ENSTO.EE Paldiski mnt 35/4A 76606 Keila Tel 6512 100 Fax 6512 101 [email protected] 01 Elutuba Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Reguleeritava tugevusega valgustus 2 Valgustuse kaugjuhtimine 3 Põrandaküte Elutuba 4 Laeküte 5 Elektriradiaatorid 6 Pistikupesad Joonistage siia oma elutoa põhiplaan 7 Valgustuslülitid ja tähistage numbritega need kohad, 8 Televiisori-, telefoni- ja arvutipistikupesad kuhu elektriseadmed paigutatakse. 9 Stereosüsteemi pistikupesad 10 Kodukino kõlarijuhtmestik 11 Küttesüsteemi termostaat 12 Tuletõrjehäiresüsteem 13 Muud 02 Köök Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Üldvalgustus 2 Töökoha valgustus 3 Niiskuse valveseade
läänes ● Kirikute ehitamisel püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil
3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kunstnikud ? 15. Rooma originaalskulptuurid (mida kreeklased ei teinud)? 16. Mida teame roomlaste maalioskusest? Millistest linnadest leitud? 17. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? 18
Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200 Seinte konstruktsioonide valik ja silluste tabeli koostamine Joonise formaat A-3 Vundamnedi plaan M 1 : 100 Vundamendi fragment teljel ,,A" Joonise formaat A-3
Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Barokk-kiriku siseruum. Kiriku põhiplaan muutub piklikuks, sageli on põhiplaanilt ovaalikujuline või ovaalidest koosnev. Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid;
Third level Fourth level Fifth level San Vitale kiriku vaade Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level San Vitale kaheksanurkne põhiplaan Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ristkuppelkirik- põhiplaan kreeka risti kujuline Click to edit Master text styles Second level Third level
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel.
üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud ja sirges poosis ning näos ei olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis viisid hauakambriteni. 8. KUNINGATE ORG-KALJUHAUAD Niiluse kaldal kõrbes asuv org,kus kaljuseintes on palju hauakambreid. 9. VAARAO TUTANHAMON Vaarao Tutanhamoni haud avastati 1922.aastal. 10. TEMPLI ÜLDISELOOMUSTUS(põhiplaan,sambad,värvused) Nelinurkne,kõrge müüriga muust maailmast eemaldatud,osaliselt pealt lahtine ehitis.Sammaste vorm,eriti ülaosas(KAPITEELID) meenutas tihti taimi-papüürost,lootost,palme.Templite juurde viivaid teid ääristas 2 rida sfinkse, kes kehastasid vaaraosid või päikesejumalat. Templisse pääses läbi väravaehitise 2-st ülespoole ahenevast müüriplokist koosnevast avast, mida nimetati PÜLOON.
· Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid. Ümbermõõt 524 m , 3korrust, igal korrusel 80 kaart, mahutab üle 50 000 pealtvaataja. Kõigil korrustel erinevad sambad I dooria, II joonia, III korintose. 4. Triumfikaar ehk võidukaar (keiser Constantinuse triumfikaar Roomas 4 saj
Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et neid jäädvustada portreekunstis. Kreeta ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Lossidel puudus loogiline põhiplaan, need koosnesid paljudest erineva suurusega ja eri tasapindadel asuvatest ruumidest, mis paiknesid ümber nelinurkse sillutatud keskõue. Mõningaid ruume ühendasid trepid, ruumid said valgust galeriidest, terassidelt või valguskaevudest või olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust. Iseloomulikud olid puust allapoole peenenevad sambad, mis olid eelkõige tubade liigendamiseks. Losside välisilmele ja siseruumidele andis ilmet värviküllus.
Nõnda on kesklöövis rohkem valgust kui hämarates külglöövides. o Minaretid San Vitale o tüüpiline tsentraalehitis o asus Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja- Itaalias. o 8 tahuline o Empoorid o Palju mosaiike Talumid Liseenid Petikud süvendid, mis on kaunistuseks. [kui neil süvenditel on otstarve, siis need on hoopis nissid] Apostlite kirik o Hävinud o Põhiplaan meenutab võrdhaarset kreeka risti o Viiskuppelkirik 7. sajand kunsti allakäik II õitsenguaeg 9.-11.sajand, Makedoonia dünastia valitsusaja algus. o Levivad viiskuppelkirikud Põhiplaan läheneb ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. o Teine oluline uuendus on tambuur
antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord antiikarhitektuurist. Lagi lame, vahel ka kassettidega.mõnikord puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. puudus üldse. Siseruumi kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid. Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise Transept on põikihoone,apsiid oli poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. põhiplaaniga võlvitud ruum. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia Konstantinoopoli kuulasim mälestusmärk-Hagia Sophia katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise katedraal. Ristkülikukujulist ruumi katab viklite-sfäärilise kolmnurga kujuliste arhitektuuriliste vormide abil, mis kolmnurga kujuliste arhitektuuriliste vormide abil, mis kannavad keskel hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda kannavad keskel hiigelkuplit
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse
Merlin-hans Hiiekivi PÕLLUMASINATE HOIDLA Tegelikult tegu laoga kasutatakse peamiselt põllumasinate hoidmiseks Koosneb peamiselt raudtaladest, katuse-ja seinaplekist ning betoonist pindala 1473 m2 kõrgus 8,78m Asendiplaan Põhiplaan Lõige A-A Lõige B-B Otsevaade Külgvaade Sarnaseid hooneid
VANAKREEKA KUNST Meander-sai oma nime Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose järgi. Teatri põhiplaan 1-teatron, 2-orkestra, 3-skenee Z 1. Arhailine e vana aeg 600-480 ekr eusi tempel 2. klassikaline e õitseaeg 480-323 ekr 3. hiline e hellenistlik aeg 313ekr-30pkr
4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati ............................................................ 6. Romaani stiili põhitunnuseks on paksud müürid , ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 7. Tee silindervõlvi ja ristvõlvi joonis! 8. Mis on portaal? sissepääs 9. Missuguseid kirikutüüpe esineb romaani ajal? Basiilika, kodakirik, 10.Joonista kiriku põhiplaan ja märgi juurde osad! 1. Pikihoone 2. Transept ehk põiklööv 3. Nelitis ja nelitisetorn 4. Koor 5. Kooriümriskäik 6. Krüpt 7. Apsiid 8. Kabelitepärg 9. (Lääne)tornid 11.Pane kirja kuulsamad romaani stiili kirikud! Prantsusmaal : Cluny kloostri basi Saksamaal : Bambergi Itaalias : Veneetsia Püha Markuse kirik 12.Kas Eestis on romaani stiilis kirikuid või muid hooneid? jah 13.Leia veel internetist materjali romaani stiili kohta. Märgi siia interneti aadressid! 14
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e
Casa del Menandro Koostas: Laura Lindt Menandro maja • Maja ehitus kestis u. 3 saj. eKr. – 1 saj p.Kr. • Asub Lõuna-Itaalias, Iidses Pompeii linnas. • Nimi pandi Kreeka näitekirjaniku Menandro järgi, kelle pilt oli maalitud siseõue seinale. • Maja kuulus Quintus Poppeaeus’ile. • 79 a pKr. tappis Vesuuvi vulkaan kõik Pompeii elanikud. • 1926 – 1932 toimusid maja väljakaevamised Põhiplaan Peasissekäik Aatrium Sisehoov Pesuruumi põrand Cassandra ja Menandro Kodune altar jumalatele Välissein TÄNAN!
saj eKr. (põhjast saabuvad doorlaste hõimud hävitasid Mükeene kultuuri) 2. Tähtsamad keskused Egeuse kultuuris? Kreeta saar ja Peloponnesose poolsaarel Mükeene. 3. Kreeta kunsti tähtsamad saavutused? Peamised kunstiligid ja teemad? Knossose palee, Phaistos, Hagia Triada. Peamised kunstiliigid: arhitektuur, maalikunst, skulptuur, tarbekunst. Teemad: sõnnid, pidutsemine, mereelukad, taimed. 4. Knossose palee kirjeldus ja müüdid. Knossose palee põhiplaan on äärmiselt keerukas, labürindid. Koosnes väga paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise Minotaurose jaoks. Viimane oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma kogu riigi saatus
(Põhja Saksamaa, Skandinaavia, Eesti) Barokk Itaalias : · Arhitektuuris esmatähtis kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali, ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja ja lõunaküljel. Põhilisteks valgusallikateks kupli allosas asuvad aknad. Valgus koondus kiriku idaossa, tõstes seda esile. Vahel moodustus hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalidest. · Barokk- kirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas. (GIACOMO da VIGNOLA) · Barokk-kiriku siseruumis suur tähtsus skulptuuridel, maalidel, mis on aga dekoratiivsemad , kui gooti stiili omad ning nende ülesandeks on mõjutada inimeste tundeid, hämmastada. Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile, kus segunevad tõelised ja maalitud detailid, mida on üsna raske üksteisest eristada
Rooma kolosseum Kolosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Kolosseumi esialgsest ehitusstiilist. See on ehitatud 1.sajand E.K.R. Kolosseumi sisse mahtus istuma kuni 50000 pealtvaatajat. Nad vaatasid gladiaatorite võitluseid. Gladiaatorid võitlesid huntidega, lõvidega ja teiste gladiaatoritega.
Gooti arhitektuur Eeldused gooti arhitektuuri tekkeks: Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
Jericho (~7500 eKr), teine vanem asula Catal Hüjük (puudusid tänavad, majad kokku ehitatud) Majadest on pärit seinamaalid 4-5. saj eKr Catal Hüyüki hiigelajast. Esimene linnakaart. Esimest korda sulatati pronksi (6.saj eKr) Peamine linna jõukus obsidiaanist (vulk. kivim) valmistatud esemetele (väga tugev) Malta saarelt algab megaliitarhitektuur (mega+lihtos e. suur kivi) Malta omapäraks hauakambritel ja templitel ristikheinalehekujul põhiplaan. Vanemad hauakambrid päris 5000 eKr, templid 3000 e.Kr) (Ggantija tempel) Megaliitehitised Briti saartel ja Prantsusmaal (tundmatud rahvad) o Newgrange hauakamber Boyne jõe kaldal Iirimaal. Maetud Iiri kuningad, asus suur loss (Tara künkal Tara/mis Iiri päikesejumal)' o Stonehenge Inglismaal, ehitatud ~2500-1500 eKr. Vabaõhutempel (kromllehh keldi k) Keskel ohvrialtar, kasutasid keldi e druiidiusulised.
Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla
juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. Aastast 1935 on kirik muuseum. Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Bütsantsi kirikute põhiplaanid on üldse äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning leiti igasuguseid võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille keskosas, mõnikord ka ristharude kohal kerkivad kuplid. Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Olgu nende põhiplaan siis kreeka risti kujuline või ümmargune või hulknurkne kõiki neid nimetatakse tsentraalehitisteks. Lagedate välisseinte elustamiseks tehti neile õhukesed eenduvad püstribad, nn. petikud. Niisuguseid seinakaunistusi esines keskajal ka Lääne-Euroopas
testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5. Missuguse rooma ehitise võtsid kristlased kiriku ehitamisel eeskujuks? MIKS? Basiilika, kuna see asus sobivas kohas linna keskel. 6. Nimeta vähemalt 2 basilikaalse hoone põhitunnust? ristkuplid, põhiplaan meenutas kreeka risti 7. Millise riigi järglane oli Bütsants (kumb antiik-maa)? Rooma 8. Missuguse põhiplaaniga olid enamus büts kirikutest, kuidas selliseid ehitisi võib nimetada? 9. Nimeta Konstantinoopoli kuulsaim katedraal, missuguse uue ehitustehnilise uuendusega seal tegemist on? Hagia Sophia, 10. Missugune on bütsantsi kapiteel? tugevasti stiliseeritud taimornamendiga kaunistatud, ümberpööratud tüvipüramiidi kujuline kapiteel 11
docstxt/.txt
San Giorgio Maggiore kirik Maile Kikerpill Ats Altmäe 2013 Üldandmed 16. saj Benediktiini kirik Basiilika klassikalise renessanssi stiilis Asub samanimelisel saarel Veneetsias, PõhjaItaalias Disainitud Andrea Palladio poolt Ehitatud 15661610 Põhiplaan Konstrukstioonid Traditsiooniline ristikujulise põhjaplaaniga kirik Üleval on kuppel Eraldi kellatorn Valge Istria kivi Fassaad Uhke valgest marmorist frontooniga ehitud fassaad Fassaadi liigendavad neli kolmveerandliitsammast, mis on festoonide abil ühendatud ning sissepääsu raamivatele kõrgetele pjedestaalidele tõstetud. Ruumiline pilt väljast Huvitavad detailid Pühendatud San Giorgiole pühak, kes oli kuulus draakoni võitmise eest
Loire´i oru lossid Sissejuhatus Prantsusmaal 40 lossi(Chambord,Blois, Chenonceaux,Chinon ,Langeais jt.) 1418-28.mai Burgundlased Kirev elu Õukonna lahkumine Iga aasta miljon turisti Usse:Okasroosikese loss Charles Perrault Nelinurkne põhiplaan Ümartornid Ühelööviline lossikirik(1523-1535) Neitsi Maarja kuju(Luca della Robbia) Populaarne abielupaik Loches:Sõja ja armastuse loss Charles VII ja Agnes Sorel Sorel maetud lossi Kaitsemüürid,tornid Jeanne d' Arci ja Charles VII
(1444 – 1514) Oli Itaalia arhitekt ja maalikuntsnik Väike kabel – Tempietto: Kahekorruseline ümarehitis, mida katab kuppel. Ehitist ümbritseb sammaskäik Hakkas kavandama ka Rooma Peetri Kirikut, mida ei jõutud lõpetada, kuna Bramente suri. Tempietto MICHELANGELO BUONARROTI (1475 – 1564) Oli Itaalia arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja ja teadlane Jätkas Bramante tööd Kreeka risti kujuline põhiplaan asendus ladina ristiga Kuppel mõjub kergemana ja peaaegu hõljuvana Rooma Peetri Kirik ehitus algas 18. aprillil 1506 ja lõpetati 1626 Asub Vatikanis Umbes 140m pikk Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid Ribid kupli välispinnal Ülespürgiv suund Ehitisel on tasakaal Hilisemate ehituste käigus muudeti taas projekte – tänapäeval pole enam tsentraalehitis Tänan kuulamast!
Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas.
Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas.
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
Teemavalikust lähtusin sellest, et Ungru lossi olen oma silmadega näinud ja varemete vahel ka viibinud, kuna olen pärit Haapsalust. Seega tundus õige valida just see arhitektuuriline vaatamisväärsus oma referaadi teemaks. Ungru lossil on läbi aegade olnud palju omanikke ning selle ajalugu on huvitav. Eriti teeb Ungru lossi huvitavaks asjaolu, kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud. Arhitektuuriliselt on see historitsistlikus stiilis Huvitav teada: Ungru loss oli Saksamaal asuva Merseburgi lossi peaaegu täpne koopia. Peale II Maailmasõda jäi loss nõukogude sõjaväe valdusse, 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutud lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Ligi kolmandik lammutati, ülejäänu on õnneks siiani säilinud. Ungru legend Rohuküla maantee ääres köidavad tähelepanu Ungru lossi varemed
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad
maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
aluseks Euroopa kultuurile Kunst on Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Vana-Kreeka arhitektuur Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus Templitel oli tavapäraselt 6 põhiplaani: 1) Megaron 2) Antidega tempel 3) Prostüül 4) Topeltantidega tempel 5) Amfiprostüül 6) Peripeeter Kreeka templi peripeetri põhiplaan Ümber templi on rida sambaid Kreeka templiarhitektuuri 3 stiili Dooria 7. saj. e.m.a Joonia 6. saj. e.m.a Korintose - 5 - 4 saj. eKr Dooria stiil Sammas Kapiteel Fri Joonia stiil Baas ja tüvi on ühendatud metallist klambritega. Sammas Joonia stiil Friis ja kapiteel Vana Kreeka enamlevinumad ornamendid 1-2
kunagiseks (kuni 1625. aasta tulekahjuni) maailma kõrgemaks ehitiseks, arvatav kõrgus ulatus 134st kuni 180 meetrini (tol ajal oli mõõt antud süldades, kuid pole selge, millist sülda mõeldi). Tänaseks on aga üsna ammendavalt tõestatud, et see nii ei olnud ja kiriku kõrgus jäi vahemikku 115m-125m (tänapäeval 123,7m).4 4 Oleviste kiriku roheline katus. Foto: Peeter 5 Oleviste kiriku põhiplaan. Allikas: Marelle Soosaar Säre 3 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 4 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Imeline Ajalugu, 2012) 5 Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid
· Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK · Keskel obeliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev · Väljaku ääres Francesco BORROMINI ehitatud Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad · Arhitektuur Saksamaal o Eeskujuks Itaalia barokk
Hakati tunnustama kunstniku loovust ja erineust tavainimesest. Arhitektuur: Levinuim ehitustüüp on tsentraalehitis. Silmapaistvaim kirikuehitus PEETRI KIRIK ROOMAS ehk Püha Peetruse Basiilika on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik, mille ehitus algas 1506 a ja lõpetati 1626 a, viielööviline ja suurim maailmas, Michelangelo projekteeris kupli ja kiriku tagaosa, Kreeka risti kujuline põhiplaan, väljaku keskel asub Egiptuse obelisk, mis veeti sinna 1583. aastal Sixtus V korraldusel. PALLADIO Arhitektuur, läbi mitme korruse ulatuvad sambad. BRAMANTE- Rooma Peetri kiriku esialgne arhitektuur. Kunst: MICHELANGELO BUONAROTTI (1475-1564) Pärit vaesest aadliperest Firenzes. Ema sureb varakult ja kasvab üles kasuemaga. Tal oli kuus venda, kes kõik magasid ühes voodis. Isa ei pooldanud tal kunstniku karjääri, soovis hoopis juristi
Templid Kelli Arumäe, Helis Mändla, mariliis Evert Milline oli põhiplaan Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. (Mitte templi sisse, sest seal elasid jumalad.) Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Kõigist küljedest ümbritsesid sambad, mille primaarseim eesmärk oli ehitist toestada. Varastel kivitemplitel olid võrreldes klassikalise ajastuga jämedad sambad ja
Vältis skulpuurkaunistusi, taotles hoone vormi selget liigendatust, ranguse ja proporsiooni kooskõla, ehitise sobivus loodusega. Tõstis sammasportikuse 2. korrusele ja võttis kasutusele Veneetsia akna (sammastega kolmeks jaotatud kaaraken, küljed keskosast madalamad). Muudab vana gootipärase fassaadi õhulisemaks, valgusküllasemaks · La Rotonda: (tegemist näidismajaga teadusprojektide tarvis), kreeka risti kujuline sümmetriline põhiplaan, igal küljel keskteljel sammasportikus, tsentraalse kupliga saal, templilaadne fassaad igas küljes, mille kõrgemad tipud mahuvad kujuteldava kaare sisse. Framuugid (sisuliselt valgmik, eraldiseisva raamiga aknaosa) · · Villa Foscari: sümmeetriline fassaad, sammasportikus tõstetud 2. korrusele, kasutatud termakent, kolnurk frontoon, sammasportikus · Villa Barbaro: Villa rustika eelkäija- looduses asuv villa, koos
ja restaureerija aastatel Müüriharjal 1901-1930. stiliseeritud sõnnisarved, milliseid Väravaehitis võib Kreetal tihti põhjatiivas kohata. Rekonstruktsioon. Lossi põhiplaan. Knossose palee linnulennult. Laoruumi varemed Siseõu. säilitusanumatega. Sisevaate rekonstruktsioon. Seinamaal Troon. Seinamaal delfiinidega. sõnnivõitluse stseeniga. Seinamaal
Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid). Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid Palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokile väga iseloomulik detail voluut.
14 MOOD VALITSEV RINGKOND JA ÕUKOND maani langevad purpursed ja kuldniitidega läbipõimitud või tikitud siidrõivad VAIMULIKUD vastavalt ametikohtadele ornaadid LIHTRAHVAS lühike linast või villast tuunika (paljastatud keha alama seisuse tunnus) Konstantinoopol/Istanbul Konstantinoopol Konstanti noopoli müürid HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Hagia Sophia lõige Hagia Sophia Põhiplaan Lõige Viklid Ristkuppelkirik Konstantinoopol Konstantinoopoli müürid Maaalune veehoila Konstantinoopolis Konstantinoopoli hipodroom Ravenna San Vitale kirik San Vitale .Põhiplaan San Vitale. Ravenna San Vitale. Ravenna. Interjöör San Vitale Ravenna. San Vitale Lunastaja kirik Choras 11.12. saj., praegu moshee Johannes Ristija kirik 13.saj (praegu moshee) Kirik 11.saj Konstantinoopol. Palee
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel
dünaamiline, rahutu Kiriku välisilme Kasutati seinaosade eendamist ehk risaliiti Esineb väga palju ebasümmeetriat, kuid sellega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste Rooma Peetri kiriku edasiehitus Juurdeehituse autor oli Carlo Maderna Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Omandas ladina risti kujulise põhiplaani Kasutati hiiglaslikke sambaid Peetri väljak Rajaja Lorenzo Bernini Ovaalne põhiplaan, mis mõjub avaramana ja kiriku fassaad kõrgemana Väljakut piirab kahekordne kolonnaad Navona väljak Kavandas Lorenzo Bernini Keskel asub obeliski ning skulptuuridega kaunistatud purskkaev Väljaku ääres asetseb Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad Kuulsamad esindajad Giacomo da Vignola Carlo Maderna Lorenzo Bernini Francesco Borromini Kasutatud materjalid Kunstikultuuri ajaloo õpik 11.klassile www.google.ee
Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehted). Omasid kõrgtasemelist oskust hambaid proteesida. Tegid loomahammastest hambakroone ja paigaldasid proteese kullast sildadega. Ehituskunstist on säilinud vähe. Templitest on alles vaid kivist vundamendid. Hooned pole säilinud, sest olid valdavalt puust. Templi põhiplaan oli ruudukujuline. Sambad olid madalad, hõredad ja asusid ainult templi fassaadil. Templid olid seest ja väljast värvilised ja skulptuurid asusid ka katusel. Skulptuure tehti põletatud savist ehk terrakotast.
Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks. Mosee juurde kuuluvad enamasti ka erineva kujuga sihvakad minaretid. Islami ehituskunsti mosee Cordoba mosee Hispaanias, Suur mosee Damaskuses, loss Alhambra Hispaanias, Adra ja Delhi Indias, mausoleum - Tadz Mahal Indias, Timuri haud Samarkandis.
annaabi.ee 
