Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud.Viskab I koolist välja Jumala salgamise pärast. Üürikorteris elas koos emaga Lombakas Tiina, kes uskus jumalasse, et too aitab tal paraneda. Kui ta I kuulis, et jumalat pole olema, muutus ta kurvaks. I valetas lapsele, et jumal on olemas, sisendas talle seda. Teos lõppeb sellega, et I salgab tõe maha. ,,Tõde ja õigus" III osa. Räägib võitlusest ühiskonnaga 1905.a. Tammsaare enda loominguga paraleele, töötas ,,Toimetajas"?, läbiotsimine korteris. Indrek läheb kaasa rev. mõtetega. Võtab osa põrandaalustest miitingutest
lükkab kättemaksuks ülemdiakoni katuselt alla. Ise läheb ta hauakambrisse neiu surnukeha juurde, põimib end tema ümber ja sureb südamevalus. Mulle pakkusid huvi peatükid, mis käsitlesid Pariisi arhitektuuri, tuli ka endal huvi sinna minna ja neid hooneid oma silmaga näha. Kõige enam tegelastest meeldib mulle Quasimodo, kes pani mu uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Quasimodo on küürakas, ühesilmne ja lombakas, aga tal on hea süda. Kellade helistamisega on ta jäänud kurdiks.
Albert Einstein Albert Einstein oli üks maailma kuulsaimaid füüsikuid. Ta oli pärit juudi perekonnast. Vaatamata sellele, et nad ei olnud tõsiusklikud, omas see siiski tähtsust selles, kuidas Einstein maailma nägi. Üks Einsteini kuulsaim ütlus teaduse ja religiooni teemal on: "Teadus ilma religioonita on lombakas, religioon ilma teaduseta on pime." Ma arvan, et Einstein sai aru, et ei saa ühte ilma teiseta. Et saada aru religioonist, on vaja teadust ning et mõista teadust, on vaja religiooni. Muidugi oli selle ütluse taga ka mõni eelsoodumus, arvestades seda, et ta omandas alghariduse katoliku koolis. Religioon mõjutas oluliselt tema otsuseid. ,,Kosmiline usuline tunne on kõige tugevam ja õilsam motiiv teaduslikuks uurimustööks. " Sellest ütlusest võib järeldada,
Jumal Hephaistos. (Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.) Valdkond Hephaitos oli Vana-Kreeka tule- ja sepatööjumal. Vanemad Mõnede allikate järgi on Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal. Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid
Roomalaste Venus. Tema oli armastuse- ja ilujumalanna,vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Müüdi järgi sündis ta merevahust Kythera saarel. Teda on aga kirjeldatud ka kui malbet, jõuetut olendit, keda surelikel polnud tarvis karta. Tema abikaasaks oli enamikes müütides Hephaistos, kes oli lombakas sepatööjumal. Hermes Tema vastandiks oli Mercurius. Tema vanemateks olid Zeus ja Maia. Tema oli eelkõige Zeusi käskjalg, kes ruttas käsku täitma niisama kiiresti kui mõte. Ta oli jumalaist kõige targem ja alustas oma karjääri juba 1 päev pärast sündi. Ta oli kaubanduse- ja turujumal ja kaupmeeste kaitsja. Samas oli ta surnute teejuht, kes näitas surnutele teed alla, viimsesse koju. Artemis Tema oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige
tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Kõige enam meeldib mulle Quasimodo, kes paneb lugeja uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Quasimodo on küürakas, ühesilmne ja lombakas, aga tal on hea süda. Oma sõprade-kellade- helistamisega on ta jäänud kurdiks. HINNANG LOETUD TEOSELE: "Jumalaema kirik Pariisis" on võrdlemisi hea raamat. Raamat on küll paks ja sisu üpris keeruline, kuid siiski lugejale arusaadav. Mainimist vääriksid peatükid "Katkine kruus", "Pisar tilga vee eest" ja "Väike sussike". Victor Hugo on lisaks tegelastevahelistele suhetele kajastanud ka arhitektuuriliselt ilusat Pariisi.
Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone Hadese abikaasa Zeus Jupiter ülemvalitseja vihmajumal pilvede koguja käsutas piksenooli Athena Minerva täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks Parthenoseks
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana
Poeedid on Aphroditet kirjutanud sellisena, et Venusega kaasnes ilu. Tänu temale tikiti maapind imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust. Ilma Aphriditeta polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kuna enamjaolt jutustati ikkagi kangelas lahingutest jäi Aphrodite kõrvale. Teda polnud vaja karta. Seega varasematel aegadel iseloomustatakse teda kurja ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Paljude müütide on Aphrodite abikaasa Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatöö jumal. Aphrodite puu oli Mirt, tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik. 11 Hermes (Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermis oli meeldiv ja kiire. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivd ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Oli Zeusi käskjalg, läks käsku täitma sama kiiresti nagu mõte. Ta oli kõikidest teistest jumalatest palju nutikam ja kavalam. Tegelt ta oli omaala prof
Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes kandis peas punast kottmütsi ja oli riietunud üleni rohelisse. Ta oli lombakas ja ühe silmaga. Lastele meenutas Berylune nende naabriproua Berlingoti. Berlynel oli kodus tütar haigestunud, selleks et teda terveks ravida, oli tal vaja sinilindu, mis pidi õnne tooma. Haldjas kinkis Tytylile kübara teemanditega, mis pidi näitama elu unistust ning keegi ei näinud seda kui see tema peas oli. Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks
Demeter - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Eros on armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg.Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Hephaistos on tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal.Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa.Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õdeZeusi ja nümf Maia poeg. Hestia oli koldetule- ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik
kuid ,,Iliases" mainitakse, et ta sündis merevahust. Roomased kirjutasid, et Venusega kaaseb ilu.Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastus. Aphroditel oli ka teine külg. Kahvatumaks käid ta Iliases, kui kirjutati palju kangelaste lahingutest.Seal on Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikul polnud vaja karta.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on ta abikaasaks Hephaistos, inetu lombakas sepatööjumal. 9. Hermes (Mercurius). Hermes oli meeldiv ja kärmas. Kandis jalas tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi.Ta oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma sama kiiresti kui mõte. Kõigist jumalaist oli ta nutikaim ja kavalaim.Ta oli ka surnute pidulik teejuht, kes näitas hingedele teed alla viimasesse koju. Teda esineb jumalatest müütides kõige rohkem. 10. Ares (Mars). Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid
smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli siiras hing, ega soovind kellelegi halba ega ka kurja. Kuid kahjuks saatus teda ei hellitand nagu ka Quassimodot. Quassimodo oli Esmeraldale täielik vastand välimuse kohapealt. Tema küürus selg, inetu ühe silmaga nägu ja lombakas kõnnak tekitasid vastikust väga paljudes. Quassimodo oli jumalaema kiriku kellalööja ja varjus pealmiselt kiriku müüride vahele. Ta armastas oma tööd väga, kuid kahjuks võttis see pidev kellalöömine temalt, ka kuulmise ning Quassimodo jäi kurdiks. Quassimodo oli samuti hea südamega inimene, kuid inimesed soovisid talle tema inetuses halba. Tema kentsaka välimuse pärast valiti ta ka narride kuningaks. Üks vähestest, kes ei suhtunud Quassimodosse põlastusega oli Esmeralda.
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma, kuna armastas vingerpusse mängida
lihtsalt tahtis seda teha. Sellepeale saadeti ta erikooli. Oma vabal ajal käis ta ajaleheputkast ajalehti võtmas ja neid müümas. Seal aga kohtas ta poissi kes oli väga ülbe ja kellega tal varsti tuli ka selle tõttu kakelda. Hiljem aga kohtas ta seda sama poissi erikoolis. Kui Jaan teda oli kakluses võitnud, pakkus vastane talle aga oma sõprust. See sõber nimega Kodja oli omapärane, lottis, lombakas kuid ikka sportlik. Jaan oli ka sportlik ja ta oli isegi pallimängude kapten. Kodja oli ka Jaani pallimängu meeskonnas ja koolidevahelistes mängudes võitsid nad kolmest alast kaks. Korvpalli ja rahvastepalli. Võrkpalli nad aga napilt kaotasid, kuna oli vähe harjutada saanud. Ühel päeval kui Jaan oli jõe ääres Kodjat otsimas siis peatus ta paadisillal ning sulistas jalgadega vees. Siis aga märkas ta et tüdruk oli hädas ning mööduva
Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kolmhark. Talle ohverdati hobuseid ja härgi, esialgu oli ta hobuste jumal. Tal oli palju naisi, armuseiklusi kuid ametlik naine oli merenümf Aphrodite. HEPHAISTOS Üks 12-st olümposlasest. Tulejumal, käsitööjumal, sepp, algselt ka äikesejumal. Oli inimeste poolt armastatud, abivalmis ja peaaegu isetu, inimestesõbralik. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Kujutamisel on tal käes haamer, tangid, kirves. Ilusad jumalad tegid tema üle nalja, kuigi Hephaistos oli neile alati vajalik. Tema naine oli Aphrodite, kes pettis teda sageli. HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena
html Täname kuulamast! välimus VÄLIMUS: Quasimodo oli lapsendatud ja kasuisaks oli Frollo, Frollol võttis ta endale kuna tal hakkas Quasimodost kahju. Lapsepõlv möödus kirikus ja talle olid väga lähedased kirikukellad. Temast sai Jumalaema kiriku kellamees ja kellade kõlast jäi ta ka kurdiks. Välimuselt oli Quasimodo ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Sellepärast oli tal ka palju hüüdnimesi, näiteks küürakas lombakas ja ühesilmne. N: ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Nagu näete, oli tol vaesel kuradil rohkelt hüüdnimesi. Siseelu SISEELU: Kua ta oli üksi siis pani ta kelladele, mida ta löi, nimesid . Tema lemmik kirikukell oli kõige suurem massiivsem kirikukell, nimeks oli"Mary". Ja sellest võib järeldada, et Tal oli väga
Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud päris Traakiast, Kirde-Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Tema lind oli raisakull. Hephaistos (Vulcanus) 13 Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas.
Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja
ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.Artemise sümboliteks on vibu ja nool ja tema püha loomaks nimetati põtra. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hephaistos Hephaistos oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Väga ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke inetu. Pealegi oli ta veel lombakas. Zeus vigastas ta jalad. Hephaistos on kõrge au sees kui surematute töömees, nende relvameister ja sepp, kes valmistab taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui ka maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas.
sellest väga hästi aru saada. Näidendis üritas ta Stalinile selgeks teha, et need kaks heliloojat ei ole õiged inimesed sobivat muusikat kirjutama. Pealt vaadates tekkis tunne nagu Enn Kraam tõesti ei saa heliloojaid mänginud Eero Spriidi ja Jüri Aarmaga läbi. Eero Spriit mängis väikest viisi äput ja kepiga kõndivat heliloojat Sergei Prokofjevit. Viisakas ja džentelmenlik olemus oli tasemel näideldud. Oli ka aru saada uhkusest oma loomingu üle. Veel jäi hästi silma tema lombakas jalg, mille tõttu pidi kõndimiseks kasutama jalutuskeppi. Näidendis oli koht, kus Prokofjev pidi maha kummardama, kuid jalatervise pärast ei saanud ta seda normaalselt teha ning peaaegu kukkus lausa kõhuli põrandale. See nõudis temalt väga tõetruud näitlemisoskust, et publik saaks aru, kui raske on haige jalaga sellisesse asendisse laskuda. Teen talle suure kummarduse ka sellepärast, et ta pidi lonkama
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda.Seetõttu õnnestus rüütlitel linnusemüürile tungida ja Meelis röövida.Selle teo abil sundisid nad Lembitut alla andma ja ta
Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg. Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt
Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg. Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt
vaesus, pimedus ja hullus. Ka Valle-Inclán oli kuulus oma boheemlasliku eluviisi ning värvika välimuse poolest: pikk lehviv habe ja tumedaraamilised prillid. Samuti on Valle-Incláni ja Maxi vahel märkimisväärne sarnasus, mistõttu on seda peetud ka autobiograafiliseks tegelaseks. Valle-Inclan kaotas vasaku käe, kui ta püstol õnnetul kombel lahti läks ning teda jalga ja kätte tulistas. Haiglas kosudes tegi kirjanik oma sõpradega intsidendi üle nalja: ,,Ühe käega nagu Cervantes, lombakas nagu Lord Byron, ainus vajalik asi veel suursugususeni oleks olla pime nagu Homeros." Kuigi Valle-Inclán ei jäänud kunagi pimedaks, lõi ta pimedaid tegelasi, tähelepanuväärseim neist ongi Max Estrella. 1920. aastate lõpus kirjutatud romaanides on pigem tegemist piltide reaga nagu laval, kuhu tegelased ilmuvad ja kaovad, esindades oma sotsiaalset rühma. Iseloomustused on napid, ehkki meeldejäävad ja ammendavad, kõrvallausete asemel näeme sageli ridamisi (suurtähega
Päeval 16. Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse kasvas maks tagasi. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. ravima ja tulega tööd tegema. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal 6. Olümpos Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. 7. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, 17
Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kõige sagedamini kujutasid teda poeedid sellisena. Kuid Aphroditel oli ka teine külg: malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 9 Hermes (Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas.Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid ka tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi, heeroldisaua. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte
harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid. Kuid ega keegi ei oodanudki teda sinna, ta oli halastamatu , kuid õiglane. Samuti oli ta kardetud jumal , kuid mitte õel. Ares Ares on julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg. Ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka. Hephaistos Hephaistos oli samuti Zeusi ja Hera poeg. Vanakreeka mütoloogias peeti teda tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumalaks. Hephaistos oli ainuke inetu ja lombakas kuid samas oli ta lahe rahuarmastav tulejumal. Käsitööd ja kunsti kaitstes olid nad koos Athenaga linna elus tähtsad. Kui linnas toimus pidulik laste vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Athena Relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Kreeklased hindasid Athenat väga kõrgelt. Zeusi tütar, ema tal polnud, ta sündis täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast (Zeus mõtles ta välja)
Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephasitos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi oli tema lind- mõnikord ka varblane ja luik. Aphroditet kutsutakse rooma mütoloogias Venuseks. Zeus oli tema isa ja Maia,
Jumalaema kirik Pariisis Quasimodo 1. Välimus : Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3
kanarbiku, läbi soo ja raba ning jõudis suurde laanemetsa. Kalevipoeg eksles metsas kolm päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org. Oru keskel, mäe ääres, puude varjus, on koobas, kus ongi soome sepa koda
Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks surnute riik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hephaistos-( Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hermes-(Rooma mütoloogias on tema vaste Mecurius) oli Kreeka mütoloogias rändurite , lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg
käskis politseinikel tõsta üles põrandalauad ja laipa näha. Hüpikkonn Tegelasteks on kuningas, tema 7 ministrit ja narr nimega Hüpikkonn. Hüpikkonn oli toodud kingituseks kuningale kindrali poolt võõralt maalt koos ühe tüdrukkääbusega Trippetta. Kuna kuningas ja ministrid olid suured naljasõbrad oli Hüpikkonn nende jaoks tõeline aare. Hüpikkonn oli narr, lombakas ja kääbus, kolm kõige nalja tegevamat asja ühekoos garanteerisid lõbustuse kuninga jaoks. Kuningas pidas tihti maskeraade ja just ennem üht maskeraadi kutsus ta enda ja ministrite juurde Hüpikkonna ja Trippetta, et nad aitaksid neil valida kõige vaimustavamad ja uskumatumad kostüümid ja selle juurde mingi lõbusa etenduse. Aga, et nii-öelda Hüpikkonna mõistust tööle panna, käskis kuningas juua tal peekri veini. Kuigi kuningas teadis et
Zeusi lemmiklaps. Artemis(Diana)-valitsemispiirkond-ööd, metsad ja jahid. Iseloomulikku:Apolloni kaksikõde, parim kütt, ta loom oli emahirv. Demeter(Ceres)-valitsemispiirkond-põllundus.Iseloomulikku:viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Poseidon(Neptunus)-valitsemispiirkond-Meri.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks kolmhark, ta loom oli hobune. Hephaistos(Vulcanus)-valitsemispiirkond-Tuli ja oskustöö.Iseloomulikku:Aphrodite abikaasa, inetu ja lombakas, rahuarmastav, kaitses käsitööd ja kunsti. Hermes(Mercuria)-valitsemispiirkond-Kaubandus ja Zeusi käskjalg.Iseloomulikku:varaste jumal, uljas nooruk, kes ainukesena sai minna allilma, tiivulised sandaalid ja kübar. Hades(Pluto)-valitsemispiirkond-allilm, surnud.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid Saatür-deemonlik loodusvaim, inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega.
ja genitiivi vorm haidou märkis jumal Hadese elupaika. Hiljem võeti ka nominatiiv kasutusele allilma tähenduses. Kerberos oli Hadese kolmepealine koer. Sümbolid: küpress, nartsiss, Kerberos, (Nähtamatuse kiiver) Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli tütre Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semele poeg. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg.Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi
Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephasitos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi oli tema lind- mõnikord ka varblane ja luik. Hermes (Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid ka tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi, heeroldisaua. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitmata
Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset peaehet laubal ning ta kaitses abielu ja naisi. Hera ja Zeusi ühisteks lasteks oli Hephaistos ja Ares. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav tule- ja sepatöö jumal. Koos Athenaga nad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli ka vulkaanilise tegevuse jumal ja sellepärast on tema vasteks Vulcanus. Teiste ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke, kes oli inetu ja lombakas. Zeusi ja Hera teine poeg Ares oli sõjajumal. Ta oli erinevalt Hephaistosest hea kehaehitusega jumal, kes kandis soomusrüüd, mis tegi tema väljanägemise veelgi ilusamaks. Kuid Ares armastas sõda, surma ja hävingut. Ta oli verejanuline ja rumal, mille pärast teda eriti ei armastatud. Arese sümboliteks olid oda ja raisakotkas. Zeus pidi oma esimese abikaasaga, Metisega, seotatud Athena ise ilmale tooma. Athena sündis isa peas kasvanud muhust.
...................................................................................... 7 Sissejuhatus Valisin Vana-Kreeka jumalatest oma referaadi teemaks tule- ja sepatöö jumala Hephaistose, kuna ta huvitas mind enim. Teda on mainitud väga paljudes antiikkreeka teostes, nagu nt Homerose „Iliases“ ja hulgaliselt ajalooraamatutes. Hephaistos kuulub kaheteistkümne Olümpose jumala hulka, kuid on tuntud selle poolest, et oli ülejäänud ilusate surematute hulgas ainuke inetu, hiljem ka lombakas ning vajas kõndimiseks karke. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega. Hephaistose elulugu on üpriski keeruline. Lood temast on andnud ühiskonnale ajaloo jooksul palju mõtlemis- ja kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale Olümposel tihti probleeme. Hiljem oli populaarne, rahuarmastav jumal nii taevas kui maa peal. Ta oli väga osav ja töökas meistrimees. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste
Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Artemis (Diana) oli jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Hoolitses noorloomade eest ja kaitses neitsilikku noorust. Hephaistos (Vulcanus) oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. 3 Kasutatud kirjandus Vennad Stephanidesed "Iidsete aegade lood II" Hamilton ,,Antiikmütoloogia" http://et.wikipedia.org http://miksike.ee http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/
Klytaimestra,teisest munast aga kakg poissi Disokuurid.Helena oli Menelaose abikaasa ning ta sai tuntuks tänu Trooja sõjale.Nimelt põgenes Helena Trooja printsi Parisega Troojasse ning see saigi põhjuseks kümne aastasele Trooja sõjale. Hephaistos Hephaistos oli Hera ja Zeusi poeg.Ta oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal. Samuti oli ta ka Aphrodite esimene abikssas,kuid hiljem pettis Aphrodite Hephaistost Aresega.Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Herakles Herakles oli kreeklaste kõige armastatuim kangelane.Ta oli Zeusi ja Alkmene poeg.Kui Herakles veel imikueas oli saatis armukade Hera kaks madu last surmama,kuid laps kägistas need
Ta oli armastuse- ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja;naeru armastav jumalanna,kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki,kes ta võludele alistusid,vastupandamatu jumalanna,kes rõõvis aru isegi tarkade peast.Kuid tal oli ka teine külg.Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana,kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Tema abikaasaks enamikes müütides on Hephaistos,kes oli lombakas ja inetu sepatööjumal. Tema sümboliteks olid mürt,tuvi,varblane ja jänes. Roomas kutsuti teda Veenuseks. Veenuse sünd.(Sandro Botticelli 1485) Hermes Zeusi ja Maia(Atlase tütar)poeg,kes sündis Kyllene mäel Arkaadias.Ta oli meeldiv,nutikas ja kaval jumalate käskjalg,kelle tiivad ehtisid madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi,heeroldisaua ning kelle jalas olid tiivulised sandaalid.Ta oli kaubanduse- ja turujumal,kaupmeeste kaitsja,une-
Hera päralt oli nimelt taevas. Hera oli väga armukade naine, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks oma naise Herale. Hera olevat olnud noor ja kaunis kui mitte veetlev. Herale pühendati ka palju templeid. Nendest kuulsaimad on Olüpose ja Samose templid. Hephaistos Hephaistos oli samuti Zeusi ja Hera poeg. Vanakreeka mütoloogias peeti teda tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumalaks. Hephaistos oli ainuke inetu ja lombakas kuid samas oli ta lahe rahuarmastav tulejumal. Käsitööd ja kunsti kaitstes olid nad koos Athenaga linna elus tähtsad. Kui linnas toimus pidulik laste vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hermes Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele.
Kaksteist olümplast taevalik perekond. Vana-Kreekas oli 12 jumalat, kes elasid müütide järgi Olümposel ja moodustasid n.ö. taevaliku perekonna. Kreeklaste mütoloogia järgi ei loonud mitte jumalad maailma, vaid maailm (Taevas ja Maa ehk Uranos ja Gaia) lõi jumalad. Kuid veel enne taevast ja maad oli Kaos (Kuristik, Tühjus, Sügavik). Vana-Kreeka loomismüüdid on keerulised, neid on erinevaid ja palju ning neis leidub vasturääkivat informatsioon. Kuid lühidalt kokku võttes (Hesiodose ,,Teogoonia" järgi) tulid Kaosest Gaia (Maa), Eros (kirg ja armastus ning ka suur loov jõud) ning Tartaros (allmaailm). Teise versiooni järgi olid Kaose lapsed ka Erebos (hämarus, pimedus) ja Nyx (öö, kord, õiglus). Edasisest on oluliseim on see, et Gaia sünnitas Uranose, kellest sai võimsaim jumal ja hiljem said neist kahest paarilised, kellest sündisid kaksteist titaani, 3 klükoobi ja 3 hekatonheirit. Kaheteistkümnest titaanist tähtsaim ol...
Ta oli metsloomade jumal. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda kutsuti ka Phoibeks ja Seleneks. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Artemisele oli pühendatud küpress ja kõik metsloomad, eriti põder. Aphrodite oli armastuse- ja ilujumalanna. Ta oli Zeusi ja Dione tütar. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Hephaistos oliAphrodite abikaasa ,ta oli lombakas ja inetu sepatööjumal. Tema puu oli mirt, tema lind tuvi (mõnikord ka luik või varblane). Hermese isa oli Zeus ja ema Maia. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad olid ka tema kübaral ja võlukepil. Hermes oli kõige kavalam ja nutikam jumal. Ta oli lausa varas, kes varastas Apolloni karja enne, kui sai ühe päeva vanaks. Hermes oli kaubandusejumal ja kaupmeeste kaitsja. Ta oli taevaheerold, kes näitas hingedele teed allilma. Tema esineb müütides kõige rohkem.
Quasimodo VÄLIMUS: Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev testest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüügas. Jalalabad ebaloomulikult suured. PÄRITOLU: (Claude Frolli roll tema elus) Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viidi ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester (Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. JUMALAEMA KIRIK, KELL JA QUASIMODO: Kirik oli tema jaoks kõik. See asendas talle
Eleegiat kasvas välja nutulaulust ehk itkust ja tähendab tõlkes „kurb laul“, hiljem sai sellest tõsieluline mõtisklev luuletus sõjasündmustest, poliitikast, armastusest. Eleegia eesmärk on sisendada kõrgeid ideaale, ülevaid ja traagilisi tundeid. Kodanikueleegiad on luuletused, mis innustavad võitlema ja sõjas vaprust üles näitama (seostub sõjaka Spartaga). Eleegiat on viljelenud Tyrtaios ja Solon. Tyrtaios oli lombakas kooliõpetaja, kes saadeti väejuhiks spartalastele ateenlaste poolt. Ta oli andekas luuletaja, kes innustas sõdureid võitlema. Temast sai strateeg ehk väepealik Vana- Kreekas, kõrgema sõjaväelise võimuga riigiametnik. VII sajand eKr. Solon oli Ateena riigimees ja ülemkohtunik. Ta oli üks seitsmest targast. Tema luuletuste põhiteemadeks olid poliitika ja moraal, peale selle üldinimlikud teemad, ülistused veinile, armastusele ja muusadele
Theseus Ateena kuningal Aigeusel polnud poega, aga ta soovis teda väga, seega otsis kiiresti omale naise, kellega tegi lapse valmis ja siis lahkus Troizenist tagasi Ateenasse, kuna vaenlased tungisid linnale peale. Lahkudes jättis Aigeus kivi alla mõõga ja sandaali, et ta saaks tulevikus oma poja ära tunda, kui too Ateenasse tuleb oma isa järgi. Theseus läks kuueteistaastasena mõõga ja sandaalidega läbi metsa Ateena poole, kus tulid talle vastu lombakas hiiglane, hiiglane Sinis, hiiglane Skeiron,jõumees Kerkyon ja mees Prokrustes, keda ta lühikeses lahingus võitis ning siis Ateenasse siirdus. Jõudes kuningapaleesse läks Theseus koheselt isa Aigeuse juurde, kes ütles, et peab saatma seitse tütarlast ja seitse noormeest Minotauruse juurde, aga Theseus ei soovinud enam kannatusi näha ja otsustas kaasa minna ja verejanulise Minotauruse ära tappa ja naaseda musta purje asemel valge purjega, et isa näeks võidukat märki juba kaugelt ära
APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja. ARES (Mars): Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. HEPHAISTOS (Vulcanus): Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal. HESTIA (Vesta): Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld · 9 muusat: Kleio- ajalugu Urania- astronoomia Melpomene- tragöödia Thaleia- komöödia Terpsichore- tants Kalliope- eepiline luule Erato- armastusluule Polyhymnia- jumalatele määratud laulud
Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja Maia poeg.Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares-Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline,verejanuline,argpüks. Hephaistos-Tulejumal,Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia-Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt
Artemise kohta räägiti, et ta on kolme palgega: taevas on ta Selene (kuujumal), maa peal Artemis ning allilmas ja öösiti ka maa peal Hekate (nõidusejumalanna, ööpimedusest tulev hirm). Artemise sümboliteks on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga. Tema puuks peeti küpressi. Hephaistos Sepatöö,vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Zeusi poeg ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute seas on Hephaistos ainuke inetu ja lombakas. Ta oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. Ta valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti valmistas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
