Maa tuleb sügisel sügavalt harida ja väetada. Salatiseeme külvatakse avamaale esimesel võimalusel reaskülvina hästi ettevalmistatud peenrale või tasasele maale 1 - 1,5 cm sügavusele. Seeme tuleb kinni vajutada ja katta kergelt kompost- või turbamullaga. Salat idaneb kiiresti. Paari nädala pärast tuleb taimi reas harvendada. Kasta tuleb nii, et vesi ei satuks salati Tarvitatakse värskelt toidu pea sisse. kõrvale seemned külvata varakevadel ja neist kasvavad toitude kaunistamiseks- väikesed tippsibulad, neid säilitatakse valmistamiseks, toatemperatuuril ja panna järgmisel kevadel maitsetaimena, varakult maha. Sibulad koristada suve lõpul, kui ravimtaimena, sobivad lehed hakkavad närtsima kõrgpeenardesse sarnased hariliku sibulaga.soovitatav on varsi lõigata mitte madalamalt kui 2 cm mullapinnast,
Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel 7-10 cm
MAITSETAIMED Aivo Puusild 1. Millised maitsetaimed tuleb ette kasvatada? Ette tuleb kasvatada näiteks sidrun-meliss, piparrohi, basiilik vajab samuti ettekülvamist, liivateed kasvatatakse ette ainult seemnest. 2. Mida võib otse avamaale külvata? Avamaale võib otse külvata estragoni ja taimi mis ei karda öökülmi. 3. Millal on õige aeg hakata külvama? Õige aeg on külvama hakata kui mulla temperatuur on sobiv ja ei ole kartust öökülmasid külmaõrnade taimede puhul. 4. Milliseid liike saab paljundada seemnetega? Estragon, Rosmariin, Meliss, Piparrohi. 5. Nimeta vähemalt kolm maitsetaime mida me kõige esimesena külvame? Basiilik, spinat, koriander 6. Kuidas paljundada pistikutega?
Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemnetega. Saab paljundada ka puhmiku jagamisega. Seemned hakkavad idanema 23° temperatuuril, optimaalne idanemistemperatuur on 1820°. Pealsed alustavad kasvu juba 1° juures, soodsaim temperatuur nende kasvuks on aga 15 24° piires. Pealsed kannatavad kuni 10° külma. Taim on meie oludes täiesti talvekindel. Külvata võib varakevadel, suvel või hilissügisel. Otstarbekam on külvata suvel (juuni lõpust juuli lõpuni), siis saab juba järgmisel suvel täissaagi. Pealseid tarvitatakse juuli keskpaigani. Hiljem muutuvad need liiga koredaks ja maitse halveneb. Samal kasvukohal võib talisibulat kasvatada 45 aastat. Istandiku likvideerimisel tarvitatakse viimase saagi pealsed koos ebasibulatega. Ebasibulad võib aga üles võtta ka alles sügisel ja kasutada neid siis ajatamiseks. Lühikese puhkeperioodi tõttu võib ajatamist alustada juba detsembris.
Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni. Avamaale istutatakse juuni alguses. Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones. Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri. Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale. Hea hoidiste valmistamiseks. 3. Mehhiko pisikurk- väike kurk, mehhiko kurk, arbuusike, sebrake. Kasvatatakse kui üheaastaseid taimi. Noorte viljade maitse meenutab kurki, ainult koor on hapukas. Vilju süüakse toorelt, marineeritakse, kasutatakse salatites, võib valmistada mitmesuguseid kurgiassortiisid. Kasvatatakse nagu tavalisi kurke. Külvata kastidesse veebruarist aprillini, avamaale maist juunini.
- Info kiire edastamine ja kättesaamine plussid. Suulisus miinus. 7. Mis on signatuur? - Signatuur on saate või programmi algus- või lõpukujundus, mille funktsiooniks on programmi identifitseerimine ja kuulajas assotsioonide tekitamine. 8. Mis on kõll? - Kõll eraldab saate osi üksteisest. 9. Loe lk 81 ,,Raadio kuldajal". Vasta teksti all olevatele küsimustele (Miks inimesed uskusid, et marslased on Maale tunginud? Kas tänapäeval on raadiol võimalik külvata rahva seas sama suurt paanikat?) - Inimesed uskusid, et marslased on Maale tunginud, sellepärast, et oli raadio kuldaeg ja inimesed uskusid kõike mis räägiks raadios. - Minu arvates tänapäeval ei ole võimalik külvata rahva seas sama suurt paanikat. Tänapäeval on palju infoallikaid ja inimesed usuvad rohkem usaldusväärset infot. Vastuargumentid: 1. Tänapäeval on palju infoallikaid. 2. Inimesed usuvad siis, kui ise näevad. 3
suvik. Kasvab umbes 25 cm kõrguseks. Eelistab päikesepaistelist kuiva kerge liivmullaga kasvukohta. Sobib kasvatamiseks peenras, kiviktaimlas, ääristaimena ning rõdukastis. Talub halvasti ümberistutamist. SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum SUUREÕIELINE LINA Linum grandiflorum Õitseb varakevadel Madal ja tihe umbes 40 cm kõrguseks kasvav puhmik. Suured tumedamad punased õied. Eelistab päikesepaistelist parasniiske kerge mullaga kasvukohta. Külvata mais või hilissügisel. SARIKIBEERIS Iberis umbellata SARIKIBEERIS Iberis umbellata Madal. Kõrgus 25 cm Mee- ja pinnakattetaim. Roosad lõhnavad õisikud juunis ja juulis. Sobib lõikelilleks. Päikesepaisteline, poolvarjuline kuiva lahja kuni normaalse mullaga koht. Lubjalembene. Külmakindel. Annab isekülvi. Külv mais või sügisel 0,5 cm sügavusele. ADOONIS Adonis Flammeus ADOONIS
Kuivatamisele võiks eelistada külmutamist, kuigi ka seeläbi kaotab taim palju oma maitseomadustest. Kuigi aed-harakputk on algselt siledalehine taim, on aretatud ka käharalehiseid sorte. Mulla suhtes on aed-harakputk leplik. Ideaalne on aga kerge, õhurikas ja niiskust säilitav muld. Tasakaalust väljas olevate kasvutingimuste puhul muutuvad muidu helerohelised lehed kiiresti punakaks, valgeks või kollaseks. Sellised lehed kasutamiseks ei sobi. Seemned tuleb külvata esimesel võimalusel alates märtsist. Iga paari nädala järel tuleb teha järelkülvid, see tagab värskete taimede pideva olemasolu (külvata vähemalt 34 korda suve jooksul). Viimane külv võiks olla septembris, et juba järgmise aasta märtsis saaks teda taas koristada. Seemned vajavad idanemiseks valgust ning seetõttu tuleks nad vaid kergelt mullaga katta. Aed-harakputk on lühikese kasvueaga külvist koristuseni kulub kõigest 11,5 kuud.
Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on reas,ei pruugi teistpidi olla samades mõõtmetes c)vahelduvpesiti-üks pesa asub kahe teise pesa keskkohal aga teises reas d)hajupesiti-pesad on juhuslikult. Kaunviljade puhul kasut harilikku reaskülvi.Teraviljade puhul äärmiselt defits sortide puhul kasut laiend-või laiarealist külvi. 2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike paistab katavad esimesed taimed tagumised.Ei teki ülekuumenemist ja päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili
Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on reas,ei pruugi teistpidi olla samades mõõtmetes c)vahelduvpesiti-üks pesa asub kahe teise pesa keskkohal aga teises reas d)hajupesiti-pesad on juhuslikult. Kaunviljade puhul kasut harilikku reaskülvi.Teraviljade puhul äärmiselt defits sortide puhul kasut laiend-või laiarealist külvi. 2.kuidas külvata, kui põld on ebakorrapärase kujuga.a) põhjast lõunasse.keskpäeval kui päike paistab katavad esimesed taimed tagumised.Ei teki ülekuumenemist ja päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili
Varane põldristikhein on nõrgema talvekindlusega. Ta ädalakasv on tugev. Ädal, samuti ka külviaasta noor ristikhein läheb õitsema. Põldristikheinale sobib enam niiske liivsavi- ja saviliiv-muld, kerged liivmullad on ebasoodsad, sest taim on tundlik põua vastu. Sage põldristikheina kordumine samal põllul võib esile kutsuda ristikheina väsimuse, mistõttu ristik enam hästi ei kasva. Seepärast tuleb külvata ristikheina mitte enne 4 aastat, veelgi kindlam 6 aasta järel. Sageli hukkub Eestis risikhein vähktõve tõttu. Põldristikheina ebakindluse tõttu lisandattakse põllul temale tihti rootsi ristikheina ja timutit, harvemini teisi kõrsheinu, mis enam ädalat annavad. Selleks sobib kerahein kuivemais, päris-aruhein niiskemais oludes.ristikheina külvatakse kevadel võimalikult varakult katevilja alla, milleks on enamasti talirukis
põõsarühmadele. Tallamiskindel vastupidav muru vajab piisavalt niiskust ja väetamist spetsiaalselt murudele mõeldud väetistega. Kõik mis kasvab, vajab vett, päikesevalgust ja mineraalaineid. 3 Muru rajamine Parim aeg muru rajamiseks on kevad või suve lõpul. Kesksuvel kuumal ajal tehtud külv võib kuivuse tõttu ebaõnnestuda. Seemned võib külvata veel ja hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Pinnas, millele muru rajatakse, valmistatakse hoolikalt ette: · Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm
järgnevust suhteliselt hästi, ei soovitata teda samal kohal kasvatada rohkem kui kaks aastat järjest. Teadlikult ja pidevalt on vaja rakendada viljavaheldust, seda ka kõigi ülejäänute aiakultuuride osas. Kultuuride järjestus võiks aastate lõikes skemaatiliselt kirjas olla aiapäevikus. Eelkultuurid Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt pastinaak, petersell, seller, till, köömen jt.). Samuti ei ole soovitav porgandit külvata liblikõieliste kultuuride järgi, kuna need suurendavad säilitushaiguste (valgemädanik, baktermädanik) nakatumise ohtu. Eelviljaks sobivad kapsad, kartul, kurk. Varajased kartul, lill- ja peakapsas on paremad eelviljad kui nende kultuuride hilised sordid. Heaks eelviljaks on ka sibul ja porrulauk. Samal kohal ei tohiks porgandit kasvatada mitte enne 4... 6 aasta möödumist. (4) Maa, millele mina porgandiseemne külvan on eelkultuuriks olnud kartul, mis on tõstnud mulla
Päris künd algas siis, kui maa oli sulanud ja piisavalt tahenenud. Künni järel maa äestati. Vanim äke, oksäke, koosnes mitmest okslikust kuusetüvest, mille külge olid jäetud oksatüükad. Lõuna-Eestis oli levinuim raamäke, mille puuraami sisse olid tapitud puupulgad. 19.sajandi lõpus hakkasid levima sepa valmistatud raudpulkadega äkked. Vili külvati käsitsi ja äestati mulda. Külvajaks oli tavaliselt peremees või mõni vanem vilunud mees, kes oskas ühtlase tihedusega külvata. Mõisnikel oli kombeks usaldusväärseid taluperemehi külvimeheks vannutada. Umbes 5-6 meetrine külviriba märgistati põllul joontega e. hitsmetega. Hitsme märkijaks oli tavaliselt isalt oskusi omandav tulevane taluperemees. Vili külvati külimitust või külvipõllest. Külimit Külviks kasutati puhast, küpset ja tuumakat tera, mis oli hea idanevusega.
Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria alale, väiksem osa Türgi alale. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust võõrmõjude ja välisvaenlaste eest. Egiptuses puudus tihe suhtlus naabritega. Erinevalt Egiptusest, oli Mesopotaamia välismaale avatud. Põlluharimine Egiptuses oli võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Mesopotaamias sõltus see Tigrise ja Eufrati jõgedest. Üleujutused jätsid maha pehme ja viljaka mulla, kuhu hiljem oli oli hea seemneid külvata. Mõlema riigi puhul on sarnasuseks see, et üleujutused aidasid kultuuril areneda. Egiptuses on hieroglüüfkiri , Mesopotaamias aga kiilkiri. Mesopotaamias ei pööratud eriti tähele panu elule pärast surma. Egiptuses aga usuti, et surnu sattus Osirise riiki. Pärast surma toimus matuseseremoonia, mis kestis kaua. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse.
august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Kehtivad külvikeelud nagu teiste augustipühade puhul - külvata tuli enne ja pärast pärtlipäeva. Toidud Soku- ja lambaliha, mesi Loomad ja põllusaadused Pärtlipäevast hakkavad sokud haisema: paaritusaja alguse tõttu peeti vajalikuks lihaloomad tappa enne või samal päeval. Antakse hinnang kapsakasvule: ,,Laurits laotab lehti, Pärtel pöörab päid." Pärtel paneb ka humalale viimase viha sisse ja külvab taevast seeni. Algavad hallad. Pärast pärtlipäeva hakkab ka ,,taevast seeni sadama" Kasutatud kirjandus http:// www.eesti
Niisuguse üldlevinud diskursuse kohaselt ei tohiks korralikul ratsionaalsel, maailma realistlikult tajuval teaduseinimesel olla midagi pistmist pimeda, irratsionaalse usu ning sellega kaasneva nihestunud maailmanägemusega. Teisalt, õige ja jumalakartlik usklik ei tohiks lasta ennast eksitada ilmalike teadlaste jumalavallatust targutamisest selliste Kuradi käsilaste tegelikuks eesmärgiks on külvata südamesse kahtlusi, mis viimaks lahutavad inimese Jumalast ja põhjustavad hinge hukkamineku. Vaatamata viimasel ajal sagenevatele koostööpüüdlustele nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil näib teaduse ja religiooni vahel endistviisi haigutavat ületamatu kuristik. Kas see ongi määratud nii jääma või leiduks siiski võimalusi ja häid põhjuseid vaenuleeride lepitamiseks? Mina
Third level Fourth level Fifth level Ilupuud ja põõsad Põõsaid saab tiheda ja madalana hoida oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates, risoomides või mugulates elavad talve üle. Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level Fourth level
suuremates pottides või konteinerites. Väga hea säilivusega sort. Taimed ette kasvatada. ’Moonshine H’- erilise valge koorega kõrvits. Et võimalikult valge koorevärv säiliks, siis võib viljad ka katta, et nad päikese käes oma värvi ei muudaks. Viljade keskmine kaal 4-6 kg ja säilivusaeg 3-6 kuud. ‘SWEET DUMPLING’ ‘BABY BEAR’ ‘MOONSHINE H’ KÜLV JA ISTUTUS Kõrvitsa kasvatamisel on 2 võimalust: kasvatada istikutest või siis külvata seemned otse peenrasse. Nagu reegliks, sobib istikute meetod paremini põhjapoolsematele aladele või siis keskvööndis hiliste sortide kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad. Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui muld on 8-15 cm sügavusel soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned külvata maha 15.-20. mai paiku, eelidandatud seemned aga 25.-31. maini. Külvisügavus 5-8 cm, sõltuvalt mullast
Niiluse jõgi ei paikneks egiptuse kõrval? Niilus on pikkuselt teine jõgi maailmas. alam-egiptus hõlmab niiluse tasast suudmeala ja ülem-egiptus asub niiluse ülesvoolu delta ja esimese kärestiku vahelises jõeorus. Vihmaperioodid etioopia mägismaal põhjustavad niilusel üleujutusi. Võib öelda, et tänu sellele on egiptuses põlluharimine üldse võimalik, sest egiptuses vihma ei saja peaaegu üldse. Üleujutuses jättis endast maha viljaka mudakihi, kuhu sai seemneid külvata ja toitu kasvama panna. Kui taheti aga mitmekesisemat toidulauda, enamasti siiski ainult ülemkihi inimesed, sai niilusel ka kala püüda. Kala on liha kõrval natuke parem, sest liha ei saa egiptuse kuumas kliimas eriti säilitada. Niilus oli ka väga kasulik side pidamiseks. Niilus on olnud egiptuses alati peamine ühendustee, seda mööda peeti sidet nuubiaga. Kuna egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust
· 10 ha heinamaad · 5 ha metsa · 5 ha muud maad · Kombain · Traktor · Haakeriistad · 8 lehma · 3 siga · 2000 Tegevuskava. Alustuseks, et talu saaks korralikult majandada müün 6 lehma ja 2 siga. Peale tehinguid jääb mulle 2 lehma ja 1 siga, lehmad hakkavad piima tootma ning siga jääb perele toiduks. Peale tehingut on minu rahaline seis märksa parem (2000+3000+51,42=5051, 42) Kuna alles jäänud loomad vajavad toitu, siis tuleb külvata vilja ja heina, et aga talu rahaline olukord veel paremaks muutuks tuleb osutada teenuseid inimestele, kes neid soovivad. Heina saagikuse parendamiseks tuleb, aga väetada ka ning see annab ka suurema võimaluse rohkem kasu teenida. Terve aasta peale tehes juhutoid ja arendades talu tuleb korralikult ka tulu. Järgnevatel aastatel, mis pole muidugi siin eelarves, on talul plaanis kirjutada ka projekte ning hakata tegelema loomade vabapidamise jne... Tulude ja kulude kohta rohkem järgneval lehel
pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. USAs ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Ajalugu Geneetiline muundamine sai võimalikuks tänu DNA avastamisele ja esimese rekombinantse bakteri loomisele (kolibakter Escherichia coli) aastal 1973. Korduavalt lükati edasi 1986. aastal, geneetiliselt muundatud bakteri testimist, mis pidi ära hoidma külmakahjustust taimedele, biotehnoloogia vastaste tõttu. GMOd maailmas Click to edit Master text styles Second level
Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja kolmanda
kevadise ümmarguse lehe, siis on asi selge. Kuid kui te ei leia, siis tuleb teised tunnused appi võtta. Hariliku kelluka õiekroon on peaaegu poole ulatuses lõhestunud teravatipulisteks hõlmadeks. Ümaralehise kelluka hõlmad on palju madalamad, kuni kolmandik õiekrooni pikkusest. Hariliku kelluka õied on sageli tumedamad ja lillakamad. Harilik kellukas sobib ka hästi iluaedadesse. Teda võiks kasvatada näiteks püsilillepeenras väiksemate rühmadena. Eriti soovitatakse teda aga külvata maha koos muruseemnetega. Sel juhul võite saada endale ilusa muru, mida teisel aastal kaunistavad lillakassinised kellukaõied. Need kellukaõied on meeldivaks kostituseks ka mesilastele, kes teevad õitest saadud nektarist mett. Seega on muru hariliku kellukaga nii ilus kui ka kasulik.
● Keskajal on teda kasutatud nakkushaiguste peletamiseks. ● Iidsetest aegadest peale tuntakse ka maitsetaimena. ● Rosmariin on üks tähtsamatest kloostriaia taimedest. Kasvatamine ● Seemned külvatakse külvikastidesse märtsis. ● Idanemiseks vajab kõrgemat temperatuuri (vähemalt 20º C). ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalaga. ● Talub rahuldavalt pikeerimist, kuid soovitavalt külvata kohe hõredamalt pottidesse või kassettidesse. Paljundamine ● Peamiselt seemnetega. ● 1000 seemne mass ca 1 g. ● Idanevus säilib 3...4 aastat. Kasvatamine ● Eesti tingimustes külmaõrn, mitmeaastasena välitingimustes kasvatada ei ole võimalik, kasvatatakse potitaimena. ● Päikesepaisteline kasvukoht. ● Lubjarikas, haritud kuid väheviljakas muld, ei talu liigniiskust. ● Ei talu liigset väetamist.
Metsad on olulised tervisliku keskkonnaseisundi hoidjad. Nad puhastavad õhku ja toodavad hapnikku, kaitsevad mulda ärauhtumise eest, mitmekesistavad maastikku jne. Metsas käiakse ka lihtsalt puhkamas, tervisejooksu tegemas või jalutamas. Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida. Selleks, et metsa juurdekasv ja raie oleksid tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, väetada, teha kahjurite tõrjet ja seal kus vaja hooldusraiet, varuda seemet jne. Kõige sellega tegeleb metsamajandus. Metsakultuure rajatakse kõige enam raiesmikele, peamiselt istutamise teel. Puid istutatakse ka endistele karjääridele, samuti põlendikele. Erametsades tehakse metsauuendustöid oluliselt vähem kui riigimetsades. Peamiselt imporditakse puitmööblit (30%), vineeri (19%), puidust ehitusdetaile (12%), saematerjali (12%), puitlaastplaate (10%).
Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest Teravilja küpsetusomadused sõltuvad Kleepvalgu sisaldusest Langemisarvust Proteiini sisaldusest http://lemill.net/content/exercises/leiva-viktoriin-a-ruhm/view Toiduvilja kvaliteedi nõuetele vastava langemisarvu tagamiseks on vajalik Valida stabiilse ja kõrge langemisarvuga sort Mitte viivitada valminud vilja koristusega Kohene kuivatamine Mitte segada ise vilja partiisid Väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/p...
suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist - septembrini. Tööstuslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatult ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10kg/ha. Taimed tärkavad 8-18päeva pärast. Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati -või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2 -või 3-aastaselt taimedelt hilissügisel. Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40kraadi
PP-, E- ja K-vitamiini. Spinati kõrget dieetilist väärtust kahandab mõnevõrra rohke oblikhappe sisaldus. Seetõttu ei peeta soovitatavaks süüa teda korraga liiga palju ja liiga sageli. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada spinatitoitude tarvitamine koos piimaga. Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate. Üldiselt pikapäevataim Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 34° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 2022°. Tõusmed taluvad külma 5 kuni 6°, leherosett isegi 8 kuni 10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°. Üldiselt on spinat pikapäevataim. Suvise kõrge t° ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seepärast teda suvel kasvatada ei tasu. Uuesti, sügisese saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul
sojas E- ja K-vitamiini ning A-vitamiini eelühendeid karotinoide. Vesilahustuvatest vitamiinidest leidub põhiliselt erinevaid B-rühma vitamiine ning värsketes ubades ka C-vitamiini. 3. Sojaoa agrotehnika Soja on troopika ja subtroopika taim. Sojal kulub valmimiseks 3-5 kuud. Ainult varajased sordid võivad valmida põhjapoolsetel aladel. 3.1 Kliima, temperatuur, vesi Soja on väga soojanõudlik ja külmakartlik kultuur, mistõttu tuleb ta külvata kui mulla temperatuur on vähemalt 6-+8°C s.o mai kuu teisel poolel, et tärganud taimed ei satuks hiliste kevadiste öökülmade kätte ja ka tärkamine on soojas mullas kiirem. kevadel ja sügisel ei ole soja kuigi külmakartlik, ta võib öökülmi 2°C ja isegi 4°C üle elada. Kasvamiseks vajab kõrget temperatuuri, kuni 30°C. Temperatuur üle 40°C mõjub ebasoodsalt õitsemisele ja kaunte moodustamisele. Mullaniiskus on eriti tähtis idanemise ajal ja kaunte moodustamise ajal
Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel! Talirukis, talinisu, talioder Vajavad jarovisatsiooni – staadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda Sügisel kasv peatub, kui õhutemperatuur alla 5 kraadi TERAVILJAD Nisu Minimaalne idanemistemperatuur 2 kraadi Vaavajadus suurem kui odral ja taliteraviljadel Kaer Niiskusnõudlik Kaer tuleb külvata võimalikult varakult Taluvad 8-9 kraadi külma Tuulekaer Näeb välja nagu kaer, ainult pikad jätked seemnete juures Rukis Kasv peatub kui temperatuur alla 5 kraadi Põuakartlik Õitseb jaanipäeval Tritikale=nisu+rukis Ühendatud nisu kõrge kvaliteet, hea saagivõime, rukki vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes Söödavili Tatar Armastab soojust Ei külvata enne kui öökülmad on möödas MULD
Rooskapsas 2-aastane Külmakindlam kui peakapsas Tahab niiskust palju Ettekasvatamine Mulla kobestamine Ei tasu kiirustada Lehekaenlas moodustuvad Palju niiskust Happelisi muldi tuleb lubjata Seemned aprilli keskl külvata Suuremad taimed koristusega. Võiks elada ühe peakesed Kui põud palju kastmist Huumusrikkad keskmise Soovitatav on istikuärist osta muldamine öökülma üle, muutuvad Juurestik sama mis raskusega saviliivmullad. Kasvukohale hiljemalt juuni Palju kasta peakeste maitsvamateks
AGROTEHNIKA Lina on külvikorra suhtes tundlik kultuur. Olles nõrgalt arenenud juurestikuga taim, vajab ta ühtlaselt viljakat ja umbrohupuhast põldu. Parimaks eelviljaks ristikurohke põldhein. Viljavaheldus 6-7 aastat. Peeneseemnelise kultuurina vajab õige külvisügavuse saavutamiseks hästi ettevalmistatud põldu. Vajab suurtes kogustes toitaineid just kuni õitsemise alguseni mil toimub kiire pikkusse kasv. Lina seeme tuleb külvata mulda kui mulla temperatuur on 7-8 kraadi. Külvisenorm sõltub sordist ja 1000 seemnemassist. Optimaalne külvisenorm on 2400-2500 idanevat seemet m2. Lina külvatakse kitsarealiselt 1.5-2 cm sügavusele. Pärast külvi põld rullitakse, kivid koristatakse ning kasvuajal hävitatakse umbrohte ja võideldakse taimekahjuritega. KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse
organismide (taimed, loomad jne.) üldnimi. Geenmuundatud organisme ehk transgeenseid organisme luuakse genoomiosa ülekandmisega ühelt organismilt teisele. Levinuimad taimed mida geneetiliselt muudetakse on mais, sojauba, puuvill ja lutsern. Selle juures võiks ka ära mainida, et maailmas kasvatab geneetiliselt muundatud saaki 8.5 miljonit farmerit kellest 90% on madalarengualadel. Sealhulgas on ka 6.4 miljonit farmerit Hiina puuvilla kasvatuse aladel. USA-s ennustatakse sel aastal külvata ligi 200 000 km2 geneetiliselt muundatud maisi. Lisaks geneetiliselt muundatud organismide suurtele plussidele (saagikuse tõus, taimedele ei tule kahjureid, taimed on vastupidavamad haigustele, raviomadused mida saab taimedele tekitada nt. on loodud tomat millel on vähivastane toime jne.) on see vastu rohelisele ideoloogiale, sest organismide geenide muutmine hävitab bioloogilist mitmekesisust. Loodus on toiminud miljardeid aastaid, ilma, et keegi seda muutnud
ja kus polegi ressursse GM-kultuuride kontrolli all hoidmiseks. Muret on väljendatud GM-kultuuride negatiivse mõju üle agro-ökosüsteemidele (resistentsuse tekkimine kahjurites, tõrjeresistentsuse tekkimine umbrohul, traditsioonilise liigirohkuse kahanemine risttolmlemisel tekkiva geenisaaste tõttu) Selliste ohtude vältimiseks otsustasid enamik maid Aafrika kriisis, et terad tuleb vähemalt jahvatada, et neid maha ei saaks külvata. Teiseks mureallikaks on GM-toidu mõju tervisele, millest jahvatamine ei päästa. Keegi ei tea väga täpselt, kuidas GM-toit pikas perspektiivis inimese tervisele mõjub, ammugi ei teata täpselt, kuidas mõjutab tervist see, kui näljaolukorras praktiliselt eranditult GM-vilja tarbida. Katseid on tehtud vähe ning nendes pole arvesse võetud arengumaade inimeste olukorda, kus elanikkond ja eriti lapsed on juba ette väga haavatavad näljast tekkiva immuunsussüsteemi stressi tõttu.
" Erich Maria Remarque ,,Kellele meeldib tõus, peaks jaatama ka langust; mõlemad kuuluvad kokku." ,,Me ei tohi uuesti tagasi vaadata, kui me ei taha, et minevik meid jälle kätte saaks." ,,Inimene on alati -- ja mitte iial üksi." ,,Elame konservide ajastul. Meil pole enam tarvis mõtelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm korda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta." ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua, midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi."
Ka selgub, et kollane polegi koldnõgese õie ainus värvus: alahuulel võime leida ka oranzikaid laike. Ilusate erkkollaste õite pärast on koldnõgest vahel ilutaimena kasvatatud. Kuna ta kasvab looduslikult varjukate metsade all, siis sobib talle iluaiaski otsese päikesevalguse eest varjatud koht. Teiseks peab arvestama, et ilusasti kasvab koldnõges vaid viljakal mullal, igasugusele kehvale maale pole mõtet teda külvata. Kui aga talle oma uus elupaik meeldib, siis pole teil temaga enam muret. Kui koldnõgesed juulikuus oma õitsemise lõpetavad, siis ilmuvad maadligi kasvavad roomavad varred. Need katavad varsti üpris suure ala emataime ümber ja sobivatel tingimustel juurduvad. Nii võimegi saada endale ilusa tumerohelise pehme vaiba. Seega ei ole koldnõges väärtuslik ilutaim vaid õitsemise ajal, vaid ka pärast seda. Ilu pole aga ainus, mis koldnõgesel pakkuda on
· Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures Külvis tuleks töödelda mügarbakteriga, muidu võivad taimed mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim soov saada lupiiniseemnetes võimalikult suurt valgusisaldust (45%) VALGE LUPIIN KOLLANE LUPIIN SININE LUPIIN KASVAB SEAL, KUS ISE SOOVIB FAKTID Hundiuba tuleb roomlastelt, kes esialgu
Mees, kes teadis ussisõnu 1.Leemeti isa oli selline uueaja mees,kuid Leemeti onu Vootele oli mees,kes hindas vanaaega ja vanuväärtusi.Vootele jaoks oli oluline,et inimene oleks see,kelleks ta oli sündinud.Ta soovis Leemetile anda edasi teadmisi ussisõnade kohta,mida Leemeti isa ei mõelnudki edasi anda,tema soov oli olla hoopis kaasaegsem inimene. „Me peame kiiresti külla kolima!“ „Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus! see on iseäranis hõrk roog, mida peab lihtsalt oskama süüa. „Mitte nagu meie lihakäntsakad, mida iga loll mõistab õgida, vaid peenema maitsmismeelega inimesele kohane euroopalik toit. Need olid kõik need väited Leemeti isa suust,millest Vootelel oli täiesti ükskõik. 2.Ussisõnad-sõna, mis kutsub...
idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks? Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse. Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid. 6.Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada? Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad. 7. Kirjelda lapikülvi. Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet
GMO tegeleb taime sortide ja loomade muutmisega, mis on hea kuna see enamjaolt muudab vilja või siis ,loomade puhul, liha paremaks , maitsvamaks, tervisele veel kasulikumaks. GMO muudaks põllumajanduse Eesti riigis konkurentsemaks teiste riikidega ja poleks vaja ka enam suuri dotatsioone. GMO abil saaks ka ,,Kolmanda Maailma" ära toita. Mis oleks lahendus ka praegu kõne all olevale näljahädale. Kui tõesti tahetakse olla GMO-vastane, siis tuleks oma põldudele ja peenardele külvata metsikuid kõrrelisi ja muid looduslikke taimi ja nt. koera asemel pidada hunti. Kõik kultuurtaimed ja koduloomad on ju geneetiliselt muundatud, tihti sedavõrd, et nende looduslikke eellasi pole võimalik kuigi kergesti ära tunda. Kõik GMOd peavad olema märgistatud alates tema kasvatamisest seemnena kuni lõpptooteni välja, olgu see siis kook, jahu, õli või muu. Kuna GMOd on väliselt tavakultuuridega sarnased ja pelgalt pealevaatamisega neid muundamata
torm raksatab su üle: käid silmad maas, kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? ta murrab su sirguvat pikkust. Iga jalatäis mulda – pea hauavõlv, ja kurjusest kevade roojub. Must-punaselt pime see valge tund, su käe all ta kalgim kui kivi, Näe, lapsi võilillede kolde ees ja ometi sulatada ta lund on mängimas üksteise najal… sa tahtsid, ja külvata ivi. On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal.
ja kevadiste ennustuspäevade reas. Enamik ennustusviise sarnanevad aastavahetusel ja muudel kriitilistel aegadel rakendatavatega. Andresepäevane tulevase ennustamine pole meil kunagi olnud nii populaarne kui Lääne-Euroopas, kust on Eestisse levinud näiteks mitmed selletarbelised loitsud ja muud tavad. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse. Veel süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla tulevane toob unes juua, jäetakse pestud nägu kuivatamata kuivataja on armsam, pannakse vastassoo 2 riideese või pool õuna padja alla jne. Andresesandid olid mehed. Ringi käidi maskeeritult või tahmaga määritud näoga, laulmise eest saadi andeid
geeniuuringutega. 10.Biorelv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. 11.Hästi arendatud biorelv võib kujuneda valesti käsitlemisel suureks ohuks ükskõik millisele liigile maal, olgu see kas inimkonnale või mingsugusele looma- või taimeliigile; seda võidakse kasutada eesmärgil, et külvata inimestes hirmutunnet. 12.a) Vanade kultuurtaimede omadusi püütakse parandada, siirates nende genoomi teistelt liikidelt pärit geene. b) Geenitehnoloogia on abiks toidu ohutuse kontrollimisel, kas toiduaine sisaldab GMOsid või mitte. c)Arendatakse välja uusi ravimeid, olemasolevaid ravimeid püütakse toota tõhusamalt ja odavamalt. d) Rakendatakse meetodeid, mis võimaldavad tuvastada meid nakatatavaid viirusi ja baktereid
Aubrieeta on rohttaimede perekond ristõieliste sugukonnast. Looduslikult leidub neid umbes 12 liiki mäestikes Itaaliast Iraanini. Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on taimeperekond saanud Prantsuse maalikunstniku, Claude Aubriet´i (1668 1743) auks, kes lilledest vahel suurde vaimustusse sattus. Enamasti on koduaedades nähtavate aubrieetade puhul tegemist harilikust aubrieetast (A. deltoidea) aretatud hübriididega. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks aprillis mais tuppa potti või kasvuhoonesse, kuid võib mais külvata ka otse kasvukohale aias või kiviktaimlas. Parim temperatuur seemnete idanemiseks on 15 - 18ºC, seeme idaneb 2-3 nädalat. Külvidele ei ole soovitav peale asetada katet, kuna vajavad tärkamiseks valgust. Jälgi hoolega, et külvid läbi ei kuivaks. Pikeerimisel on soovitav vahekaugus 5cm x 5cm, kasvukohale istutamisel 15cm x 15cm. Ühes grammis on umbes 600 seemet
Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse seal endale maalappe toidu tootmiseks ja raiutakse seda maha puidu ja küttepuude saamiseks. 5)Parasvöötme metsad on suurima pindalaga ja aeglase kasvuga, aastane juurdekasv on kõigest 1-2 kuupmeetrit hektari kohta. On vähe puuliike ja hõredalt. Sajab piisavalt ning aurumist on vähem kui sademeid. Loomastik on liigivaene. 6)Metsa tuleb pidevalt hooldada: istutada, külvata, teha kahjurite tõrjet, hooldusraiet, uuendada kraave ja metsateid. Metsamajanduses on tootmistsükkel väga pikk, 80-100 aastat. Okaspuude puitu kasutatakse ehituseks, lehtpuude puitu rohkem kütteks. Enamasti kasutatakse tarbe puiduna, tselluloosi ja paberi tootmiseks. 7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus. Kuid arenenud maad ekspordivad rohkem puidutooteid, mis on tulus. Arenenud riikides on arenenud metsatööstus kompleksid, riigil on kontroll
Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40 - 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise mullaharimise ajal umbes pool ämbritäit komposti 1 m² kohta. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Tavalistel aastatel on meil porgandi õige külviaeg mai I või II dekaad. Kergematel muldadel võib külvi teha isegi sügisel enne talve tulekut. Sügisene külv on aga siiski küllalt riskantne ettevõtmine, sest sageli on väga raske tabada õiget külviaega. Edukas on see vaid sel juhul, kui seeme ei hakka mullas enne kevadet idanema.
unustus, kui ta unustas. (132) · ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." - Ravic (153) · ,,Joo, vaiki ja ela, sa skalpelliga mõrtsukas." - Morozov Ravicile (164) · ,,Meil pole enam tarvis mõelda. Kõik on ette mõeldud, ette mälutud, ette tunnetatud. Konservid. Jääb üle ainult avada. Kolm kordda päevas koju kätte toimetatud. Midagi pole enam tarvis ise külvata, kasvatada, pole tarvis küsimuste, kahtluste ja igatsuste tulel keeta. Konservid." - Ravic (165) · ,,Armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi, kui vaid paar daatumit ja juhuslik nimi, ja samahästi võiksid ka surra..." - Ravic (177) · ,,Ebatõenäosus on peaaegu alati kõige loogilisem." - Hegström (nats muudetud) (178) · ,,Armastus ei ole tiik, kus sa alati oma peegelpilti näha võid, Joan. Armastusel on tõusud ja mõõnad." - Ravic (189)
Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5. Parimad eelviljad on põldhein, kaunviljad, haljassööda- ja silokultuurid. Talinisu tuleks külvata septembri esimesel dekaadil. Oleks hea, kui nisutaimed oleksid talve alla minnes vähemalt 2-3 lehe faasis. Optimaalne külvisügavus oleks rasketel muldadel 3,5- 4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile. On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib ette tulla külvi ebaühtlast tärkamist, mis võib viia selleni, et taimed läbivad erinevad
püriks tihedatele suhetele teiste riikidega. Nepali majandus on vähe arenenud. Nüüdisaegseid suurettevõtteid pole suudetud veel ehitada. Tööstus annab vaid 10% sisemajanduse kogutoodangust. Põllumajandusega tegeleb 80% rahvastikust. Tunda annab aga maapuudus. Seitse kaheksandikku riigi pindalast hõlmavad järsunõlvalised mäed. Ainus võimalus põllumaad juurde saada on mäenõlvadele rajada terrasse, kuhu saaks vilja külvata. Selleks tuleb muld orgudest korvidega üles nõlvadele vinnata. Sageli uhuvad tugevad mussoonvihmad aga suure osa mullast tagasi orgu. Siis tuleb kõike otsast alata. ÜRO hinnangul kuulub Nepal kindlalt 15 kõige mahajäänuma ja vaesema riigi hulka. Elektrit kasutab vähem kui kümnendik elanikest. Arstiabist võib rääkida ainult linnades, sealgi üpris tinglikult. Transport Transport rajatiste Nepal on väga piiratud; vähesed sõltumatud rahvad maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
