ALEKSANDER SUUR 356323 eKr Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II ja tema naise Olympiase poeg. Sündis aastal 356 eKr. Õpetajaks karmikäeline Leonidas... ...ka filosoof Aristoteles, uuriti Homerose eeposeid. Philippos II mõrvati vandenõulaste käe läbi aastal 336 eKr. Philippos II Aleksander saab Makedoonia kuningaks 336 eKr. 334 sõjakäik Pärsia vastu (Granicuse lahing). Alistas VäikeAasia ja Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muu...
Herostratos. Templist on jäänud alles templi mudel. Zeusi tempel Tempel asub Olümpias. Erechtioni tempel Athenale ja Poseidonile pühendatud tempel (421.a. e.m.a) Parthenoni tempel Poseidoni tempel Asub LõunaItaalias, Paestumis. U. 450 e.m.a. Varase dooria stiili näide. Hephaistose tempel Tempel on dooria stiilis. Asub Kreekas, Ateena linnas. Valmis u. 415 e.m.a Hera tempel Asub Olympias, Kreekas. Tempel hävines maavärina tõttu 4.sajandil eKr. Hera oli Zeusi abikaasa. Kõige tähtsam Kreeka jumalanna.
Olympiasega (Angelina Jolie) Philippos (Anthony Hopkins) Alexandri parim sõber(Jared Leto) ,,Alexander"on suurejooneline seiklusdraama. Film räägib legendaarsest ja müütilisest Makedoonia kuningast Alexander Suurest. Filmi alguses näidati Alexandri lapsepõlve, kuidas Alexander koolis vanemate ja targemate õpetajate poolt põhjaliku õpetuse ajaloo kohta sai. Lisaks õpetajatele haris teda ka tema kuningast isa Philippos ja tema ema Olympias. Paljudest nendest õpetustest võis ka ise targemaks saada ning palju uut ja huvitavat teada saad. Pärast Alexandri isa surma räägiti ja ka näidati Alexandri suuri ja laialdasi vallutusi. Huvitav oli teada saata et, Alexander oli 32- aastaseks saades vallutanud ligi pool maailma ning loonud impeeriumi, mis ulatus Egiptusest Indiasse. Kuid paratamatult eelnesid sellele kaheksa ränkrasket sõja-aastat, mis tegid noorest valitsejast tõelise ,,sõjajumala"
aerutamine ja sõudmine Grünau kanalil ning purjetamine Kielis. Esmakordselt toimus olümpiatule süütamise tseremoonia Kreekas iidses Olympias (20. juulil). Tuli toodi ajavahemikul 20. juulist kuni 1. augustini teatejooksuga läbi seitsme riigi olümpialinna, kokku läbiti 3187 km. Tule süütas luubi abil päikesekiirtest Pyrgosest pärit
Vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli. Õpetati isegi varastama.. *Kreeka : hariduse eesärgiks oli noore inimese arendamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt. 7-14 panid erakooli. Igal poisil oli oma ori. Koolis oli karm kord. 30a said kodaniku õiguse. *Rooma : esiplaanil retoorika. Koolid olid tasulised. Mingi kooli 7a, õpetati kirjutamist, lugemist, arvutamist. 12. Aleksander Suur Sündis Makedoonias, sel ajal kui riik oli tipus. Ema Olympias, isa kunigas Philipos. Ta sai endale mehe tiitli, kui ta oskas relva kasutada ja lahingus tappis mehe. 16a sai ta asevaltisejaks. 20a troonile 21eluaastal maabus ta Aasias, algasid lahingud Pärsiaga. Võideti Pärsia üle. Suur impeerium tekkis kiiresti ja sama kiiresti lagunes ka. Tema õpetajaks oli Aristoteles
Tema arust olid arvud pühad. Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tema järgi on ka nimetatud teoreem, seda levitasid edasi tema õpilased. 31. Ajaloolased - Lähema ajaloo seiku hakkas esimesena üles kirjutama Herodotos, teda kutsutakse ka ajaloo isaks. 32. Maailmaimed - Giza väli. Alexandria tuletorn. Semiramise rippaiad. Artemise tempel. Zeusi kuju. Halikarnassose mausoleum. Rhodose koloss. 33. Aleksander Suur - Isa Phillippos II, ema Olympias. Troonile sai 20 aastaselt. Hakkas vallutama Pärsiat. Pärsia kuningas Dareios III põgenes Aleksandri käest mitmeid kordi. Aleksandri impeerium aina suurenes. Kogu Vahemere idakallas oli tema võimu all. Siis alistas ta Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Kuulutas ennast ka Pärsia kuningaks. Tahtis edasi vallutada Indias, kuid armee tahtis koju. Varsti oli armee valmis uueks sõjaretkeks Araabiasse, kuid siis suri Aleksander ootamatult. Kohe peale seda hakkasid
Kr. Asub Egiptuse Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiid. Ainuke säilinud maailmaime. Semiramise ehk Babüloni rippaiad Ehitati umbes 600 aastat e. Kr. Aedade kastmiseks pumpasid vahetpidamata orjad Eufratist vett. Legendi kohaselt lasi kuningas aiad ehitada oma naisele Amitale, kes tunis koduigatsust. Aiad olid sõnaotseses mõttes rippuvad. Semiramise rippaiad asusid Mesopotaamias, tänapäeva Iraagi aladel. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 e. Kr. VanaKreekas Olympias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Olümpus on mägi, Olympia aga küla. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Artemise tempel Ephesoses Tempel on pühendatud jumalanna Artemisele, mis asus Epheoses. Rajati aastal 550 e.m.a. Herostratas põletas selle 365 aastal e.m.a maha. Lõplikult hävitasid selle gootid. Halikarnassose Mausoleum
4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 5. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad
MEDITSIIN sündis Kreekas Hippokrates ,,haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist", loob meditsiinieetka (arstivanne) AJALUGU põhineb kangelaseepikal Herodotos kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa Thukydides kirjutas Peloponnesose sõjast Aleksander suur ja tema sõjakäigud 356-323 eKr Algab hellenism Makedoonia hakkab tugevnema Philippos II ajal, Aleksander võtab ette oma vallutusretke Aleksander: -ema Olympias, isa Epeiose kuningas; pärinevat Achilleusest; õpetaja Aristoteles, õpetab ka tema sõpru, kellest hiljem saavad tema väepealikud; parim sõber Hephaistion; kuulus hobune Bukephalos. Eesmärk oli vallutada kogu maailm, polnud kunagi ühtegi lahingut kaotanud. 336. aastal Philippos tapeti ja Aleksander saab troonile, tahab kätte maksta pärslastele (sõja eeldus). Kreeka linnad hakkavad mässama, Aleksander surub mässud maha. Korintoses tunnistasid linnad Aleksandri valitsust. 334
vaataja pidi saama esteetilise naudingu. Spartas seevastu peeti oluliseks praktilisust, mistõttu erilise tähtsuse omandas vastupidavus, tugevus, valutaluvus, halastamatus. Tänapäeval kuuluvad spordimaailma sündmuste tippu kahtlemata olümpiamängud. Iga nelja aasta tagant toimuvad suve- ja taliolümpiamängud, lisaks male- ja kabeolümpiad, eraldi noorte- ja paraolümpiad. Ka olümpiaadi nimetus tuleneb just kreekakeelsest sõnast "Olympias", mis tähendas kahe pidustuse vahelist aega. Kreeka keelest oleme laenanud ka spordis nii olulised terminid nagu olümpiamängud, staadion, hipodroom. Kaasaegne olümpiatraditsioon sai alguse 1896. aastal. Traditsiooni taaselustamine otsustati 1894. aasta juunis Pariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil, kui parun Pierre de Coubertin niisuguse ettepaneku tegi ja kongress selle heaks kiitis. Parimaks asukohamaaks peeti Kreekat. Võistlused
Karistused pidid tulema eluajal. Hinged rändasid Hermese juhtimisel Hadese juurde. Aeg-ajalt uskumused muutusid. KULTUUR SPORT Algusest saadik juba tähtsal kohal, kuulusid usupidustuste hulka. Kreeklased püüdsid olla täiuslikud. Spordikompleks = GYMNASION (nude place) Sport hariduses väga tähtis, aegamisi arenebki gümnaasium hariduskeskuseks. Spordi juures võistlused, tähtsamad tõusid esile OLÜMPIAMÄNGUD, mida peeti iga 4 a tagant Zeusi pühamus Olympias. Need neli a = OLÜMPIAAD. Osalesid vaid kreeklased,pealtvaatajad igast rahvusest. Naistele keelatud. Varaseim ala KIIRJOOKS. Olümpiavõitja oli prestiizne, nimed märgiti üles, hiljem koostati võitjate nimekiri. ESIMESED TEADAOLEVAD OLÜMPIAMÄNGUD OLID 776 EKR. Seda nimekirja hakati ajaarvamiseks kasutama. PANATENAIAD Kreekas Ateenas olnud südasuvised pidustused. Tähistati uue aasta algust. Võidujooksud, rongkäik, laulud, ohvriloomad, üldrahvalik pidusööming, sport
Philippos rivistas sõdurid uut moodi faalanksisse, mis oli kreeklastega võrreldes märksa parema manööverdusvõimega. Aastal 338 eKr purustas ta Chaironeia all kreeklased ja kavatses seejärel viia kombineeritud sõjajõud Pärsia vastu, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale Philippose mõrvamine vandenõulaste käe läbi, aastal 336 eKr (ühe versiooni kohaselt organiseeris mõrva tema lahutatud naine Olympias, Aleksandri ema). Kindla kavatsuse, laiendada Makedoonia riigi piire itta ja purustada pärslased, päris Philippos II poeg Aleksander. Vaatamata oma lühikesele elule Aleksander selle eesmärgi ka saavutas. Aleksandri noorus. Õpetajad Aristoteles ja Philippos II
erinevaid valdkondi (nt. võrdles Rooma teadlast Kreeka teadlasega jne). Sport. Sporditegemine sai alguse Vanast-Kreekast. Olid jumalatele pühendatud sportmängud, mida peeti 2-4 aasta tagant. 1. Apolloni auks peetud Teelose mängud põhiala oli kettaheide. 2. Poseidoni auks peetud Ismuse mängud Korintose-Ismuse maakitsusel suur rõhk oli merega seotud aladel, kuid oli ka kaarikute võidusõit. 3. Zeusi auks peetud Olümpiamängud Olympias ülekreekalised, iga nelja aasta tagant. Terves Kreekas olümpiarahu. Ainult meestele, naised ei võinud isegi pealt vaadata. Auhindu ei olnud, ainus, mille võitja sai oli loorberi- või oliivipuupärg. Võitjale püstitati tema kodukohas ausammas (rinnakuju). 776 eKr esimesed olümpiamängud. Esialgu oli Olümpial ainult üks ala ühe staadioni ringi jooks täisvarustuses (50 kg sõjavarustust). Siis hakkas
9. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad
nimetused. · Planeetide nimetused - rooma jumalate järgi. · Tähtede heledus - tähistatakse kreeka tähtedega. · Tähtkujude ja tähtede nimed - kreeka mütoloogia. · Rooma numbrid. · Kirjandus teoste peamised süzeed. 16 5. ANTIIK KUNSTITEOSED. 1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8
Hermes Zeusi poeg, kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. ----- Demeter Zeusi õde, maa- ja viljakusjumalanna. Dionysos - veini- ja viljakusjumal. Eros Aprodite ja Arese poeg, armastuse jumal Nike võidujumalanna Helios päikesejumal Selene Heliose õde, kuujumalanna Eos - koidujumalanna Kreeka kultuur: 1)filosoofid: Sokrates, Platon, Aristoteles 2)skulptorid: Myron(pronksi-valumeister, Kettaheitja looja), Pheidias (Olympias asunud Zeusi kuju looja) 3)matemaatikud: Pythagoras, Eukleides, Archimedes 4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmizanr) Laste õpetamine/ kasvatamine Ateenas ja Spartas: Sparta (al 7. saj. eKr) Ateena (al 5.saj eKr) Eesmärk Kasvatada sõdurit, riigi kaitsjat ja Kasvatada harmooniliselt arenenud valitsejat kodanikku
Kauplemine lõungas toimus enamasti balti hõimude vahendusel. Lõuna poolt hangiti enamasti pronksi. Edusamme majanduselus soodustas see, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadevaba aeg. PILET 14 1.Makedoonia tõus ja hellenism Philippos II. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed sh hellenismi kujunemine. Hellenismiperioodi kultuur ja teadus. Philippos II (382336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed- sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. A.Suure maailmariik küll lagunes, kuid see ei lõpetanud kreeklaste ja makedoonlaste ülemvõimu Idamaades, sealsetes riikides võimutsesid ka järgnevatel sajanditel kreeka ja makedoonia päritolu valitsejad
põhjarannikul, kuhu rajas omanimelise Philippi linna. Koos sellega langes tema võimu alla ka tugev Amphipolise linn (357. a.), mida ateenlased juba V sajandist peale endale kuuluvaks lugesid (ehkki linn oli juba Peloponnesose sõja ajal Ateenast lahku löönud). Sellest sai alguse Philippose ja Ateena vaen. Samal aastal sõlmis Philippos liidu Epeirose kuniga Arrybasega, võttes naiseks tema tütre Olympiase (Philippos sõlmis piliitilistel kaalutlustel mitmeid abielusid; Olympias polnud tema esimene teine naine). Aasta hiljem (356) sündis Olympiasel troonipärija Aleksander (tulevane maailmavallutaja), mis tõstis Olympiase Philippose (ka tulevaste) naiste seas esikohale. Pangaioni vallutamine tagas Makedooniale püsiva sissetuleku, millist polnud vastu seada ühelgi Kreeka linnriigil. Neil aastatel viis Philippos läbi ka sõjaväereformi, mis seisnes eeskätt varem puudulikult korraldatud jalaväe kujundamises nn makedoonia faalanksiks
tegelane vanakreeka mütoloogias ja Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas http://et.wikipedia.org/wiki/Odysseus (Vikipeedia) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/odysseus_getumerka.htm (lisa) Olympia- Aleksander Suure ema, Makedoonia kuninga Philippos II noor ja kaunis abikaasa, kelle poole noor Aleksander vanematevahelises tülis rohkem hoidis; kuningas Neoptolemus I tütar http://en.wikipedia.org/wiki/Olympias (Vikipeedia) Perikles – tema oli silmapaistev riigimees, kes suunas ja kujundas pikka aega (u 460-430 eKr) Ateena sise- ja välispoliitikat. Ateenas kujunes kindel demokraatlik kord. (Kõiv, Mäesalu, Piirimäe, Tänava, 1998). püha Paulus (Lázaro-Tinaut, 2011) Paulus – Tarsosest (algselt Saulus Tarsosest) ehk apostel Paulus ehk
Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Mõnede pühamute jaoks valiti preestrid iga-aastaste riigiametnikena,
Temeose rüvetamine (miasma) oli keelatud. Miasma- seks, sünd ja surm (tapmine), kõik vajasid puhastusriitusi. Altari ette võis põgened, otsiti kaitset vaenlaste eest. Miasma eest karistasid jumalad ja kogukond. Looduslikud objektid kaasati pühamu koosseisu (nt püha oliivipuu). Altar- poodium, trapiastmetega v kiviplatvormil muldkuhitis. Riitus toimus vabas õhus ja altari ümber. Templisse pääses idast. Altar ei pruukinud seonduda templi endaga. Võis olla altar, aga mitte tempel. Nt Olympias on algselt olnud altar pühas hiies ja Pelopsi templiga ka natuke. Hiljem ehitati eemale Zeusi tempel ja eraldi Hera oma. Altar jäi nende vahele. Sellel lataril oli seos ka olümpiamängudega. Templid vahetusid ühesünaga, aga altar jäi. Naos kr.k koda- tempel. Mõeldud jumalakojana ehk seal on jumal kui jumalakuju. Templit vaatadati kui linna kingitust jumalale. Ühes pühamus võis olla mitmeid templeid altareid ja jumalad
Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitused. Nad rajati polise ühise otsusega tähistamaks kodanike jumalakartlikust ja andmaks end taevaste kaitse alla. Ühtlasi näitasid templid linnriigi jõukust ja võimsust. Kuna jumalaid oli palju ja kõik nad inimestele omal kombel vajalikud, siis oli igas linnriigis arvukalt pühamuid. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale, kuid ta võis sisaldada ka teiste jumalate altareid ja templeid. Nii olid Zeusi pühamus Olympias kesksel kohal ka näiteks Hera tempel ja kangelase Pelopsi väike pühakoda. (templitüüpide põhiplaanid; foto templist kas Paestum või Segesta; ioonia ja dooria sammaste joonised) Preestrid ja rituaalid Iga inimene võis jumalatega suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda. Kuid vähemalt suuremate pühamute juures olid jumalate teenimiseks ametis ka preestrid ja preestrinnad. Mõnede pühamute jaoks valiti preestrid iga-aastaste riigiametnikena,
Teiselt poolt oli tal probleem alkoholiga, vanemana rohkem , lugusid kust ta ei suutnud üle toa kõndida sest oli nii täis. Tal olid ka kirevad naissuhted, olid abielus 7 naisega aga need võisid olla ka poliitilised eeldused. Kinnitas oma poliitilised liidud abieludega, kui oli vaja uus liit võttis uue, aga vanast ei lahutanud ja nii läkski edasi. Sai korduvalt haavata, kaotas ühe silma saades noolega sinna, lombakas ja käsi oli vigane. Tema naine olulisem oli Olympias, (2 naine) tõusis tähtsamaiks, kuna oli kõige kuninglikumast soost, tal sündis poeg Alexander, kes polnd küll vanem poeg, esimese naisega poeg oli hull siis aleksandrit kasvatati algusest peale kui troonipärijat. Makedoonia põhiliseks vastaseks sai Ateena, ateena oli raskes poliitlises olukorras, oli just lagunenud mereliit, sellega kaasnes ka ateenlaste välispoliitiline loidus, tal oli krooniline
annaabi.ee 
