tulid samblad ja samblikud. Sedamööda, kuidas temperatuur tõusis, tulid ka rohttaimed, ja need lõid pinnase kanarbikuliste ja puudejuurdumiseks ja kasvamiseks. Esimesed puud, mis sisse rändasid, olid kased. Järgnesid teised puud, nagu haavad, pihlakad, pajud, männid ja sarapuud. Kliima soojenedes pidi kask taganema teiste puude ees. Lisandusid tamm, pärn, saar ja jalakas ning moodustusid suured tammikud või tihedad segametsad. Inimeste põhiline elu Et rahuldada pere vajadusi, pidi kiviaegne mees töötama ainult 23 tundi päevas. Kiviaegne naine töötas küll pere heaks hommikust õhtuni, hankides toidulisakoriluse ja kalapüügiga. Nad pidid ka valmistama kõik relvad ning töö- ja majapidamisriistad Lapsed pidid kindlasti oma panuse andma, niipea kui nad õppisid omal käel toime tulema. pühendati palju aega ja tähelepanu religioonile ja rituaalidele Joonistati väga palju koobaste seintele oma tähtsaid sündmusi ja loomasi. Inimesed kodustaasid loomi. Loomad
Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer. Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed.
kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm om-s sõnad, kus tekib omaette tähendusega ühend, nt lasteaed, meestekingad, keeltekool 6. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku, nt ilus ilm, seda laadi, tol ajal; kokku kirjutatakse siis, kui tekib uus mõiste, nt uusaasta, vanaema, heategevus, poolaasta OMADUSSÕNAD 1. Käändsõna kirjutatakse omadussõnaga kokku, nt lumivalge, kiviaegne 2. Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line-liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil, nt 22- korruseline, U-kujuline, Elva-lähedane; kui sellele eelneb täiend, kirjutatakse lahku, nt saja meetri pikkune (vrd: meetripikkune), A.H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). ARVSÕNAD 1. teist-, kümmend-, sada- kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku, nt kakskümmen, viisteist; ülejäänud lahku, nt kaheksa miljonit, kakskümmend viis TEGUSÕNA 1
kool Kokku kirjutaktaks 2 silbiline mitmuse omastavas olev nimisõna,kui tekib omaette tähendusega ühend 6. Omadus-,arv- või asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku : ilus ilm , hea kaaslane, roheline laud, kõrge maja 7. Kokku kirjutatakse siis , kui tekib uus mõiste : uusaasta,vanaema ,heategevus,kalliskivi 8. Käändsõna+omadussõna ; Käändsõna kirjutatakse järgenva omadussõnaga kokku : lumivalge,sademeterohkem ,aastatepikkune,kiviaegne,tumepunane 9. Arv,täht,nimi+ ne- või line- liiteline omadussõna ; Arv,täht,nimi ühendatakse järgneva ne-või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil : 22-korruseline , 100- aastane, U-kujuline , Koidula-nimeline 10. kümmend,-teist-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku : kakskümmend,viisteist,üheksateist, nelisada , seitsesada 11. Tegusõnad kirjutatakse muudest sõnadest tavaliselt lahku : õhku tõusev lennuk , on vette kukkunud, hiljuti saabunud kiri 12
Kunda kultuuri kuuluv Pulli asula. Eesti vanim seni teadaolev kiviaja asulakoht paikneb Pärnu jõe põhjakaldal Sindi raudteesillast ülalpool Pulli küla juures. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 1. Pulli asulakoht Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali arheoloog Richard Indreko, kes kuulus eesti professionaalsete arheoloogide esimesse
Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. 1) Kammkeraamika kultuur/etapp – Laadoga j ümbert pärit (Pärnu, Narva, Kõpu ps) 2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr)
tihe karv lapse meel pikka kasvu üheksa korrust üheksa korda see aeg kilomeeter pikk neli kilomeetrit pikk metsa vahel jõe ja metsa vahel jõe ääres selle jõe ääres kõrge kvaliteet eriti kõrge kvaliteet TÄPSUSTAME REEGLIT ne- ja line-lõpuline omadussõna eelneva käändsõnaga KOKKU kümnekroonine, teravaokkaline, halvamaitseline kiviaegne, tuhandeaastane, äikese-eelne, msailmeline, tumedavärviline, eestikeelne mäekõrgune sajandipikkune sõjaaegne koolidevaheline meetri laiune õunamaitseline minuvanune metsavaheline Kerese-nimeline Koidula-nimeline Panso-nimeline Tartu-suurune Peipsi-äärne Vabadussõja-aegne U-kujuline 13-aastane
tõlgendada ja selle alusel tehakse siis arheol uurimistöö. Kõik etapid on omavahel seotud: luure, kaevamine, kameraaltöö ja teadustöö kirjutamine. Varbola linnus joonis vs õhufoto. Uute muististe otsimiseks kas igat sorti uut tehnikat nt. GEORADAR saadab laineid maasse (Veibri kalmistu uurimine). Probleem on selles kuidas neid tagasi saabuvaid laineid ja nende poolt loodud kujutisi arvutis tõlgendada. Tehti katse Tartu lähedal Veibris oli paar aastat varem leitud üks kiviaegne matus suhteliselt pinna lähedal, mitme inimese katkendlikud luud. Nende uurimine ja dateerimine andis väga suure vanuse - 5200 e.Kr. Nüüd Georadariga otsiti sealt ümbruskonnast, et äkki on miskit veel ja siis avastati midagi eriskummalist, kaevati lahti ja leiti 10 mehe ühishaud. Esialgu arvati, et see on nende teistega üheaegne kiviaegne (lahing?). Tuli välja et need mehed on surnud vägivaldset surma ja leiti nooleotsa jälgi luudelt, mille tulemusena saadi
praegusest palju suurem. Eestis valitses sel ajal soojem, boreaalne kliimaperiood. Siin leidus rohkesti metsa, kus kasvas palju kaski ja mände. Pulli asula vanim asula Eestis Dateeritud 9000-8550 ema. (Sindi-Lodja asulast Pärnu lähedal loodeti mõned aastad tagasi leida vanimaid inimasustuse jälgi, seni pole neid aga saadud kuigi ajakirjanduses räägiti kohast juba kui vanimast Eestis). Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetrise liivakihi alla liivakihid olid tekkinud siis, kui koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Kaevamised viidi Pulli asulas läbi 1968-73, 1975-76. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Saadi üsna rohkesti leiumaterjali.
Arheoloogid Geneetikud: Võrdlevad DNA teatud punktis esinevat varieerumist (meestel uuritakse Y-kromosoome ja naistel mitokondriaalset DNA-d) ja määravad selle põhjal rahvastevahelise sugulusastme. Keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine. Kalevi Wiik "Eurooplaste juured" (2002) - toimus üks suur kiviaegne rahvasteränne. Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a.
korraldamiseks, näiteks on igal sügisel, Matsalu Loodusfilmide Festivali raames, neis ruumides loodusfotode näitused. Lihula ajaloost Lihula lähiümbrusest ei ole seni ühtegi kiviaegset asulakohta ega matmispaika avastatud, kuid leiud viitavad sellele, et inimesed on Lihulas elanud juba kiviajal. Läänemaa vanim leid (6000-7000 aastat vana tulekivist uurits) on saadud Lihula linnamäe lõunanõlvalt. Lihula pank oli siis alles väike saareke, kuid juba asustatud. Lihula kiviaegne asula on ilmselt mattunud hilisemate paksude kultuurkihiladestuste alla. Lihula lähiümbrusest ei ole avastatud ka pronksi- ning varase rauaaja muistiseid. Juhuleiud viitavad aga sellele, et inimesed siinkandis siiski elanud. Ilmselt ei olnud Lihula ümbrus varaseks maaviljeluseks eriti sobiv ja kindlasti on osa muistiseid ka intensiivse põlluharimise ja ehitustegevuse tõttu hävinenud. Vanimaks püsiasustuse märgiks Lihula lähiümbruses on 5.-6. sajandisse kuuluv
Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Kunda asula arvatakse olevat noorem asula, kui Pulli oma. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Leidude hulgas oli üldse ohtralt harpuune, odasid, heiteodaotsikuid, aga ka kivikirveid ja näiteks õõnestalbu (kasutati puunõude valmistamiseks)
10. Toba Järv, maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud järv.Seal on vulkaaniliselt soojad veed. 9. Tanjung Puting rahvuspark. Bornero saarel, Seal toimuvad paadisõidud metsikuslooduses. Seal võib kohata leoparde, karusid, püütoneid, krokodille, makaake ja gibbonseid ja kõige tuntum on see orangutangide poolest. Kahjuks park on tugevalt ohustatud ebaseadusliku metsaraie ja metsa mahavõtmisel põllumajanduse otstarbeks. 8. Balliem Valley, see on saar, mis oli hiljuti veel kiviaegne maa, sinna minnakse imetlema mägesid, jõgesid, omapäraseid tribal külasid ja kohalikku inimest. 7. Bromo mägi, on aktiivsest vulkaani mägi Ida Jaaval, eriline udu tekkitud vulkaani ja meie koos mõjust. 6. Bunaken rannik- sukeldumise ja snorgeldamise koht, 70% vaikse ookeani kaladest elab seal, 5. Torajaland, toraja inimeste kodu, lõuna Sulawesil, Nad on tuntud oma omapäraste suurte majade poolest kuid ka hirmsate matmisrituaalide poolest. Kui inimene suri siis
aastal. Tänassilma kirik Õigeusukogudusele kuulunud kirik jääb umbes Viljandi-Tartu maanteest lõuna poole, Kalmetu Põhikooli vahetusse naabrusesse. 80-ndate aastate lõpus alustatud kiriku taastamistööd on praeguseks rahapuudusel seiskunud. Taastatud on kiriku katus. Puuduvad aknad ja tegemata on sisetööd. Valma kaluriküla Teateid Valma külast (Walmabe) on aastast 1584. Valma on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana. Järve ulatuval nn. Saba nukil on kindlaks tehtud kiviaegne asulakoht (III a.t. e.m.a.), kus haudadest leiti vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbruse elanike kohta. Valma sadam on suuremaid järvel, vajalikul määral süvendatud, juurdekuuluvate hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Valma lähedal on supelrand ja Raudsepa dendropark. Kolga-Jaani kirik Ristija Johannesele pühendatud gootistiilne maakirik on üks lõunapoolsemaid Kesk-Eesti suurtest keskaegsetest paekiviehitustest. Arvatavasti rajati kirik 14
rahvastevahelise sugulusastme b) keskmisi mutatsioonikiirusi kasutades arvestavad aega, mil võis toimuda teatud rahvaste lahknemine Soomeugri ja kogu Euroopa rahvastikku puudutab Kalevi Wiik, kes üritas erinevad andmed kokku võtta raamatus „Eurooplaste juured“ (2002; eesti keeles 2005). Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Varem oli keelepuu teooria, Kalevi Wiik aga töötas välja keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Põhi tähelepanu pööras jääaja järgsele asustusele. Pakkus välja, et jääaja lõpus oli neandertallased ja homo sapiensi esindajad. Enne viimast jääaja etappi pidi euroopa rahvastik liikuma lõuna poole ja leidma ala, kus nad suudaksid ellu jääda. Kalewi Wiik pakkus välja, et rahvastik, kes viimase jää pealetungi ajal ellu jäid, nimetas neid Ibeeria ja Ukraina refuugiumiks. Kui jää sulama hakkas, siis
levinud (ka Siberis) lopsakad naisekujud. I neist avastati Austriast Villendorfist 19. saj lõpul ning tollal peeti seda paleoliitikumi naisideaaliks. Nad on igal pool sarnased paks kõht, suured rinnad, naba, jalad/käed pole üldse täpselt vormitud, olemas esmased sugutunnused. Selja tagant tundub, et käed on ees, eest vaadates, aga et käed on selja taga; külje pealt on näha, et käed on rindadel. Millega tegu? a) kiviaegne porno?, b) seotud emadusega? (neid ei saa püsti seisma panna), c) ??? Miks pole neil nägusid? Võib-olla ei soovitud otsest inimest kujutada, vaid emadusest üleüldse, kuid eksisteerib ka erandeid, millel näod (Malta naiste vormid pole nii lopsakad ja on olemas näod). Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) · Hohle Fels (leitud vähem kui 1 a tagasi) kõige vanem teadaolev Veenuse kuju (35 000 vana) tillukese peaga
Kõige vanem asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe ääres , Pullis. Pikka aega Pulli asula dateeriti 7500 ekr , kuid praegu dateeritakse seda u 9000 ekr-iks. Nende elust palju teada pole, on leitud mõningad lõkkeasemed, kus on süüa tehtud. Leitud mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud).See on Kunda kultuuri kõige vanem asupaik. Kunda Lammasmäe asulapaik avastati juba 19 saj, mis oli I kiviaegne asulapaik. Küllaltki varakult leiti , et Kunda asula on kõige vanem. Märgati ka , et selliseid asju on leitud ka läti ja Leedu aladelt. Tunnustati kultuurina mistõttu tunnustasid Kunda kultuuri nime ka Läti ja Leedu arheoloogid. Kunda kutuuri luu ja sarveesemed: harpuunid, nooleotsad ja ahingud. Harpuun on veeloomade püüdmiseks ahing on kalade. Kunda kultuuris lihvitud kivid olid esialgsel kujul olemas, kuid hiljem hakati neid aktiivsemalt kasutama. Erinevus on tingitud kohalikest
Arenesid matmiskombed. Tihti kohtab panuseid, põhiliselt luust (ka mammuti) tehtud helmed. Koobastes hakati valmistama naisekujusid (veenused). Rinnad, puusad, kõht on väga suurtena ja detailselt tehtud. Jalad allpool põlvi on väiksed või puuduvad, kätega samamoodi, nägu pole. Villendorfi veenus on kõige kuulsam näide. Sellel on mingi eriline asi peas (nagu suusamüts). Arvatakse et tegemist on tolleaegse naise ilu ideaaliga. Või siis oli see kiviaegne porno. Võib-olla olid naised rasedad ja selle pärast on kujudel suur kõht. Võib-olla kasutati kujukesi rituaalides. Naisi austati, nad sünnitasid lapsi ja hoolitsesid nende eest. Meeste ülesanne oli toidu hankimine. Naised otsisid arvatavasti elupaiga ümbrusest taimset toitu. Kui mehed jahisaaki ei saand, siis tulid koju ja nõudsid naistelt süüa. Naistel oli väga oluline roll. Nad õppisid tundma taimede omadusi ja taimi, mille abil oli võimalik ravida
Mesoliitikum lõppes u 5300 eKr. Antsülusmesoliitikum ja litoriinamesoliitikum. Soome asustamine toimus mitme lainena. Kõige mõjukam asustuslaine lähtus Kunda kultuuri alalt. Vanimad leiud on saadud Lahti lähedalt: kiviesemed, mis on valmistatud sissetoodud kivimist. Mesoliitiliseks kultuuriks Suomusjärvi kultuur. Märkimisväärseks leiuks on Karjalast Antreast leitud pajukoorest võrgujäänus jm. Leid saadi juba enne II maailmasõda soiselt alalt (varem veekogu). Kiviaegne õnnetus kalamees jäi oma kokkukeritud võrgust ilma. C14 u 8300 eKr. Leiukoha kaevamisel saadi sarv- ja luuesemed, kivist tööriistu. Luust ja sarvest tööriistadele on vasteid Kunda kultuuris. Iseloomulik on kvartsi kasutamine, kujunes kiltkivi kasutamine. Esemed: lihvitud teraga kirved ja talvad. Kirved harilikult tardkivimitest, talvad peamiselt kiltkivist. Viimasest ka odaotsad, pistodad. Pallikujulised nuiad, mõnedel geomeetriline kaunistus.
Tavateadmiseks on kujunenud, et 21.sajand on infoajastu. Üleminek industriaalühiskonnast infoühiskonda pole olnud hetkega toimunud murrang vaid pikemaajaline protsess ning ka industriaalühiskond ei saanud tekkida tühjale kohale eelnesid teised ühiskonnakorralduse vormid (vt. joonis 7). VÄIKESED HIERARHIA BÜROKRAATIA VÕRGUSTIKUD GRUPID Aeg Kiviaegne Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond ühiskond 3.mil. 10,000 a.e.Kr. 18 saj. 20 saj. 1945 a. 21 saj. 10,000 a.e.Kr. 18 saj. Liikmed Tasandid Eesmärk Suhted Joonis 7. Ajastud ja neile omased organisatsioonivormid (Lipnack, Stamps 2000).
Härjakultus mängis olulist rolli, enamasti ohvriloom, härjavõitlused hüpati üle ja tapeti ära. Kas see härg oli jumalus või oli lihtsalt ohvriloom teadmised puuduvad. elanikkond,rändas sisse võisid olla suguluses Catal Hüyüki elanikkonnaga paks jumalanna, kultusruumidest on samamoodi leitud härjad ja paks jumalannad, ja kassid olid kõrval ja istus kuhitise peal, sarnasus kreeta mäeotsas seisva jumalannaga kellel on ka kassitaolised loomad kõrval.Võime oletada et Catal hüyüki kiviaegne härjakultus on nüüd nähtav kreeta minoilises kultuuris. Kreeta saar domineeris merel, neil oli kindlasti tugev laevastik. Kreeta pärast leiumaterjali on leitud kreeta rannikualadelt ja egiptusest, haude jne härja akrobaatiga steeni . Kultuurikolle ja levitas seda. Üks sellistest eraldi seisvatest asulastes kujunes Thera saarel kus oli minoiline asula, lossi pole leitud, asulast üige mitmeid hooneid ja freskosid, parim näide kreeta laevalaste kunstist kujutab laevarongkäiku
annaabi.ee 
