Kasside linn Läti pealinna võib julgelt nimetada kasside linnaks. Nende armsate loomade skulptuure ja kujukesi võib näha Riias kõikjal: vanalinna tänavatel, kaupluste vitriinidel, majade katustel. Kõige suurem kass asub täpselt vanalinna keskel. Suveniiripoe juures seisab uhkelt sümpaatne ja sale roheliste silmadega kass sildiga "Riga cat". Turistidele meeldib väga koos kiisuga pildistada. Läti pealinna mitteametlikuks sümboliks peetakse juba ammu "kassimaja", mis asub Liivi väljakul, Suurgildi maja vastas. Selle hoone katust kaunistavad kaks musta kassi, kes on seljad küüru tõmmanud
EGIPTUSE KUNST Koostaja: Kirsika - Marian 11. klass Balsameerimine ● Surnud balsameeriti ja nendest tehti muumiad ● Kehad pandi haudehitistesse, tehti ka kujukesi ● Surnule pandi hauda kaasa teenrite kujukesi, kulda jne Arhitektuur ● Suurteosteks olid püramiidid ● Püramiidi sisemuses asus vaarao hauakamber kõige vajalikuga ● Püramiidi sisse jäeti kanalid hauakambrisse, peale matuseid need suleti Sfinks ● Inimese pea ja lõvi kehaga kuju, mis ehitati püramiidide lähedusse Reljeefid ja seinamaalingud ● Hoonete seinad olid kaetud reljeefide ja seinamaalingutega ● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid
Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika esimesed kalapüüdjate ja maaharijate asulad tekkisid Põhja-Peruus. Umbes 2800 aasta eest tärkas juba arenenum Chavini kultuur. Selle kultuuri kandjad valmistasid keraamikat, kasutasid riide valmistamiseks kangastelgi, ehitasid kivihooneid
Pilet nr 3 1.Egiptuse kunst Egiptuse looduslikud olud sarnasevad Mesopotaamiaga.Egiptuse kunst loodi suures osas uskumuste mõjul.Vanad egiptlased arvasid,et pärast inimeste surma elab hing edasi ja tuleb teatud ajajärel kehasse tagasi.Seepärast püüti säilitada surnukehi,need palsameeriti ja maeti kindlatesse haudeehitistesse,et surnud saaks hauataguses elus nautida mugavusi.Selleks pandi kaasa kaunilt kujundatud tarbe ja luksus esemeid.Isegi teenrite kujukesi. Juhuks,kui inimese surnukeha hävib tehti ka inimeste kujukesi,et hing saaks kuhugi tagasi tulla. Kõige rohkem hoolitseti vaaraode eest,et neile igavene elu kindlustada. ARHITEKTUUR. PÜRAMIIDID JA TEMPLID Ehitama hakati juba vaaraode eluajadel. Kõige vanemad haud ehitised on mastaba.Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale
pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Keraamika · Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks
Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel.Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel.Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. 15
pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. · Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Sõnnimäng Naise kujutis aka Pariisitar Skulptuur · Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. · Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. · 15. sajandil e.m.a tulid Peloponnesose poolsaarelt seni Kreeta alluvuses olnud ahhailased ning purustasid Knossose. Nüüdsest peale läks võim Egeuse merel
Muistne egiptuse rahvas uskus, et pärast inimese surma elab hing edasi ja mõne aja möödudes pöördub kehasse tagasi. See uskumus on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks palsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks kui keha ei peaks säilima, tehti ka surnust kujukesi kuhu hing saaks tagasitulles asuda. Kõige olulisem oli muidugi vaaraodele igavese elu kindlustamine. Juba nende eluajal vedasid tuhanded alamad raskeid kiviplokke oma isanda haudehitise jaoks. Kõige vanemad sellesarnased olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. Seejärel hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on aga püramiidid.
pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel. Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude kaitsjaiks. Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Jumalanna madudega Lüüramängija Vaas kaheksajalaga Küklaadidelt Skulptuur
NEOLIITILINE KUNST Terje Vaher 10. B 7.-2. aastatuhat eKr Põhja- ja Ida-Euroopa keraamika kasutuselevõtt kuni metallide kasutuselevõtt Kivist,puust,sarvest,luust,savist Ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Jeeriku linn 8. at eKr U 2000 elanikku. Kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolbad Portreeskulptuur Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks Mega= suur lito= kivi 3 peamist vormi: Menhir-suur pikk püstine kivi Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tar...
põhja ja idarannik 4) Mis keelt nad rääkisid? soome-ugri keelt 5) Millisesse rassi kuulusid? Kammkeraamika kultuuri elanikud on läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 6) Millal nad Eestisse tulid? umbes 3000 a. e. Kr. 7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid? Kammkeraamika kultuuri elanikud kasutasid paremini töödeldud ja lihvitud tarberiistu. Surnud maeti asula territooriumile või isegi elamu alla. Surnutele pandi kaasa töö ja tarberiistu, luust kujukesi, ehteid. Luust ja merevaigust vooliti mitmesuguste loomade, lindude aga ka inimeste kujukesi, mis viitab toonaste elanike heale ja kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? uued hõimud venekirveste kultuuri esindajad. Nad kasutasid venet e. paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Savipotid olid kaunistatud nööri vajutusjälgedega, millest ka keraamika nimetus
Budism India - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid. Pronksist kaarikud. Tehakse koopiaid. "Kotka kursilt" kirjutatakse ülalt alla. Meso-Ameerika ehk Vana-Ameerika 1500 ekr - 1600 pkr ratast ei leiutanud, astmikpüramiid tempel, Steel - võidusammas väikeste majakeste stiilis altarid, kummardasid jaaguare Tuntud Kuu, Päikese templid Astmikpüramiidi trepi kallak väga suur. Paksu näoga inimesed. Näod inimlikud, kuid juuksed ja kiivrid on improviseeritud. Istuvate mehikeste kujukesi. Kasutatakse väga palju nefriiti (roheline kivim). Kahe kaelaga anum. On ka ümarate servadega astmikpüramiide. Kolme jalaga potid. "Chicken - Itza". Muidu üks tee püramiidi, kuid seal võis olla ka neli (üksikutel templitel). Staadionid 30 000 eKr - 2200 Ürgaeg 3500 - 500 eKr Mesopotaamia 3200 - 500 eKr Vana Egiptus 2200 eKr - 20. saj Vana- Hiina 2000 eKr - 1600 pKr Meso Ameerika.
Küttimine · Jahiloomi,nagu näiteks ka mammuteid jahiti lõksudega.Tehti kas maa sisse auk v õi tapeti nad lihtsalt vibuga. ava arva ava arva ava arva Enne küttimist · Enne küttimist tantsiti,taoti trumme ja hiljem puhuti ka vilepilli.Joonistati ka seinamaalinguid,arvati ,et see toob jahiõnne. · Teadlased on ka leidnud loomade ning inimeste kujukesi. Veidi pilte Esimene koduloom · Meie eellaste esimene koduloom oli koer.Kuidas neid kodustati pole siiani teada ,kuid võib arvata ,et nende asulate juures liikusid hundid ja koerad ,kes lootsid saada mõnda konti.Kuid võis ka olla võimalik, et inimesed ise hoidsid hunte kui elusat lihatagavara.Kas ka sinul on koer?
paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis. Hakatakse valmistama kangast riided ja vooliti mõningaid väikseid loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena. Üpris palju on leitud sellest ajastust savinõusid, ehteid (hauapanused), ja tööriistu (nuge, naaskleid, lihvimiskive ja vähem ka puure). Neoliitikumi iseloomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes rahvastiku kasv ja hajumine tihedalt asustatud paikkondadest. Kasutati lihvitud kiviriistu, alustati kivipuurimist. Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi, veekogudele vaiehitisi, osa asulaid kindlustati. Põhja-Euroopasse sealh
paiknesid sambad väga lähestikku koos. Omaette tüübi moodustasid nn päikesetemplid. Selle tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk siseõuel. Egiptuse raidskulptuur selle laia leviku põhjuseks oli usk hauatagusesse ellu. Oli ümarplastika ja reljeef. Materjalidest kasutati: lubjakivi, alebastrit, dioriiti, graniiti, puitu, pronksi, hõbedat ja kulda. Temaatiliselt oli skulptuur seotud religiooniga. Selleks, et hing leiaks peale surma keha üles, pandi surnukambrisse kaasa surnu kujukesi. Individuaalselt kujutati nägu, ülejäänud keha ilustati. Kujud kus kujutati lihtrahvast ja loomi olid palju väiksemad, liikuvamad ja vabastatud kangusest. Kujud on väga geomeetrilised, vähe detaile ja viimistletud, silmi inkrusteeriti silmaaukudesse asetati mitmevärvilise materjale (näit. kivimeid). Skulptuurid olid tagantpoolt tihtipeale lõpetamata, kuna need oli mõeldud panna vastu seina. Egiptuse reljeef ja maalikunst Reljeef asus seintel, sammastel, mööblil, nõudel
· Kaevamised on näidanud, et on püstitatud neljal postil tuginevaid hooneid · Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad · Nooleots oli teritatud ja töödeldud ühtlaselt üle pinna · Laialt levinud olid moondekivimist valmistatud kirved ja talvad · Tunti elanike matmiskombeid(tähtsamad sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla) · Lahkunutele pandi kaasa noake, kõõvits ja ehteid, nt loomakihvadest amulette, luust kujukesi või merevaiku(arvatavasti eluks teises ilmas) · Mitmed leiud viitavad kõrgele kunstitasemele · Luust, ka merevaigust vooliti loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi(osa kasutati ehtena) · Omaaegsed elanikus uskusid kujukestel olevaid maagilisi omadusi, mis kaitsesid ja hoidsid kandjat · Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna · Rahvas õppis väga hästi tundma kalapüügisaladus, loomade käitumist,
tapmist ja jumalate saadetud madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahu, üheks selliseks näiteks Milose Venus, mis kujutab alasti naist. Kujunes välja kunstiturg, kus müüdi kujukesi, medaleid ning keraamikat. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
Vene,Saksa ja Skandinaavia kombeid. Toit ja traditsioonid Eestis · Eesti peredes hoitakse au sees nii munade värvimist kui ka koksimist. · Nii mõneski Eesti peres pannakse lihavõtete ajal süte vahele valmima esimesed tuhlid. · Munadepühade ajal toimub mitmeid jumalateenistusi. · Söödakse nii mune kui munavõid ja saiu. · Vanasti lihavõteteks liha. · Öösiti käib aga lihavõttejaänes ja peidab aeda,majja või korterisse sokolaadimune, kujukesi või päris mune. · Tuppa tuuakse õitsevad pajuoksad. Tänu mõjutustele algust saanud traditsioonid · Saksa mõjutustel on Eestis taas populaarsemaks muutumas sokolaadimunade ja värviliste sulgedega kodu ehtimine. · Eestlaste laualt võib lihavõtetel leida Vene õigeusust mõjutatud tooteid, nii pashat kui ka teisi kohupiimamagustoite. Munade värvimine · Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta. · Mune on üldiselt värvitud sibulakoortega.
• Ateenas pidas ta oma kuulsa jutluse "Tundmatust Jumalast„ • Seejärel veetis poolteist aastat jutlustades Korintoses • Pärast Efesuse külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. 3. MISJONIREIS • See misjonireis viis ta esmalt uute Väike-Aasia kirikute inspekteerimisele • Kaks aastat viibis ta Efesuses, kuid pidi lahkuma vihaste hõbeseppade survel, kes ei saanud enam müüa jumalanna Diana kujukesi • Läbi Ahhia, Makedoonia ja Mileetose jõudis ta Jeruusalemma, kus roomlased pidid ta vangistama, et teda vihaste juutide eest kaitsta • Oodanud kaks aastat kohtuotsust, kasutas ta Rooma kodaniku õigust pöörduda keisri kohtu poole • Reisil (61.a. p.Kr.s.) hukkus Malta rannikul teda konvoeeri- nud laev. Ta koos kõigi teistega pääses Maltale • Roomas paigutati ta koduaresti, kuid ta võis külalisi vastu võtta. Ta võis ka kirju kirjutada
Peterburi kultuuri- ja kunstiväärtustega tutvudes. Ermitaazi külastus oli meil eelviimasel päeval enne kojusõitu. Ermitaaz koosneb kuuest suurejoonelisest hoonest, mis asuvad Neeva jõe kaldal otse Peterburi südames. Tähtsaim neist hoonetest on Talvepalee, mis algselt oli olnud Vene tsaaride residents. Ermitaazis on tohutult ruume, giid mainis täpset arvu ka paar korda, kuid kahjuks ma ei mäleta seda enam. Iga ruum oli justkui omaette avastus- kõikjal oli nii palju maale, kujukesi ja muid ornamente. Ermitaazis on umbes 3 miljonit erinevat kunstiteost. Mulle tuletas peaaegu igasse uute ruumi astumine meelde mõnd pilti lapsepõlve muinasjuturaamatust. Põhilised märksõnad, mis kohe Ermitaaziga seostuvad on kuld, laemaalingud ning suurejoonelisus. Laemaalingud olid vist igas ruumis ja nende pidev vaatamine pani pea ringi käima. Kahjuks oli aega nii vähe, et pidime mõnest ruumist lihtsalt läbi jalutama, jõudmata midagi vaadatagi
Kammkeraamika kultuur – Umbes 4. Aastatuhande algul jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nõud olid väliselt kaunistatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Tõenäoliselt oli tegemist uute sisserändajatega,sest kaasatoodud tarbeesemed ei olnud teritatud üksnes ühest otsast . Neid tuntakse ära matmiskommete järgi – surnud sängitati asula territooriumile (vahel ka elamu põranda alla). Surnutele pandi kaasa ehteid,luust kujukesi ja merevaiku. Kunstitase oli kõrgem – vooliti väikeseid loomade,lindude,madude ja inimeste kujukesi mida kasutati ehetena. Arvatakse, et kujukestel olid maagilised omadused,mis kaitsesid ja hoidsid kandjat.Kammkeraamika kultuuri elanikke peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste (eestlaste,soomlase,liivlaste jm ) otsesteks eelkäijateks - seda kinnitab ka kammkeraamika kalmistute materjal. Venekirveste kultuur – 3. astatuhande algul eKr. Eestisse jõudsid Lõuna poolt uued hõimud
Keraamika jaotatakse kolme perioodi: I perioodi puhul on kaunistuseks sisse kraabitud ornament, II perioodi puhul sirge ja range muster, nõud on kaetud musta, pruuni ja punase värviga, mille peale on valge värviga kantud joonis (hiljem punase ja tumekollasega), III perioodi ajal asendus raske muster kurvide, spiraalide ja stiliseeritud ornamendiga, IV perioodi ajal kaotavad vaasid oma värvirikkuse ning kujutised muutuvad looduslähedaseks. (1) Kreeta keraamikast on säilinud ka väikesi kujukesi, just jumalannadest madudega. Neid peeti kodude kaitsjaks. Oma avatud pihikute, kõrgete soengute ning volangiliste seelikutega mõjuvad need jumalannad vägagi edevalt. Neid kujukesi loodi kõike enam Küklaadide saarestiku saartel. Need olid väga omapärased ning äärmuseni lihtsustatud. Kujutati ka lüüramängijaid. (2) Nii nagu ka keraamika puhul olid seinamaalid värvilised ning ka siin kujutati jumalannasid ja
Hiljemalt 100000 aastat tagasi, mil valitses jääaeg, olid maailma ilmunud tänapäeva inimesed (homo sapiens). Järk-järgult kujunesid välja ka inimrassid. Inimesed elasid sugulaste gruppide ehk sugukondadena, mille liikmed küttisid ja jagasid saaki ühiselt. Mitu lähedast sugukonda moodustasid hõimu. Kivist ja luust tööriistad täiustusid aja jooksul. Leiutati vibu. Kodustati koer, kellest sai esimene koduloom. Loodi koopamaalinguid ja inimese ning loomade kujukesi. Jahiõnne ja oma heaolu püüti parandada maagiliste kombetalituste ehk rituaalidega. 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad X-VIII aastatuhandel eKr hakati põldu harima ja karja kasvatama, savinõusid valmistama ning kangast kuduma. Põlluharimine sai alguse Ees-Aasiast, kus tekkisid ka esimesed suuremad asulad, mille seas üks olulisemaid oli Jeeriko Palestiinas. Põlluharijad austasid
tagajärjed ja kahe käega värvust õpivad ise piire seadma Esineb palju kõrvumängu Ühismängu eriti ei ole 4-5 aastased Kognitiivne areng Sotsiaalne tase Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Seisab toeta Voolib Mängult ja Asetab Arenenud suurem ühel jalal kolmest osast päriselt esemeid ette osa keeleoskusest Hüppab kujukesi Kirjanduspalade taha ja Räägib tunnetest tagurpidi ja Lõikab läbi mängimine kõrvale Katsetava piire ja ühel jalal ümmargusi Nimetab või mõtestavad oma Põrgatab kujundeid näitab pildil käitumist palli Lõikab puuduvat osa Ühismäng (eelistab Oskab kleebib Leiab eseme
Fifth level Isiklikud kogemused Venelased ostavad magneteid ja nahka Click to edit Master text styles Ameeriklased hindavad linasest Second level linikuid Third level Lätlased ostavad keraamilisi kujukesi Fourth level ja magneteid Fifth level Soomlased lõnga, nahast tooteid, sepistatud nagisid Jaapanis rohelise mütsi kandmine tähendab, et naine petab meest Imestatakse, et eestlased käivad viltmütsidega saunas Tüüpiliselt viiakse Eestist külalistele
suured piisonid. See on esimene paleoliitiline koopamaalileid, leiti 1879. a. väikese tüdruku ja tema kunstihuvilisest isa poolt, tol ajal väga heas seiseukorras. Praegu on koobas turistidele suletud, kuna masside väljahingatava veeauru tõttu on maalingud kahjustada saanud. Kokku on paleoliitikumiajast leitud u 140-150 maalingutega koobast, neist suur enamus (u 120) Püreneedest ja nende lähedusest. Koopajoonistuste kõrvalt on leitud ka luust ja kivist kujukesi - peamiselt looma- ja inimkujutised (näiteks nn. Willendorfi veenus - rõhutatud sootunnustega, nägu väljatöötlemata, vanim leitud on umbes 30-25 000 aasta vanune, leitud Austriast Willendorfi külast) Esines ka tarbekunsti - Vahemere äärest on leitud teokarbitükkidest kaelaehteid, mis on 30 000- 40 000 aastat vanad. Kunsti tekkimine: Põhjuseid võib olla mitmeid: MAAGIA- seotud religioosse maailmaga viljakusmaagia - seoses suure imikusurmaga loodeti saavutada naistele
2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230m, 2 300 000 kiviplokki. Ehitatud u. 2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1) · Chephreni püramiid (142 m kõrge )
tarbeesemeid. Uskumused Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Vanad egiptlased uskusid, et pärast inimese surma elab inimese hing edasi ja tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püüti surnukehi hoolikalt säilitada, need palsameeriti ja maeti kindlatesse hauaehitistesse. Et surnu saaks ka hauatagust elu nautida, pandi talle hauda kaasa tarbeesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks, kui surnukeha peaks hävima, tehti temast veel kujukesi, et hing siiski nendesse pöörduda saaks. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Kokkuvõte
Teiseks, martsipanis leiduv mandlimass tekitab sageli allergiat. Martsipani kiituseks on selle kõrge küllastamata rasvhapete sisaldus. Viimaste allikaks on mandlites leiduvad õlid. Tänu mandlitele sisaldab martsipan ka märkimisväärselt kiudaineid. 3.1 Figuurmartsipan Figuurmartsipani nimetus reedab, et seda tarvitatakse kujude voolimiseks. Et kujukesed kokku ei langeks ja kaua tervena püsiksid, on selles martsipanis tavapärasest rohkem suhkrut. Kujukesi võib igaüks ka ise valmistada, oluline on vaid toorme käte vahel soojendamine nõutava temperatuurini. Viimasest annab märku tüki pinnale ilmnev mandliõli. Tööstuslikult toodetakse martsipankujusid spetsiaalsete vormidega. Kujukesed vormitakse valmis, kusjuures oluline on nende eraldamise lihtsus vormidest. Järgneb kujukeste kuivatamine tärklisekihis, lõplik puhastamine, värvimine ning värvide kinnistamine. Eestis on see traditsioon kauaaegne juba 17. sajandi algul valmistas
vaatab läände 40 km kaugusel asuva püha mäe Emeishani suunas.Seda alustas hiina munk Haitong 713. aastal.1996. aastast kuulub see koos Emeishaniga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Õnne ja tarkuse sümboli naerev Buddha on levinud Hiinas, Indias, Jaapanis ja Indoneesias. Tema suur ümar kõht sümboliseerib küllust ja lahkust, tema pikad kõrvalestad aga näitavad tarkust ning usutakse, et kui hõõruda tema kõhtu, siis tõmbab see ligi külluses õnne ja raha. Väikeseid naerva Buddha kujukesi leiab kõikjalt Kaug-Ida maadelt ja praegusel ajal on nad populaarsed ka Euroopas. Väga levinud on nefriidist Buddha, kuna nefriit on tuntud kui puhtuse ja rahu kivi. Nefriidile omistatakse ka võimet tuua rikkust ja pakkuda kaitset kurja eest. Seega peaks nefriidist naerva Buddha kuju suurendama tema võimeid talismanina. Buddhade ning teiste valgusolendite ja jumaluste kujud sobivad hästi energiseerima kodualtarit, kuna need kujud kiirgavad välja üksnes kõrgemat vibratsiooni ja erilisi
PILET 1 VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks, tuleb aru saada, et see loodi uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid (balsameerides ja mattes kindlatesse haudeehitistesse). Et surnu saaks ka hauatagsues elus nautida kõiki mugavusi, pandi hauda kaasa tarbe- ja luksusesemeid, teenrite kujukesi. Kõige enam hoolitseti selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Juba tema eluajal raiusid, vedasid, paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige väiksemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid,
templid, mis tavaliselt ehitati marmorist. Igas suuremas linnas oli mitu templit ja neid oli ka maakohtades. Üks kõige kuulsamaid on Periklese ajal ehitatud juma- lanna Athena tempel Parthenon. Paljusid arhitektuuriobjekte ehtisid skulptuurid, millest on juttu hiljem. Skulptuur Skulptuur – kuju, nendega kaunistati Kreekas templeid, turuplatse ja teisi avalikke kohti. Algul valmistasid hellenid savist ja pronksist väikseid kujukesi, kuid hiljem hakati kasutama marmorit. Skulptuurid olid üsna algelised, nendel oli jäik sirge asend, külgedele surutud käed ja otsevaade. Väga kuulus skulptor oli ateenlane Pheidias, kes kaunistas Parthenoni templit. Maalikunst Maalidega kaunistati Kreekas paljude hoonete seinu. Tänaseks on paljud teosed hävinud. Muistest ajast alates kaunistasid kreeklased savinõusid mitmesuguste maalingutega. Vaasidel kujutati nii müütide tegelasi kui ka
Kuid põldude niisutamine on isemoodi teadus, seda valesti tehes tekivad sootuks uued probleemid. Üks suuri niisutussüsteemide viga on see et, teada olevalt on niisutamiseks vett vaja ja siis tühjendatakse sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Lihavõttesaarel oli kunagi ammu väga palju elanike, kui nüüdseks on neid jäänud alles väga vähe. Saare asukas rajasid sinna külasid. Arvatavasti teab igaüks Lihavõttesaare kujukesi ja neid rajades hävitasid asukad saare elukeskkonna. Nimelt asi selles, et külad proovisid teistest olla paremad ja tahtsid koguaeg rajada uusi ja suuremaid kujusid. Selleks aga võeti maha puid ja kasutasid maad ning selle loodusvarasid ebaotstarbekalt. Seda nimetatakse ka Lihavõttesaare õppetunniks. Teised saavad sellest palju õppida. Kokkuvõtteks on maailmas palju ökoloogilisi probleeme. Igal riigil ei ole need
Imestusväärne oli see, kui lihtne see tegelikult on. Selleks on vaja lihtsalt koduseid materjale: värvilisi plastpudeleid, teeküünalt, teravaid kääre ja nuga, mõningaid helmeid ja naasklit. Pudelirooside valmistamine käib nii: eemalda pudelilt sildid, lõika lahti pudelilt ümar osa ja sakita see kääridega lillekujuliseks. Seejärel tuleb kroonlehtede otsad kuumutada küünlaga, et nad ei jääks teravatipulised. Ja plastikust kaunistus ongi valmis. Samuti saab teha ka muid erinevaid kujukesi, tuleb vaid oma fantaasial lennata lasta. Huvitavaid asju on veelgi, näiteks hakklihamasin, vana ahi, vanker või kapsatünn sinu aias lillepotina. Minule pakub väga huvi ehete valmistamine vanadest ehetest. Kindlasti leidub igaühe kodus mõni vana pärlitest kaelakee, mis on katki läinud. Taaskasutajad ei viska neid pärleid minema, vaid teavad, et nendest saab valmistada uusi ja veelgi ilusamaid ehteid. Nende valmistamisel saad sa olla loov ja
Tulid kasutusele paremad savinõud, mida oli kaunistatud lohukeste ja kammi meenutava hambulise templiga tehti väikesed täkked. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes arenenud. Kammkeraamika kultuuris maeti surnuid asula territooriumile või isegi elamu põranda alla. Lahkunuile pandi kaasa panuseid teiseks eluks. Vooliti luust ja ka merevaigust loomade ja inimeste kujukesi. Tegeleti küttimise, jahi ja korilusega. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. a. paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur. Savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuurile. Võeti kasutusele venet meenutavad kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvas hakkas tegelema loomakasvandusega. Peeti kitsi, sigu, veiseid, lambaid. Maaviljelusel oli suurem tähtsus võrreldes kammkeraamika kultuuriga
levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel * asulad paiknesid samuti veekogude läheduses * elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole * jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paranenud - tulekivist nooleotsad, moondekivimitest hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja maaviljelusega (oder, nisu, kaer), + kalastamine ja jaht * asulad paiknesid piirkondades, kus oli rohumaid ja hea muld * asulapaiku isel. õhuke kultuurkinht ja vähesed leiud * kalmistud
Samal ajal kreetalastega ehitasid ka nemad losse (Mükeene losse). Need olid ümbritsetud võimsate ringmüüridega, mis olid ehitatud nii suurtest kividest, et arvati, et see pole inimeste vaid kükloopide töö. Linnad Mükeene, Hagija jms, need kõik olid kükloopilised linnad. Linnad on hävitatud, aga alles on jäänud kuningate hauad, mille järgi on teada saadud, millise kunstiga seal tegeldi, haudadest on leitud metallesemeid, kujukesi jms. Veel on säilinud Mükeene lõvivärav, mis on väga märkimisväärne. See periood on jätnud jälje ka Kreeka kunstile, oli selle jaoks mõjuavaldav periood. Sealt on pärit metall. Vana-Kreeka kunst. Praegused kreeklased tulid Kreekasse põhja poolt, nende elulaad oli looduslähedane. Suur mõju nende kunstile ja kultuurile oli Kreeta-Mükeene kunstil. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Ühiskond kihistus, eraldus ülikkond. 8.-5
arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul.
pulgal asus ainuvalitseja vaarao ehk maapealne jumal. •Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. •Uskumus, et inimese hing elab peale surma edasi, on tugevalt mõjutanud tervet tolle aja kunsti. •Et hing saaks kehasse tagasi tulla, tuli see võimalikult hästi säilitada. Selleks balsameeriti surnuid- nendest tehti muumiad ja asetati selleks ehitatud haudehitistesse. •Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. •Kõige olulisem oli vaaraodele igavese elu kindlustamine. Arhitektuur • Kõige vanemad haudehitised olid kiviplaatidest moodustatud mastabad. • Hiljem hakati ehitama astmetena ülespoole tõusvaid astmikpüramiide. • Ülemisel pildil mastaba, alumisel astmikpüramiid. Püramiidid • Egiptuse tõelisteks ehituskunsti suurteosteks on püramiidid. • Nende kivimasside kõik neli külge olid väljastpoolt kaetud ühtlaste lihvitud kiviplaatidega.
Kammkeraamika kultuur Umbkaudu 4000. Aasta paiku ekr levis Eestis uus arhieoloogiline kultuur. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammerkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Mitmed leiud viitavad suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Luust, vahel ka merevaigust vooliti väikseid loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi, millest osa oli kasutatud ehetena. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna. Nöörkeraamika kultuur Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga
· kõnnib tasakaalupingil, · tuleb toime sulghüplemisega paigal ja edasi liikumisel, hüppab paigalt kaugust, · ronib varbseinal vahelduva sammuga, · viskab palli ja püüab paaris, · kükitab ilma toeta, · laps oskab kasutada löökpille: kõristei, kõlapulkasid, maracat, tamburiini Viieaastased lapsed · kasutab töövahendeid: pintselit, pliiatsit, käärie; · lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi . · paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid; · valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste tätmisel, · kõnnib kikivarvul ja pingil, · hüppab kohapeal, edasi liikudes ja üle madala nööri, · seisab ja hüppab ühel jalal; · põrgatab ja püüab palli; · kõnnib iseseisvalt trepist alla, · oskab sooritada muusika saatel tantsuliigutusi: rõhksamm, keerutus, hüplemine;
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230 m, 2 300 000 kiviplokki ? 2,5 t, mahutaks Oleviste kiriku). Ehitatud u. 2650 e. Kr
d) Elati umbes 15-30 liikmelistes kogukondades. e) vahetati sagedasti elukohti, kuna sõltuti loodusest. · Eesti iseloomustus neoliitikumi ajal a) asustus laienes ka sisemaale b) suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks c) tööriistad arenenumad d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi e) kõrge kunstitase f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted:
maaaladel. MAKSUD Maaharijad maksid maksu vastavalt viljasaagile ja koduloomade arvule. Kõik selle lugesid ametnikud kokku, nad lugesid loomad üle, vaatasid põldude suurust ja ses kõik pandi kirja. Kirjutajad panid kirja kui palju oli põllud vilja andnud. Seejärel maksid talumehed maksud, sageli tehti seda viljas. JUMALAD JA JUMALANNAD Kõik egiptlaste ametid olid ühel või teisel moel religiooniga seotud. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ning hoidsid kodus oma lemmik jumalate kujukesi. Mõned neist olid kohalikud mõned aga tuntud kogu maal. Enamik jumalate kujukesi olid seotud mingi loomaga kes sümboliseeris nende omadusi näiteks jõud ja kiirus. Sageli olid need jumalad inimesekehaga ja kindla looma peaga. Ptah Memphise loojajumal kujutatud muumiana. Hnum Jäärapeaga loojajumal kes seostus Niiluse üleujutusega. Ra Kullipeaga põikese jumal. Hathor Taevajumalanna kes vahel võttis lehma kuju. Bastet Kass jumalanna kes hiljem seostus kuuga.
kaugushüpet ja kõrgushüpet. Suudab hüpata lühikest maad ühel jalal. 3. Vahendite kasutamine. Mängib täiskasvanuga ja teiste lastega koos palli. Oskab palli visata ja püüda. Põrgatab palli maha ja püüab kinni. Mängib lihtsaid pallimänge. 4. Peenmotoorika. Kasutab edukalt mitmesuguseid töö- ja mänguvahendeid. Oskab haamriga väikeseid naelu taguda, joonistab pliiatsite ja rasvakriitidega, voolib plastiliinist lihtsaid kujukesi, oskab kääridega lõigata. [Viide: web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44192/nv4.pdf ] 5- aastane laps POISID - kaal 16kg 24kg (statistiline keskmine 20kg) - pikkus 101cm 120cm (statistiline keskmine 112cm) TÜDRUKUD - kaal 15kg 22kg (statistiline keskmine 18kg) - pikkus 100cm 120cm (statistiline keskmine 110cm) Viieaastane laps on meeldiv väike inimene, harmooniline, tasakaalukas, kindel iseendas ja teda ümbritsevas maailmas.
hellenistliku kunsti parematest kipsjäljenditest. Need on ostetud Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa muusemidest 1860. aastal. Kuna Ülikooli Muuseum on Eestis ainuke, mis eksponeerib antiikkunsti, siis eristub see selgelt teiste muuseumide hulgast. Muuseumis saab lisaks näha ka veel Pompeji stiilis ornamentaalseid seinamaalinguid, mis on ekspeditsiooni taustaks. Lisaks saab näha iidseid savilapmpe, münte, kiilkirjatahvleid, vaase ning kujukesi. Veidi alla 500 skulptuuri sisaldava kogu põhiosa moodustavad Euroopa muuseumides asuvate kreeka ja rooma antiikskulptuuri (7.s eKr-4.s.) originaalidelt võetud vormide järgi tehtud kipsvalandid. Muuseumi kogudes on üle 3000 museaali, 4000 aastane Egiptuse muumia, Sumeri kiilkirjatahvlid ja palju muud. Kasutatud kirjandus: * http://miksike.ee/ * http://turism.tartumaa.ee/marsuudid.php?mis=1 * "Tartu Ülikooli peahoone" Niina Raid; Trükikoda "Oktoober"; 1993
Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia Willendorfi Veenus. Keskmine eluiga lühike, laste suremus suur. # toteism kujutas mittekütitavaid loomi ( leopardid, ninasarvikud ja linnud, kelle liha ei söödud) Mänguteooria 18. Saj. inimeste mängulust. Võib märgata värviga mängimist
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kr...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
