nende süütusele. Orjasid toodi Aafrikast Ameerikasse laevade kaupa jubedates tingimustes. Iga elava orja kohta tuli 3-4 hukkunut. Väga tihti juhtus nii, et peremehe omandamisel kaotas ori oma perekonna, sest tihti juhtus, et pereliikmed müüdi üksteisest eraldi ja nad ei näinud üksteist enam kunagi. Peremehed käitusid väga tihti orjadega julmalt ning alandavalt. Peremehed võisid piitsutada orjasid, kui nad piisavalt hästi tööd ei teinud. Orjasid võidi müüda siis, kui peremees seda soovis. Orjasid müüdi tavaliselt alandavatel oksjonitel. Ostjad vaatasid neid kui loomasid - kontrolliti nende hambaid ja kõrvasid. Nad võisid katsuda ja kommenteerida orjasid. Noored mehed ja naised, kes võisid sünnitada, olid kallid. Terved lapsed olid samuti kallid, sest kasvades said neist tugevad orjad.
Andresega kunagi ,,Tõde ja Õigus I ,,( Vargamäe perenaiste võrdlus + ja ning meeste võrdlus) Andres ja Pearu olid teose lõpuks võrdsed, kuid teose algul oli Andres parem, kuna ta püüdis kõike teha mõistusega ja rahulikult. Samuti ta ei peksnud oma naist. Asi muutus sellega , kui Krõõt suri ja Andres muutus kurjemaks. Teose lõpul Andres küll kuulas Maret rohkem kui Pearu oma naist , aga üldiselt olid nad teose lõpuks sama head peremehed. Mõned tsitaadid ,,Tõde ja õigus I ) · ,,Rõõm ja õnn on kui rändajad linnud, kes kordavad sügist ja tõttavad kevadele vastu" · ,,Algas töö, algas eluaegne töö , millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele" · ,,Narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda" · ,,Võitles nagu sajapealise vastu ja sured, enne kui jõuad raiuda kõik pead"
silmaring vabadusega seoses. Kui mõelda eestlaste plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustunnet. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota kunagi lootust selle vastu võideldes. Nüüdseks oleme välja jõudnud selleni, et meil on päris oma riik ning päris oma inimesed, mis meie maad peegeldavad. Kokkuvõtteks siis niipalju et eestlased on töökad, kokkuhoidlikud, südikad ja me kõik oleme valmis andma kõik et saada ning püsida vabana.
kes ei loobu mingi hinna eest oma talust ning ta töötahe on lõputu. Mees alustab maatöödega varavalges ning lõpetab alles hilisõhtul. Tema suur maa-armastus hävitab perekonnarõõmu. Pearu seevastu aga teeb tööd vähem, kuna veedab palju aega kõrtsis. Kuid ka tema suhted oma perekonnaga pole kiita. Pearu ei saa vaadata, kuidas Andres niisama lihtsalt tööd teeb. Oru peremees mõtleb välja igasuguseid lahendusi, kuidas naabri elu raskemaks muuta. Mehe krutskid aga viivad Mäe ja Oru peremehed nii kaugele, et hakatakse kohut käima. Vargamäe peremeeste ühiseks iseloomuomaduseks on kangekaelsus, kuna kumbki ei anna järele. Mõlemad mehed on jonnakad ega anna alla – nad tahavad tõde ja õigust. Naabrid ei lepi sellega, et keegi teine on temast parem. Raamatu lõpu poole sarnaneb Andres vähesel määral Pearuga – ta saab aru, et ainult pettusega suudab ta oma naabrist parem olla. Alkoholilembelisus tuleb välja ka raamatus. Teose tegevuspaigaks on vahel
...... ....3-4 Tegelased................................................................................................... 5Autori sõnum...............................................................................................6 Minu hinnang...............................................................................................7 KOKKUVÕTE TEOSEST Tegevus toimub aastatel 1870-1890, Eestimaa külas nimega Vargamäe ja külakõrtsis. Seal külas on kaks talu Oru ja Mäe. Mõlema talu peremehed võistlevad omavahel selles, et missugune talu igas mõttes parem on. Vastabiellunud noored Andres paas ja tema naine Krõõt kolivad Vargamäele Mäe tallu. Mees unistab juba kuidas ta talu korda teeb ja nad seal ilusat elu elavad koos kaasaga. Naisele uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik
seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858. a. talurahvarahutused. Kõrgaeg oli maikuu lõpp, kui rahutused haarasid 18 mõisat. Uute talurahvaseaduste alusel algas talude ulatuslik päriseks ostmine. Kiiremini arenes see Lõuna-eestis, kus ostmiseks vajalik raha saadi linakasvatusest. Eestimaa kubermangus oli 1881. aastaks päriseks ostetud 12%, sajandi lõpuks umbes pooled taludest. Sageli ei suutnud senised peremehed oma talu välja osta. Nad pidid oma esivanemate kodust lahkuma ning loovutama võõrastele põllud, mis olid üles haritud ja korras hoitud sugupõlvede tööga.
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. ...
sul äri endneda ja sa saad panna kasvama niiöelda igavese rikkuse puu. Olles piisavalt edukas saad sa jääda juba ruttu pensionile, sest sinu raha teenib raha ja sa saad muretult magades tunda kuidas raha lihtsalt tiksub su pangakontole. See muidugi on vaid edukate firmade rida. Tavafirma juhid peavad siiski tegema raskeid otsuseid ja palju tööd, kuid ka nende elu on vabam. Nad saavad minna ja tulla millal iganes, sest nad on oma enda aja peremehed. Seda erinevalt palgatöölisest, kes töötab vastavalt talle ette antud tööajale. Selleks ,et kusagile töölt lahkuda peab ta ülemusi teavitama. Palgatöölise elu on jällegi lihtsam ja igavam, see kuidas majandus kulgeb ei sunni teda muid otsuseid tegema ,kui seda kuidas enda pere raha paigutada. Ka otsuste langetamisel ei ole suur kaalu. Nii saab kasutada oma vaba aega milleks iganes ja töö võib äraunustada peale kella viite. Kuid sellel suunal on kahju sellest, et
TÕDE JA ÕIGUS ANTON HANSEN TAMMSAARE ANDRES JA VARGAMÄE Andres planeeris korrastada Vargamäe Eespere talu ja selle hiljem maha müüa. Paas Andrese plaanid nurjusid, sest Eespere talu olukord polnud kiita ja selle tõttu oli rasket tööd palju. Tema idealism ei läinud tegelikkusega kokku. Ideaalide mittetäitumise puhul hakkas ta lohutust leidma piiblist ja ideaalid jäid tagaplaanile. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele." http://www.literarycharacters.eu/img/EE- ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." andresandpearu-12.jpg VÕRDLUSMOMENT ALGUS LÕPP · Idealismi hajumine · Kindlad eesmärgid lohutuse otsimine piiblist talu tuleviku suhtes · Negatiivsem · Positiivsem suhtumine tallu suhtumine ...
1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused, mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu ülalpidamist jätkata, pidi ta siiski mõisnikuga vaba rendilepingu tegema. Uue seadusega kaasnes ka talupoegadele perekonnanimeku panemine. Vallakohtud koosnesid kolmest liikmest, kelle ühe valis mõisnik, teise valisid peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ka oma magasivili, kust nad said rasketel aegadel viljalaenu v...
Nad on küll vabad, kuid nad ei tea, mida sellega peale hakata. Tihiti juhtubki, et lapsed hakkavad tarvitama narkootikume, jooma, või siis suitsetama. Võib koguni juhtuda, et satutakse kuritegelikule teele ega taheta oma halbade tegude eest vastutada. Seda kõike liigse vabaduse tõttu. Arvan, et vabadus tähendab vastutust eelkõige iseenda ees. Kui oleme vabad ja teeme midagi, tuleb enne mõelda, kas oleme valmis ka oma teo eest vastutama. Seega tähendab vabadus seda, et oleme ise enda peremehed ja juhime oma elu nii, nagu meile sobib ja vastutame ise oma tegude eest.
XIX sajandi keskel kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu. Sama sajandi keskel kasvas ka eestlaste iseteadvus ning nad hakkasid nõudma võrdseid õigusi baltisakslastega. Kõike seda soodustas majandus kasv Eestis ning eesti soost haritlaskonna teke, kes olid valmis olema liidrid eestluse ja omariikluse poole võitlemises. Ärkamisaega soodustavaid tegureid oli palju. Pärisorjuse kaotamine ja taludepäriseks ostmine tegid talupoegadest täieõiguslikud peremehed. Sammuti hakkas ilumama palju eestikeelseid nädalalehti. Esimeseks selliseks ajaleheks oli 1857. aastal ilmuma hakanud ,,Perno Postimees". Ajalehed aitasid Haritlastel talurahvaga suhelda, jagada õpetusi ning sisendada neisse rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Üheks suurimaks õnnestumiseks ärkamisajal võib lugeda esimese üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal. Sinna tuli kokku ligikaudu 20000 inimest üle Eesti. Rahvuskultuuri
Saturnus oli esialgu üks numenitest, külvi ja seemne kaitsja, ning tema naine Ops, viljalõikuse abiline. Hiljem samastati ta kreeklaste Kronosega, roomlaste Zeusi, s.t. Jupiteri isaga. Sel teel muutus Saturnus isiksuseks ja tema ümber sigines terve hulk müüte. Kuldse aja mälestuseks, millal Saturnus valitsenud Itaaliat, peeti igal talvel suurt pidu - saturnaalid. Peo ajal pidi kuldne aeg taas maa peale tulema. Saturnaalide ajal ei tohtinud sõda kuulutada; orjad ja peremehed sõid ühes lauas; hukkamised lükati edasi; tehti üksteisele kingitusi; ühesõnaga - see pidu säilitas mälestuse võrdsusest, ajast, mil kõik inimesed olid ühetaolised. Ka Janus oli algul üks numenitest, "hea alguse jumal", kes pidi tagama ka hea lõpu. Teda personifitseeriti teatud astmeni. Tema peatempli uksed Roomas avanesid itta ja läände, sinna, kus päev algab ja lõpeb; keset templit seisis tema kuju, millel oli kaks nägu - üks noor, teine vana
Miks aga? Millest oli see tingitud? Kuidas saab võõra võimu all oldud aega nimetada "heaks"?. Karl XI ajal, paranes tunduvalt talurahva olukord. Mõisnikelt ja talupoegadelt võeti ära kõik läänistatud maad ning varem endale saadud valdused. Talupojad said vabaks .mõisnikud ei saanud koormisi oma suva järgi enam muuta. Talupoegadel oli õigus mõisnike peale kaevata. Sisuliselt kaotati pärisorjus talupojad olid jälle iseenda peremehed. See oli eesti talupoegadele suur võit, sest üle pika aja olid neil jälle mingid õigused .Talupoegadest sai rahvas, kelle heaolu eest võideldi. Talupoegadele tundus et ka kuningas hoolib nendest ja püüab nende olukorda parandada. Suured muutused toimusid hariduses. Tartus avati esimene gümnaasium ja rajati tartusse ülikool. See kindlustas ka selle, et rahvas tahtis ennast harida oma kodumaal, mitte rännata euroopsse.
see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – poeetiline täiendsõna. “Talv on ligi ja agaramad peremehed rautavad juba küülikuid“ – metafoor – varjatud võrdlus. 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. Mina mõistan autori tõekäsitust selliselt, et tõeni jõudmiseks on vaja oma elu elada koos sinna juurde kuuluvate vigade tegemiste ja tagasilöökidega. Elu saadab inimese teele pisikesi tõekillukesi, millest inimene ise peab pildi kokku panema. “Inimene ei saa korraga tajuda kogu tõde
Kas Eesti oli iseseisvuseks valmis, ning mis muresid ja rõõme see rahvale kaasa tõi? Eesti Vabariigi omariikluse loomine oli riigimeeste jaoks suur ettevõtmine. Omariiklus on ja oli rahvuse kõrgeim vorm, mille poole omalajal kogu eesti rahvas ühtselt pürgis. 1918 aastal 24. veebruarlil kuulutas Eesti Päästekomitee välja iseseisvuse. Esmakordselt olid siinsed kohalikud elanikud tõsiselt oma maa ja tahte peremehed. Eesti jaoks oli see aeg loomulikult raske, sest kui teistes riikides puudus demokraatia traditsioon ning diktaktuurid said vaikselt võimule üle Euroopa, siis Eestis puudus absoluutselt igasugune omariikluse traditsioon. Peale iseseisvuse välja kuulutamist oli vaja toetajaid, kes meie Vabariigi iseseisvust aksepteeriksid. Nii õnnestus välisdelegatsioonil saavutada Eesti omariikluse tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt.
Minu vanustel noortel on sellest raske aru saada, kui hea on elada vabas ühiskonnas, kus aktsepteeritakse üksikisikute ideede ning arvamuse avaldamist võrreldes NSV'ga, kus teisiti arvajaid koheldi kui ühiskonnarämpsu ning töö-või koonduslaagritesse saadeti. Eestlaste lubadus teha kõike, et saada vabaks riigiks on aga vaheldunud pettumusega. Tihti olen kuulnud lauset, et ,,kas sellist riiki me siis tahtsimegi?" Samas taheti saavutada iseseisev Eesti Vabariik, kus meie ise oleme peremehed ja väljaspoolt meid ei kamandata. Muidugi võiks meie riik toimida praegustes olukordades paremini, kuid usun seda, et Eesti on arenenud iseseisva riigina tohutult pärast Nõukogude Liidust vabanemist. Sündisin vabasse Eestisse ning pole pidanud sama läbi elama, mida näiteks pidid minu vanavanemad. Loodan aga seda, et meie käest ei röövita seda vabadust, mille oleme läbi vere kätte võidelnud ja meie vabadus ei ole illusioon, vaid püsiv väärtus läbi pika aja.
vähem. Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Väiksemad vallad liideti suurematega või kaks väikest omavahel. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ning vallakohtust. Inimesed nimetati ametitesse peamiselt valimiste teel. Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Talupojad olid praktiliselt enda peremehed. Nende jõukus hakkas kasvama ja sellega muutus ka elulaad. Selga saadi korralikud riided, tuba valgustas petrooleumlamp, viljakasvatus asendus piimakarja kasvatusega ja suuremat rõhku pandi põllumajanduse intensiivistamisele. Tööstus hakkas ka Eestisse jõudma ja arenes kiiresti, rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. 1858 rajati tolle aja suurim tööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur. Tekstiilitööstuse kõrvale tuli ka masina- ja metallitööstus
*kihelkond - endisaja haldusüksus *domeen - maavalduse osa, mida feodaal ise majandas *konvent - seadusandlik kogu mõnes riigis; ühishuviliste koosolek v organ; üliõpilasorganisatsioon v selle korter *aadel - eesõigustatud kõrgem seisus *rüütelkond - rüütlid seisusena; aadlikorporatsioon, seisusliku omavalitsuse organ *maapäev - rahva- v seisuste esindus *linnadepäev - *unioon - liit, ühendus *adramaa - maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis feodaalajal *üksjalg - talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. *vabadik - pops, maata v vähese maaga kehvtalupoeg *sulane – teener, feodaali võimu all olev isik *trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele *sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide
Vargamäe laste elu Vargamäel oli lapsi palju, Mäel 8, Orul natuke vähem. Nende omavahelised suhted olid hoopis teistsugused kui nende vanemate vahel. Lapsed mängisid, jooksid ringi, igaüks omamoodi. Nende elul polnud midagi eriti viga. Milline oli Vargamäe laste elu? Vargamäel said lapsed suhteliselt hästi läbi, vahet pole, kas nad olid Orult või Mäelt. Kahe talu lapsed mängisid tihti koos ja aitasid üksteist, aga seda alati vanemate pilgu alt väljas, sest vanematele, eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Vanematena ei tahtnud noored kuidagi Vargamäele jääda, seepärast oli peremeestel mure, et pole uut peremeest võtta kui nad surevad. Õnneks jäi Mäele noor Andres, kui ta kroonust tagasi pidi tulema. Orul oli peremehe järeltulijatega v...
Meil on suur eelis eelneva generatsiooni ees. Meie vanemad ja vanavanemad ei saanud lugeda uudiseid ega suhelda tuttavatega läbi Interneti, tänavu on see tegevus laialt levinud. Internetist saame suure osa informatsioonist tasuta. Koolitükkide tegemisel saame võtta appi võrgusisesed teabeallikad ega pea ostma selleks kalleid entsüklopeediaid. See on mugavam ning saame hoida kokku raha ja aega. Meil on võimalus jääda anonüümseks ning olla selles maailmas enda peremehed. Keegi ei saa sealses keskkonnas meie elu kontrollida, kui me ise just ei lase Virtuaalne maailm peidab endas ka teatud ohte. Aktiivselt tegutsevad identideedi vargad, kes kasutavad iskute andmeid vääratel ja kurjadel põhjustel. Liikvel on inimesi, kes oskavad siseneda teiste arvutitesse, kust saavad kätte materjale, mis ei kuulu neile. Võimalik on oskajatel ka üles riputada võrguviiruseid, mis mõjuvad kahjulikult neile pealesattunud arvutikasutajatele
Vargamäe elu Vargamäel oli raske elada. Peremehed tahtsid näidata üksteisele, et nad on paremad. Tegid palju tööd ja oli ka palju muresid. Andres ja Krõõt hakkasid koos elama Vargamäel. Krõõdale ei meeldinud see koht. Koju jõudes juba hakkas Andres tööd tegema. Lehm oli sohu kinni jäänud. Isegi riideid ei jõutud vahetada. Andres tahtis koguaeg plaanida igasuguseid asju. Tahtis teha soost põllu, et vilja hakkaks kanda. Andres oli väga töökas. Esimesel aastal ei jäänud oma saagiga rahule kuid hiljem läks paremini.
1. Nimeta 4 tingimust, mis andsid võimaluse 1918.a välja kuulutada Eesti iseseisvuse.Seleta tingimuste tähtsust ja sündmuste mõju Eestis. *Kultuurilised : kirjakeele ühtsustamine, seltsitegevused, eestikeelse kirjasõna levik, TÜ *Majanduslikud : tööstuse arenguga muutus Eesti Vene impeeriumis üheks arenenumaks piirkonnaks, talude päriseks ostmine-talupojad oma maa peremehed *Poliitilised: 1905 a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule, erakonnad- eestlastest poliitikud *Maapäev- oli eesti esimene parlament Seal olid esindatud kõik tähtsamad parteid, saadikud jagunesid kahe bloki vahel demokraatlik ja sotsialistlik Kõik rahvuslikud erakonnad taotlesid Venemaa föderaliseerimist ja Eesti kuulumist selle koosseisu autonoomse vabariigina Oldi ühel meelel, et Eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus
kiriku (korraline maks igalt · Kooli ülalpidamiseks nädalategu ja meeshingelt ehitamine hooajaline · Nekrutiand- jms. abitegu) mine · Naturaal- noorsõdurite andamid võtmine · Rahaandami liisuga d (vakuraha) (vabastatud vallaametni- kud, talu- peremehed, õpetajad) · Küütimine, majutamine, moonasta- mine s.o. sõjaväe transportimi- ne, maju- tamine ja toitmine oma talus 5. Talurahva käärimine ja passikorralduse seadus a)Talurahva käärimise põhjused Lõuna-Eestis 1840.aastail:
Heterokseensete ehk mitmeperemeheliste parasiitide põhjustatud parasitoosid. Vrdl. geohelmintoosid. bioloogilised siirutajad (kr. bios -- elu). Bioloogiliste siirutajate organismis arenevad parasiidid edasi ja mõnikord ka sigivad. Need siirutajad on vastavate parasiitide vahe-, lisa- või lõpp-peremehed või vektorid. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad. biosfäär (kr. bios -- elu + sphaira -- kera) -- Maa elukond, Kõikide Maa ökosüsteemide summa. definitiivsed peremehed (ld. definitivus -- lõplik) -- terminaalperemehed, lõpp-peremehed. Neis peremeestes saavutab heterokseenne parasiit suguküpsuse ja sigib suguliselt. Definitiivsel peremehel parasiteerivad alguses preimaginaalsed parasiidid, kes hiljem arenevad samas imaginaalseteks parasiitideks. dehelmintiseerimine (ld. de -- eemaldamine, kr. helmins -- nugiuss). Loomade vabastamine nugiussidest ehk helmintidest vastavate ravimite ehk anthelmintikumide abil.
pikaks ajaks Mari hinge peale ega lasknud tollel Andresega avameelne olla. Võimalik, et Juss poleks nooruses auahnuse tagajärjel sattunud kiirevoolulises jões surmasuhu, poleks Mari üldse taibanud, et mehest hoolib. Jussi tegelaskuju tõi teosesse patu ja südametunnistuse, needuse ja etteheite motiive. 4 Vargamäe peremehed Oru Pearu ja Mäe Andres olid kumbki oma soo üle nii uhked, et oleksid pigem surnud, kui lasknud oma lastel abielluda ja lapsi saada. Juba omavahel mängimine oli Liisil - Maretil ja Joosepil Kaarlil keelatud. Küllap vihastas peremehi ka see, vanemate laste suhe arenes nende teadmata. Sinna polnud mõistagi midagi parata, sest nad ise olid nii jäärapäised ja keelasid oma võsukestel teha seda, mida mujal taludes kõik tohtisid. Hiljem
aluslepingutes on võimalik ette näha, et aluslepingute põhjal ka tulevikus loodav EL teisene õigus vastab liikmesriigi konstitutsioonile, kas ja kuidas üldse on võimalik edaspidi kontrollida EL teisese õiguse vastavust põhiseadusele. Tšehhi konstitutsioonikohus uuris põhjalikult sõltumatuse mõistet ja leidis, et EL liikmeriigid on jätkuvalt suveräänsed ja EL aluslepingute peremehed. Läti konstitutsioonikohus uuris kaebust, et Lissaboni lepingut ei pandud rahvahääletusel ja seega rikuti riigi suveräänsust, kaebajad arvasid ka, et teised liikmesriigid võivad boikoteerida Läti välja astumist EL-ist, mis seab samuti ohtu riigi suveräänsuse. Kosus leidis, et kaebusel ei ole alust, sest kuna ei tehtud olulisi muudatusi Läti põhiseaduses, et olnud ka põhjust panna lepingut rahvahääletusele.
vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupoeg- talupojad, kes olid end osaliselt või kõigist adratalupoegade koormisest taha eest lahti ostnud. Üksjalg- talude peremehed, kes rajasid uusi talusid linnast välja. Adratalupoeg- talupojad, kes pidid maaisandale või tema läänimeestele andameid maksma või kandma teokoormisi. Vabadik- maata või vähese maaga, põhhiliselt palgatööst elatuvad talupojad ning sulased ja teenijad. Kümnis- maks mida talupojad pidid maksma mõisale oma saagiga. Hinnus- kõik kindlaks määratud suurusega asjalised koormised, nt naturaalhinnus- naturaalmaksed ja rahahinnus- raharent.
Parasitoloogia konspekt Protozooloogia Helminoloogia Endomoloogia On teadus parasiitidest Parasiit on organism, kes toitub peremeesorganismi kudedest/rakkudest, toitatainetest, 1. Siseparasiidid parasiteerivad peremehe organites/kudedes e. ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toim...
• Muutuvad kiiresti • Ei suuda iseseisvalt • Pika aja jooksul arenevad paljuneda, kasvada, (evolutsioneeruvad) reageerida ärritusele • Viiruseid paljundab jne peremeesorganism • Üliväikesed mõõtmed Viiruste ehitus Virus tähendab (kreeka k) – mürk Nad on rakusiseparasiidid • Viroloogia - teadus viirustest • Viirused on erineva kujuga • Viirustel on erinevad peremehed ja vastavalt erinevad nimed – taime-, looma-, seene-, bakteriviirus • Väljaspool peremeesrakku esinevad viirused viirusosakestena (ei ole elusorganismid vaid keemiline aine) Iga viiruse ehituses on pärilikkusaine ja valgud HIV ehitus Valguline kate Pärilikkusaine Ümbris Suurus: 0,01 ... 0,3 m (3 miljondikku mm-st)
ekstravertsemaks muutuma. Kui mõelda eestlaste suurimatele plussjoontele, siis tuleks kindlasti esile tõsta meie patriootlikkust ning ühtekuuluvustunnet. Läbi aegade on eestlased palju erinevatele võimudele vastu astunud. Kuigi enamik kordadest oleme siiski lõpuks lüüa saanud, kas või näiteks Jüriöö ülestõus 1343. aastal, on iga selline samm andnud selge märgi, et eestlased soovivad oma maal kunagi ise olla peremehed ega kaota lõpuni lootust selle nimel võideldes. Nüüdseks oleme välja jõudnud selleni, et meil on päris oma riik ning päris oma inimesed, mis meie maad peegeldavad. Võttes luubi alla elu kui terviku, on eestlane alati olnud tubli töömees, kes ei löö reeglina risti ette millegi ees. Töö on ikkagi see, mis tegi ahvist inimese ning kindlasti võiks olla ka praeguses majanduslikult raskes olukorras üheks edasiviivaks jõuks
Impressionistide naised ja naisimpressionistid Manet' maalid naistest on ebtüüpilised, sest tema käsitluses omandab meeste maalidel üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui fl...
lugu. Lapsed (ka täiskasvanud) allusid isale. Naised käisid avalikel üritustel ja külaskäikudel koos mehega. Roomlastel kujunes ladina tähestik. Laste harimine oli iga pere oma asi. Rikkamates peredes võis olla laste õpetajaks mõni õpetatud ori. Orje oli palju. Nad töötasid mõisade põldudel, töökodades, rikastes majades teenijatena, kaevandustes, gladiaatoritena jne. Õpetatud orjad töötasid tihti rikaste perede laste õpetajate või hoidjatena. Vahest lasid nende peremehed neil ise raha teenida, et end välja osta või andsid lihtsalt heast südamest nad vabaks Vaesed said anda end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Riietusena kanti tuunikat ja rikkamad ka selle peal toogat. 7. Mõisted: Patroon rikas, kes pakkus vaesele kaitset Klient vaene, kes palus rikkalt kaitset Patriits täisõiguslik Rooma kodanik, võis valida riigiametitesse Plebei vähemõiguslik Rooma kodanik, tihti vaene, võis sattuda patriitsi orjaks
E-patriotism Arutlev kirjand Eesti on infotehnoloogiliselt väga arenenud riik. Mitmed igapäevased tegevused ja avalikud teenused on ühendatud võrgukeskkonnaga ja lihtsalt kättesaadavad. Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlu...
Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi. Neid peeti kokkulepete sõlmimiseks, maksude kehtesttamiseks, privileegide kandmine. Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister. 4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed. -1343-1345 Toimus nö võimuvõitlus Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Pidev võitlus riia linna pärast. Ordu soovis endale Põhja-eestit. Peamiselt tahtsid eestlased olla peremehed oma maal. eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske. Tagajärjeks müüs Taani kuningas Põhja-Eesti sakslastele. Talupoegade elu halvenes veelgi. 5. Linnused -Keskajal kaeti Liivimaa tiheda linnuste võrgustikuga.Umbes kolmandik liivimaa linnustest asus eesti territooriumil. Uued linnused kujunesid maaisandate võimu- ja halduskeskusteks. Esimesed linnused jälgisid oma plaanilt looduslikke pinnavorme(nt otepää linnus). 13 saj
Ärkamisaeg Rahvusliku liikumise eeldused: · Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana · seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed · kujunenud oli oma haritlaskond · rahva haridustase oli kasvanud · seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt · vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja · hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel · 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele · 1864- ,,Eesti Postimees" · 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule · Eesti Vabariigi hümni sõnad
Vanaperemees loodab miniaks mõnd talu peretütart kellele antaks kaasavara. Meeste jagelusst segab vallakasakas kel oligi Jüri juurde asja. Kasakal on kaasas sõjaväekeetse Jõrile. Nii lõpebki sügispäev, eemal rehepeksumasina undamine, meeste südametes hirm sõja lähenemise ees. Teine tants On taas sügis ja rehepeksu aeg. tegevus toimub taas aiaste talus. Aeg on veerenud omasoodu, läbi on Esimene Maailmasõda. Loodud on esimene Eesti Vabariik. Alles on talud, peremehed, sulased, aiaste talu peremeheks on nüüd vendadest noorim Taavet. Ümberkaudsed peremehed peavad teda natuke kerglaseks, sest ta elab ajakat seltsielu, mängib pasunat ja talle meeldib pidustustel osaleda. Naiseks on ta kosinud endise karjatüdruku Roosi. Neil on üks poeg Edgar. Roosi on väga agar ja nõudlik perenaine, Taaveti elu aga varjutab ühele võlakirjale antud allkiri, mille järgi peaks tuldama talu vara arestima.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
