KUNSTIKULTUURI AJALUGU Kunst Kordamine: ürgaja kunst, Mesop. ja V-Egiptus, antiikaeg ( Kreeta, Kreeka, Rooma), ristiusu mõju kunstile ja kirikukunst, romaani ja gooti kunst. 11.kl õp lk 36-39, lk 54-55, lk 59-75 Gerdo Virkkunen, 10.3 ÜRGAJA KUNST Miks inimene joonistab? Inimene joonistab, et jätta endast märk maha, võimalikult lihtsal moel oma mõtteid ja emotsioone väljendades. · Visuaalsete kujundite loomine levis koos sümboolse mõtlemise arenguga
ühtse riikluse) küüditamised, Orjad teistest rahvustest Religioon Jumalaid väga palju st Zarathustra õpetus=mazdaism või Tugev Mesop mõju(Astarte= Monoteism. Jahve, polüteism.Suur sarnasus zoroastrism. Koostas pühad kirjad Istar), Igal linnal oma prohvetitel suur mõju, Mesopotaamia jumala e. Avestad kaitsepühak, Templites Messiase ootus. tega.Jumalad esindasid Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) toretsevad ja ebainimlikult Eshatoloogiline usund,
*mara pirnikujulise phjaga rebekk *harf, lauto(sarnaneb mandoliinile) *mitmesugused fldid *kahekordse roohuulikuga salmei(pommeri, hilisema oboe eelkia) trummid, taldrikud jne Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned Pille ei kasutata saate-a capella(ilma saateta) Laulavad mungad Ladina keelne hehlne laulmine Puudub kindel taktimt, muusika rhud olenevad snadest Aluseks vaimulik proosa tekst Rtliklaulud said alguse 11.ndal sajandil mis seos on Mesopotaamia muusikal Lne-Euroopa muusikag mesop. muusikast prineb lne-euroopa muusikatraditsioon mesop. on tulnud euroopasse 1. kik thtsamad pillid. kige vanem keelpill-harf 2. diatooniline helilaad- 7astmeline helilaad
1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II. Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri. Mesopotaamlased kirjutasid kiilkirjas, see oli kõige kohasem savitahvlitele kirjutamiseks. Koolid asusid templite juures, õpetajateks olid preestrid. Kirjaoskus oli laialt levinud
Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad Uus babüloonia(626536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi Mesopotaamia religioon ja kultuur Jumalad ja templid:
Dolmen kaks püsti asetsevat kivi, mille peale on asetatud katteplaat (algeline hauakamber) Kromlehh ausambel, mis koosneb menheritest ja dolmenitest (Stonehenge) Mesopotaamia kunst (4000-600 a ekr) Tähendab tõlkes kahe jõe maad (Iraak) Arhitektuur Ehitati peamiselt põletamata tellistest, mis polnud ilmastikukindel. Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav. Skulptuur Mesop. Hakati tegema reljeefe-skulptuuri liik, milles kujutised või ornamendid eenduvad pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude peletamiseks olid loomad maalitud.
MESOPOTAAMIA - Asub Tigrise ja Eufrati jõgede vahel/sumerid(Iraagi ja Süüria alal) Ehitusmaterjalina hakati kasutama savi sellest valmistatud telliseid, päikese käes kuivanud Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujug...
germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel. Rajasid kolooniaid Põhja aafrika rannikule ja ka Hispaaniasse. Tähtsamad jumalad- Baala ja Moolok. Ohverdati esmasünd poegasid. Foniiklased andsid maailmale tähestiku. Heebralased
Nad arvasid, et kui vaarao ära sureb siis ta jätkab oma elu allilmas Osirisena.Sele usu järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugusr elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd ja ülikud nautisid oma rikkust. Mesoptaamias oli ka palju jumalaid.Anu, kes oli taevajumal, Enil Anu poeg, kes käsutas tuult ja vihma. Oli jumal nimenga Marduk, kes oli tähtsusetu enne Babüloni esilekerkimist. Peagi sai temast peajumal. Surma järgsesse ellu suhtuti teist mood, kui Egiptuses. Mesop. Rahvas kartis surma ja selle järgnevast ei oodatud head.Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas. Mesopotaamia ja Egiptuses on tegelikult väga erinevad riigid. Igas valdkonnas suhtuti kahes riigis erinevalt, aga kui väga hästi uurida, leiab ka sarnasusi.
kirjatarkus,allilma. Isis-lehmasarved,nende vahel päikeseketas,noor naine sünnitamis. Seth-eeslipeaga,kurja läänetuule,kõrbete. Horos-pistriku peaga inimene,allmaailmavalitseja,juhib üleujutusi niilusel Hathor-lehmakujuline,kehastas loomade,inimeste viljakust,kaitses naisi Anubis-saakali peaga surnute.matusetalitused Thot-egiptlaste kuu.hieroglüüfide leiutaja Apis-sõnnikujuline,viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse kehastus Sargon I-Akadi riigi looja,ideaalne valitseja sümbol mesop. Sargon II-assüüria kuningas,loss horsabadis Hammurapi-babüloni riigi rajaja,hammurapi seadused, Nebukadnetsar II-uus-babõloonia valitseja,suur ehitaja Semiramis-assüüria kuninganna,semirami rippuvad aiad enlil-tuule,tormi,vihma,piksej.müütide peategelane,jumalate kuningas ea-maa-aluste vete,sügavuste isand,kirjatark anu-taevaj.jumalate isa samas-päikesejumal,jumalate kohtumõistja sin-kuuj.hoolitses kalendri eest istar-taeva kuninganna,sugulise armastuse,viljakuse kehastaja
Keivin Kivimägi 10A Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned (Egipt. ja Mesop.) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur on hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid
per(30ekr-14pkr) ja maj õitseng. Riigi Theodosius suur viim K kes sisemine korrastamine, Au surma järel üh R aga peale surma jag R lõplikult oli ainuvalitsemine omaks võetud. 395a 2 osaks Järgnevad julmad valitsejad nt nero( 64 rooma tulekahju) aga ei toonud riigi nõrgenemist I saj kesk vall sur osa suurbr. Traianuse aja l saav rooma hiigelpunkti: vall daakia ja mesop, võim kindl. Riik- kas nim res publica sest kogu rahv võttis osa riigi valit. Rooma rahva e kodanikkonna mood plebeid ja pratsiidid. Seaduse ees võrdsed.
valitseja, Isis Osirise õde ja abikaasa ning viljakuse jumalanna, Horos taevajumal, Seth kõrbete jumal, Anubis matustetalituste jumal, Thot - kuujumal Mesopotaamia Anu taevajumal, Enlil tuule, vihmajumal, Ea maaaluste vete isand, Sin kuujumal, samas päikesejumal, Istar taevakuninganna, Tammuz viljakusjumal, Marduk - kaitsejumal Surmajärgsus Egiptus usk surmajärgsesse ellu, palsameerimine (siseelundite eemaldamine, keha kuivatamine), Mesop ei usutud nii palju surmajärgsesse ellu, aga allmaailm oli olemas Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism Ehnatoni tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest Ehnaton tahtis preestrite võimu vähendada Mesopotaamia riigid Eufrati ja Tigrise vahel, põllumajanduseks kuivendamis või niisutussüsteemid, ehitamiseks savi, loodusvaradelt vaene. · Sumeri linnriigid, Akadi suurriik, Vana-Babüloonia, Assüüria impeerium, Uus-Babüloonia.
põhilisi algusi. ;Määrati rahastajad e KOREEGID. TEADUS Kreekas sündis läänelik teaduslik maailmavaade. Teadaolevalt 1. kultuur maailmas, kus tekkis mõistusele tuginev maailmavaade. Algas 7.-6 saj eKr. Hakati juurdlema maailma üldise korralduse üle tekib FILOSOOFIA püüdsid selgitada, mis looduse toimima paneb. Alguses mõeldi,et kõige algus = maa,tuli,õhk,vesi MATEMAATIKA Õppisid palju idamaade matast, eeskjuks Mesop. Kreeklastele muutus matem teoreetiliseks teaduseks. Hakkasid sõnastama TEOREEME, proovisid neid tõestada. Enam edendas seda PYTHAGORAS koos õpilastega. MEDITSIIN Kr arstid olid oma oskuste poolest tuntud. Tuntuimaks sai 5.-4 saj eKr elanud HIPPOKRATES. Tema seletuses põhjustasid haiguseid looduslikud põhjused. Veri, lima, must &valge sapp pidid omavahel tasakaalus olema,et inimene terve oleks. Ravi juures tähtis õige toitumine. AJALOOKIRJUTUS
·vaha (sulab kuumuse juures) Graafika ( trükikunst) Põhiliselt tööd trükitakse Sügavtrükk, kõrgtrükk ja lametrükk (joonised vihikus) Graafika esitatakse alati klaasi all. Ilma selleta ei panda seinale. Osta tuleb see ilma raami ja klaasita, sest sul on vaja seda katsuda. Lihtsalt selleks, et olla kindel kvaliteedis. Vana-Mesopotaamia kunst Jaguneb 1)Sumeri-Akadi 4000-1830 e.Kr. 2)Vana-Babüloonia 1830.1518 e.Kr 3)Assüüria kunst 1500-605 e.Kr 4)Uus-Babüloonia kunst 625-539 e.Kr Mesop. Asus Tigrise ja Eufrati jõe orus. I perioodi tähtsamad riigid olid Sumer ja Akad. Hilisemad on Babüloonia. Loodus oli rikas pilliroo ja savi poolest, kivi aga oli nii vähe, et isegi viljateri jahvatati telliste vahel. Seose põllumajandusega arenes astronoomia. Jumalaid hakati seostama taevatähtedega. Tähtedekultusega on ka seostud 7 päevane nädal. Nädalapäevad olid pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile. Puudus usk hauatagusesse ellu. Mesop.
(kujutati inimest ülestõstetud kätega). Pa-d kujutati sageli linnuga. Tema võis hauakambrist lahkuda, selleks tehti sinna ka petu-uks hauakambrisse. Tema võis ka elavaid väisata. Üldiselt oli surm läänes. Seetõttu ka hauakambrid läänekaldal,kuid oli ka ernadeid. Lisaks on surnu ka allmaailmas. Ja samuti ka hauakambris. Pmst oli kolmes kohas korraga surnu. 12.03.2014 Egeuse tsivilisastsioon Kreeta-mükeene periood pronksiaeg.3 tsivilisatsiooni piirkond mis tõuseb esile mesop ja egiptuse kõrval. Mesos jõudis see ka Anatooliasse. 7 at on alanud põlluharimine nii kreeta saarel kui mandri kreekas. Seega on tõenäoline et mingil moel oli ka immigratsiooni , sisserännet, kreeta saarel sai oma alguse püsiasustumine, tänu põlluhrimisele . 3 at tuhandel olulised asulad Trooja. 3 at tuhandel nii Väike-aasia läänerannikul kui ka mandri kreekal, peaaegu riiklikule tasemele jõudnud ühiskond, suured asulaad ja pealiku residentsid. Pitserid. Kogu sellel ala v
annaabi.ee 
