eest ning pereliikmed pidid omakorda alluma vanaisale. Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks.Mesopotaamlased uskusid, et jumalad on nii taevas, maa pea kui ka allmaailmas ja inimesed saavad nendega ühendust pidada preestrite vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse all olid ja kuningad. Inimesed uskusid et Marduk oli kunagi võidelnud merekoletisega ja jumalad valisid ta seepärast oma kuningaks, võidupärast olevat ta rajanud Babüloni linna. Marduki planeet oli Jupiter Ištar oli aga viljakus-, armastus-, ilu- ja sõjajumalanna. Ištari lemmikloom oli lõvi. Ištar armus vahepeal inimestesse, kuid tihti hülgas need ja tegi need elu põrguks, neid tappes
kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodite oma tahtmist ei saanud, vihastas armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus levis kõikjale kreeklaste aladele, sealhulgas Sitsiiliasse ning ka Roomasse, kus teda austati eriti Venus Erycinana. *Antheia - Aphrodite lisanimi.
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopot...
Kordamine KT6/2 1.) Milliste tänapäeva riigi territooriumile jääb Mesopotaamia? Mesopotaamia jääb tänapäeva Iraagi, Süüria, Kuveidi ja Iraani aladele. 2.) Millega tegelesid sumeri linnriigis järgmised ühiskonnakihid: a) Kuningas ja ülikud- Juhtis sõjaväge ja mõistis kohut. Teda peeti jumala asemikuks maa peal ja ta valitses jumala nimel b) Preestrid- kandsid hoolt, et kõik kohustused jumalate vastu saaksid täidetud. Vastasel korral võis rahvast tabada põud või üleujutus. Preestrid juhtisid ka suurt templimajapidamist. c) Käsitöölised ja kaupmehed- Osa käsitöölisi ja kaupmehi tegutses omal käel, osa oli templi teenistuses. Kaupmehed hankisid kaugematest maadest metalli, puitu ja muud toorainet, mida Mesopotaamias ei leidunud. d) Talupojad- Vabad talupojad harisid oma põlde ise. Kuninga ...
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sar...
Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt). 1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An) 2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. 3) sügavuste jumal (isand) Ea (sumeri keeles Enki). Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš. Lisaks veel: 1) Jumalanna Ištar oli viljakuse kehastaja; 2) tähtsad olid ka linna kaitsejumalad Nt Babüloni Marduk. Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb peale surma. Usk oli pragmaatiline: jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hästi. Mesopotaamiast pärineb ka maailma esimene veeuputusemüüt, mis kõneleb jumalate poolt saadetud uputusest ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš). Teadus
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
võõra kujul ja sigitama messia.) Tempel ehitati arvatavasti 6. või 7. saj. e. Kr. Aphroditele oli linnas pühendatud teisigi templeid. Arvatakse, et Aphrodite koos idast laenatud Astarte ja Urania joontega tuli Kreekasse Küproselt, kus Aphroditest kujunes armastuse ja viljakuse jumalanna ning sõjakas linnade kaitsejanna. Astarte (Aštarte) oli Foiniikia ja Süüria muistne viljakusjumalanna, kelle babüloonia vaste oli Ištar. Teda austati kogu Lähis-Idas (Väike-Aasiast läbi Süüria ja Egiptuse Lõuna-Araabiani), mainitud on teda ka Vanas Testamendis (Aštoret). Süüria kaupmeeste vahendusel jõudis Astarte kultus Küprosele, Kreetale, Sitsiiliasse (Eryx) ning Kartaagosse. Kreeklased seostasid teda Adonise- ja Europe-müüdiga. Astartel oli selgelt sõjakas ja kaitsev funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses. Aphroditet on peetud ka indoeuroopa koidujumalanna edasiarenduseks
ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon, pani aluse Akkadi linnriigile. Akkadi riik- Sargon (kreeka pärane mugavndus) sõnast šarru-kin-tõeline kuningas, tegelkku nime ei tea,semiidi valitseja, teada pärimuslik elulugu, klassikaline, tema ema oli preestrinna, isa teadmata, ema hülgas lapse ja pani korvi , vee kaudu pani ujuma, talupoeg korja üles kasvatas üles,sai Gishi kuninga veinikallajaks, Ištar armus tasse ja soosis teda sai kuningaks. Kuninglik Kangelane.Võime uskuda et tegemist oli sumeri linnade põhjapoolsetel aladelt pärit sõjakuningas, ilmselt üles kasvanud sumerikultuurist aga ise oli semiit. Alistas sumerid ja eelamid ja liitis seniolematult suure territooriumi suure võimu alla. Pesi oma relvad alumises meres ja ülemises meres.Ta rajas pealinna Akkadi, asukoht teadmata. Hilisem mitme kangelas poeemi peategelane, need omakorda lasid teha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
