Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kiilkirja" - 159 õppematerjali

kiilkirja – ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; • Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada.
thumbnail
8
ppt

Kiilkiri

Kiilkiri Kiilkirja teke · 3500-3300 eKr · Muistses Lõuna- Babüloonias · sumerid · Kadus umbes meie ajaarvamise algul Kiilkirja arengu 3 etappi 1) Alguses piltkiri- kujutatud vormid vastavad reaalsuses esinevatele objektidele, keeruline ja aeganõudev 2) Märk hakkas väljendama sõna 3) Silp-sõna ehk kiilkiri- eraldi märgid sõnade, sõnaosade, silpide ja häälikute jaoks- eesmärk inimkeele edasi andmine Kirjutamine kiilkirjas 1) Niiskele savitahvel tehti teritatud pilliroost krihvliga kiilukujulise märke 2) Pandi savitahvel kuivama (erineva tähtsusega tekste kuivatati erinevalt)...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Sumerite kiilkiri

SUMERI KIILKIRI · Kiilkiri kui üks vanim kirjasüsteem kuulub sumerite kultuuripärandisse, alles peale 3. aastatuhande keskel levis ta üle kogu Mesopotaamia. · Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. · Vanimad kiilkirja tahvlid on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. Kirjamärkide areng ja struktuur · Varaseimas etapis kasutasid sumerid piktograafilist kirja. Esimeseks suuremaks leiuks loetakse Urukist leitud paarituhandet piktograafilise kirjaga tahvlikest. Kokku sisaldasid need umbes 1000 piltkirja märki. · Kuna piltkirja sümbolid põhinesid välisel äratuntavusel tähistatavaga, oli nende arv mõistagi piiratud....

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maailmakirjanduse mõiste

1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

2.4. Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja . Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida....

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistne Egiptus ja Mesopotaamia

Hetiidi riik h vis umbes 1200 a. eKr. Hetiidi riigile oli iseloomulik: koosnes v iksematest sltlasriikidest, mis allusid kuninga ülemvimule vimas sjaline ülikkond, kes mjutas riigi valitsemist isiklikult vabad lihtkogukondlased, kes teenisid sjav es kasutati kiilkirja , veti vastu mjutusi naaberrahvastelt ja eriti Mesopotaamiast umbes 1300 a. eKr hakati kasutama rauda P rsia suurriik (559330 eKr) P rsia suurriik tekkis VI saj. eKr Kyros II ajal. Hivati suurem osa Iraanist, V ikeAasia, Mesopotaamia ja hiljem Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi. 390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust...

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

tuh eKr Mesopotaamia kunst Asus Eufrati ja Tigrise vahel Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur Väikesed riigid ja linnad ­ poliitiline killustatus Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja : kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid Tsikuraat ­ torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide Hauakambreid ei ehitatud ­ hauatagust elu ei usutud Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha...

Kunstiajalugu
195 allalaadimist
thumbnail
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja : kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat ­ torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud ­ hauatagust elu ei usutud...

Kunstiajalugu
574 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Iraak

oktoober 1932; märtsist 2003 USA okupatsiooni alt Riigihümn: Ardulfurataini Watan Deviis: Jumal on suur (Allahu akbar) Maailma vanimate kultuuride hällis asuv Iraak on araabia kultuuride üks keskusi. Maapõues leiduvast naftarikkusest hoolimata on naaberriikidega viljatuid sõdu pidanud Iraak mahajäänud maa. Iraagi maa-alal võib eristada nelja piirkonda: Kurdistani mäestik põhjas, ülatasandik, sisetasandik ja kiltmaa edelas, kus laiub Süüria kõrb. Pikimad ja ajaloolised jõed on Tigris ja Eufrat, mis voolavad suures osas rööpselt ja ühinevad 160 kilomeetrit enne merre suubumist Shatt al-´Arabiks. Kuuma ja kuiva kliimat iseloomustavad pikad suved ja pehmed talved. Bagdadis on keskmine temperatuur jaanuaris 9 kraadi ja juulis 33 kraadi. Hõredas taimestikus annavad rooni datlipalmid ja p...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Indo Eurooplased (konspetk)

Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja , sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kaubandus oli tähtis eluala. Sõitsid ümber Aafrika. Suur võim oli kaupmeestel. Rajasid kolooniaid Põhja aafrika rannikule ja ka Hispaaniasse. Tähtsamad jumalad- Baala ja Moolok. Ohverdati esmasünd poegasid...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst?

Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitel...

Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Spikker

Ta edendas põllu viljakust.Ühiskond-kõik pidid täitma valitseja korraldusi ja nii Maailma ja inimese loomine-Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle.Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst ­ ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite.Kiri ja haridus-Kasutati kiilkirja ­ märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale.Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu. Kirjandus-Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgames...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kiilkiri

Need on sajandi või kahe võrra vanemad egiptuse kõige vanematest kirjalikest allikatest, mis pärinevad umbes XXX sajandist e Kr. Kuid Egiptusel on jällegi teine eelis, kõige vanemaid kirjalikke leide osatakse vabalt lugeda, ent sumerite kirjaga on tõsised probleemid säilinud tänapäevani. Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks . Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Kunstiajalugu

4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob ­ seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja : kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat ­ torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud ­ hauatagust elu ei usutud...

Kunstiajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sumerid

Hammurapi seadustes on kirjas: ,,Kui poeg on löönud oma isa, tuleb tal käed ära lõigata" või kui kasupoeg ütleb oma isale või emale, kes on ta üles kasvatanud ,, Sa ei ole mu ema või sa ei ole mu isa," siis tuleb tal keel suust lõigata". Haridus Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures. Hariduse omandamine kestis kümneid aastaid ning koolid koondusid raamatukogude ümber. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena-tollesama kiilkirja , mille leiutamine ja täiustamine oli Sumeri kõige olulisem panus tsivilisatsiooni ajalukku. (Sumeri linna Uruki väljakaevamistel leitud ja desifreeritud piktograafiliste kirjadega savitahvlikesed tõestasid kogu maailmale, et juba viis tuhat aastat tagasi olid Sumeris olemas koolid, õpetajad ja õpilased). Kirjad tõestasid ka õppimise ja õpetamise tohutut tähtsust Sumeri ühiskonnas, õpetaja kõrget prestiizi, õpetatud mehe oluliselt tugevamat...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 ­ 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja . Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vanaaja kursuse kokkuvõte.

Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri ­ mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja . Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna...

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa"

Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja . Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

Foiniikia linnriikide sisekorraldusest on teada väga vähe. Oletatavasti oli see sarnane sumerite elukorraldusele - riiki ja sõjaväge juhtis kuningas. Võib arvata, et siin oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri suursaavutuseks võib pidada aga maailma esimese tähestiku leiutamist II aastatuhandel eKr. Olles varasest ajast tuttavad nii kiilkirja kui ka egiptuse hieroglüüfidega, suutsid foiniiklased neist mõlemast õppides arendada märksa lihtsama oma kirja. Nagu teisedki muistsed kirjasüsteemid, sai ka foiniiklaste tähestik alguse piltkirjast, kuid siin hakkasid märgid peagi tähendama üksnes häälikuid. Esmalt märkisid nad silpe. Et aga semiidi keeled on väga kaashäälikurikkad - täishäälikud on olulised vaid muutelõppude näitajatena - siis leiti peagi, et piisab silbikeskse kaashääliku tähistamisest...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Uku Masing

3 Elulugu.........................................................................................................................4-6 Teised tema kohta........................................................................................................7-11 - Toomas Paul Ukust 7 - Jaan Kaplinski Ukust 8-11 Looming.......................................................................................................................12-15 - Arbujad...

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia

2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...

Ajalugu
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun