eest ning pereliikmed pidid omakorda alluma vanaisale. Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks.Mesopotaamlased uskusid, et jumalad on nii taevas, maa pea kui ka allmaailmas ja inimesed saavad nendega ühendust pidada preestrite vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse all olid ja kuningad. Inimesed uskusid et Marduk oli kunagi võidelnud merekoletisega ja jumalad valisid ta seepärast oma kuningaks, võidupärast olevat ta rajanud Babüloni linna. Marduki planeet oli Jupiter Ištar oli aga viljakus-, armastus-, ilu- ja sõjajumalanna. Ištari lemmikloom oli lõvi. Ištar armus vahepeal inimestesse, kuid tihti hülgas need ja tegi need elu põrguks, neid tappes
kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodite oma tahtmist ei saanud, vihastas armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus levis kõikjale kreeklaste aladele, sealhulgas Sitsiiliasse ning ka Roomasse, kus teda austati eriti Venus Erycinana. *Antheia - Aphrodite lisanimi.
Anu- taevajumal, jumalate isa. Enlil- tuule-, tormi-, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. Enki- tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Apsu maaaluse magevee kehastus Tiamat algselt ookeani jumalanna, kui puhkeb sõda, siis Marduk lõikab ta pooleks ja tema ülemisest kehapoolest tekib taevas ja alumisest maa Ištar taeva kuninganna, füüsilise armastuse ja viljakuse kehastaja Marduk Babüloni kaitsejumal Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? Esimesed tsivilsatsioonid said alguse u3000a tagasi suurte jõgede ääres. Eufrati, tigrise ja niiluse vahel. Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.) Egiptuse jumalaid kujutati tavaliselt loomapeadega, enamasti mõne linnu peaga. Egiptuses olid
Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopot...
Linnasüdamesse rajati umbes 90 meetri kõrgune Babüloni kaitsejumala Marduki tempel, mida tuntakse ka Paabeli tornina. Seda peeti maailma kõrgeimaks torniks, mis ulatuvat taevasse. Selle läheduses asus kuningaloss, mille katusele ja terrassidele olid rajatud aiad, mida nimetati Babüloni aedadeks. 7.) Võrdle Mardukit ja Ištari (valdkond ja planeet) Marduk käsutas tuult ja tormi, kuid tema kaitse all olid ka kuningad. Tema planeet oli Jupiter. Ištar- taeva valitsejanna-ilu-, armastus- ja sõjajumalanna. Ta oli ka viljakusjumalanna, sest tänu temale õitsesid taimed ja kandsid vilja ning loomad said järglasi. Tema planeet oli Veenus. 8.) Kuidas ennustasid mesopotaamlased tulevikku? Nimeta vähemalt 3 erinevat viisi. 1)Unenägude põhjal 2) Loomade siseelundeid uurides 3) Taevakehade liikumise järgi ehk astroloogia
8) Anubis-matusetalituse jumal 9) Menes-Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam ja Ülem Egiptuse 10) Tutanhamon-Vana-Egiptuse vaarao 11) Hammurapi-Vana-Babüloonia kuningas 18.saj eKr 12) Anu-Mesopotaamia taevajumal 13) Enlil –Mesopotaamia tuule-, tromi-, vihma- ja piksejumal 14) Enki-Mesopotaamia maa aluste vete ja sügavuse jumal 15) Apsu-mageda vee maa-alune jumal, kellest said alguse jõed ja järved 16) Tiamat-mere jumal 17) Ištar-päikesejumal 18) Marduk-Babüloni kaitsejumal, kuningavõim 19) Nebukadnetsar-Uus-Babüloonia valitseja 1) Kirjelda üldiselt Egiptuse ja Mesopotaamia jumalaid (kuidas neid kujutati,millist rolli mängisid ühiskonnas jne.) Egiptus: Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud, kohaliku tähtsusega Mesopotaamia: Jumalaid eristas rahvast vägevus ja surematus, rahvapärasem. Nad olid seotud
Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt). 1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An) 2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja. 3) sügavuste jumal (isand) Ea (sumeri keeles Enki). Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš. Lisaks veel: 1) Jumalanna Ištar oli viljakuse kehastaja; 2) tähtsad olid ka linna kaitsejumalad Nt Babüloni Marduk. Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb peale surma. Usk oli pragmaatiline: jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hästi. Mesopotaamiast pärineb ka maailma esimene veeuputusemüüt, mis kõneleb jumalate poolt saadetud uputusest ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš). Teadus
poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned
igal asjal, taimel, putukal, loomal jne on oma hing. Igal kivil või puul (jne) oli oma nuumen Ligikaudu 30 a pKr hakkas levima kristlus. Alguses levis kristlus eelkõige linnakehvistu hulgas, kuna neile meeldisid kristluse ideed võrdsusest ning paradiisist peale surma. Kõrgklassi seas levisid sellel ajal Lähis- Idast pärinevad müstilised kultused Magna Mater (’suur ema’), milles austati Kybelet ja Adonist (sama mis Ištar ja Tammuz või Isis ja Osiris), samuti sõjameeste jumala Mitra (vana Babüloonia peajumal Mithra) kultus. Alates Augustusest hakati jumalaks kuulutama ka surnud keisreid. Kristlaste range monoteism (ainujumalakummardamine) kutsus esile vaenu nende vastu ning see tõi kaasa repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika
võõra kujul ja sigitama messia.) Tempel ehitati arvatavasti 6. või 7. saj. e. Kr. Aphroditele oli linnas pühendatud teisigi templeid. Arvatakse, et Aphrodite koos idast laenatud Astarte ja Urania joontega tuli Kreekasse Küproselt, kus Aphroditest kujunes armastuse ja viljakuse jumalanna ning sõjakas linnade kaitsejanna. Astarte (Aštarte) oli Foiniikia ja Süüria muistne viljakusjumalanna, kelle babüloonia vaste oli Ištar. Teda austati kogu Lähis-Idas (Väike-Aasiast läbi Süüria ja Egiptuse Lõuna-Araabiani), mainitud on teda ka Vanas Testamendis (Aštoret). Süüria kaupmeeste vahendusel jõudis Astarte kultus Küprosele, Kreetale, Sitsiiliasse (Eryx) ning Kartaagosse. Kreeklased seostasid teda Adonise- ja Europe-müüdiga. Astartel oli selgelt sõjakas ja kaitsev funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses. Aphroditet on peetud ka indoeuroopa koidujumalanna edasiarenduseks
ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon, pani aluse Akkadi linnriigile. Akkadi riik- Sargon (kreeka pärane mugavndus) sõnast šarru-kin-tõeline kuningas, tegelkku nime ei tea,semiidi valitseja, teada pärimuslik elulugu, klassikaline, tema ema oli preestrinna, isa teadmata, ema hülgas lapse ja pani korvi , vee kaudu pani ujuma, talupoeg korja üles kasvatas üles,sai Gishi kuninga veinikallajaks, Ištar armus tasse ja soosis teda sai kuningaks. Kuninglik Kangelane.Võime uskuda et tegemist oli sumeri linnade põhjapoolsetel aladelt pärit sõjakuningas, ilmselt üles kasvanud sumerikultuurist aga ise oli semiit. Alistas sumerid ja eelamid ja liitis seniolematult suure territooriumi suure võimu alla. Pesi oma relvad alumises meres ja ülemises meres.Ta rajas pealinna Akkadi, asukoht teadmata. Hilisem mitme kangelas poeemi peategelane, need omakorda lasid teha
annaabi.ee 
