Ajalugu: Esimene inimasustus Küprosel oli 10 000 aastat enne kristust. Esimesed asulad tekkisid sinna u. 8200 ekr. Esimene tsivilisiatsioon kes sinna jõudis oli Kreeka. Kreeklased saabusid saarele umbes 1600 aastat enne kristust. Maavärinad rikkusid algse infrastruktuuri ära ja kreeklaste sisssevool lakkas, need vähesed, kes sinna jäid, olid mööda küprost laiali pillutatud. Kreeklased hakkasid tagasi tulema aastatel 1100-1050 ekr. Küpros vallutati Assüüria poolt 709 ekr, seejärel Pärslaste poolt 545 ekr. Küproslased said Küprose enda kätte ülestõusuga. Lõpuks aastal 59 ekr. jäi see Rooma Impeeriumi alla. Aastal 395 vallutati Küpros Bütsantsi tsivilisatsiooni poolt. Küpros käis käest kätte kuni see jäi Briti kuningriigi valduseks aastal 1925. Iseseisvuse saavutas Küpros aastal 1960. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO
Küpros asetseb Vahemere idaosas (Türgist lõunas 80 km ja Süüriast läänepool 110 km) Pealinn Nikosia (kreeka keeles Lefkosia) Pindala 9251 km2 Rahvaarv ~784301 Keeled: kreeka, türgi, inglise Rahaühik: Küprose nael (kurss 1 CYP = 27,2 EEK) Usklikud: õigeusklikud (80%), sunniidid (19%) Oliver Tuus 1 1960. aastal saavutas Küpros iseseisvuse, vabanedes Inglise võimu alt Peale konflikti Türgiga, jaotati Küprose saar 1974. aastal kaheks (Küprose Vabariik ja Põhja-Küpros, mida tunnistab riigina vaid Türgi) Riiki juhib president Tassos Papadopoulos Küprose kreeklaste poolne osa sai Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on
Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks
Küpros Asukoht Küpros on saareriik Vahemere idaosas Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse Kliima on vahemereline mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). Küpros Pilt1 Lipp Pilt2 Vapp Pilt3 Rahvastik Rahvaarv 801 900 (2010) Rahvastiku tihedus 90 in/km2 Rahaühik euro (; EUR) Iseseisvus Suurbritanniast 16. augustil 1960 Riigikord presidentaalne vabariik President Dimítris Christófias 78% Küprose kreeklased 18% Küprose türklased 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat. Arengutaseme näitajad SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004)
Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreeta ja Egiptus tõi Küprosele külluse. Umbes 1600. aasta paiku e.Kr. teatas Egiptuse vaarao, et kaitseb oma võimsa armeega Küprost, lootes vastu tasuks saada metalli. Kuid olukord kujunes teiseks. Vasest valmistatud relvad ei olnud kuigi vastu pidavad, sest vask oli võrdlemisi pehme. Inimesed õppisid
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtluse osakond Moonika Mumm EP-2 KÜPROSE VABARIIGI MAKROÖKONOOMIKA Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2014 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Küprose Vabariik kuulub Euroopa Liidu hulka ning on saareriik Vahemere idaosas, kuid loodusgeograafiliselt kuulub Küpros Aasiasse. Majanduslikult pole riik kunagi väga silma paistnud. Riigi majanduslik olukord on huvitav ning sobib autori arvates uurimiseks. Küprose Vabariigi makroökonoomika uurimuse eesmärgiks on saada teada huvitavaid fakte antud riigi kohta ning vaadelda erinevaid aastaid selle riigi majanduses. Samuti vaatleb töö autor riigi majanduslikku prognoosi lähitulevikuks. Uurimustööst ootab
LÄHIS-IDA Koostajad: G., K., K. • Lähis-Ida Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. • Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). • Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna
.........................................................lk 12-14 Varia......................................................................................................................................lk 15-17 Küprosest veel midagi...........................................................................................................lk 18 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................lk 19 Küprosest Küpros on Vahemere pärl.Päikeses unelevad liivarannad ja erksinine meri vahelduvad suursuguste metsaste mägedega, tsitruseliste aiad ja banaanikasvandused vahelduvad oliivisalude ja viinamarjaväljadega. Pole juhus, et just siin sündis kõigi armunute kaitsja, ilu- ja armastuse jumalanna Aphrodite. Jumalad ise kinkisid meile Küprose selle lõhnava liivatee ja pujuga, uniste küladega kaljujärsakutel ja kirikutega mäenõlvadel.
Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liit on 1. jaanuarist 2007a. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004.
Euroopa Liit ? Euroopa Liidu keeled Euroopa liiduga liitunud riigid Euroopa Liidu ühisraha Institutsioon, poliitiline süsteem Kodaniku Euroopa Eesti liitumise põhjused Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus. Liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti , Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali,
Tutvustan oma töös Küprose veinide sortimenti 2 erinevates piirkondades. Toon näiteid Küprose veinide kasutamisest kulinaarsel eesmärgil. Küproses on veiniaedu 18 000 hektarit. Tavapärane veinitoodang 710 000 hektoliitrit. Küproses juuakse veini 12 liitrit inimese kohta aastas. Muust maailmast suhteliselt eraldatud Küpros on ainsa Euroopa riigina senini täiesti vaba Phylloxera nuhtlusest. Maavaldused on äärmiselt killustatud, 18 000 hektari ringis viinapuuaedu jaguneb ligi 22000 omaniku vahel. Küpros ekspordib suurema osa oma toodangust, mis on peamiselt mõistliku kvaliteediga kanged veinid, eriti odavat Küprose serrit, ehkki saare parim saadus on vana hea siirupine Commandaria.Oma töös nimetan firmad,kes tootavad Küprose veine. AJALUGU
Itaalia on ainuke riik maailmas, mille sees asub kaks väikeriiki: Vatikan ja San Marino. Itaalia oli Euroopa esimene riik, kus sai võimule diktaator. Kasahstan - Maailma suurim järv Kaspia meri asub Kasahstani piiril. Kasahstan on suuruselt maailma üheksas riik. Kreeka Kreekas on kombeks kutsuda võõras inimene tantsima, et teda tundma õppida. Kreekas peeti esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud 1896. aastal. Küpros Küprosel pole ei metrood ega rongiliiklust. Saar, kus Küpros asub on tegelikult jagunenud kaheks: lõuna pool on Küpros ja põhja pool Türgi poolt okupeeritud ala Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Leedu Leedu kõige populaarsem ala on korvpall ja nii mitmedki leedukad on pääsenud Ameerika korvpalliliigasse NBA-sse, mida peetakse maailma tugevaimaks liigaks. 1989. aastal avastasid prantsuse teadlased, et Euroopa keskpunkt asub Leedus, 26km Vilniusest läänes. Liechtenstein Liechtensteinis asub kõigest üks looduslik järv
Rahvusvahelised ettevõtted 1. Defineeri mõiste: Mikroökonoomika- majandusharu, mis uurib üksikute ja etevõtete majanduslikku käitumist Makroökonoomika- majandusharu, mis analüüsib majandussuhteid riigi tasandil Kapital- väärtus, mis loob uusi väärtusi Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang Embargod- teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Globaliseerumine- maailmastumine 2. Mis on globaliseerumise eeldusteks? Koloniaalsüsteemi lagunemine Majanduskoostöö Uued side- ja infotehnoloogiad Transpordi areng Spetsialiseerumine Riigi kohanemisvõime Veo- ja sidekulude odavnemine 3. Mis on globaliseerumise iseloomulikud jooned? Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid ...
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
Ahvenamaa, Svalbard, Jersey, Gilbraltar, Kosovo, Ungari, Eesti, Türgi, Taani. Ahvenamaa, Gilbraltar, Ungari, Eesti, Taani 6. Millised Euroopa riigid on Briti krooni sõltkonnas? Man, Jersey, Guernsey 7. Nimeta vähemalt kolm tunnustamata Euroopa riiki. Abhaasia, Kosovo, Lõuna-Oseetia, Mägi-Karabahh, Põhja-Küpros ja Transnistria 8. Millised riigid liitusid Euroopa Liiduga aastal 2004? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 9. Millised Euroopa Liidu riigid ei kuulu rahaliitu? Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12
» (säästa vett!). Talvised sademed kogutakse mägedes suurte tammide taha ja sellest peab jätkuma kuni järgmise talveni. Kui on aga olnud vihmavaene, küproslaste endi mõistes halb talv, võib juhtuda ka nii, et suvel antakse majapidamistele vett vaid ülepäeviti (hotellid on küll alati veega varustatud). Saarlased loodavad, et valmiv merevee magestamise tehas leevendab suvekuude veemure. Küprose saare keskosas asuvad Troodose mäed on talvel kaetud lumega, mistõttu Küpros on üks väheseid paiku maailmas, kus saab tund aega pärast mägedes suusatamist merre ujuma minna. Mullad Küprose mullad on väga toitaine vaesed, kuna muldades on vähe niiskust. Samas uhub merevesi mdalamates piirkondades maaala üle, niiet see ala ei kõlba ka kuhugi, kuna mullad on ülesoolatud. Maparandustöödega on samuti jama. Iseenesest vajavad põllud niisutamist, kuna kliima on kuiv ja kuum. Aga samas ei jätku vett, et seda põldudele kulutada.
keelde. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2010. a algul 501, 1 miljonit ja 2009. a algul 499, 7 miljonit. 1973. a toimus EL põhjasuunaline laienemine. Liitusid Iirimaa, Suurbritannia ning Taani. 1981. a liitus Kreeka. 1986. a liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. a laienes EL endise Saksa DV aladele. 1995. a liitusid Austria, Soome ja Rootsi. Eesti liitus EL-ga 2004. a. Samal aastal liitusid veel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Kõige viimati lisandusid Rumeenia ja Bulgaaria 2007. a. Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaan 1999 üheteistkümnes EL-i liikmesriigis. Alates 1.jaan 2002 on käibel euro ka sularahana. Eestis võeti euro kasutusele 1. jaan 2011. a. EL institutsioonid: Euroopa Parlament- EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb riikide rahvaste esindajatest. Praegu on europarlamendil 736 liiget. Parlamendi asukoht on Strasbourg'is.
Küprose sotsiaalpoliitika Kristiine Kõiv ja Gaisa Raig Üldandmed: Küpros on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodugeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ning selle pindala on 5364 km2. Pealinnaks on Nikosia ning riigikeelteks on kreeka ja türgi. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt. 2009 aasta hinnanguga on rahvaarvuks 801700. Küprose kliima on vahemereline- mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael
propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on veel kuus riiki. Roheline Võti Eestis : · Tallinnas: Reval Hotel Olümpia Reval Hotel Central Reval Park Hotel Sokos Hotell Viru Nordic Hotel Forum Hotell Susi Domina Inn City Domina Inn Ilmarine Tähetorni hotell · Harjumaal: Laulasmaa Resor · Pärnus: Ammende Villa Koidulapark Hotell Tervise Paradiis Sanatoorium Tervis · Lõuna-Eestis: Haanjamehe Talu Kubija Hotell-loodusspa Waide motell Pühajärve Puhkekeskus
Maastrichti lepingu alusel ümber Euroopa Liiduks EESMÄRGID ● Rahu ja julgeoleku tagamine ● Poliitilise stabiilsuse tagamine ● Kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumine LIIKMED ● Asutajaliikmed: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ● 1973: Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik ● 1981: Kreeka ● 1986: Hispaania, Portugal ● 1995: Austria, Rootsi, Soome ● 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ● 2007: Bulgaaria, Rumeenia ● 2013: Horvaatia AMETLIKUD KEELED ● 24 ametlikku keelt ● Kõigil ELi kodanikel on õigus lugeda ELi dokumente oma emakeeles ● Liikmesriikide vahel peetavatel kõrgetasemelistel kohtumistel saavad osalejad kõnet pidades kasutada oma emakeelt SÜMBOLID ● Euroopa lipp: 12 tähte sümboliseerivad Euroopa
ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtme eesmärgiks Eestis on: Propageerida säästva majandamise põhimõtteid turismisektoris Suurenda Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet Pakkuda külastajatele kvaliteetset majutusteenust Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte: kujundama ettevõtte keskkonnapoliitika seadma keskkonnamõjude parendamiseks eesmärgid ja sellest lähtuvalt koostama tegevuskava
Aatomienergiaühendus(EURATOM) (Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa, Prantsusmaa) 3.Maastrichti leping 1993 ja sai nimeks Euroopa Liit *Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. *Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. (27) Euroopa Liidu institutsioonid: · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkommitee · Regioonide Kommitee · Euroopa Ombudsman Euroopa Parlament
Leht1 Rootsi Soome Taani Iirimaa Suurbritannia Holland Belgia Prantsusmaa Saksamaa Luksemburg Portugal Hispaania Austria Itaalia Kreeka Leedu Poola Tsehhi Slovakkia Ungari Sloveenia Malta Küpros Eesti Läti Lehekülg 1
Mere nimi. Vahemere nimi tuleneb mere asendist. Nimelt Vahemeri asub Euraasia ja Aafrika vahel. Sisemeri. Vahemeri on sisemeri, mida eraldab Gibraltari väin Atlandi ookeanist. Vahemeri on Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu ühenduses Musta merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. Pürenee poolsaar. Suurus. Vahemeri on üks suurimaid meresid. Vahemere pindala on 2 505 000 km², samas näiteks Punase mere pindala on 450 000 km² . Sügavus. Vahemere keskmine sügavus on 1438m. Kuid sügavaim on Helleni süvik,mille sügavus ulatub kuni 5121m
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksemburg Läti Malta Portugal
NATO-sse kuuluvad riigid EL-i kuuluvad riigid Albaania Austria Ameerika Ühendriigid Belgia Belgia Bulgaaria Bulgaaria Eesti Eesti Hispaania Hispaania Holland Holland Iirimaa Horvaatia Itaalia Island Kreeka Itaalia Küpros Kanada Leedu Kreeka Luksemburg Leedu Läti Luksemburg Malta Läti Poola Norra Portugal Poola Prantsusmaa Portugal Rootsi Prantsusmaa Rumeenia Rumeenia Saksamaa Saksamaa Slovakkia Slovakkia Sloveenia Sloveenia Soome Suurbritannia Suurbritannia
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MÜÜJA Claudia Oks M-13 EUROOPA LIIT Pärnu 2014 Liitumine: Belgia (Brüssel) Itaalia (Rooma) Luksemburg (Luxembourg) Holland (Amsterdam) Prantsusmaa (Pariis) Saksa Föderatiivne Vabariik (Berliin) Taani (Kopenhaagen) Iirimaa (Dublin) Ühendkuningriigid (London) Kreeka (Ateena) Hispaania (Madriid) Portugal (Lissabon) Austria (Viin) Soome (Helsingi) Rootsi (Stockholm) Eesti (Tallinn) Läti (Riia) Leedu (Vilnius) Poola (Varssavi) Tšehhi (Praha) Slovakkia (Bratislava) Ungari (Budapest) Sloveenia (Ljubljana) Malta (Valletta) Küpros (Nikosia) Rumeenia (Bukarest) Bulgaaria (Sofia) Horvaatia (Zagreb)
lisapädevused nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus Teine sammas võimaldab koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika Euroopa laienemine Enne 2000. aastat Pärast 2000. aastat 1973 Taani, 2004 Eesti, Läti, Leedu, Suurbritannia ja Iirimaa Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta 1981 Kreeka ja Küpros 1986 Portugal ja 2007 Rumeenia ja Hispaania Bulgaaria 1990 laienes EMÜ Euroopa Liidu Saksa DV aladele kanditaatriikideks on Türgi, 1995 Austria, Soome ja Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro Rootsi EURO Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusule 1. jaanuaril pankades ja ettevõtetes 1. jaanuar 2002 tuli euro ringlusesse ka sularahana, mida
allkirjastasid Rooma lepingu 6 Euroopa riiki: Esimene laienemisperiood Suurbritannia, Iirimaa ja Taani (koos Gröönimaaga). (1973); Kreeka (1981); (1973- 1986) Hispaania ja Portugal (1986); Teine laienemisperiood Saksa (DV) (1990); Austria,Soome ja Rootsi (1995); 2004.a. Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Rumeenia ja Bulgaaria (2007); Horvaatia (2013) EL kandidaatriikid Türgi, Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia ; Läbirääkimised käivad ka Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kosovos. Vabakaubanduslepingu alad Ukraina, Gruusia (Georgia) ja Moldova (2014) Euroopa Liidu piires on liikmesriikidel õigus /võimalus vabalt liikuda kodanikel (tööle, õppima,...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK EUROOPA LIID LIIKMESRIIGID KOOS PEALINNADEGA LIITUMISAASTA JÄRGI Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 Asutajaliikmed: Belgia - Brüssel ·Prantsusmaa - Pariis · Saksamaa - Berliin ·Itaalia - Rooma ·Luksemburg - Luksemburg ·Madalmaad - Amsterdam 1973: ·Taani - Kopenhaagen · Iirimaa - Dubliin ·Ühendkuningriik - London 1981: ·Kreeka - Ateena 1986: ·Portugal - Lissabon · Hispaania - Madrid 1995: ·Austria - Viin ·Soome - Helsingi · Rootsi - Stockholm 2004: ·Küpros - Nikosia ·Tsehhi Vabariik - Praha ·Eesti - Tallinn ·Ungari - Budapest · Läti - Riia ·Leedu - Vilnius ·Malta - Valletta ·Poola - Varssavi ·Slovakkia - Bratislava ·Sloveenia - Ljubljana 2007: ·Bulgaaria - Sofia ·Rumeenia - Bukarest Kasutatud allikad http://europa.eu/about-eu/member-countries/index_et.htm
EL-i liikmesriigid Prantsusmaa - Pariis (1952) Saksamaa - Berliin (1952) Luksemburg - Luxembourg(1952) Madalmaad - Amsterdam(1952) Itaalia - Rooma(1952) Belgia - Brüssel (1952) Ühendkuningriik - London (1973) Iirima - Dublin (1973) Taani - Kopenhaagen (1973) Kreeka - Ateena (1981) Portugal - Lissabon (1986) Hispaania - Madrid(1986) Austria - Viin (1995) Soome - Helsinki(1995) Rootsi - Stockholm (1995) Küpros - Nikosia (2004) Tsehhi Vabariik - Praha(2004) Eesti - Tallinn (2004) Ungari - Budapest(2004) Läti - Riia(2004) Leedu - Vilnius(2004) Malta - Valletta(2004) Poola - Varssavi(2004) Slovakkia - Bratislava (2004) Sloveenia - Ljubljana (2004) Rumeenia - Bukarest (2007) Bulgaaria - Sofia(2007)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir EUROOPA LIIDU RIIGID KOOS PEALINNADE JA LIITUMIS AASTAGA Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Euroopa Liidu riigid koos pealinnadega, liitumise järjekorras. 1952 Belgia-Brüssel Prantsusmaa-Pariis Saksamaa-Berliin Itaalia-Rooma Luksemburg-Lukembourg Madalmaad-Amsterdam 1973 Taani-Kopenhaagen Iirimaa-Dublin Suurbritannia-London 1981 Kreeka-Ateena 1986 Hispaania-Madrid Portugal-Lissabon 1995 Austria-Viin Soome-Helsingi Rootsi-Stockholm 2004 Küpros-Nikosia Tsehhi Vabariik-Praha Eesti-Tallinn Ungari-Budapest Läti-Riia Leedu-Varssavi Malta-Valletta Poola-Vilnius Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana 2007 Bulgaaria-Sofia Rumeenia-Bukarest http://europa.eu/about-eu/countries/index_et.htm
Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga Mailis Linde 12D 2014 NATO ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● 04. aprill 1949 ● Sõjalis-poliitiline riikide ühendus ● Liikmesriikide julgeoleku tagamine ● Ühe liikmesriigi vastast rünnakut võetakse kui kallaletungi tervele ühendusele Euroopa Liit ● Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus ● 1951. aastal Söe- ja Terasühendus ● Maastrichti leping 1992. aastal Eeldused ühinemiseks ● Demokraatia ja turumajandus ● Kommunistlikust minevikust lahtiütlemine ● Majanduskasv ● Integreerumine Läänega NATO ● 1999 Poola, Tšehhi, Ungari ● 2004 Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Euroopa Liit ● 1995 Soome, R...
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
25 Belgia + + + + 17 Bosnia ja - - - - Hertsegoviina 13 Bulgaaria + + - - 34 Eesti + + + - 2 Hispaania + + + + 26 Holland + + + + 18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - - 24 Luksemburg + + + + 35 Läti + + + - 14 Makedoonia - - - - 9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco - - - - 11 Montenegro - - - - 30 Norra - + + - 37 Poola + + + - 1 Portugal + + + +
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit)
10. Kreeka Ateena - 1981 11. Hispaania Madrid - 1986 12. Portugal Lissabon - 1986 13. Austria Viin - 1995 14. Rootsi Stockholm - 1995 15. Soome Helsingi - 1995 Järgmised 10 riiki : 16. Poola Varssavi - 2004 17. Slovakkia Bratislava - 2004 18. Tsehhi Praha - 2004 19. Ungari Budapest - 2004 20. Eesti Tallinn - 2004 21. Läti Riia - 2004 22. Leedu Vilnius - 2004 23. Sloveenia Ljubljana - 2004 24. Küpros Nokosia - 2004 25. Malta - Valletta - 2004 Viimased 2 kandidaati : 26. Bulgaaria Sofia - 2007 27. Rumeenia Bukarest - 2007
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
Euroopa Liidu riigi lipud Daniil Pisartsik 4.B klass Belgia 1. jaanuar 1958 Saksamaa 1. jaanuar 1958 3. oktoober 1990 Prantsusmaa 1. jaanuar 1958 Itaalia 1. jaanuar 1958 Luksemburg 1. jaanuar 1958 Holland 1. jaanuar 1958 Taani 1. jaanuar 1973 Iirimaa 1. jaanuar 1958 Suurbritannia 1. jaanuar 1958 Kreeka 1. jaanuar 1981 Portugal 1. jaanuar 1986 Hispaania 1. jaanuar 1986 Soome 1. jaanuar 1995 Austria 1. jaanuar 1995 Rootsi 1. jaanuar 1995 Eesti 1. mai 2004 Läti 1. mai 2004 Leedu 1. mai 2004 Malta 1. mai 2004 Poola 1. mai 2004 Slovakkia 1. mai 2004 Sloveenia 1. mai 2004 Tsehhi 1. mai 2004 Ungari 1. mai 2004 Küpros 1. mai 2004 Bulgaaria 1. jaanuar 2007 Rumeenia 1. jaanuar 2007 Horvaatia 1. juuli 2013
maa, SLV, It.) 09.5 EUROOPA PÄEV 1951.a leping allkirjastati (EL ALGUS) 1952.a leping jõustus 1957.a EMÜ (Ühisturg) ja E Aatomienergiaühendus 1973.a SB, It, Iirimaa, Taani liitusid 1979.a eküü ühisraha (ecu) 1981.a Kreeka liitus 1985.a Gröönimaa astus välja 1986.a Hisp., Port. liitusid 1990.a Ida-Saksamaa liitus 1992.a Maastrichti leping (01.11.93) EMÜ -> EL 1995.a Soome, Rootsi, Austria liitusid 01.1.2002.a ühisraha EURO' 01.5.2004.a Baltimaad, Poola, Tsehhi, Slov., Ungari, Malta, Küpros liitusid 2007.a Rumeenia, Bulgaaria liitusid kandidaatriigid: Türgi, Island, Horvaatia, Montenegro, Makedoonia institutsioon on maj. ühiskondlik organisatsioon. EL on Euroopa riike hõlmav maj. pol. ühendus.
Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liidu sümboolika Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia ,,Ood rõõmule" Euroopa päev: 9. mai Lipp: sinisel taustal 12 tähte ringis ühtsus ja täiuslikkus Moto: ühinenud mitmekesisus Euro Sularahana kasutusel 2002. Aastast
Euroopa riigid Jaanika Priimägi Kernu Põhikool 9.klass Euroopa riikide jaotus ELi liikmesriigid; ELi liikmestaatust taotlenud riigid; Muudetud riigid. ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova,
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40. Slovakkia - Bratislava 41. Ungari - Budapest 42. Rumeenia - Bukarest 43. Moldova ...
Euroopa Liit See sai rajatud Euroopa mandril 1950ndatel aastatel sõja puhkemise vältimiseks. Prantsuse välisministril Robert Schumannil tekkis 9. mail 1950 aastal luua Euroopa riikide ühendus. 1952 aastal luuakse Euroopa söe ja teras ühendus, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg. 1957 aastal loodi Euroopa majandusühendus. Kaotati tollipiirangud ning kaubakvoodid. Võimalikuks sai inimeste, teenuste ja kaupade vaba liikumine. 1973 aastal liituvad Euroopa Liiduga Inglismaa, Iirimaa ja Taani 1981 aastal liitub Kreeka 1986 aastal liituvad Hispaania ja Portugal 1995 aastal liituvad Austria, Soome ja Rootsi 2004 aastal liituvad Eesti, Läti, Leedu, Poole Tshehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros 2007 aastal liituvad Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liidu 5 võimuorganit: Ülemkogu Parlament (seadusandliku võimu kandja) Ministrite nõukogu Komisjon (täidesaatva võimu kandja) Ko...
Euroopa naabrid Sander Osmanite riik Euroopa suurim naaber Osmanite riik ehk Türgi Osmanite riigi moodustas Türgi hõim 1453 vallutasid nad Bütsantsi pealinna Konstaninoopoli. Eriti edukad olid Türklased 16.sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde Kristlased ei tohtind elada islami pühakodade mošeede läheduses Sõjad Ruroopas Osmanite sõjaline edu sundis Euroopas riike koostööle Türgi sõdade eesotsas seisid Veneetsia, sest sealsed ...
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...