Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasused ning kattuvused välispoliitilisel maastikul. Lisaks annab esimene osa ka lühiülevaate, mis riikidega üldse tegemist on
* Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõigi kokkulepetega ja lootis välja kujundada kollektiivse julgeolekusüsteemi. Tegelikkuses Rahvasteliit ei õigustanud Eesti lootusi. 8. Mida tähendas Eesti jaoks enda neutraalseks kuulutamine? 9. Vabadussõda (algus, selle kulgemine, tähtsamad lahingud, lõpp) Vabadussõda algas 28.novembril 1918
puhul võiks olla kvaliteet, sest nagu öeldakse on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. Palju on kiidetud eesti sõdurite efektiivsust Afganistani missioonidel ning meie panust rahvuvahelistes ettevõtmistes. Et meie riik suudaks säilitada oma iseseisvuse ning sõltumatuse, peame me ka tulevikus jätkama sõprussuhete loomist teiste sarnast ideoloogiat omavate riikidega. Samuti lasub meil väikese rahvana kohustus näidata ennast tubli, tööka ja efektiivse rahvusena. Välispoliitiliselt ning arengu mõttes on Eestil maailmas hea maine ning me oleme eeskujuks teemal „kui ei saa jõuga, saab nõuga“.
(New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus,
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, ...
ja jätkusuutlik ning suutis oma majanduse üles töötada. Samuti ka Prantsusmaa, kes sai tagasi suured tööstuspiirkonnad, jätkas mandri- Euroopa suurima riigina. Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel. Tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid nagu Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas
süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Perestroika Gorbatsov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): · esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) · räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ·
maad, mis olid nende valduses ja omandusse nendel elavad talupojad. Aadlikud said õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes, anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Aadlikud vabastati kõigist maksudest, riigimaksude kogumine talupoegadelt jäi aadlike-mõisnike pädevusse. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäija, sellest ka tema hüüdnimi Suur. Vallutati suur osa Poolast, Musta mere põhja kallas ja Krimm. Suri 1796. aastal rabanduse tagajärjel teadvusele tulemata. Kasutatud materjal: http://rusistica.eu/venemaast/18-sajand/katariina-ii/ http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm
ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Algas perestroika ehk uutmine. Reformide käigus toimus korruptsiooni- ja alkoholismivastanevõitlus, üleminek turumajandusele, sisepoliitikas liberaalsed reformid ja glasnost ehk uutmine, mitmeparteiline demokraatia. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust ja NSVL lagunes. Välispoliitiliselt üritas Gorbatšov peatada võidurelvastumist, NSVL sai demokratiseerumise toetuseks tohutuid välislaene, suhted Läänega soojenesid. Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989. aastal, Saksamaa taasühinemist 1990. aaastal, NSVL lagunemist 1991. aastal.
varjupaigad; lisaks hooldeasutustele, Aadlineidude kasvatusselts. 1765. aastal algas Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamine, mille alusel sai võimalikuks gümnaasiumite asutamine, Katariina edendas meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768– 1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta merepõhjaranniku Lõuna-Ukrainas. Katariina suri, saades vannitoas rabanduse. Valisin selle teema kuna tundus antud teemadest kõige põnevam. Kindlasti tulevikus vaatan veel mõnda filmi Katariinast. Kasutatud kirjandus: Wikipeedia www.eestiajalugu.ee
Välispoliitikas muutus probleemiks kolooniate iseseisvumissoov. Prantsusmaa. I MS järel sai endale kasulikud tööstuspiirkonnad ja muutus kiiresti tugevaks tööstusriigiks. Sisepoliitiliselt oli ebastabiilne. 1919-1939 vahetus 14 valitsust. See tõi kaasa rahva pettumuse demokraatias. Et ära hoida äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe. 1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne, mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga. Diktatuurid. 1920date lõpul tekkis Euroopas demokraatia kriis. Kõigis probleemides süüdistati demokraatlikku valitsemisviisi. - Kommunistid kodanlus tuleb hävitada. - Fasistid ja natsid rahvuse ühtsus. Vaenlased on juudid, kommunistid, slaavlased. TEKET SOODUSTASID:
Kuigi loodi Rahvasteliit, mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks. Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Esimene maailmasõda ei toonud endaga kaasa midagi head, kuid siiski polnud eri riikide olukord selle lõppedes sama. Sõja kaotajateks võib lugeda eriti Saksamaad
• vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad. • Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul. Suurbritannia on parlamentaarne monarhia. Välispoliitika Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia
kriisist välja. Loodi uued töökohad, organiseeriti hädaabitöö, miinimutöötasu, tööpäeva max pikkus, suurendati ametiühingute pikkust, töötu abiraha, pension, toetus. Maffia – organiseeritud kuritegevuslik rühmitus, mis tegelesid väljapressimistega, prostitutsiooni, hasartmängude ja hiljem ka narkokaubandusega. Isolatsionismipoliitika – eraldatuse poliitika. 1931 – Westinisteri statuut – Suurbritannia senised dominioonid muutusid sise – ja välispoliitiliselt suveräänseks Suveräänsus – iseseisvus. 1934 – 1938 – Rahvarinne – loodi Prantsusmaal, kommunistide ja sotsialistide vaheline koostöölepe, et vältida äärmusliikumiste tõus võimule. Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta. Totalitaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, toimub
Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17. juunil 1940 punaarmee 80 000 mehega üle eesti piiri marssis, tekkis paljudel
soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust ülejäänud elanikkonnal tuli lahkuda. Kompromissina sai Venemaa õiguse rajada täiendavad baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale ning varulennuväljad Kehtnasse ning Kuusikule. Eesti inimesed üritasid hoiduda igasugustest kokkupuutest vene sõjaväelastega. Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. Eesti sattus sõltuvusse NL'st välispoliitiliselt- ei julgetud avalikult toetada soomlaseid Talvesõjas. Eestist lahkus 14000 inimest Saksamaale, kuna oktoobris kutsuti Eestist ära baltisakslasi. Juuni keskel 1940. aastal esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside lepingut, siis nõuti uue valitsuse moodustamist ja täiendavate nõukogude vägede lubamist Eestisse. Vastamiseks anti aega 8 tundi ja Eesti valitsus täitis nõudmised. 17.juunil 1940 okupeeriti Eesti 80 000 Vene sõduri poolt
1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. Katariina II valitses 34 aastat. VÄLISPOLIITIKA Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. 1764. aastal viis
majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991
ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. 12. Gorbatšovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. 13.Perestroika Gorbatšov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest
mittesekkumist. Majanduskriis hävitas kõik. Presidendiks sai Roosevelt, kelle uus kurss nägi ette ranget kontrolli pankade üle, toetusi põllumeestele ja töökohtade loomist. Tema populaarsus aina kasvas. Suurbritannia oli parlamentaarse monarhiaga riik. Oluliselt laiendati valimisõigusega inimeste ringi- tööerakonna esiletõus. Prantsusmaa oli äärmiselt kirju poliitilise maastikuga, koalitsiooniid olid paljuparteilised ja lühiajalised. Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa kõige agaram Versailles’ süsteemi kaitsja. 1928. aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt, kus deklareeriti, et ühtegi konflikti ei lahendata relva abil. Kõikides peale I MSi tekkinud riikides euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale, erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid
kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb kindla rassilistele ja rahvuslikele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all sõjaliselt tugeva riigi loomist. NSDAP-Natsionalistliku Saksa Töölispartei.
Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tsehhoslovakkia 1968, 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle. Sisepoliitika: tegeliku võimu koondumine armee ning julgeolekuaparaadi kätte;
majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida
Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Gorbatsovi reformid: · Eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. · Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. · Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. · Välispoliitiliselt üritas, aga peatada võidurelvastumist. Perestroika: Perestroika ehk uutmine oli Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest. Suhted läänega:
moodustada ei õnnestu. 1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu vahel koostööleping majanduse ja kultuuri vallas. Välisministrite omavahelistel kohtumistel käsitleti ka julgeolekuküsimusi, kuid sõjalist liitu ei sõlmitud. 1938 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end neutraalseteks riikideks. See vastas Saksamaa huvidele, kes ei soovinud Euroopas mingeid riikidevahelisi liite. Tegelikult hakkas Eesti välispoliitiliselt lähenema Saksamaale lootes leida sealt kaitset NLi eest. NL on selleks ajaks juba otseselt huvitatud Balti riikide hõivamisest. Vastava loa andsid selleks ka 1939.aastal Inglismaa ja Prantsusmaa, kes pidasid läbirääkimisi Moskvas, et mõjutada NLi astuma samme Saksamaa vastu. NLi nõudis vastutasuks Balti riike. III EV suhted Nõukogde Venemaaga /Nõukogude Liiduga (alates 1922) Kuni 1921 aasta kevadeni olid omavahelised suhted head: Venemaa tunnustas esimesena EV-
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a koostööleppe ja estisasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanike erakondadega
Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st. Briti asumaad, millel oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia ja Iraak võitlesid välja iseseisvuse. 1931.a. võeti vastu Westminsteri statuut e. seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks. Suurbritannia välispoliitilisteks põhisuundadeks olid: 1) tasakaalu hoidmine Euroopas ning 2) võitlus kommunismiohu vastu. Inglismaa püüdis takistada Saksamaa tugevnemist, kuid samas nähti Saksamaas ka tasakaalustavat jõudu, kuna juhtrolli Euroopas püüdis etendada Prantsusmaa. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, mille alusel lubati Saksamaa taas oma sõjalaevastikku üles ehitada
kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Katariina rajas hiilgava õukonna, mida imetleti ka väljaspool Venemaad. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedust. 1783. aastal
töötada välja meetmed nende ohtude ärahoidmiseks. Sisejulgeoleku süsteem, mis toimib korralikult on aluseks sotsiaalsele turvalisusele. Sisejulgeoleku moodustab riigis toimiv süsteem (julgeolekusüsteem) ja selle efektiivsusest sõltub sotsiaalne turvalisus. (Aimre, I. 2007:50) Sisejulgeolekut mõjutavaks üldise julgeoleku oluliseks osaks on nn ´´välisjulgeolekut parandavate´´ otsuste mõju sisejulgeolekule. Väikeriigil, nagu Eesti, on vaja võimalikult palju ennast välispoliitiliselt integreerida paljude välisjulgeolekut tagavate süsteemidega, organisatsioonidega. On selge, et väikeriigi tegevusvabadus sõltub suuresti suurriikide omavahelistest suhetest, rahvusvahelisest süsteemist ning riigi geostrateegilisest asukohast. Suurriikide eesmärk on rahvusvahelistes süsteemides/organisatsioonides oma võimu suurendamine, kuid väikeriikide eesmärk on eelkõige püsimajäämine, mille tagamiseks tuleb tavaliselt otsida suurriikidelt abi ning astuda ka liitudesse
kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitika Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja
Demokraatia aga suutis säilida nt USA-s (demokraatlik presidentaalne liitriik), kus võimul olid vaheldumisi kaks parteid. Kuni 1930-ndateni oli suur õitseng ning siis algas ülemaailme majanduskriis. President Hooverarvas, et riik ei saa majandust juhtida ja presidendiks valiti Roosvelt. Alustati uut majanduspoliitikat Uus Kurss ehk New Deal. Sellega alustas majanduse reformimist. Viis USA kriisist välja ja USA-s säilis demokraatia ning ka tänu sellele, et ei sidunud end EL-ga. Välispoliitiliselt ajas isolatsioonipoliitikat, nt: jättis alles ainult mõned pangad, maksis põllumeestele peale, et nad ei toodaks jms. Suurbritannia (parlamentaarne monarhia, kahe partei süstem) kaotas oma juhtiva koha majanduses USA-le ja hiljem Saks-le. Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930-
väärtus langes kiiremini kui seda jõuti trükkida. Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui neid jõuti osta. Võeti liialt laenu ja ei suudetud seda enam tagasi maksta. Valitsuse vead- kõrgete tollide kehtestamine ja vabakaubandusest loobumine. Majanduskriis ja rahva rahulolematus tõi noortes demokraatlikes riikides kaasa diktatuuri. Westminsteri statuud- 1931- Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama.
1921.aastal lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse, jäädes nimeliselt veel Inglismaa dominiooniks. 1937kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Suuremat iseseisvust hakkasid taotlema ka teised vormiliselt Londonile alluvad, tegelikkuses sõltumatud riigid nagu Kanda ja Austraalia. 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Nüüd muutus Prantsusmaa aga lõplikult tööstusriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik areng selgelt kiirem, kui see oli Inglismaal
Rajaja Ignatius Loyola. Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.
2) Milline on separatistliku piirkonna mõju antud riigi või riikide sise- ja välispoliitikale? 3) Milline peaks teie arvates olema separatistliku piirkonna tulevik? Põhjendage. 5p KORSKIA 1. Separatismi põhjuseks on kehtestada oma riik. 2. Sisepoliitika Prantsusmaale: Oolukord on olnud pingeline. Kuid iseseisvusliikumise aktiivsuse tõttu on saavutatud Pariisilt järeleandmisi. Välispoliitiliselt on Korsika rahulik. 3. Korsika tuleviks peaks olema iseseisev riik, sest enamus elanikkonnast on korsiklased ja neil on enda keel korsika keel. Samuti on neil enda lipp, vapp ja on arenenud ka tööstus ja turismimajandus.
varandusest. 9. Maffia organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita
olukorra parandamine oleks pooleli jäänud. Iraagi-missioon läks Eestile maksma umbes 200 miljonit krooni. Usun, et meie riik on mänginud ja mängib ka edaspidi suurt rolli Lähis-Ida pingetes ning oleme jätkuvalt suutlikud appi tõttama neile, kes meie abi igapäevaselt vajavad ning läbi viima erinevaid operatsioone, mis parandaksid poliitilist ja sõjalist olukorda nendes pingerikastes Lähis-Ida maades. Minu arvates on Eesti välispoliitiliselt õigesti käitunud ning selline lähenemine toob meile suure tõenäosusega liitlasi, kui meil endil neid kunagi vaja peaks minema. Sõjaline koostöö lähendab riike ning on loomulik, kuna olles ise kriisiolukorras ootame siiski kedagi appi ning oleme tänulikud iga abistaja eest, iga üksiku sõduri eest, kes meie riiki saadetakse. Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 4 Kasutatud materjalid Eesti sõjamuuseum http://www.esm
Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside lepingut,
Millised põhimõttelised muudatused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? Pärast Esimest maailmasõda tekkinud vastuolud asumaade suurenenud nõudmiste ning inglaste huvide vahel lahendas edukalt 1931.a. Briti prlamendis vastuvõetud Westministeri statuut. Statuut tunnistas Suurbritannia ja dominioonid Briti impeeriumi piires poliitiliselt täiesti iseseisvateks ja võrdseteksükski neist ei ole sise ega välispoliitiliselt teistele allutatud. Kõik dominioonid kuulutati Briti rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas truudus ühisele riigipealeInglise monarhile Miks kehtestati paljudes Euroopa riikides 1920.a. lõpul ja 1930.a. algul diktatuur? Keskklassi nõrgenemisega tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu üldisele valitsemisõigusele hakkas tugevalt mõjutama riigis toimuvaid protsesse. Tööliskonna etteotsa astusid võimukad ning võimekad juhid
Liivi sõda 1558-83 Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada
(ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär Jegor Ligatsov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatsov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene keeles glasnost, "selgus") ning pani ette kehtestada mitmeparteiline demokraatia, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist.Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui ka radikaalidelt, kuid ta ei distantseerunud parteist. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule demokratiseerumise toetuseks tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.Hiljem on Gorbatsov oma intervjuudes öelnud, et kui Nõukogude Liit oleks
nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside
nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside
1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele lüüasaamisega. IIRIMAA ISESEISVUMINE- 1921 lõppes vaenutegevus kompromissiga. 6 krahvkonda Suurb kooseisus, ülejäänud iseseisevus, kuid Inglismaa dominioon1937 Iirimaa täielik iseseisvus. BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla. RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid, võimalus koostöö kodanike erakondadega. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused:
Riigi üleüldine tugevus avaldub aga eelkõige sise- ja välispoliitikas. Eesti riigi sisepoliitika kujutab endast suurel hulgal integratsioonipoliitikat, mis hõlmab näiteks võimalikult hea haridussüsteemi kujundamist ja võõrkeelt kõnelevate inimeste integreerumist Eesti ühiskonda. Millised on aga Eesti välispoliitilised eesmärgid ja milliseid on võimalik üldse saavutada? Ning milliste riikidega tuleks teha seevastu koostööd? Eesti on olnud välispoliitiliselt üsnagi aktiivne läbi aegade. 1920.-1930. aastatel, olles äsja saanud iseseisvuse, hakkas Eesti aktiivselt koostööd tegema Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega, mis oli esmalt suunatud ühisele kaitsepoliitikale ja majandus- ning kaubanduskoostööle, kuid hiljem poliitilisele, kultuurilisele ning mitteriiklike organisatsioonide koostööle. Kõige esimeseks Eesti Vabariigi välispoliitiliseks saavutuseks võib vast lugeda 1921. aastal liitumist
Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju) · Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu
Püstitas Teebas palju templeid Püstitas kuningliku juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal Amenhotep Iv Troonile asumise hetkel oli Egiptus tollase maailma vägevaim riik Eemaldas Teebast Amoni templi ülempreestri Laskis Karnakki ehitada Atoni templi Eemaldas võimu juurest suure osa vanast ametkonnast, kutsus oma õukonda võõramaalastest ametnikke, ohvitsere ja preestreid Lasi rajada uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni Asus hävitama Amoni kultust Välispoliitiliselt tabas Egiptuse impeeriumi katastroof Amenhotep IV oli teel varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole RAMSEs iI Asus taastama Thutmosis III aegset hiilgust Ramses ja Hetiidi kuningas sõlmisid rahu ja sõpruse lepingu Egiptlased said endale Palestiina ja Süüria lõunaosa Tema käsul rajati Abu Simbeli kaljutempel Templi sissepääsu piiravad 4 istuva Ramsese hiigelkuju tutanhamon Varem Tutanhaten, muutis nime Noor, suur tähtsus nõunikel
Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, aga ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Paljud kirjanikud olid provintsiaalid. Ühiskond Peale Augustuse surma tugevnes keisrite võim üha enam, ehkki vastuseis senati poolt oli tugev ning õukonna intriigides osales ka keisri kaardivägi. II sajandi alguseks oli aga juba saavutatud tasakaal senati ja keisrivõimu vahel ning siserahu häirisid vaid alistatute ülestõusud. I sajand oli välispoliitiliselt Rooma kõrgaeg, oli palju vallutatud maid, tugev eksport, hea teedevõrk ning tohutusuur tulu koormiste näol. Provintside majanduslik olukord üha paranes. Orjanduslik kord hakkas aga lagunema, talupoegade asumine suurematesse linnadesse, eeskätt Roomasse, oli valdav. Langes ka orjatöö tootlikkus ning Itaalia hakkas provintside majandusliku iseseisvumise tõttu esikohta keisririigis kaotama. Rooma moraalne
2) riik sekkus maj. Kaudselt. 3)riik tagab sots turvalisuse(abirahad jne..). Maj.ime põhjused:1)väiksed sõjalised kulutused.2)tootmine eraomandile,vabale turumajandusele. 3)vaba tööjõud. 4)USA laenud,investeeringud.5)SLV-le kuulus tööstuspiirkond Ruhe. 9. Suurbritannia (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika:*alates 1830.a kaheparteisüsteem:1)Konservatiivne Partei- maj.pooldavad vaba turumajandust,välispoliitiliselt aktiivsed.2)Tööerakond. * Parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeadeks kuningas v kuninganna: 1)George VI , 2) Elizabeth II. *Parlament kahekojaline: 1)ülekoda e Lordide koda. 2) alamkoda. *Valitsusejuht on peaminister: 1)Margaret Thatcher.2)John Major. 3)Tony Blair.4)G.Brown. 5)David Cameron. *Margaret Milda Thatcher ,,Raudne Leedi":1975.a- >valiti konservatiivide juhiks. 1982.a->alustas Falklandi sõda Argentinaga. Maj.poliitika kujundaja
Ta mõistab, et riigi saavad päästa reformid, mis muudaksid valitsust natukene demokraatlikumaks aga siiski peab säilima Nõukogude Liit ja see on kõige tähtsam. Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. PERESTROIKA- Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Sisu: anda liiduvabariikidele rohkem majanduslikku otsustusõigust, anda ettevõtetele rohkem otsustusõigust, vähendada plaanimajanudst, järk-järgult lubada väikseid turumajanduslikke elemente. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti):
annaabi.ee 
