Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö eelkõige metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist. Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr
asusid ka kreeklaste kolooniad, kes tõid kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku, linnriikliku valitsemise jne. Etruskid ● Nimeta muistne piirkond, kus elasid etruskid. Vastus: Etruuria ● Mis ajavahemikku jääb etruskide hiilgeaeg? Vastus: 7.-6. Sajand eKr ● Tõesta kolme näite abil, et etruskide kõrgkultuur oli arenenud ning oli eeskujuks roomlastele. Näide 1 - Neil oli hea ehituskunsti Näide 2 - Käsitöö (metall) kõvasti arenenud Näide 3 - Kiri ja seadus / ennustuskunst ● Selgita mõistet “etruski teadus”. Vastus: Ennustuskunst - ennustati, mis hakkab saama või kuidas miski juhtus. Rituaalid ● Miks on etruskide hauakambrid olulised ajalooallikad? Vastus: Olid elavate liinade koopiad. Hauad olid uhked, kus olid maalid , mis kujutasid pidusööminguid, sporti ja tantsimist. Rooma linna rajamine ● Mis maakonda tekkis Rooma linn? Vastus:Latiumi maakonda ● Kuna tekkis Rooma linn, kui uskuda arheoloogiat? Vastus: 10.saj eKr
keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim va...
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia r...
müsteerium-salajane jumalateenistus, oraakel-ennustaja, paiderastia-poiste omavaheline armastus 17. Millist aastat peetakse Rooma alguseks? Kes rajas müüdi kohaselt linna? 753 eKr, Romulus 18. Millised ajajärgud olid Rooma ajaloos?kuningate, vabariigi, impeeriumi, keisririigi 19. Millist mõju avaldasid etruskid Rooma kultuuriruumile? (4) metallitöötlemine, skultuur, arenenud ehituskunst, ennustuskunst 20. Millisel ajal kujunesid välja patriitsid ja plebeid? Kes nad olid? 10.-7. saj eKr 21. Millal langes vabariik, mida tõi see kaasa? 1. sajandil, kodusõjad 22. Keda peetakse esimeseks keisriks? Augustus 23. Mida tähendab Rooma oli õigusriik? Kohtuvõim kuulus rikastele? Riigikorraldus ja kohtupidamine olid seadusega määratlud. Rahaga sai kohtu ära osta 24. Kes keisritest rajas impeeriumile uue pealinna ning mis nime see kandma hakkas? Constantinus, Kontstantinoopolis 25
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrir...
Kaart! · Itaalia oli vähem mägine · Tegeldi rohkem põlluharimisega · Rannajoon pole niivõrd liigendatud · Sõitsid rohkem mööda maismaad · Itaalia polnud etniliselt ühtne itaalikud, -latiinikud. +KAART 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Itaalia põhjaosas, asustatud piirkond Etruuria. Päritolu tundmatu. Hauakambrid, usk hauatagusesse ellu, ennustuskunst, linnade planeerimise kunst. On olnud ka kõige mõjuvõimsam rahvus Itaalias. Kunst ja teise eluvaldkonnad on etruskidega väga tihedalt seotud. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" tähendab seda, kui miski päästab sind päästmatust olukorrast, antud juhul äratasid haned oma kisaga gallialaste sissetungi ajal roomlasi ja nii linnud päästsid magavaid roomlasi. b) Legend Romulusest ja Remusest
1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja tasandikke oli rohkem, rannajoon polnud nii liigendatud, liikusid pigem maismaad mööda ja tegelesid peamiselt põlluharimisega. 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Etruurias. Võtsid üle Kreeka tähestiku. Päritolu tundmatu. Said läbi kreeklaste ja foiniiklastega. Head meresõitjad ja kaupmehed. Tähtis ennustuskunst ja usk surmajärgsesse ellu. Edendasid linnaelu ja kaubandust. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" - b) Legend Romulusest ja Remusest kaksikvennad visati emahundi hoole alla, kasvasid suureks, Romulus hakkas vennaga ehitama linna, siis aga tappis Remuse ja tema järgi pandi nimi Rooma. c) "Pyrrhose võit" edu saavutamine ränga hinnaga.
o Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. o Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. o Proletaarid ehk varatud linnaelanikud. Kõik nad olid Rooma kodanikud. 4. Kuidas ennustati VanaRoomas? Jumalad vihikust Roomlaste ennustuskunst põhines peamiselt etruskide eeskujudel. Sellega tegelesid peamiselt riigi poolt määratud preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud:
Apeniini poolsaarel elasid - Kesk- ja Lõunaosa asutasid peamiselt itaalikud(indoeuroopa hõimud) Kesk-Itaalias elasid latiinid, merepoolsetel aladel foiniiklased ja kreeklased.Itaalia loodealadel etruskid. Etruskid - võtsid üle kreeka tähestiku, nendel kujunes 12 suuremat linnriiki, neil oli palju erinevaid jumalaid, religioonis oli tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu, väga oluline oli ennustuskunst,nende pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimeste ning jumalate vahekordi reguleerivadi eeskirju. Rooma linnade tekkimine - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksu vasakule kaldale.Sellel jõetasandikul kõrgus seitse küngast,millest rajati kõige esimesena asula Platiumi künkale,hiljem asustati ka teised.Kujunemine kestis mitu sajandit.Moodustus ühtne asula ja seda võis nim. juba linnaks.Peagi piirati linn müüridega,hakati ehitama tempelid jt. Müüt - müüdi järgi oli Rooma rajaja Romulus, sõjajumala Marsi ja tema noore preestri...
· võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teoste kaudu · kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu. · Uskusid paljusid jumalaid (häid & kurje vaime) Usk surmajärgsesse ellu · ennustuskunst · pühad tekstid · 8.-6. saj mõjuvõimsaim rahvas Itaalias · edendasid kõikjale linnaelu ja kaubandust · põliselanikud Rooma linna tekkimine Romulus (21. aprill 753. eKr) · Karjused ja maaharijad ühinesid asustati kõrgendikud (mitusada aastat linna kujunemine) 600. a eKr · Rajati foorum sillutatud turu- & koosolekuplats · Kapitooliumi küngas kindlus (Hiljem piirati linn ümber ühiskondlikud hooned)
surmajärgne maailm peale allilma. Maailma kujutati hiljem ette kontsentriliste sfääridena, keskel asub Maa ning nende ümber igas sfääris planeedid. Saatus e umbisikulist jõudu heimarmenet valitses jumalanna Tyche. Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhil mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. M...
roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi. 3) Rooma linn asub Kesk – Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Palatiumi küngas.Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu – ja koosolekuplats – foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Roomlased kinnitasid, et Rooma linn on asutatud 21. Aprillil 753. Aastal eKr. Tiberi suudmes asus Ostia sadam 4) Rooma linna tekkimine legendi järgi on, et kaksikud Romulus ja Remus
tänavatel täis kleebitud madonnade, paavstide ning kohalike pühakute pilte. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Jumalad: (Liis Leemet) Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhiliselt mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalad Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid.
ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst. Edendasid linnaelu ja kaubandust Itaalias. Algul Rooma kuningad etruskid, hiljem langesid ise Rooma võimu alla. Rooma tekkimine Rooma Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas tasasel soisel alal u 25 km merest. Rajate seitsmele künkale (tähtsamad Palatium (asusid valitsejate paleed) ja Kapitoolium (asus linnus)). Küngastevaheline soo kuivendati -> turg (foorum). Romuluse ja Remuse legend. Roomat olevat alguses valitsenud 7
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol.
naiselt nõuti monogaamsust. · Astmiktemplid ehk tsikuraadid Linnad · Rahvale rohkem ligipääsvam kui Egiptuse · Olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused · Jumala kuju eest kanti hoolt · Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest Ennustuskunst ja astroloogia lamekatusega majades · Enne otsuste vastuvõtmist küsiti jumalatelt luba · Kitsad tänavad · Iga pisemgi asi võis olla jumala märguanne · Müüridega piiratud · Ennustati nt maksa järgi
ja Sürakuusa). Etruskid Tundmatut päritolu (arvatavasti Lähis-Idast). Võtsid üle kreeka kirja ja kohandasid endale (meie loeme, aga aru ei saa). Meresõitjad, kreeklaste ja foiniiklaste konkurendid. 12 suuremat linnriiki ja hulk pisikesi, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Seinamaalingud hauakambrites kujutavad kreeklaste omale sarnanevat ühiskonna ja elukorraldust. Palju jumalaid, usk hauatagusesse (heasse) ellu, professionaalne ennustuskunst. Edendasid linnaelu ja kaubandust Itaalias. Algul Rooma kuningad etruskid, hiljem langesid ise Rooma võimu alla. Rooma tekkimine Rooma Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas tasasel soisel alal u 25 km merest. Rajate seitsmele künkale (tähtsamad Palatium (asusid valitsejate paleed) ja Kapitoolium (asus linnus)). Küngastevaheline soo kuivendati -> turg (foorum). Romuluse ja Remuse legend. Roomat olevat alguses valitsenud 7
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti, et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Tähtis ennustuskunst (lindude lend, välk ja müristamine, ohvrilooma maks). Etruskid olid Itaalia kõige mõjuvõimsam rahavas algselt. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Rooma linna tekkimine Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Küngastevahelisse rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats-foorum-, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik.
Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid paljusid jumalaid, surmajärgne elu, ennustuskunst. 8.-6. saj eKr mõjuvõimsaim rahvas Itaalias, al 5. saj eKr langesid Rooma riigi võimu alla. Rooma linn Kesk-Itaalias Tiberi alamjooksul. U 600. a'ks eKr - algne linn. Foorum, Kapitoolium. Hiljem kinnitati - 21. aprill 753 a eKr. Remus ja Romulus -> pärimuse järgi I kuningas. Valitses 7 kuningat - Rooma muutus tugevaks. Tiberi suudmes Ostia sadam. 510 eKr ülestõus, kuningas kukutati, hakati valima riigi ametnikke. Roomat juhtis rahvakoosolekutel kinnitatud kuningas koos senatiga
6. VANA-ROOMA · latiinid Latiumi maakonnas elavad roomlased, kes kõnelesid ladina keelt (VIII saj) · gallid Po jõe orus Gallias elavad rahvad · etruskid o Kesk-Itaalia Etruuria maakonnas elanud rahvad o päritolu teadmata o võtsid üle Kreeka tähestiku o meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad o 12 linnriiki o hauakambrid, usk surmajärgsesse ellu o palju jumalaid, head ja kurjad vaimud o ennustuskunst · Rooma riigi kujunemine o 753.a asutati Rooma linn Latiumi maakonnas o etruskid tugevaim rahvas Itaalias o võitlus etruskidega o viimased kuningad olid etruskid · Puunia sõjad o Kartaago ja Rooma vahel o peeti kolmel korral o purustati Kartaago, vallutati Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Hispaania rannik · Kodusõjad o Kujunesid erinevad poliitilised rühmitused:
jumalad. Vanim peajumalatekolmik pärines indoeuroopa ajastust: äikesejumal Jupiter, viljakusjumal Mars ja vana sõjajumal Quirinus. 6.saj. eKr etruski mõjul kolmik muutus: Jupiter, Juno (abielu kaitsejumalanna) ja Minerva (kunstide ja käsitöö jumalanna). Etruski panteonist pärineb ka rändajate ja kaupmeeste kaitsja Mercurius, merejumal Neptunus jt. Etruski mõjul hakati ehitama templeid ja tegema jumalakujusid, võeti üle ennustuskunst ja matmiskombestikku. Äärmiselt palju oli inimtegevuse mitmesuguste külgede kaitsjaid dii minores ehk "hetkejumalaid", näit. vastsündinu esimese karje jumal Vaticanus, kõnelemaõppimise jumal Fabulinus, lapse luude tugevnemise jumal Ossipago, kodunt kooli saatja Iterduca, koolist koju saatja Domiduca, ukselävepaku jumal Limentinus, uksehingede jumal Cardea jt. jt. Igal mehel oli oma kaitsejumal genius, igal naisel jumalanna junona, igal paigal oma kaitsejumal genius loci
Peale selle oli tempel majanduskeskus, tal olid suured valdused nii Sumeri ajal kui ka hiljem. Sissetulekud tulid templile. Oma majandamiseks pidi tempel kauplema. Kauplemine toimus templi sees. Inimesed pidid jumalat teenima, seda otseses mõttes. Jumalat tuli toita, magama panna, pesta. Toideti loomade veriohvritega. Neid ohvritalitusi tehti igapäevaselt. Rituaali juurde kuulus ka jumalate tahte väljaselgitamine. Üritati selgitada, kas jumal on rahul ja mis on tema soovid. See oli ennustuskunst (mantika kreeka keeles). Näiteks magamine templis võis sinna juurde kuuluda. Tegeleti ka ohvri siseelundite pealt lugemisega. On säilinud savist maksamudelid, mida mingi maksa osa tähendas 4 jne. Suhteliselt täppisteadus. Üsna varasest perioodist kujunes välja tähtede pealt ennustamine, oma tipu saavutas Uus-Babüloonia ajal (1 at ajal). Mesopotaamia jumalad moodustasid antropomorfse pantheoni
o Rahvad etruskid, itaalikud, samniidid, sabiinid, kreeklased, foiniiklased o · Etruskid o Etruskide päritolu pole teada, elatusaladeks meresõit, kaubandus, käsitöö, naiste kõrge positsioon, valitsemine - 12 linnriigi liit, religioon - surmajärgne elu, nekropolis'ed - suured ühised hauad(vt. nt. Cerveteri ja Tarquinia nekropolid UNESCO maailmapärandis), ennustuskunst · Rooma linna rajamine ja kuningate aeg o Legend Romulusest ja Remusest kaks laste, kelle kasvatas ülesse emahunt, esiisa Aeneas, 21. aprillil 753 e.Kr, sellest ajast hakkasid roomlased oma aega arvama, linnaline asula 10. saj. eKr (Villanova kultuur), linn seitsmel künkal Palatium, Kapitoolium, Quirinalis, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. o
Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused. Naistel on eesnimi ja sugunimi(etruskidel). 6) Etruski keel ja selle mälestusmärgid Keel: etruski keelest tuntakse liiga vähe sõnu. Grammatiline struktuur on praktiliselt tundmatu. Inskriptsioonide keel on
Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid korrapärase planeeringu järgi. Leiud lubavad arvata, et võin oli aristokraatia käes. Austati mitmeid jumalaid, ka mõningaid kreeka omi, kuid usuti ellu pärast surma. (hauakambrid). Etruuriast pärineb ka ennustuskunst. Nad panid oma usulisi tõekspidamisi kirja. Oma ainuvõimu 8.-6. saj eKr hakkasid nad alates 5. saj eKr kaotama Rooma tõusu tõttu. Itaalia on paljuski mõjutatud kreklastest. Kreeklased rajasid kolonisatsiooni käigus lõunarannikule (Taras/Tarentum) ja Sitsiiliasse (Sürakruusa) palju linnu, kus paljud neist ka elasid. Kokkupuude emamaaga oli neil sage. Nad tõid Itaaliasse oliivi- ja viinamarjakasvatuse,
Laokooni grupp. Milose Venus. Halikarnassose mausoleum. Artemise tempel. Samothrake Nike. Laokooni grupp. §15. Rooma kunst. Etruski kunst. Etruskid olid rahvad, kes elasid Itaalia kirdeosas ja nende tuumikmaaks (?) oli Toscana maakond. Päritolu on vaieldav. Teada on, et neil oli oma kiri ja kirjalikke allikaid on palju. Kiri on desifreerimata. Moodustasid omavahel lõdvalt seotud poolisteliidu. (polis linnriik) Ennustuskunst oli väga kõrgel tasemel. Olid ehituskunstis kõrgel järjel. U 3.saj eKr sulandusid nad roomlastesse. Ehituskunstist. Saab ülevaate vanade linnade ja linnuste varemetest. Etruski tempel. Mõnevõrra erines Rooma templist. 1. Põhiplaanilt lähenes ruudule 2. Seisis kõrgel alusel poodiumil 3. Puudus Kreeks templi harmoonia 4. Sambad asetsesid laiemalt 5. Murdkatus eendus tugevalt
Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe. Teadus- Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus- Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kangelaseepika- eepos ,,Gilgames" Assurbanipali raamatukogu- kuningas Assurbanipal kogus oma õpetlastelt kirjandusteostest eksemplare ja hoiustas neid oma Ninive kuningalossis. Nii kujuneski esimene savitahvlite raamatukogu, mis sisaldab pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Noorem kiviaeg Eestis Kamm- ja nöörkeraaamika kultuurid: töö- ja tarberiistad, elatusalad, neoliitiline revolutsioon, asustus, matmiskombed. Kammkeraamika al 4000 ekr.
Rooma 4.1 Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Esimesel aastatuhandel e.Kr. elasid Itaalia kesk- ja lõunaosas itaalikud. Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid, kellest pärinesid roomlased. Itaalia lõunarannikul ja sitsiilias elasid kreeklased. Etruskid Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kuid nende keel on arusaamatu. Nad rajasid 12 suuremat linnriiki. Nad uskusid paljusid jumalaid ja surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustuskunst, eriti ohvrilooma maksa põhjal. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel seitsmel künkal. Umbes 600a. e.Kr. moodustus ühtne asula, mida peetakse linnaks. Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu ja koosoleku plats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumikünkast sai kindluse asupaik. Legend Rooma rajamisest lk. 160. Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. Kokku valitses VII kuningat. Kolm viimast kuningat olid etruskid.
sisuga kirjanduse tundmist. Teadus: Egiptus: Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Mesopotaamia: Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus-Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
keel) ja nad elasid tiberi jõe piirkonda ning see maakond oli Laatiumi maakond. * Veel kuulusid itaalikute hulka sabriinid, brutid jne. * Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. * 900 e.Kr rändasid Itaaliasse etruskid, kes asusid elama Arno jõe kallastele selle maakonna nimi, kus nad elasid, kandis nime Etruuria. * Nemad asustasid kunagise Põhja-Itaalia. * 750 550 e.Kr asusid Lõuna-Itaalia rannikule ka Kreeklased oma kolooniatega. * Etruskidelt võeti üle ennustuskunst, ehituskunst, kirjavaldkonnas. * Pärimuse kohaselt olid Rooma linna rajajateks Romulus ja Remus, kes olid Marsi pojad. * Arheoloogide andmetel hakkas Rooma linn kujunema 10 saj e.Kr. * Seisused Patriitsid, Plebeid (talupojad, proletaarid). -) Patriitsid Rahvakoosolek, senat, ametnikud, maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine. -) Plebeid Rahvakoosolek, (talupojad: maa ostmise võimalus, sõjaväes teenimine). * Patroon pakkus kliendile maad ja kaitset.
Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Oma jumaluste kõrval avaldasid nad austust ka mitmetele kreeka jumalatele. Tähtsal kohal nende religioonis oli usk surmajärgsesse ellu, millest annavad tunnistust ülalnimetatud hauakambrid. Sealsete seinamaalingute elurõõmus temaatika lubab oletada, et etruskid ootasid pärast surma midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Väga oluline oli etruskidel ennustuskunst. Jumalate tahet püüti välja selgitada iga tähtsama ettevõtmise eel. Seda tehti lindude lennu, välgu ja müristamise, ning ohvrilooma maksa põhjaliku uurimise põhjal. Viimane meetod oli Idamaadest üle võetud. Etruskidel kujunes sellest omamoodi teadus, vastavate instruktsioonide ja loomamaksa kujutavate näitlike mudelitega. Religioossete tõekspidamiste kirjalik jäädvustamine oli etruskidele laiemaltki
ühte kõige olulisemat rituaali loomade ohverdamist jumalale. Sellest talitusest võisid pealtvaatajatena osa saada kõik vabad inimesed Templihoonesse endasse, kus hoiti jumala kuju, pääsesid aga vaid preestrid. Lisaks igapäevastele kombetalitustele toimusid kindlatel tähtpäevadel ka ülelinnalised religioossed pidustused. Tähtsamatel neist osales ka valitseja. Näiteks Baabüloni iga-aastastel pidustustel sai kuningas uut jumalikku kinnitust oma võimule. Ennustuskunst ja astroloogia Jumalike ennete lugemine muutus Mesopotaamias omamoodi teaduseks, millest annavad tunnistust mitmed meieni säilinud õpetused..Ükski valitseja ei võtnud vastu tähtsaid otsuseid jumalatelt nõu küsimata. Iga pisemgi vahejuhtum võis olla märguanne jumalatelt, mida tuli õigesti lugeda osata. Eriti hoolikalt tuli seejuures jälgida kõike, mis juhtus ohvritalituse juures, sest ohvritoomisel astusid inimesed jumalatega otseselt ühendusse. Väga levinud oli
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Esialgu näib troonivat An, kelle poja Enki poeg on Marduk. 7 Astroloogia pärineb Mesopotaamiast. (Astroloogia üheks põhikomponendiks on antiikaja seitse planeeti -- Päike , Kuu , Merkuur , Veenus , Marss , Jupiter ja Saturn ). Mesopotaamias avastati viis planeeti: Jupiter, Veenus, Saturn, Merkuur, Marss Astroloogia polnud kaugeltki ainus ennustamisõpetus Mesopotaamias, kus ennustuskunst oli suure au sees, põimudes läbi ka ravimaagiaga. Ennustamiseks kasutati loomamaksa, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, lindude lendamist jne. Maailmapilt oli sel ajal mütoloogiline, mille üheks tunnuseks on kõige seotus kõigega. Maksa seisukorra ja lindude lendamise järgi ennustasid ka etruskid ning roomlased, selles mõttes pole kahe jõe vaheline kultuur ainulaadne. Vanababüloonia tekst ütleb: Kui kollane koer siseneb paleesse, siis selle väravad hävivad.
Luksuslik ja kreeklaste vaatekohal mitte amoraalne eluviis. Luksusliku eluviisi materjaalne faas, etruskid kasutasid massiliselt orje, küll kodustes majapidamistest. Orjanduslik ühiskond, raske kontrollida aga vast vastab tõele, sellien polaliseeritud ühiskond, aristokraatlik ülemkiht ja muud sõltlased. Religioon , asutasid palju jumalaid ja nii kreeklaste kui ka roomlaste silmis olid väga religioosne rahvas, austasid ka Apollonit, arhailise kreeka kunstist mõjutatud. Kuulsad olid ennustuskunst, jumalike ennete tõlegandamine, etruska distsiplina ( roomlased nimetasid). Poliitiline korraldus- tundub nii et varaseal perioodil sageli valitsesid linnriiki kuningad, kelle kohta on raske määratleda , kas päriliku võimuga või kreeka moodi võimuhaarajad, alates 5 saj ja 4 saj (etruskid elanguse periood) üha enam on linnriigid vabariiklikult korraldatud, vb toimus teatud areng monarhialt vabariiklusele. Etruskide linnad kujunesid Kampaanias, Capua oli ka nende linn. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
