Kuningas Oidipus Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu ka...
Sisu kokkuvõte „Kuningas Oidipus“ Kord valitses Teeba linna kuningas Laios. Linnal lasus aga suur häda. Teeba linnapiiril hoidis kõiki hirmu all kõveraküüneline Sphynx. Sphynx tappis kõik möödujad, kes ei osanud vastata tema mõistatusele õigesti vastata. Kuningas Laios otsustas koos kaaskonnaga minna küssima Delfist jumal Apollonilt nõu, kuidas koletise hirmu alt pääseda. Kuid sel reisil leidis ta oma lõpu sattudes kokku röövlikambaga, kes ta mõrvasid. Teeba linn oli meeleheites, kuni saabus noor kangelane nimega Oidipus (Jämejalg). Oidipus oli pärit Korintosest ning olevat sealse kuninga ja kuninganna järeltulija. Oidipus astus Sphynxile vastu ning too esitas talle mõistatuse: kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõuna ajal kahel ning õhtul kolmel jalal? Oidipus andis vastuseks: inimene. Õiget vastust kuuldes tuli koletisel kuristikupõhja viskuda. Tänutäheks linna vabastamise ee...
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras ...
Reformatsioon Inglismaal Tanel Karro ja Robin Valting 10c Audentese Spordigümnaasium Reformatsiooni mõiste Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine, mis algas 16. sajandil. Reformatsiooni tulemusena eraldusid katoliikliklust kirikust protestantlikud harud. Luterlikud, Kalvinistid ja Anglikaani kirik Henry VII Henry VII (1485-1509) Mille pärast oli meeldejääv? Mida tähtsat saavutas Inglismaa jaoks Henry VIII Henry VIII (1491-1547) Edasi käik isa jälgedes Abielud ja usupoliitika Lahkumine katolikust kirikust 1534. a kuulutati kunigas kiriku peaks
Hollandi Vabariik,Prantuse Kuningriik, Roosti kuningriik, Inglismaa kuningriik, Taani-Norra (1625–1629) VS Saksa- Rooma riik, Kuninglik Ungari, Hispaania, Taani-Norra (1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632 • Üks tütar: Christina I • Kolmekümneaastase sõja juht • Asetas Tartu Ülikooli aastal 1632 • Tõstis Rootsi Kuningriiki tippkohale Euroopas 16. saj. ajal Allikad • http:// entsyklopeedia.ee/artikkel/kolmek%C3%BCmnea astane_s%C3%B5da1 • http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf • http:// www.sverigeturism.se/smorgasbord/smorgasbord/soc iety/history/gustav-ii-adolf.html • http:// www.miksike
kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
Vahemere kaubandust ristisõdijad- rikkused, pääs paradiisi 1. ristisõja tulemused: *Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond, Antiookia vürstiriik. *3 rüütliordut: Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni ehk Saksa ordu (tegevusteks palvetamine ja sõdimine) 3. ristisõja tulemused: *Osalevad nii Saksa-Rooma keiser, Prantsuse kunigas kui ka Inglise kuningas. *Jeruusalemma ei vallutata *Richard I Lõvisüda jääb üksi võitlema 4. ristisõja tulemused: *EI jõuta pühale maale, Konstantinoopoli vallutamine *Bütsantsi vallutamine Ristisõdade üldised tagajärjed: *Lääne-Euroopale ebaõnnestumine *Islamimaailma tihedam liitumine *Süvenes vaen Bütsantsi, katoliiiklaste ja moslemite vahel *Ristisõjad Läänemere äärele olid edukad, Vahemere ääres ei olnud edukad *Kultuurikontaktid, kaubanduse elavnemine
Jõuavad talu juurde, kus pererahavas neid enda juurde tütardele kosja kutsub, kuid vennad ütlesid et nemad ei taha. Isa sai nagu natukene pahaseks selle peale ja teise venna soovil kutsus ta tütred välja. Kuid noorem poeg ütles kindlalt, et nemad kosja ei taha. Nad kõndisid päevi edasi kuni vastu tuli järv, vanema venna arust oli see sobiv koht liisu heitmiseks. Valiti välja kolm enam-vähem sama suurusega kivi ja kelle kivi kõige kaugemale lendab, pidi saama uus kunigas. Vanim vend viskas esimesena, tema kivi kukkus jäeve. Keskmise venna kivi lendas vee ja maa piiri peale. Noorim vend viskas viimasena ja tema kivi lendas kaugele teisele poole järve. Nad läksid vaatama, kelle kivi kõige kaugemale lendas. Oli selgesti näha, et Kalevipoja kivi oli kõige kaugemale maandunud ja temast saigi uus kuningas. Kalevipoeg jäi pärast vendade lahkumist üks kivi kõrvale mõttesse.
Piibli Moosese 1.raamatu lugemisel tähelepanu: · Aabram-Terahi poeg, (Lott oli tema vennapoeg), jumal teeb ta paljude rahvaste isaks(lk 14), käis egiptuses oma naisega kelle vaarao oma naisejs võttis, päästis Loti , samuti ka kogu varanduse tõi tagasi,(hiljem muudab lepingut jumalaga ja saab nimeks Aabraham) sai saja aastaselt Saaraga (oma naisega) lapse, poja kelle nimeks tuli panna Iisak, elas 175 aastat · Aadam-elas 930aastat · Eeva-Aadami naine · Iisak-Aabrahami poeg, 60aastaselt sai kaksikud:Eesav ja Jaakob, elas 180 aastat · Noa-Lemeki poeg (adami järeltulija) , tal oli 3 poega, Noa laev, 40päeva+ööd sadu · Kain-oli eeva poeg, põllumees · Aabel-oli eeva poeg , pudulojuste karjane · Soodom-kunigas oli Bera, ülejäänud põgenesid mäestikku aga selle maa ja gomorra kuningad põgnedes langesid maapigi aukudesse, jumal laskis selle linna ja tema ümbruskonna hävitada, sest sea...
restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine valgustus- vaimse liikumise periood, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja eluliste nähtuste seletamine. valgustatud absoltism-monarhi ainuvõim mis nõudis valgustuslike reformide läbiviimist heaolu saavutamist ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsu...
aastal piirasid orduväed Tallinna. Saabus Baldwin Aulnesur-Sambre’i kloostrist kes suutis mõjutada orduvendi Toompea linnust üle andma. 1233. rünnati paavsti vasalle, kes kõik tapeti Tallinna Toomkirikus. Feodaalriikide teke vallutatud aladel 1236. aastal sai Mõõgavendade ordu Salue lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel
varanduste omandamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva kuningavõimu tugevdamiseks. 4. Inglismaa James I Soti kuningas, tal oli raske mõista inglasi ja Inglismaa õiguskorda. Talle oli eeskujuks absolutism ning parlamendi õigused olid talle vastuvõetamatud. Charles I kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta saatis parlamendi laiali, mis oli aga elanikele vastuvõetamatu. Charles I'le oli terve aja parlamendiga kokkupõrked. Kunigas hukati 30. Jaanuaril 1649. Oliver Cromwell ja vabariik (1649- 1653) parlamendi asemel loodi täidesaatva võimuorganiks Riiginõukogu. Lihtrahva nõudmisi ei rahuldatud. Charles II parlament tuli uuesti kokku. James II katoliiklane, usuline lahknevus, mille tõttu moodustati 2 parteid:James II (toorid/ konservatiivid); Jamesi vanema tütar ja ta mees Oranje Willem (viigid /liberaalid) Oranje Willem /William III viigid ja toorid olid Jamesi vastu ning William kutsuti troonile, ta
kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohale. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. Talupoegade jaoks seadis Rootsi sisse rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686.aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 1632.a avati kunigas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Peale Vene-Rootsi sõda viidi ülikool 1656.a. Tallinnasse. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1960.a. Rootsi aeg Eestis, ehkki lühikene, tõi oma reformidega kergendusi talurahva ellu. Pikema rahuaja järel, Rootsi aja lõpuks, saavutas maarahvas rahuldava jõukuse.
5. 1054a. Puhkes patriarhi ja paavsti vahel tüli,mida nim. suureks kirikulõheks. Tagajärg: ristiusk jagunes ristiusk roomakatolikuks kirikuks(läänes) ja kreekakatolikuks e. Õigeusu kirikuks(idas) 6. 3 saj jõudsid frangid Galliasse(praegune prantsusmaa), 5 saj lõpul , kui võimul oli Merovingide dünastiast Cglodovech, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Chlodovech v6tis vastu ristiusu. see lõi aluse koostööks kõrgemate vaimulikega. vaimulikud nägid kunigas jõudu ja toetusid tema peale tihti aga frangid said hea ettekääne alustada sõda naaberhõimude vastu 7. Karl Martelli valitsemisaega võib nimetada murranguliseks, sest ta viis läbi sõjaväereformi. Ratsamehe ylalpidamine oli kulukas, siis algas maavalduste annetamine, mille tulemuseks tekis feodaalkord... 8. karolinfis seadsid endale kultuurivallas eeskujuks antiikaega, kuid tegemist polnud taassünniga. taheti luua vaimuelu arengus senisest
1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse saarlased piirasid selle eestlaste tähtis võit, andis lootust 1221.a Saarlaste pealetung Tallinna piiramine 14.päeva Taanlased ehitasid Saaremaale linnust, kunigas lahkus pommitasid saarlased abiväega linnust ja said lõpuks selle endale. Eestlaste pealetung- vaenlaste välja viimine Varbola linnus, Viljandi linnus, Ümera rüüstamine- kaotus, Viljandi all anti alla Koostöö venelastega abivägi, Tallinna piiramine prooviti 1224.a Tartu kaitsmine sakslaste vallutamiskatsed olid luhtunud tormijooksuga õnnestus vallutada 1227.a Lõppvaatus Saaremaal sakslased läksid üle mere Muhu linnuse alla
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad
või uudis. ´´Schmidt märgib, et meile pakutavad pildid näivad ehtsad ja meil on raske põgeneda illusiooni eest, et need ei valeta. ´´ Pilte on võimalik esitada erinevalt. Kõige kuulsam pilt, mida on kajastatud nii meediaõpikus kui ka erinevatel interneti lehekülgedel on selline kuidas sõdur aitab sõjaohvrit. Erinevates riikides kajastatakse pilti erinevalt ning eri rahvused teavad uudist erinevat moodi. Inimsesl tekib tunne, et oma silm on kunigas ning usub oma riigi meediat. 4. Põhiidee Artikkel kajastab seda, kuidas tegelikult meedia meid mõjutab ning kuidas meedia üldiselt toimib. Me tahame uskuda, et see, mida meile näidatakse on tõsi, kuid meedia suudab ka manipuleerida ning raske on kontrollida õigeid fakte. Artikkleid tuleb lugema kriitilise pilguga, sest loetust kujuneb inimese arusaam asjadest.
Arvamustöö Kui Prantsusmaa aevastab siis Euroopa nutab? On see tõsi või ei? Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789. aastal muutus aina kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorra vastu veriseks revolutsiooniks mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Kõik sa alguse rahva rahulolematusest kunigas Louis XVI vastu. Pikaajalised sõjad ja priiskav eluviis nõudis kulutusi ning nende täitmiseks tõsteti aina makse. See ajas rahva marru. Näiteks privileegitud seisused ei pidanud üldse makse maksma, nende käes oli kõik tähtsamad ametid ning neil oli ligi 1/3 maavaldustest. 1789. aasta 17. juunil liikus rahvas oma olukorra parandamise suunas, asutades Asutava Kogu mille eesmärgiks oli saada lahti liigsetst maksudest ja teistest privileegidest. Siiski
Vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli. Õpetati isegi varastama.. *Kreeka : hariduse eesärgiks oli noore inimese arendamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt. 7-14 panid erakooli. Igal poisil oli oma ori. Koolis oli karm kord. 30a said kodaniku õiguse. *Rooma : esiplaanil retoorika. Koolid olid tasulised. Mingi kooli 7a, õpetati kirjutamist, lugemist, arvutamist. 12. Aleksander Suur Sündis Makedoonias, sel ajal kui riik oli tipus. Ema Olympias, isa kunigas Philipos. Ta sai endale mehe tiitli, kui ta oskas relva kasutada ja lahingus tappis mehe. 16a sai ta asevaltisejaks. 20a troonile 21eluaastal maabus ta Aasias, algasid lahingud Pärsiaga. Võideti Pärsia üle. Suur impeerium tekkis kiiresti ja sama kiiresti lagunes ka. Tema õpetajaks oli Aristoteles
1.Tume ajajärk 1100-800 a ekr Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele taselmele,elanikkonna arvukus oli vähenenud,kiri ununenud.Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa . Mõneaja pärast tungis Kreekasse kuningas Xerxese hiigelvägi.Sõja lõpustõrjuti pärslased Kreekast ja egeuse mere piirkonnast välja. 3.´Makedoonia tõus Kunigas Philippos II tugevdas oma ümberkorraldustega Makedoonia riiki ja armeed ning hakkas sekkuma Kreeka riikide omavahelistesse suhtesse 4.Iseloomusta Kreeka tsivilisatsiooni Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr ja levis sealt edasi hilje...
"Ahaah," mõtelnu miis, "nüüd ma ole väega kõva, ma hukka jo kärpset saa 12 viisi." Lännü sõs sepä mano ja käsknü hindälle suure mõõga tetä niigu saelavva ja lasknu pääle kir'otada: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Tullu' sõs sepä puult mõõgaga kodo tulema, es ole sälgä mõõka jõudnu võtta, vidänu õnne takah, purjoh ka ollu tõõne, nii jäänü kraavi perve pääle makama. Üts kunigas sõitnu säält müüdä, kaenu: miis maka, hirmus pikk mõõk ku saelaud man, pääle kir'otet: "Siin om miis, kes sada maaha lööse üte kõrraga." Kunigas lasknu' kutsaril hobese' kinne' pitä', käsknü meehe üles aia' ja mõtelnu, et niisugust miist, kes sada lööse üte kõrraga, oles mu riigih vaja. Kutsar liiktannu' miist ja ütelnü: "Ei, miis, ei, miis, tule üles, tule üles!" Miis lasknu silme vallale ja ütelnü: "Siin om miis, kes sada lööse üte kõrraga," ja jäänü makama
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Martin Väinsalu VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mitte...
Aadlikud said kõrget tasu, tehes tühiseid ülesandeid : üks ulatas hommikul sõrmeloputustopsi, trine kingalipsud, kolmas sukajalgatõmbaja, kuningakarjuja - karjus et kuningale juua! Euroopa keskpunkt. -Versaillest dikteeriti moodi (parukate ja aluspesu kandmine, puuderdamine), kokakunsti (leiutati jäätis, moodi läks sampanja ja kohvijoomine) -prantsuse keelest sai diplomaatia keel -ametlik armukeste pidamine oli tavaline -lõputud peod, vastuvõtud, ballid - palju raha, sest kunigas armastas toredust ja luksust -Pärast XIV surma tuli XV, kes ei huvitunud riigiasjadest . Elas muretut, lõbusat elu : "Pärast mind tulgu või veeuputus!"
Vanas Maailmas, alistus Makedoonia Aleksandrile ilma igasuguse vastupanuta. Teda võeti vastu kui egiptlaste Pärsia ikkest vabastajat. 332 eKr rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest) Dareiose oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Oktoobris kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata Pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Edasi liikus Makedoonia armee Babüloni linna peale, mis hoolimata võimsatest kaitsekindlustest avas väravad vähimagi vastupanuta. Gaugamela juures saavutatud võit oli Makedoonia Aleksandrist teinud Aasia
*perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi
Kivitahvlitel olid kirjas kümme käsku, mille järgi Iisraeli rahvas pidi elama. hjghjghjghjhgj Iisraeli ajalugu - Kuningriik - kuningas Taavet ja Saalomon, Iisraeli riigi hävimine, Paabeli vangipõlv, juudid Rooma riigis, juutide diasporaa teke, juudid keskajal, holokaust, Iisraeli riigi loomine U 1000 eKr loodi Iisraelis kuningriik. Esimene kuningas Saul (1026 eKr), teine kuningas Taavet (1006 eKr), kolmas kunigas Saalomon.Kuningas Taavetil õnnestus ühendada Iisraeli hõimud, luua ühtne ja tugev riik. Pealinnaks sai Jeruusalemm. Saalomoni ajal nautis riik rikkust ja võimsust. Jeruusalemma ehitati tempel, Iisrael oli väga jõukas. 930 eKr Saalomoni poja, Rehobeami valitsusajal jagunes kuningriik kaheks Iisraeliks põhjaks ning Juudaks (Jeruusalemmaga) lõunas. Iisraeli riik vallutati 750 eKr assüürlaste poolt, Juuda 576 eKr babüloonlaste poolt
valitsus julgustab ka erasektorit, pakkudes neile pikaajalisi, intressivabu laene, et rajada haiglaid, kliinikuid ja apteeke. Umbes 60% tervishoiu asutustest on riigi kontrolli all ja ülejäänud 40% erasektoris. Kuningriigil on mitmeid spetsialiseeritud haiglaid, mis pakuvad kvaliteetset teenust erinevates valdkondades, nt sünnitusabi, günekoloogia, hingamisteede haiguste, psühhiaatria, silmahaiguste ja nakkushaiguste valdkondades. Kunigas Faisali Spetsialistide haigla ja uuringute keskus Riyadhis on üks parimaid näiteid kaasaaegse haigla süsteemi puhul. See haigla on saavutanud endale juhtiva haigla ja uuringute keskuse maine Lähis-Idas ja meelitab patsiente lausa Filipiinidelt, Lõuna-Aafrikast ja Inglismaalt. Näiteks veel Riyadhis Kuningas Khalidi silmahaigustele spetsialiseeritud haigla on üks maailma suurimaid silmakliinikuid maailmas.
Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte koolide kahjulikkusest. Näiteks rääkisid nad, et kasvandikud viidavat peale kooli lõppu Rootsi kroonut teenima või nõudvat õpetaja väga suurt tasu. Vastuseisu murdmiseks võttis energiline Forselius ette pika reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast- Kambja kihelkonnast pärinev Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri. Kasvandikud tõendasid eesti poiste hiilgavaid võimeid ka kunigas Karl XI ees. 1688.aastal sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti-ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti „võim ja luba” koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus noor Forselius Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Ometi võis rahvahariduse tulevikku vaadata optimistlikult. Nelja aasta jooksul oli seminaris saanud õpetust ligi 160 eesti noormeest.
1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal? Jakobiinid nõudsid kuninga hukkamist .1793.aasta jaanuaris algas avalik kohtupidamine. Iga saadik pidi teiste ees oma oma eelistuse teatavaks tegema .Peale kolmepäevase kohtupidamise järel otsutati ühe häälega mõisteti kunigas surma.21.jaanuaril viidi kohtu- otsus täide Pariisi revolutsiooni väljakul.Kuningas tapeti giljotiiniga. 4. Kirjelda jakobiinide dikatuuri ja terrorit? Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid diktatuuri kehtestamist.1793.aasta juulis tapeti revolutsionni üks popullarsemaid juhte Jean Paul Marat.Marati mõrva kasutasid jakobiinid ära kutsudes oma poolehoidjad üles kätte maksma..Rahvapäästekomitee juhiks sai M.Robespierre
Hugues Capet: Kapetingide suguvõsa esindaja. Lõpetas oma trooniletulekuga sõja kahe leeri vahel. Philippe II Auguste: Kuningas.1) Suutis kuninga domeeni kolmekordeeks kasvatada 2) Piiras suurfeodaalidevõimu 3) Määras ametisse ustavad, hästi koolitatud ametnikud. Louis IX Püha: Kuningas. 1) Püüdis ühendada Euroopa riike islamiusuliste türklaste vastu 2) Keelas duellid ja kodusõjad 3) Asutati Pariisi parlament 4) Asutati rahandusministeerium. Philippe IV Ilus: Kunigas. 1) Maksustas vaimulike tulud 2) Püüdis kukutada paavsti 3) Meelitas uue paavsti Prantsusmaal lossi - >kirikumaksud laekusid Prantsusmaale 4) 1302 kutsus kokku generaalstaadid 5) Likvideeris terve ordu ja omastas selle varad. William Vallutaja: Normandia hertsog. Inglased keeldusid teda kuningana tunnustamast. 1066.a. tungis Inglismaale. 1066.a. lõi Hastingi lahingus anglosaksid puruks, võim läks võõraste kätte. Valitses maad karmilt ja pani aluse keskvõimule. Henry II: Inglise kuningas
Kõik Henry VIII lapsed surevad lastetuna. 6 Arvamus Lugenud läbi ajaloolise romaani ,,Anne Boleyni õnn ja hukka", ei oodanud ma selle kohta midagi suurt ja põnevat. Kuid raamatu sain võis sellega rahule jääda. Kuigi intriigid mind eriti ei köida, siis nendesse kohtadesse väga ei süvenenud.Põnevust pakkusid hoopis jutud kummitamistest, pea orki löömisest jne.Raamat, aga Lõi hea pildi kunigas Henry VIII ja tema elust ning vastandas kaks naist: Catherine ja Anne, kes mõlemad olid Henry naised, kuid viimane neis ei osanud kuninga kõrval õigesti elada ja käitud. Anne olemus oli kohati hirmutav ja jättis temast julma inimese mulje. Sündmustik oli mõnet problemaatiline, ent lahenes raamatu lõpus ja üllatus oli ka see, et kas tõesti naisest lahti saamiseks mõeldi välja igasuguseid koledus ning hukati oma tõekspidamistele truu kuninga alam Thomas Morus?
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
oleks ta rikkunud nii enda kui oma naise aud. Mulle meeldib see, kuidas Boccaccio hindab kõrgelt inimmõistust ja tarkust. Boccaccio näitab, et inimese seisus ei määra tema intelligentsi. Kavalad võivad olla ka madalast soost inimesed. Kõiki on võetud võrdsetena – rikkamad pole alati targemad. Selles loos olid nii madalast seisusest tallipoiss kui ka auväärne kuningas targad. Tallipoiss kasutas kavalust naisega vallatlemiseks, kunigas sai sellest teada, kuid teadis, et kõige targem on sellest vaikida. Lugudes on tähtsal kohal ka inimese saatus. Kümnenda päeva esimene novell räägib härra Ruggierist, kes sai Hispaanias tuntuks vahva rüütlina. Kui ta seal mõnda aega oli elanud, pani ta tähele, et kuningas jagas kõigile helgelt kingitusi, kuid tema ei saa midagi. Kuningas saab teada Ruggieri pahameelest ning ütleb talle, et tema pole saanud midagi tema saatuse tõttu:
aastal oma kuninga Erik IV Adraraha algatusel naistsistrertslaste kloostri. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 26; 1, lk 153] Kloostrile kuulunud maa-ala suuruseks on hinnatud 6-6,5 hektarit. See suur krunt, mis hõlmas aedu, põlde, niite ning kloostrihooneid paiknes linnatuumikust väljas, põhjas ulatus see Aida tänavani, lõunas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlakrundi piirini, idas osaliselt Laia tänavani, läänes praeguse linnamüürini. 1287. aastal läänistas Taani kunigas Erik VI Menved kloostrile veel ka Kaiu, Karitse, Kasvandu Kuimetsa, Palmse, Salutaguse, Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli
ühiskondlikel ehitustöödel. Riik ei sekkunud alamate majandustegevusse, piirduti vaid maksude sissenõudmisega ja needki ei olnud nii korrmavad kui Egiptuses. Linnades tegutsesid sõltumatud käsitöölised ja kaupmehed, maal harisid põldu vabad talupojad. Oli ka rentnikke ja sõltlasi. Egiptuses oli ühiskond rangelt hierarhiline. Kuningavõim Valitsemiskorraldus oli võrreldes Egiptusega muutlikum ja ebastabiilsem. Mesopotaamias oli riigi eesotsas kunigas, kes oli ka sõjaväe ülejuhataja, kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja, samuti ka riigi ülempreester. Kuninga võim oli põhimõtteliselt piiramatu, teda peeti jumala esindajaks rahva ees, kuid mitte jumalaks endaks. Egiptuses oli vaarao absoluutse võimuga ja teda peeti jumalaks. Riigikorraldus Suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid oma senistes valdustes võimule asevalitsejate staatuses, et mitte ässitada kohalikke enda vastu. Allutatud linnad
harvemini on kuningas valitav. Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikstisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit. Moodsat kuningat kutsutakse aga karalius. Kuningast tuleneb ka läti kungs - isand, härra, peremees. Moodsat kuningat kutsutakse karalis, vürsti knazs. Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku princeps, esimene) isandate-senioride seisusest valitud juhti. Kuningat nimetatakse Tema Majesteediks.
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurte...
Trisrongdetseni ajal 755-797. Tollal kutsuti tiibetisse ka india munk Padmasambhava, kes levitas esoteerilist vajrajana- budismi ja asutas 765 Samye kloostriülikooli. Aastal 779 vana Bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus. Rahu ja piirilepe sõlmiti Hiinaga 822 kunigas Ralpaceni valitsusajal. Kuningriigi lagunedes 9. saj jagunes Tiibet väikesteks feodaalseteks vürstkondadeks. Kloostrisüsteemi elavnemine ja õpetuse teine levimine said alguse india päritoluga munk Atisa (980-1054) juhtimisel. Kloostrid tõusid kultuurielu võtmepositsioonile ja tõrjusid välja majandusliku elu põhimõtted võistluses maa aadelkonnaga. Hiinlaste ja Hindude eeskujule põhinev Kalacakra- ajaarvamine sai alguse aastal 1027. Tiibet aastatel 1959-1990 Peale 1959
nemad jätsid jumala. Sakarja loobiti kividega surnuks, seal ütles ta et jehoova näeb ja tasub. pärast seda tabas maad hädad. süürlased tapsid rahva juhid, viisid ära tempoli aardeed ja muud rikkused. raskesti haavatud joas tapeti tema oma ametnike poolt. kuningas hiskja palve. hiskja oli üks juuda kuningas, kes armastas jumalat ja pidas kõiki käske, mis jumal moosese klaudu oli andnud. hävitas ebajumalatetemplid ja kutsus rahvst üles lootma elavale jumalale. assüürlaste kunigas naeris hiskja lootust elavale jumalale, selle peale hiskija läks palvetama, ja paluma, et jumal päästaks nad asüürlaste käest. kuningas võttis teda kuulda ning lõi assüürlasi hävinguga, kunoigas pöördus tagasi kodumaale, kus ta surmati. kuningas joosija joosija oli oli 8a kui kuningaks sai juudas. ta tegiseda, mis oli jumala silmis õiglane ega kaldunud ära. ta hakaks puahastama ebajumalateenistusest jeruusalemma, kuid tema vaimulik mõju ulatus üle kõigi iisraeli suguharude
Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei olnud. 18. sajandil, mil paljude Euroopa riikide vaimuinimesi innustas valgustusideoloogia, pidid seda arvestama ka monarhid. Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi kunigas. Monarh ise toetus ametkonnale, kelleks olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahavpoliitikas pidas Friedrich II vajalikuks piirata teotöö mahtu. Reformi läbiviimine põrkus aadli vastuseisule. Kuningas ei soovinud ajada poliitikart mis oleks aadlivastane, kuna pidas aadlit esimeseks seisuseks riigis. Teise reformiga taheti takistada talumaade mõisastumist, kuid seegi õnnestus ainult mõnes regioonis. Riikliku agraarpoliitika hulka kuulus ka
Tema asutatud linnadest tuntakse praegugi Hudandi ja Herati. Gaugamela lahing 331. a. kevadel suundus Aleksander, saanud Kreekamaa asevalitsejalt Antipatroselt oma vägedele tõhusat täiendust, taas sõjakäigule Dareiose vastu, kes oli vahepeal jõudnud endale Assüüriast suure väe koguda. Makedoonia armee ületas Tigrise ja Eufrati jõe ning sama aasta 1. oktoobril kohtusid kaks vaenuväge Arbela linna ja Nineve varemete lähedal Gaugamela lahingus. Taas oli kunigas Dareiosel vähe lootust sõjas edu saavutada. Vaatamata pärsia vägede märkimisväärsele arvulisele ülekaalule, saavutas väejuht Aleksander tänu suurepärasele taktikale pealetungi korraldamisel järjekordse hiilgava võidu. Seekord viis ta lahingusse 47 000 mehest koosneva armee, mida Dareios III vägi ületas arvuliselt 3-4 kordselt. Aleksander, kes ise paiknes koos raskeratsaväega Makedoonia
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
· Müütiline konflikt linnriik Trooja ja Kreeka vahel · Levinuim dateering 1200 e.Kr(+/-100) · Täpsemad andmed puuduvad · Parim üleskirjutus Homerose eeposes ,,Ilias" · Sõja kuulsamad kangelased · Agamemnon-Mükeene kuningas · Menelaos-Sparta kuningas · Priamos-Trooja kuningas · Hektor-Trooja kuulsaim kangelane · Helena-Sparta kuninganna,Trooja printsess · Achilleus-kuulsaim kreeklaste kangelane · Odysseus-Ithaka kunigas,Trooja hobuse idee autor HOMEROS · Pime kreeka laulik 7.sajndist e.Kr · Eeposte ,,Ilias"ja ,,odüsseia autor' · Ilias-Trooja sõda · Odüsseia-Odysseuse eksirännakud Arhailine ja klassikalinbe period · Umbes 8.saj uus tõus · Tsivilasatsioonid areng · Suhted foiniiklastega · Kreeka alfabeet · Ümberkaudsete alade koloniseerimise algus · Kehv põllumajandus · Suhted · Kultuurivahetus · Kreeklased-hellenid;ülejäänud-barbarid
Igal inimesel kindel protsess, töö viljakus suurenes. Töö tehakse käsitsi. Talupoegadest manufaktuuri käsitööline, erilist väljaõpet polnud vaja. Väljaõppinud töölised läksid panrkottttti, sest maufaktuuri kaup oli odavad. Osad välj, tööl. Hakkasid manufaktuure tegema. Riigid Tugeva keskvõimuga riigid olid ingl ja pra. Kuninga võim tugev, feodaalset killustatust polnud,. Itaalia jääb killustatuks. Sksm ka killustatud, kuigi nimi oli ühine. Kunigas valitses oma maid. Nendest aladest hiljem austria.ieurp PoolaLeedu riik. Ka nõrgened paavsti võim sest: Ristisõjad kukksid läbi Tugevad keskvõimuga riigid, paavsti tuge polnud vaja Hakaks rohkem levima ilmalik haridus Kirikumakse tõstetakse, kirik hakkas müüma indlugentse patukahetsuskiri. 22. Humanism ja renessanss Rene on antiikkultuuri taassünd 1416. saj, sai alguse It 14 saj. Mujal eurp 1516 saj. Alguse
kuninga ja kuninganna kohta. Kui keegi kuulis kurje sõnu, nõuti pealtkuulnutelt kuuldu vandega kinnitamist. Siis läks informeerija lähima rüütli või lordi juurde, kes pidi kuuldu kuningani toimetama. Ei olnud nuhke ega palgalisi informaatoreid, kuid pealekaebusi tuli sadade viisi. Inimesi ähvardati pidevalt, et kui nad peaksid kuuldu enda teada jätma, siis on oodata karistust. Eluolu Kunigas Henry VIII aegne eluolu oli kohutav. See oli muidugi juba varem, tema isa valitsemisajal nii, kuid paranemist ei olnud ikka näha. Keskaegses õukonnas puudusid ka kõige algelisemad mugavused. Kuninga lossid olid alati külmad ja rõsked ning ainsaks soojaallikaks oli tuli kaminas. Teisi ruume soojendati söepannidega. Kogu sopp, mis maha pudenes, jäi kõrkjamattidesse ja põrandale laotatud magusalt lõhnavatesse
Võidi jälgida endeid kuninga valimisel. Võimu eripära- imperium üldiselt on kehtiv kogu territooriumil. Sellel võib olla sõjaline võim, aga ei pruugi. See, kellel oli sõjaline võim, kutsuti algselt imperator. Hiljem valdavalt inimesed valisid ja jumalad pidid heaks kiitma, see oli sümboolne. Kuningate võimu ajal kogu imperium kuulus kuningale. Sõjaline võim, oli imperator, juriidiline võim, kuningas kõige kõrgem juriidiline isik. Kunigas sai esitada seadusettepanekuid, kokku kutsuda rahvakoosolekuid, kuhu kogunesid kodanikud, vastutas jumalatega suhtlemise eest, oli ülempreester. Rooma asutaja Romulus, enne tema võimule tulekut olid head ended, talle andis võimu Iuppiter. Oli imperator. Tema lõi vabatahtlikult nõuandva kogu e senati. Kutsus rahvast kokku koosolekule, ei hoidnud võimu ainult iseenda käes. Tema surma järel kuninga võim ei olnud päritav, kuningas saadi rahvakoosolekul ja hiljem senat kinnitas
Louis XIV- Päiksekuningas. Sai troonile 4-aastaselt. Tema asemel valitses ema Austria Anna koos oma armukese kardinal Mazariniga. Rõhutas oma jumalikku päritolu. ,,Riik see olen Mina!". Kuulsuse nimel pidas laastavaid sõdu. Määras ametisse riigiametnikud, kehtestas seadusi, karistas ja andis armu ilma kohtupidamiseta. Tähtsaim riigimees oli finantside peakontrolör Colbert, kes oli üks Prantsusmaa koloniaalimpeeriumi rajajaid. James I 17. Saj Inglismaal kunigas, kes ei tundnud Inglismaa õigusi ning tavasid, sest oli Sotimaa kuningas. Oli veendunud, et on kuningas jumala armust ning et kuninga tahe on kõrgem kõigist seadustest. Talle olid vastuvõetamatud parlamendi õigused. Probleemiks kuninga ja parlamendi vahel oli maksude määramine, tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Avaldas proklamatsiooni, et kunigavõim ei sõltu parlamendist. Charles I - 17. Saj valitsenud inglise kunigas, kes rõhutas kuningavõimu sõltumatust parlamendist.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...