2.
Muinasaeg
muinasaeg
– algas
esimeste
inimeste
tekkimisega
vähemalt 2 miljonit aastat tagasi.
– lõppeb
esimeste
kirjalike
ülestähenduste ilmumisega
3000 eKr vanaaeg
– algas
3000 a eKr kirja leiutamisega
– lõppes
476
a. Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg – algas
476 Lääne-
Rooma keisririigi langusega
– lõppes
1492, mil Kolumbus
jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg – algas
1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga
– lõppes
1914
Esimese
maailmasõjagalähiaeg
– algas Esimese maailmasõjaga 1914
– lõppes
1991 Eesti
iseseisvumisegaKuidas
kujunes usk?Suremise tõttu. Hakati
arvama, et meil on hing, mis pahaseks
saades jätab keha maha ja
inimene
sureb . Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma
jumalatesse.
Kuidas
kujunes kunst ?Inimesed tahtsid kogetud
hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud
viisil värvi,
maaliti koopaseintele vähestea värvidega pilte.
Charles Darwin
- inglise
loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale,
esitades loodusliku valiku mõiste.
australopiteekus
e lõunaahvlane – esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel, kes
aju suurenedes hakkasid kahel jalal käima
neandertallane
- on inimese
liik, kes kujunes Euraasiasse
asunud püstisest inimesest, tegutses
ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi
Homo
Sapiens e
tarkinimene – inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat
tagasi Euroopasse
3.
Tsivilisatsioonid
tsivilisatsioon
– hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste
tekkis 18. saj Prantsusmaal
primaarne
tsivil - tekkisid
Idamaades , enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest
sõltumatult
sekundaarne
tsivil
– saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks
Vana-Kreeka, täielikult)
- Oswald Spengler – saksa filosoof , kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur , araabia , egiptus , india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring , lainetus või elusorganism (lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus ). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''.
- Francis Fukuyama – kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv?
- Samuel Huntington – mõjukast artiklist laiendatud raamat 1996 ''Tsivilisatsioonide kokkupõrge'', pearõhk on kultuurierinevuste tähtsustamisel konfliktide allikana . Kokkupõrge ei ole igavene .
Tsivilisatsioonide
tunnused:
Tsivilisatsioonide
tekke põhjused (kaks erinevat arvamust): - rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama , et neist saidki valitsejad
- rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel
4.
Vana-Idamaad
Egiptus:
Loodusolude
mõju ajaloole: - Eraldatus, suletus (idast ja läänest ümbritsevad viljatud kõrbealad), mis hoidsid sissetungide eest ning kaitsevajadus ei nõudnud palju tähelepanu. Kuid samas pidurdas suhtlemist välismaailmaga.
- Inimene nägi looduse võimsust (Niiluse üleujutused = inimese sõltuvus loodusest), mis on üks usu alustajatest, sest see jõgi ujutas üle süsteemselt ja ettearvatavalt.
Ajaloo
põhietapid: - Varaseimad põlluharijate asulad Niiluse ääres ca 5000 a eKr
- Tsivilisatsiooni teke 3000 a eKr – tekkisid sõltumatud riigid: Alam- ja Ülem-Egiptus
- Vana riik 27.-21. saj eKr
--püramiidide ehitamise aeg, kokku üle 50 (Džoseri,
Hufu ,
Hafra ,
Menkaura )
--sisemine ühtsus –> ühtne riiklik religioon –> rõhutati
vaaraosid
--üks varaseimatest tsivilisatsioonidest ning oli ka kõige
pikaajalisem
- Keskmine riik 20.-17. saj eKr
--kaubanduse
ja käsitöö
hiilgeaeg –> ei oldud enam nii isoleeritud –>
Vahemeri
--
Teeba valitseja ühendas riigi (riigijumalaks sai
Amon )
--
vallutati Nuubia , lõunapiiri kaitseks ehitati kindlustatud linnad
--kõige
sõjakaim etapp Egiptuse ajaloos
--
armee loomine –> kehtestati kontroll riigi üle, vallutati maid
--Ülem-Egiptuses
kujunes vaaraodest sõltumatu
preestrite riik
- Hilis -Egiptus 11.-6. saj eKr
--Egiptus
oli jagatud kaheks sõltumatuks riigiks -> Alam- ja Ülem-Egiptus
--vaaraode
võim nõrgenes -> Alam-võimul
vaaraod , Ülem-võimul
ülempreestrid
--sageli
võõramaised valitsejad –> 7. saj vallutasid assüürlased
Egiptuse
- Pärsia ülemvõimu periood 525-332 eKr
--Kambyosis
vallutas, kuid ülemvõimu kehtestada ei suutnud
--
Dareios I huvitus Egiptusest –> tema 35a
valitsusaeg oli Egiptuses
õitsenguaeg
--Egiptuses
kasutati ära Kreeka-Pärsia sõdu –> puhkesid rahvaülestõusud
- Kreeka-Rooma periood 332 eKr – 641 pKr
--
Makedoonia kuningas Aleksander Suur 332 – 323 eKr (4. sajand)
--pärast
Aleksandri surma,
Ptolemaios I (Aleksandri lapsepõlvesõber) ->
väejuhid jagasid huve
--suure
maailma jaoks olid nad
tavalised kuningad, Egiptuses jätkati
jumalakuningate liini
--3.
saj eKr oli Egiptus antiikmaailma tähtsaim teraviljaeksport
--30
eKr langes Rooma võimu alla
Usund : - u 800 erinevat jumalat, igal linnal oli oma jumal
- Ehnaton kehtestas monoteistliku kultuse, kus ainujumal Aton kehastus päikesekettas ning oli ligipääsetav ainult Ehnatonile. Puudus vajadus preestrite järgi.
- jumalate kindel süsteem puudus
- vaaraod peeti jumala maapealseks kehastuseks
- jumalate ja lihtinimeste vahendajateks olid preestrid
- inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma -> matuserituaalid -> keha säilitamine -> Osirise kohtu
3000
eKr
– oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis
Egiptuse tsivilisatsioon
26.
saj eKr
– vaaraod
Cheops ,
Chephren ja
Mykerinos rajasid Gizasse suured
püramiidid
14.
saj eKr – Ehnatoni ja Tutanhamoni
valitsemisaeg 30
eKr
– Egiptus langes Rooma riigi võimu alla
Champollion
– dešifreeris Rosette'i
kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt
Hufu,
Hafra ja Menkaura
(Cheops, Chephrin, Mykerinos)
–
26. saj eKr ehitatud püramiidid
Hatšepšut
– 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked
Thutmosis
III
– 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja
Ehnaton
– 14. saj eKr, usureformaator ->
monoteism ; sõjategevust
peaaegu ei olnud -> tulu saadi kaubandusest
Nofretete
– 14. saj eKr, Ehnatoni kuninganna, kuulus skulptuur(
realism ),
suurem tähtsus kui tavaliselt kuningannadel
Tutanhamon
– 14. saj eKr, 1922 avastati tema puutumata
hauakamber , muidu suht
vähetähtis vaarao, suri noorelt(18a)
Ramses II
– 13. saj eKr, valitses 67 a, templite ja
hiidkujude püstitaja -> kulla röövimine; suur sõdija
Kleopatra –
hellenistliku
Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr, tegi abikaasaga
enesetapu
Mesopotaamia :
Loodusolude
mõju ajaloole: - sõltus täielikult Tigrisest ja Eufratist, mille üleujutused olid ebaregulaarsed ja tõid kaasa suuri purustusi
- Pärsia lahe äärsetel aladel olid loodusolud palju karmimad -> sealsed linnad nõudsid palju tugevat koostööd
Tugevamad
riigid:Sumerid
30.-25. saj eKr - esimesed linnaderajajad (süsteemne linn, kvartalid)
- paljude asjade esmaleiutajad -> kiilkiri , ratas, kümnendsüsteem, kuuekümnendsüsteem
Akadi riik 23.-21. saj eKr - akadi keelest kujunes aastasajanditeks Mesopotaamia kultuurkeel
Vana-Babüloonia
18.-16. saj eKr - Hammurapi seadused, mis puudutasid enamikku eluvaldkondi, jätkas sumerite traditsiooni
Assüüria
9.-7. saj eKr - vanaaja sõjakaim riik -> esimesed teadlikult küüditajad
- Assurbanibal -> Ninive raamatukogu
Uus-Babüloonia
7.-6. saj eKr - Nebukadnetsar -> ehitas Babüloni välja
Gilgameš
–
sumeri poolmüütiline Uruki
valitseja,
peamiselt tuntud omanimelise eepose kangelasena.
Hammurapi
– Vana-Babüloonia riigi looja ja valitseja, korrastas ja laiendas
riiki, koostas sumerite eeskujul
seadustekogu Assurbanipal
– viimane võimas Assüüria kuningas, rajas ninive raamatukogu,
suur vallutaja (7. saj Egiptus) -> riik kasvas liiga suureks ->
ülestõusud -> vallutatud alad iseseisvuvad
Nebukadnetsar
–
pm ehitas Babüloni linna välja, vallutas maid, tema ajal ehitati
Marduki tempel ja rippaiad
Egiptuse
ja Mesopotaamia usund:Sarnasused: - jumalate ja inimeste vahendajateks olid preestrid
- erinevused müütides (ühel aastaajal ühtemoodi, järgmisel teistmoodi)
- usk oli tihedalt seotud riigivõimuga
Erinevused: - M kuningaid ei peetud jumalateks nagu vaaraosid
- M usund on rahvapärasem (kõikidele inimestele koostati sünnihoroskoop)
- M-s pöörati vähe tähelepanu surmajärgsele elule (olid õnnelikud elu ajal)
- M-s oli ennustusel väga suur osakaal
Babüloni
linna ehitusimed:Ištari
väravad
-Babüloni kaitsemüüri kõige suurem värav, millest algas Babüloni
5 km pikkune peatänav. Väraval kujutati müütilisi loomi ja
lõvisid, on üle 600 reljeefi. Kaunistatud värviliste
glasuurplaatidega.
Semiramise
Rippaiad
– üks vanaaja seitsmest maailmaimest, mis ehitati Nebukadnetsari
koduigatsust tundvale naisele
Marduki
tempel
– Babüloni kaitsejumal, kelle auks ehitati/pühendati Hammurapi
ajal tempel. 90-meetrise templi iga korrus oli pühendatud eri
jumalale , viimane-seitsmes Mardukile
Indoeurooplased :
Algkodu
oli
Kaspia ja Mustast merest põhja pool asuvates steppides.
U
2000 eKr hakati liikuma,
tungima väljakujunenud tsivilisatsioonide
äärealadele.
Hetiitide tähtsus ajaloos: - sild Vana- Idamaade ja Euroopa vahel
- u 1300 eKr võtsid hetiidid kasutusele raua, hakkasid sulatama
- põhjalik seadustekogu, kus eristatakse tahtlikult ja kogemata sooritatud kuritegusid '
Pärsia riigi kujunemine: - Kyros II – vallutas suurema osa Iraanist ning kogu Väike- Aasia (+Lüüdia) ja Mesopotaamia(+Babüloonia)
- Dareios I – vallutas alasid ida ja lääne poolt riigile juurde
- Xerxes – ''karistas'' kreeklasi
Mis tegi Pärsiast hästi
korraldatud riigi? - väga hea teedevõrk ja postiteenus
- maksude võtmise põhimõte: mitte röövida, vaid maksta ettenähtud makse -> ühtne rahasüsteem
- rajas tugeva sõjaväe, Assüüria eeskujul
- Pärsia suurriigi alla kuulunud alad püsisid sellepärast ühtsena
Kaananimaa :
Foiniiklaste
tähtsus maailma ajaloos: - olid väga head meresõitjad
- lõid tähestiku, mis on olnud eeskujuks kõikidele teistele tähestikele
Iisreali riik ja rahvas: - 2000 eKr – heebrealaste esiisa Abraham lahkus kaananimaale
- Egiptuse vangipõli – tagantjärele antud nimetus ajastule , mil Egiptuse vaaraode võim oli nõrk ning iisraellased läksid Egiptusesse
- 10 käsku – iisraellaste seaduste kõige olulisem osa, mis võttis kokku nende peamised religioossed ja eetilised tõekspidamised
- 1000 eKr – ühendas Taavet Kaananimaal iisraellased, kujunes Iisraeli riik –> rajas tugeva riigi
- Vana Testament – sajandite vältel kirjutatud ja järkjärgult kokkuseatud tekstide kogum, mis puudutab iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi
- Abraham - juutide ja araablaste esiisa
- Mooses - oli Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku.
- Taavet - Iisraeli kuningas, Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks, tema suurus põhineb esiteks tema sõjalistel vallutustel, mille tulemuseks oli Iisraeli ainuke suurriik
5.
Vana-Kreeka
Loodusolude mõju ajaloole: - mägine ja väga liigendatud maa –> avatus muu maailma suhtes ja sisemine killustatus
- tänu asukohale -> kultuurivahendaja -> võtsid üle -> arendasid oma originaalse tsivilisatsiooni -> mõjutas kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri
Ajalooperioodid:Egeuse kultuur
(Kreeta–Mükeene kultuur) 20.-14. saj eKr - tundmatu päritoluga rahvas
- labürinditaolised lossid
- rahumeelne
- loetakse euroopa tsivilisatsiooni laguseks
- 14. saj eKr tabab Kreetat looduskatastroof -> Egeuse kultuur sisuliselt hävis
Tume ajajärk 11.-8. saj
eKr - kreeka asutus laienes -> Egeuse meri sai Kreeka sisemereks
- kujunes jumalate kujutelm
- kujunesid ka müüdid, kuid neid ei pandud kirja -> teame tänu Homerose eeposele
Arhailine
ajajärk 8.-5. saj eKr - 8. saj eKr loodi tähestik, kiri tuli kasutusele
- tsivilisatsiooni tunnused olid olemas
- käsitöö, kaubandus, meresõit
- linnriigid Ateena ja Sparta -> ühtset Kreeka riiki ei tekkinud
- ülekreekalised religioossed keskused
- 766 eKr esimesed teada olevad olümpiamängud
Klassikaline
ajajärk 500-330 eKr - valdav osa Kreeka kultuurist seostub just selle ajaga
- 5. saj oli Kreeka kultuuri õitsenguaeg
Hellenismi
periood 330.-30. eKr - Kreeka alad oli läinud Makedoonia koosseisu
- Philippos II alustas Kreeka alade vallutamiseda 338. eKr -> tema poeg A. Suur sai sisuliselt võõrvalitsejaks
- Demosthenes pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu
- 2. saj eKr (146a eKr) langesid Kreeka alad Rooma riigi koosseisu
- 30 eKr vallutasid roomlased Egiptuse, mis oli hellenistliku maailma viimane vaba piirkond
- Kreeka kultuur oli sel etapil eeskujuks, mis sest, et oli suurte impeeriumite koosseisus
Sõjad:Linn
Väike-Aasias, mille vastu kreeklasied läksid sõjakäigule. Juhiks
oli Mükeene valitseja
Agamemnon . Trooja linna piirati mitmeid
aastaid. Tulemus –
kreeklased võitsid, kuid ränga hinnaga.
Kreeklaste jaoks oli ülemäära kurnav sõda, Kreeka
polised läksid
omavahel tülli. Agamemnon
tapeti , kui ta koju tagasi läks.
Ateena
ja Sparta ei täitnud Pärsia kuninga Dareiose nõudmist ning viimane
saatis oma väed üle mere Ateena vastu. Ateena võitis, kuigi Pärsia
mehi oli tugevas ülekaalus.
Kuningas
Xerxes tungis
Kreekasse . Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena
lähedal saavutas kreeklaste
laevastik otsustava võidu, sest Pärsia
laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati
pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt
välja.
- Peloponnesose sõda 431-404 eKr
Pikk
ja kurnav sõda Ateena ja Sparta vahel. See osutus Ateenale
hukatuslikuks. Pärsia riik abistas Spartat rahaliselt ja
laevastikuga ning Sparta oma kavalusega sai Ateenalt endaltki mõned
laevad. Sparta
piiras Ateenat täielikult ning Ateenal polnud muud
võimalust, kui alla anda.
Ateenast sai mõneks ajaks Sparta
sõltlane.
Makedoonlaste vallutused 4. saj eKr
Philippos
II'le ei meeldinud Demosthene'se Makedoonia-vastased kõned ning
otsustas Kreekaga sõtta astuda, kuigi ta oli seda seinini osavalt
vältinud. Kreeka liiduvägi sai hävitavalt lüüa ning Philippos
laskis end kõigi
hellenite juhiks kuulutada. Kreeka linnriikide
iseseisvus ja klassikaline ajajärk lõppesid.
Polised:Sparta
– ainus Kreeka
polis , mis hõlmas kahte
maakonda ning mille
eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat. Otsuste langetamisel
ütles põhisõna kõigi spartiaatide(elukutselised sõjaväelased)
koosolek, kuigi nad moodustasid kogu rahva hulgas tühise vähemuse.
Teised olid
perioigid (vabad, kuid õigusteta) ja
heloodid (spartiaatide maaorjad).
Ateena
– otsese demokraatlik polis, kogu võimutäitus kuulus
rahvakoosolekule.
Atika elanike
orjastamine oli seadusega keelatud.
Kodanike hulka ei kuulunud naised,
orjad ja võõramaalased.
Demokraatia nõudis suuri kulutusi, raha saadi maksudega.
- Homeros - vanakreeka pime laulik , kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia''
- Herodotos – Kreeka ajaloolane , hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo isa'', kirjutas üksikasjaliselt Kreeka-Pärsia sõjad üles, kuigi ta ise ei osalenud nendes
- Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke, on tuntud tragöödiate poolest -> ''Kuningas Oidipus''
- Sokrates – vanakreeka filosoof, edastas vaateid suulistel vestlustel, ei kirjutanud neid üles -> ''Ma tean, et ma midagi ei tea''
- Platon – Sokratese õpilane, kes pakkus välja ideid ideaalsest riigist, tema pani oma teosed kirja dialoogidena
- Aristoteles – Platoni õpilane, loogiline filosoof, paljude teadusharude rajaja, kogus kokku üldistusi ja süstematiseeris neid
- Hippokrates – kuulus arst, arstiteaduse rajaja -> Hippokratese vanne -> arsti kutse-eetika peamised nõuded
- Perikles – Ateena väejuht ja riigimees , tema juhtimisel kujunes välja akropol , tema ajal peeti enamasti edukaid sõdu
- Demosthenes – suur kõnemees, pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu Philippos II ajal. Seepärast nimetatakse selliseid poliitilisi kõnesid filipikateks.
Usund:Kreeka
jumalad olid antropomorfsed (st inimese moodi seest ja väljast),
kindlat jumalate arvu, on raske määrata, sest
samalaadne jumal võis
kanda mitut nime ning kreeklased võtsid mõnigi kord võõramaiseid
jumalaid omaks.
Delfi oraakel
– vanakreeka pühamu Parnassose mäejalamil, kus inimesed käisid,
et saada Apollonilt küsimustele vastuseid
- Zeus – taeva-, tormi- ja äikesejumal, vanakreeka mütoloogias peajumal
- Poseidon – merejumal , kes oma tekitas kolmhargiga torme ja maavärinaid
- Hades – allmaailma ja surnute valitseja => surnute jumal
- Ares – sõjajumal, Zeusi poeg
- Athena – sõjajumalanna, sündis Zeusi peast
- Apollon – valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja ning ennustaja
- Hermes – rändurite, kirjanduse, spordi ja varaste jumal, jumalate sõnumitooja inimestele
- Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna , võõramaise päritoluga
- Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal
Aristokraatlik
eluviis
– kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris.
Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel
võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid
abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle.
Sport
–
aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise
eest.
Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion.
Kuulsad õpetlased
hakkasid seal noortele tarkust
jagama => hariduskeskus. Muidugi
kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi
auks olümpiamänge => viievõistlus (
jooks , maadlus,
odavise ,
kettaheide,
hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit.
Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi
kuulsuse kogu
linnale , mida ta esindas. Olümpiavõitjate nimekiri,
mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele.
Orjandus
– klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid
enamuse
barbarid , kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid
kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis,
ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid
käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber
käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja
kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises
omavahel lahutamatult seotud.
6.
Vana
RoomaLoodusolude mõju ajaloole: - maa polnud nii liigendatud, kui Kreekas =>merel sõideti vähem, ühendust peeti maismaad mööda
- mägesid on vähem, kui Kreekas => hõimud tegelesid põlluharimisega
- geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks
- ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju
latiinid
-
Latiumis elanud itaalikute hõim, Kesk-Itaalias, asusid elama u 1000
eKr Tiberi jõe äärsetele 7-mele künkale
gallid
– Itaalia põhjaosas, Po jõe orus, ning teisel pool Alpe
Prantsusmaal elav hõim (mõisted: Cisalpina ja Transalpina)
etruskid
– Latiumi maakonna ja Cisalpina vahelisel
piirkonnal Etruurias elav
hõim
Rooma riigi kujunemine: - sõjad: gallidega, samniitidega, kreeklastega, kartaagolastega ja makedoonlastega, mille kõik võitis Rooma.
- 1. saj eKr vallutas Caesar Gallia ning purustas ka Pompeiuse väe Kreekas toimunud lahingus. Senaatorid polnud rahul Caesari ainuvõimuga, sest see nõrgendas senati võimu, ning nad tapsid tema.
- Roomas puhkesid kodusõjad Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antoniust toetas ka Egiptus. Octavianus võitis selle kodusõja ning ühtlasi vallutas ka Egiptuse. => Vahemerest sai Rooma sisemeri
- 3. saj pKr algasid jälle Roomas kodusõjad ning seda kasutasid ära välisvaenlased.
- 359 pKr jagati Rooma riik kaheks: Ida-Rooma ja Lääne-Rooma
- Ida-Rooma võim hukutati 456 pKr, mis on ka vanaaja lõpp
Orjandus
–
orjade hulk suurenes eelkõige vallutussõdadega 3. saj eKr.
Orjatöödel oli Roomas suurem osakaal, kui Kreekas ja hellenistlikes
riikides. Ori oli Roomas kõnelev tööriist, kellega võis omanik
teha, mida tahtis, kaasaarvatud tappa. Nad tegid füüsilist tööd,
kuid olid ka õpetajad ja arstid. Roomas võis ori endale raha
teenida ja elada vaba inimese
kombel , kuid nii ori ja raha olid
ikkagi omaniku omad. Ori võis küll
loota , et saab teatud rahasumma
eest vabaks. See polnud üldse
haruldane nähtus ning nii mõnigi
neist lõpetas rikka ja mõjuka inimesena. Vabakslastud said koheselt
Rooma riigi kodanikuks.
§22Rooma
linna rajamise legend
– pärimuse järgi oli rooma linna rajaja Romulus. Jõhker ja
jumalakartmatu kuningas käskis Romuluse ja tema venna Remuse korviga
Tiberisse. Vool uhtus nad kaldale ja nende eest hoolitses üks
emahunt. Suureks sirgudes kukutasid pojad oma vanaisa võimult ja
hakkasid linna ehitama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus
oma venna ning lõpetas linna ehitamise üksi. Tema järgi sa Rooma
endale nime.
Iidsetest
aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis
end
kliendina
rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk
patrooni
kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi
omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel
käima. Kumbki pool tõotas olla teisele ustav ja hädas abiks.
Proletariaat
– kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest
vabastatud ning nende ainus varandus olid nende lapsed – proles
(sõna-sõnalt ''järeltulijad''). Nad kuulusid Rooma kodanikkonda,
kuid õigused olid piiratud.
§23Pärast
kuningavõimu kukutamist valitses Roomas
patriitside aristokraatia . Need olid põliste suguvõsade liikmed, kellest
usuti ,
et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest. Ainult nemad võisid olla
riigiametnikud ja preestrid. Kodanikke, kes patriitside hulka ei
kuulunud, nimetati
plebeideks.
Neil oli lubatud osaleda üksnes rahvakoosolekutel.jõukamad pleibed
taotlesid võrdseid õiguseid. Nende kahe suhted oli
pingelised ning
konflikte oli palju. Pleibed moodustasid rahva seas enamuse ning neil
oli siis ka suurem armee. Aegamööda nad võrdsustusid =>
rahvatribüünid, 12 tahvli seadused. Kõik roomlased moodustasid
ühtse rooma rahva.
res
publika
– ''ühiskondlik asi'', tähistatakse vabariiki, kuigi selle
mõistega ei seostatud mingit kindlat valitsemisviisi
konsulid
–
kõrgeimad magistraadid ehk riigiametnikud, kes pidid eeskätt
juhtima sõjaväge
tsensorid
– korraldasid kodanike loendustja koostasid senaatorite nimekirja,
nende järelvalve all olid ka kodanike
elukombed , ametiaeg kestis 5
aastat, neid valiti endiste konsulite hulgast
diktaator
– piiramatu võimuga
ametnik , kelle määras
konsul kokkuleppel
senatiga piiratud ajaks, kui riiki ähvardas oht
senat
– valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, nad olid ametis
eluaegselt, hoolitsesid kõigide tähtsamate valitsemisalade eest:
välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad.
rahvakoosolekud
– kutsuti kokku selleks, et hääletada koosolekut juhatava
magistraadi esitatud ettepanekute üle. Hääletamine toimus
elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa.
§24 Sulla – Vana-Rooma
riigimees ja väejuht, 82
eKr kehtestas ta esimese Rooma riigimehena vägivaldselt mõneks
aastaks oma ainuvõimu
Pompeius
– võimas riigimees ja väejuht, vallutas Väike-aasia ja Süüria
Caesar
–
Vana-Rooma väejuht,
poliitik ja kirjanik, võitis kodusõja ning
kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks
Antonius
-
Vana-Rooma poliitik ja väejuht, võitis kodusõja Augustuse ja
Kleopatra vastu, Vahemeri sai Rooma sisemereks
Octavianus
e Augustus
– esimene Rooma
keiser , põgenes Egiptusesse pärast kodusõda
Antoniuse vastu
Majanduse
ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise
ulatuse poolest jagunesid
provintsid kahe rühma:
idaprovintsideks
ja
lääneprovintsideks.
Idaprovintsid
– Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus – olid muistse
kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamiseks
keeleks oli Kreeka keel.
Lääneprovintsid
– Gallia,
Britannia ,
Hispaania ja Põhja-Aafrika – jäid oma
arengutasemelt enamasti Roomale alla. Peamine keel oli Ladina keel.
Kultuuri said nad koos roomlastest vallutajatega. Ainult Kartaagos
oli foiniiklaste päritoluga kõrgkultuur.
§25Perekond
ja kasvatus
– Rooma perekond –
familia
– oli mehekeskne. Naistel puudusid poiliitilised õigused. Tema
vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Laste kasvatamine ja
õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes
peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste
edasiandmises. Kreeka kombetega tuli vaimne arenemine => kreeka
päritoluga õpetajad. Teised
saatsid pojad-tütred 7-aastaselt
kooli. Sageli läksid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde.
aatrium
– ühekorruselise nelinurkse kivist maja keskmes paiknev
ristkülikukujuline ruum, mille kohalt oli katus avatud
foorum
– linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus
akveduktid
– lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad
veejuhtmed termid
– avalikud saunad, mis olid avatus ka vaestele roomlastele,
pakkusid massaži ja erootilisi teenuseid ning neid leidus isegi
raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele
Avalikud
mängud
– kreeklastest erinevalt ei pidanud roomlased spordist suurt lugu.
Nad armastasid vaatemänge – hoburakendite võidusõite
hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris.
Mõõgavõitlejate
– gladiaatorite võitluse
traditsiooni võtsid roomlased üle etruskidelt, kellel oli tavaks
matuserituaalide käigus orjade või surmamõistetute elu ja surma
peale võidelda. Roomlased arendasid sellest kõrgelt hinnatud
lõbustuse.
Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka
omavahel. Kui keiser kohal oli otsustas tema võidu, muidu tegi seda
rahvas. Gladiaatorid oli enamasti orjad, kes võis selle läbi
kuulsaks saada ning suuri rahalisi auhindu saada. Nii mõnelegi anti
silmapaistvuse eest vabadus.
Suured tänud.
Kõik kommentaarid