Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasused ning kattuvused välispoliitilisel maastikul. Lisaks annab esimene osa ka lühiülevaate, mis riikidega üldse tegemist on
* Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõigi kokkulepetega ja lootis välja kujundada kollektiivse julgeolekusüsteemi. Tegelikkuses Rahvasteliit ei õigustanud Eesti lootusi. 8. Mida tähendas Eesti jaoks enda neutraalseks kuulutamine? 9. Vabadussõda (algus, selle kulgemine, tähtsamad lahingud, lõpp) Vabadussõda algas 28.novembril 1918
Eesti tulevik Ajal, mil „rohelised mehikesed“ sammuvad üle piiride nagu neid polekski, peame tahest tahtmata koondama oma mõtted nii enda kui riigi tulevikule. Üheks olulisemaks probleemiks hetkel Eestis on meie julgeolek, mistõttu keskendun antud essees pigem Eesti julgeoleku tulevikule kui üldisele tulevikule. . Kui mõtiskleda potentsiaalsetest ohtudest Eestile, koonduvad mõtted esmajoones itta, täpsemalt meie idanaabri Venemaa poole. Kuna nagu ka meie endine president Lennart Meri ütles, on ida palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar. Venemaa on olnud erinevates vormides ohuks meie rahva iseseisvusele juba sajandeid, kuid kui ühe vaba riigi kodanik satub kahtlastel asjaoludel teise riigi mõjusfääri, tuleb teadvustada endale olukorra tõsidust. Eesti, väikese riigi ja rahvana, peab kindlustama oma tagalat ning looma tugevaid suhteid, näit...
(New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus,
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud majandusliku olukorra pideva halvenemise tõttu kehtiva valimissüsteemiga rahul. Toorid (olid kuni 1830. aastate alguseni parlamendis ülekaalus) ja viigid konkureerisid võimu pärast inglismaal. Inglismaa vananenud valimiskorraldus jättis tugevad majandusringkonnad parlamendist välja. Nende huvide väljendajad, viigid, nõudsid parlamendireformi, ...
Keda võib pidada I maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. a kuni 11.novembrini 1918.a. Sõda toimus kahe suure vastaspoole vahel: Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta astus viimasena sõtta, oli hukkunute arv ka vastavalt väiksem. Võitjate hulka võib arvata ka Inglismaa ja Prantsusmaa. Hoolimata oma sõjajärgsest nõrgast majandusest ja positsiooni kao...
süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Perestroika Gorbatsov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): · esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) · räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ·
maad, mis olid nende valduses ja omandusse nendel elavad talupojad. Aadlikud said õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes, anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. Aadlikud vabastati kõigist maksudest, riigimaksude kogumine talupoegadelt jäi aadlike-mõisnike pädevusse. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäija, sellest ka tema hüüdnimi Suur. Vallutati suur osa Poolast, Musta mere põhja kallas ja Krimm. Suri 1796. aastal rabanduse tagajärjel teadvusele tulemata. Kasutatud materjal: http://rusistica.eu/venemaast/18-sajand/katariina-ii/ http://et.wikipedia.org/wiki/Katariina_II http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm
ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Algas perestroika ehk uutmine. Reformide käigus toimus korruptsiooni- ja alkoholismivastanevõitlus, üleminek turumajandusele, sisepoliitikas liberaalsed reformid ja glasnost ehk uutmine, mitmeparteiline demokraatia. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust ja NSVL lagunes. Välispoliitiliselt üritas Gorbatšov peatada võidurelvastumist, NSVL sai demokratiseerumise toetuseks tohutuid välislaene, suhted Läänega soojenesid. Küla sõja lõpuks võib nimetada Berliini müüri langemist 1989. aastal, Saksamaa taasühinemist 1990. aaastal, NSVL lagunemist 1991. aastal.
varjupaigad; lisaks hooldeasutustele, Aadlineidude kasvatusselts. 1765. aastal algas Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamine, mille alusel sai võimalikuks gümnaasiumite asutamine, Katariina edendas meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud vaid juutidele). Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768– 1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta merepõhjaranniku Lõuna-Ukrainas. Katariina suri, saades vannitoas rabanduse. Valisin selle teema kuna tundus antud teemadest kõige põnevam. Kindlasti tulevikus vaatan veel mõnda filmi Katariinast. Kasutatud kirjandus: Wikipeedia www.eestiajalugu.ee
Välispoliitikas muutus probleemiks kolooniate iseseisvumissoov. Prantsusmaa. I MS järel sai endale kasulikud tööstuspiirkonnad ja muutus kiiresti tugevaks tööstusriigiks. Sisepoliitiliselt oli ebastabiilne. 1919-1939 vahetus 14 valitsust. See tõi kaasa rahva pettumuse demokraatias. Et ära hoida äärmuslaste võimulepääsu, sõlmisid sotsialistid ja kommunistid koostööleppe. 1936. a. moodustati erinevatest parteidest Rahvarinne, mis võitis valimised. Välispoliitiliselt sooviti saada Euroopas juhtpositsioonile. Saksamaa vastu tehti koostööd Venemaaga. Diktatuurid. 1920date lõpul tekkis Euroopas demokraatia kriis. Kõigis probleemides süüdistati demokraatlikku valitsemisviisi. - Kommunistid kodanlus tuleb hävitada. - Fasistid ja natsid rahvuse ühtsus. Vaenlased on juudid, kommunistid, slaavlased. TEKET SOODUSTASID:
Kuigi loodi Rahvasteliit, mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks. Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Esimene maailmasõda ei toonud endaga kaasa midagi head, kuid siiski polnud eri riikide olukord selle lõppedes sama. Sõja kaotajateks võib lugeda eriti Saksamaad
• vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad. • Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul. Suurbritannia on parlamentaarne monarhia. Välispoliitika Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia
kriisist välja. Loodi uued töökohad, organiseeriti hädaabitöö, miinimutöötasu, tööpäeva max pikkus, suurendati ametiühingute pikkust, töötu abiraha, pension, toetus. Maffia – organiseeritud kuritegevuslik rühmitus, mis tegelesid väljapressimistega, prostitutsiooni, hasartmängude ja hiljem ka narkokaubandusega. Isolatsionismipoliitika – eraldatuse poliitika. 1931 – Westinisteri statuut – Suurbritannia senised dominioonid muutusid sise – ja välispoliitiliselt suveräänseks Suveräänsus – iseseisvus. 1934 – 1938 – Rahvarinne – loodi Prantsusmaal, kommunistide ja sotsialistide vaheline koostöölepe, et vältida äärmusliikumiste tõus võimule. Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta. Totalitaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, toimub
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja alguseks peetakse üldiselt 1939 1. septembrit, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Ta...
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rah...
ELUKÄIK Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire’ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril 1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud tema preisimeelne hoiak. Aadlike ja kaardiväelaste meelepaha leidis toetu...
majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991
ning korruptsioon süvenenud. Ta oli ainus kõrgharidusega NSV Liidu liider Gorbatšov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. 12. Gorbatšovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. 13.Perestroika Gorbatšov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad räägiti kuritegevuse ulatusest
mittesekkumist. Majanduskriis hävitas kõik. Presidendiks sai Roosevelt, kelle uus kurss nägi ette ranget kontrolli pankade üle, toetusi põllumeestele ja töökohtade loomist. Tema populaarsus aina kasvas. Suurbritannia oli parlamentaarse monarhiaga riik. Oluliselt laiendati valimisõigusega inimeste ringi- tööerakonna esiletõus. Prantsusmaa oli äärmiselt kirju poliitilise maastikuga, koalitsiooniid olid paljuparteilised ja lühiajalised. Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa kõige agaram Versailles’ süsteemi kaitsja. 1928. aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt, kus deklareeriti, et ühtegi konflikti ei lahendata relva abil. Kõikides peale I MSi tekkinud riikides euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale, erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid
kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb kindla rassilistele ja rahvuslikele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all sõjaliselt tugeva riigi loomist. NSDAP-Natsionalistliku Saksa Töölispartei.
Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tsehhoslovakkia 1968, 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult: boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge. Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle. Sisepoliitika: tegeliku võimu koondumine armee ning julgeolekuaparaadi kätte;
majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Gorbatsov valiti 1989 riigipeaks ja märtsis 1990 5 aastaks laiendatud volitustega presidendiks. Ent majandusreform ei suutnud 1990.1991. aasta talvel ära hoida
Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelnenud ajastul oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Gorbatsovi reformid: · Eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. · Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. · Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. · Välispoliitiliselt üritas, aga peatada võidurelvastumist. Perestroika: Perestroika ehk uutmine oli Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest. Suhted läänega:
moodustada ei õnnestu. 1934 sõlmiti Eesti, Läti ja Leedu vahel koostööleping majanduse ja kultuuri vallas. Välisministrite omavahelistel kohtumistel käsitleti ka julgeolekuküsimusi, kuid sõjalist liitu ei sõlmitud. 1938 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end neutraalseteks riikideks. See vastas Saksamaa huvidele, kes ei soovinud Euroopas mingeid riikidevahelisi liite. Tegelikult hakkas Eesti välispoliitiliselt lähenema Saksamaale lootes leida sealt kaitset NLi eest. NL on selleks ajaks juba otseselt huvitatud Balti riikide hõivamisest. Vastava loa andsid selleks ka 1939.aastal Inglismaa ja Prantsusmaa, kes pidasid läbirääkimisi Moskvas, et mõjutada NLi astuma samme Saksamaa vastu. NLi nõudis vastutasuks Balti riike. III EV suhted Nõukogde Venemaaga /Nõukogude Liiduga (alates 1922) Kuni 1921 aasta kevadeni olid omavahelised suhted head: Venemaa tunnustas esimesena EV-
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a koostööleppe ja estisasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanike erakondadega
Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa saavutasid Briti impeeriumis dominiooni staatuse st. Briti asumaad, millel oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Egiptus, Jeemen, Saudi-Araabia ja Iraak võitlesid välja iseseisvuse. 1931.a. võeti vastu Westminsteri statuut e. seadus, millega Inglismaa nn valged kolooniad ja dominioonid (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) said peaaegu täieliku iseseisvuse neist ükski ei olnud sise- ega välispoliitiliselt teisele allutatud. Briti impeeriumit hakati ametlikult nimetama Briti Rahvaste Ühenduseks. Suurbritannia välispoliitilisteks põhisuundadeks olid: 1) tasakaalu hoidmine Euroopas ning 2) võitlus kommunismiohu vastu. Inglismaa püüdis takistada Saksamaa tugevnemist, kuid samas nähti Saksamaas ka tasakaalustavat jõudu, kuna juhtrolli Euroopas püüdis etendada Prantsusmaa. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkuleppe, mille alusel lubati Saksamaa taas oma sõjalaevastikku üles ehitada
Katariina II Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitilis...
töötada välja meetmed nende ohtude ärahoidmiseks. Sisejulgeoleku süsteem, mis toimib korralikult on aluseks sotsiaalsele turvalisusele. Sisejulgeoleku moodustab riigis toimiv süsteem (julgeolekusüsteem) ja selle efektiivsusest sõltub sotsiaalne turvalisus. (Aimre, I. 2007:50) Sisejulgeolekut mõjutavaks üldise julgeoleku oluliseks osaks on nn ´´välisjulgeolekut parandavate´´ otsuste mõju sisejulgeolekule. Väikeriigil, nagu Eesti, on vaja võimalikult palju ennast välispoliitiliselt integreerida paljude välisjulgeolekut tagavate süsteemidega, organisatsioonidega. On selge, et väikeriigi tegevusvabadus sõltub suuresti suurriikide omavahelistest suhetest, rahvusvahelisest süsteemist ning riigi geostrateegilisest asukohast. Suurriikide eesmärk on rahvusvahelistes süsteemides/organisatsioonides oma võimu suurendamine, kuid väikeriikide eesmärk on eelkõige püsimajäämine, mille tagamiseks tuleb tavaliselt otsida suurriikidelt abi ning astuda ka liitudesse
RAKVERE GÜMNAASIUM Katariina II Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Kata...
Demokraatia aga suutis säilida nt USA-s (demokraatlik presidentaalne liitriik), kus võimul olid vaheldumisi kaks parteid. Kuni 1930-ndateni oli suur õitseng ning siis algas ülemaailme majanduskriis. President Hooverarvas, et riik ei saa majandust juhtida ja presidendiks valiti Roosvelt. Alustati uut majanduspoliitikat Uus Kurss ehk New Deal. Sellega alustas majanduse reformimist. Viis USA kriisist välja ja USA-s säilis demokraatia ning ka tänu sellele, et ei sidunud end EL-ga. Välispoliitiliselt ajas isolatsioonipoliitikat, nt: jättis alles ainult mõned pangad, maksis põllumeestele peale, et nad ei toodaks jms. Suurbritannia (parlamentaarne monarhia, kahe partei süstem) kaotas oma juhtiva koha majanduses USA-le ja hiljem Saks-le. Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930-
väärtus langes kiiremini kui seda jõuti trükkida. Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui neid jõuti osta. Võeti liialt laenu ja ei suudetud seda enam tagasi maksta. Valitsuse vead- kõrgete tollide kehtestamine ja vabakaubandusest loobumine. Majanduskriis ja rahva rahulolematus tõi noortes demokraatlikes riikides kaasa diktatuuri. Westminsteri statuud- 1931- Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati juhte, kes arvasid sama.
Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel Demokraatia levik Euroopas Esimese Maailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes sõja järel järsult. Demokraatlikumad valimisseadused kehtestati enamikus uutes demokraatlikes riikides. Mitmes riigis ei osutunud demokraatia paraku jätkusuutlikuks. Peamiselt olid selle põhjusteks demokraatlike traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus, aga ka vead noorte demokraatiate põhiseadustes. See nõrgestas demokraatia autoriteeti rahva silmis ning tekitas igatsuse stabiilse ,,kõva käega" valitsuse järele. Demokraatlikud ideoloogiad 19.sajandi läänemaailma peamised poliitilised ideoloogiad olid liberalism ja konservatism. 20.sajandil aga hakkasid Konservatiivid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning meelitades sellega liberaalidelt valijaid enda poole. Samas oli nende meelest jätkata traditsioonide jätkamist, kiiresti muutuvas maailmas. Klassikalised ko...
Rajaja Ignatius Loyola. Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed.
2) Milline on separatistliku piirkonna mõju antud riigi või riikide sise- ja välispoliitikale? 3) Milline peaks teie arvates olema separatistliku piirkonna tulevik? Põhjendage. 5p KORSKIA 1. Separatismi põhjuseks on kehtestada oma riik. 2. Sisepoliitika Prantsusmaale: Oolukord on olnud pingeline. Kuid iseseisvusliikumise aktiivsuse tõttu on saavutatud Pariisilt järeleandmisi. Välispoliitiliselt on Korsika rahulik. 3. Korsika tuleviks peaks olema iseseisev riik, sest enamus elanikkonnast on korsiklased ja neil on enda keel korsika keel. Samuti on neil enda lipp, vapp ja on arenenud ka tööstus ja turismimajandus.
varandusest. 9. Maffia organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi hoidma ära äärmusliikumiste tõusu võimule. Avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega. 14. Autoritaarne diktatuur riigis enamik võim on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. Rahval puudub võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Tähtsad on konservatiivsed väärtused ning vägivalda ei propageerita.
olukorra parandamine oleks pooleli jäänud. Iraagi-missioon läks Eestile maksma umbes 200 miljonit krooni. Usun, et meie riik on mänginud ja mängib ka edaspidi suurt rolli Lähis-Ida pingetes ning oleme jätkuvalt suutlikud appi tõttama neile, kes meie abi igapäevaselt vajavad ning läbi viima erinevaid operatsioone, mis parandaksid poliitilist ja sõjalist olukorda nendes pingerikastes Lähis-Ida maades. Minu arvates on Eesti välispoliitiliselt õigesti käitunud ning selline lähenemine toob meile suure tõenäosusega liitlasi, kui meil endil neid kunagi vaja peaks minema. Sõjaline koostöö lähendab riike ning on loomulik, kuna olles ise kriisiolukorras ootame siiski kedagi appi ning oleme tänulikud iga abistaja eest, iga üksiku sõduri eest, kes meie riiki saadetakse. Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. 4 Kasutatud materjalid Eesti sõjamuuseum http://www.esm
Soome ultimaatumile ei alistunud ning Sooma vallutamiseks algas 30.nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside lepingut,
Millised põhimõttelised muudatused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? Pärast Esimest maailmasõda tekkinud vastuolud asumaade suurenenud nõudmiste ning inglaste huvide vahel lahendas edukalt 1931.a. Briti prlamendis vastuvõetud Westministeri statuut. Statuut tunnistas Suurbritannia ja dominioonid Briti impeeriumi piires poliitiliselt täiesti iseseisvateks ja võrdseteksükski neist ei ole sise ega välispoliitiliselt teistele allutatud. Kõik dominioonid kuulutati Briti rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas truudus ühisele riigipealeInglise monarhile Miks kehtestati paljudes Euroopa riikides 1920.a. lõpul ja 1930.a. algul diktatuur? Keskklassi nõrgenemisega tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu üldisele valitsemisõigusele hakkas tugevalt mõjutama riigis toimuvaid protsesse. Tööliskonna etteotsa astusid võimukad ning võimekad juhid
Liivi sõda 1558-83 Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada
STAGNATSIOON 1964-85,liidrid:Leonid Breznev,Juri Andropov,Konstantin Tsernenko;pol: riiklikparteilise nomenklatuuri võimu kindlustamine,bürokraatia,reziimivastase vastupanu kujunemine ehk dissidendid,repressioonide tugevnemine(neostalinism),onupojapoliitika, korruptsioon,1977 uus põhiseadus, gerontokraatia,A.Kossõgin;maj:maj.reform,maj.suurprojektid (BAM,seakombinaat@Vilj,jõgede ümbersuunamine),varimajandus,varastamine,halb töödistsipliin,sõjatööstuskompleksi eelisarendamine,defitsiit;ideoloogia:neostalinismi pealetung,tsensuuri tugevnemine,ühiskonnateaduste parteiline juhtimine,Breznevi isikukultus ja tema raamatute kohustuslik lugemine,konseptsioon ühtse nõukogude rahva kujunemisest,M.Suslov,J.Andropov;rahvusküs:venestuspoliitika tugevnemine,surve hairudssüsteemile,rahuvskonfliktid(1980 Eestis),K.Vaino,R.Ristlaan;igapäevaelu:defitsiit,eripoed nomenklatuurile,korteriprobleemi teravnemine,tarbekaupade elektroonika saamine läbi töökoha a...
nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside
nov 1939 Talvesõda. Märtsis sõliti rahu. Sooma kaotas 12% territooriumist, ca 0,5 miljonit elanikku asus ümber. Kuid Soome säilitas iseseisvuse. IV Baaside ajastu Eestis: 1) NLi sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal, kust senisel elanikonnal tuli lahkuda. 2) üritati hoiduda igasugustest intsidentidest vene sõjaväelastega 3) Balti riikide sisepoliitikasse ei sekkutud. 4) välispoliitiliselt sattus Eesti sõltuvusse NL-ist - ei julgetud avalikult toetada soomlaste võitlust Talvesõjas, Eesti territooriumilt tegid punaväelased pommituslende Soome. 5) oktoobris kutsus Saksamaa baltisakslasi kodumaale, Eestist lahkus ca 14 000 inimest, nende seas ka eestlasi > see oli märk sellest, et Baltimaad lähevad tulevikus NLi koosseisu V Juunipööre 1940 ja NLi okupatsioon Juuni keskel 1940 esitati Eesti valitsusele ultimaatum - kuna riik rikub baaside
1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele lüüasaamisega. IIRIMAA ISESEISVUMINE- 1921 lõppes vaenutegevus kompromissiga. 6 krahvkonda Suurb kooseisus, ülejäänud iseseisevus, kuid Inglismaa dominioon1937 Iirimaa täielik iseseisvus. BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla. RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid, võimalus koostöö kodanike erakondadega. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused:
Riigi üleüldine tugevus avaldub aga eelkõige sise- ja välispoliitikas. Eesti riigi sisepoliitika kujutab endast suurel hulgal integratsioonipoliitikat, mis hõlmab näiteks võimalikult hea haridussüsteemi kujundamist ja võõrkeelt kõnelevate inimeste integreerumist Eesti ühiskonda. Millised on aga Eesti välispoliitilised eesmärgid ja milliseid on võimalik üldse saavutada? Ning milliste riikidega tuleks teha seevastu koostööd? Eesti on olnud välispoliitiliselt üsnagi aktiivne läbi aegade. 1920.-1930. aastatel, olles äsja saanud iseseisvuse, hakkas Eesti aktiivselt koostööd tegema Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega, mis oli esmalt suunatud ühisele kaitsepoliitikale ja majandus- ning kaubanduskoostööle, kuid hiljem poliitilisele, kultuurilisele ning mitteriiklike organisatsioonide koostööle. Kõige esimeseks Eesti Vabariigi välispoliitiliseks saavutuseks võib vast lugeda 1921. aastal liitumist
Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju) · Sõlmib soodsad rahud pärslaste ja spartalastega (pärslased lubavad Kreeka Väike-Aasia polistele sõltumatuse) · Ateena demokraatia kindlustub, klassikaline skulptuur saavutab õitsengu
Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...
Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, aga ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Paljud kirjanikud olid provintsiaalid. Ühiskond Peale Augustuse surma tugevnes keisrite võim üha enam, ehkki vastuseis senati poolt oli tugev ning õukonna intriigides osales ka keisri kaardivägi. II sajandi alguseks oli aga juba saavutatud tasakaal senati ja keisrivõimu vahel ning siserahu häirisid vaid alistatute ülestõusud. I sajand oli välispoliitiliselt Rooma kõrgaeg, oli palju vallutatud maid, tugev eksport, hea teedevõrk ning tohutusuur tulu koormiste näol. Provintside majanduslik olukord üha paranes. Orjanduslik kord hakkas aga lagunema, talupoegade asumine suurematesse linnadesse, eeskätt Roomasse, oli valdav. Langes ka orjatöö tootlikkus ning Itaalia hakkas provintside majandusliku iseseisvumise tõttu esikohta keisririigis kaotama. Rooma moraalne
Ajaloo kordamine (Maailm pärast II MS) 1. Mis on heaoluühiskond? (riigid,iseloomustus,mida tõi kaasa) V:Heaoluühiskond tähendab sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu mõjutavat kasvu. Riigid: Põhjamaad ntks Soome,Norra,Rootsi. Isel: 1)kiire majanduse areng. 2) kujuneb välja heaoluühiskond. 3) taastati demokraatlik kord. Tõi kaasa:kõrge elustandardi, pidevalt suurenevad sissetulekud, sotsiaalse turvalisuse kasv, arenes riiklik haridus,-tervishoiu,. Ja sots.abi süsteem,kehtestati töötu- ja vanusetoetused,penisonid ja stipendiumid. 2. Millised liikumised olid populaarsed 1950.1960.aastail? Miks? V:1)Noorte liikumised üliõpilased,hipid. Pariisi noorte rahutused. 2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorra...
Vastasseisu lõpp ja selle põhjused: 1. NSV Liit oli ise nõrgaks jäänud nii majanduslikult kui ka poliitiliselt- stagnatsioon, korruptsioon, defitsiit ja vana põlvkond 2.Idablokiriigi võitlesid oma vabaduse ja iseseisvuse eest- igal riigil oma lugu 3.Ameerika president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher toetasid neid riike. 4.Liiduvabariigid võitlevad Aastal 1978 sai Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II. Ta tegi visiidi Poola ja andis inimestele lootust ning julgustas neid vastu hakkama. Tema tegevusest said poolakad entusiasmi. NSV Liit tegi väga suure vea tungides kallale Afganistanile aastal 1979 27.detsembril. See vihastas Ronald Reageni välja.1980ndate aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti.Sõda kurnas siiski suurriigi ära ja oli arusaadav, et ka NSV Liit on haavatav. Lääs võidab külma sõja Ronald Reagen võttis vastu uue strateegia, et hävitada NSV Liit. Ta võttis peamiseks eesmärgiks idabloki lamm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
