Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"härja" - 294 õppematerjali

härja - ja lohekujudega Ištari värav ning selle juurest algav protsessioonitänav, mis suundus kuningalossist ja Semiramise rippaedadest2 möödudes 91 m kõrguse tsikuraadi3 – nn. Paabeli torni4 juurde.
thumbnail
4
doc

"Kalevipoeg"Fr. R. Kreutzwald - kokkuvõte

Kalevipoeg palus, et Sarvik võitleks temaga nagu mees mehega(282-284). Üheksateistkümnes lugu (Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated. 285-301). Kalevipoeg ja Sarvik võitlevad 7 ööpäeva ning Kalevipoeg võidab ja aheldab Sarviku(285-287). Võtnud 4 kotti kulda, läheb ta tagasi maapeale, kus teda ootas Alevipoeg(287-289). Nad sõid härja liha ning läksid kodu poole(289-290). Kalevipoeg sõbrad soovitasid Kalevipojal minna kosja, aga Kalevipoeg toob põhjusi miks veel mitte minna(290- 291). Kalev ja ta sõbrad pidutsevad ja Kalevipoeg on nii täis, et annab priiuse kirjad ja tarkused Varrakule(291-300).Kalevipoeg on ehmunud, et sõda juba linnas ja isalt abi otsides läheb hauale(300-301) Kahekümnes lugu (Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas. 302-321)...

Kirjandus
327 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Carmen - kokkuvõte

Carmeni mehe nimi oli Carcia Ûkssilm. Carmenit jätkub môlema armastamiseks. Ûhel saatuslikul kaardimänguôhtul lähevad Joze ja Ûkssilm tülli, don Joze tapab Carmeni mehe. Kuid ka nüüd jääb Carmen Jozele kättesaamatuks, Carmen on järjekordselt armunud ühesse härjav ôitlejasse Lucasesse, kes demonstratiivselt pärast härjavôitlust kingib Carmenile verise kokardi (konksuga lehv härja nahas). Joze teeb ettepaneku ära minna Ameerikasse, kuid Carmen vastab: "Ma ei taha, et mind käsutatakse, tahan olla vaba ja teha, mis mul môttesse tuleb." Joze otsustab Carmeni tappa. enne surma ütleb Carmen: "Sa tahad mind tappa, ma ju näen, nii on saatusest määratud, aga sa ei saa mind alistuma sundida." Teos lôpeb sellega, et Joze jutustab minategelasele oma loo ja annab talle Carmeni varastatud kella tagasi. Merimee looming kannab nii romantismi ka realismi tunnusjooni: 1...

Kirjandus
780 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

"Carmen" Merimee - kokkuvõte

Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don Jose teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli. Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse. Ta lahkub pidevalt don Jose juurest, et teda vaatama minna, tuues ettekäändeks mustlasasjade ajamise. Kui don Jose teda ühel päeval jälitab ja näeb, kuidas ta härjav õitlejaga flirdib (härjavõitleja tõi Carmenile härja küljest lindi, mis tähendas tollel ajal armastusavaldust südamedaamile), viib ta Carmeni linnast kaugemale ning küsib tema käest, kas ta armastab teda ja kas ta jääb temaga kokku. Carmen vastab kangekaelselt, et ta ei armasta don Josed enam ning ei taha temaga enam koos olla. Don Jose on löödud ning vihane. Ta ähvardab Carmeni tappa, kui ta temaga koos ei ole. Carmen vihastub, viskab don Jose kingitud sõrmuse põõsastesse ning karjub ei...

Kirjandus
1517 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

Hommikul ärkas Nipernaadi lärmi peale üles ­ õige pererahvas oli laadalt jõudnud ja nad olid pahased, et härg jäi müümata. Siis peremees jutustas sulasele, mis oli juhtunud. Nipernaadi seisis lauda uske taga ja jälgis pererahva tülitsemist. Peremees tahtis härjaga rammu katsuda ja teda õpetada. Härg andis talle tugeva hoobi, peremees arvas, et tema viimne tund on tulnud. Nipernaadi sidus härja lauda ukse külge, aitas peremeest öeldes, et haav ei ole nii tõsine ja aitas ,,onu" tuppa kanda. Ta kutsus Kati põetama teda. Kati oli onust vaimustuses. Lõpuks jäi Kati uskuma, et Hansuoja on Nipernaadi talu. Onu kaebas ikka oma valude üle, kuigi kriimustus oli ära paranenud. Onu tahtis arstile minna, Nipernaadi ei uksunud, et onul midagi viga on ning onu tahtis, et Kati kaasa läheks. Nipernaadi oli nõus. Jaagu poeg Jaan ei olnud sellega rahul...

Kirjandus
3738 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Konspekt - 10 klass

k. ­ kuulutaja, saadik angelos ­ kr.k. ­ sônumitooja 2 Lucifer ­ jumala meelevalla alt välja pääsenud langenud ingel Jhv ­ nii kirjutasid juudid jumalat, sealt hilisem Jahve ja Jehoova Adonai ­ isand heebrea keeles Meie eestlaste Issand on vana kirjaviisi pärane Isand inglastel on jumal Lord, soomlastel Herra keerub ­ valvab paradiisi väravas, see on liik kôrgemaid ingleid, härja vôi lövi kehaga tiivuline olend;heebrea keeles on kerubiim eestkostja Moosese I raamat Aadam + Eeva poeg Kain poeg Aabel poeg Sett (9 pôlve vahel) Noa (Seti järeltulija) Noal oli kolm poega...

Kirjandus
453 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-kreeka jumalad

elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega, teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega....

Kirjandus
282 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale:...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Romaani kunst

Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid vastavate esemetega, seega pidi vaataja tundma sümboolikat. Näiteks: neli evangelisti ­ Matteust kujutatakse ingli või tuvina, Markus ­ lõvina, Luuka ­ härja või vasikana, Johannes ­ kotkana (Kristus oli inimene sündides, vasikas (härg) surmas, lõvi ülestõusmises, kotkas taevaminemises. Kujutades nelja evangelisti, kujutavad need sümbolid samas ka Kristust). Kristus ­ kala, madu, lõvi Peetrus ­ võtmega Püha Barbara ­ torniga Püha Jüri ­ tapab mõõgaga lohet silm, käsi ­ Jumala kohalolu jne. Figuurid olid ilmekad, sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus....

Kunstiajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vana-kreeka kunst

Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Skulptuurid igas vanuses ja seisundis inimestest: purjus saatür, vana naine, poiss võtmas okast jalast välja (spinario), barbar, läbipekstud poksija, vana kalur. Reljeefis kalduvus esitada figuure ja sündmusi, maastiku ja arhitektooniliste tagaplaanidega. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Kuju oraator Demosthenesest (280 eKr) Polyeulctos. Melanhoolne sissepoole vaatav konstntreeritus. Peegeldab kasvavat huvi psühholoogia kujutamise vastu ­ nägu peeti vaimu peegliks Esines ka paraaditsevat temaatikat, mida harrastati eriti just õukondades, kus see teenis valitsejate toredusarmastust Mitu erinevat koolkonda. Aleksandria koolkond...

Kunstiajalugu
178 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mehe roll tantsus

Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsu...

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

Peagi viidi varastatud kraam Jaani juurest minema. Samas ütles ta neile, et need siia rohkem ei tuleks, ehk siis, kui Jaan uue elukoha leiab, sest saunast pidid nad välja kolima Andrese käsul. Mikk ja Mann jäid haigeks, peagi ka Liisu ja Kai. Liisu ei toibunudki, vaid suri. Mikk ja Mann paranesid, aga ema rohtudeks oli ikka veel raha vaja. Jaan hakkas Kaarlit taga igatsema, sest häda ajab härja kaevu. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna. Samuti tundis Jaan ennast halvasti. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

­ lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana kreeka 12 jumalat

Veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Lamedonile ehitas ta Trooja müürid. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark....

Eesti keel
79 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg

saj)- Euroopa areng kiire, arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linnad, edenes kaubandus ja käsitöö. L- Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus tugeva kuningavõimuga. Hiliskeskajal(14-15 saj.) kiire areng pidurdus, üks põhjuseid katkuepideemia, E toibus ja linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiir...

Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest. Eksiränn...

Kirjandus
88 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeka mütoloogia ime – humaanne maailm

Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskenduma inimolevuse ümber. Kreeklastel ei olnud tahtmist luua mingeid fantastilisi kujutusi, nad lõid jumala enda näo järgi. Skulptor jälgis mängudel võistlevaid atleete ja tajus, et...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
21
rtf

Hispaania ja kunst

Bourbonide troonile tõustes härjav õitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, kõrgkiht lepib vaatamisega. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio`t tähistav valge ringjoon. Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plangul on 4-5 väikest väljaeenduvat kilpi, mille taha saavad toreadoorid varjuda. Plangu ja tribüünide vahel on paari meetri laiune vahekäik. Areeni ümber tõusevad amfiteatri eeskujul astmete kaupa vaatajate kivist istmed. Vaatajate kohad jaotuvad kolme ossa: SOL ehk päike, SOMBRA ehk vari ja SOL y SOMBRA ehk vahepealne osa. Kõige sügavama SOMBRA kohal asub võitluse presidendi looz. Tänapäeva plaza del toros`ed mahutavad keskmiselt 20000 inimest....

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrgkeskaeg

võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtlasema vao, hõlm pööras künniviilu kummuli. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

Kogu Vahe,ere tugevaim laevastik, Minos olevat tegelenud isegi piraatlusega. Laevastiku baasiks oli samuti Knossos. Ühtegi vaenlast Kreetal ei olnud. Kreeta saar oli looduslikult selline kooslus, kus rebased olid suurimad kiskjad. Jahti ei peetud, kuna polnud lihtsalt kellelegi jahti pidada (rebaseid, jäneseid ei jahitud). Selle tõttu kujutati ka Kreeta kunstis väga vähe sõda ja jahti. Domineerisid lilled, linnud, teod. Härg oli püha loom. Oli spordiala 'üle härja hüppamine'; härjakultus. Valitseja palee oli Knossose palee: 3 korrust, 1 maa all. Maa all olid hoiuruumid, üleval eluruumid. Paar tuhat ruumi. Andis aluse legendile laburündist. Seal elas u 1000 inimest. Väljakaevaja oli inglane Arthur Evans, avastas palee kahe maailmasõja vahel. Kreeta kultuur on aluse andnud kolmele Vana-Kreeka tuntud müüdile: *Müüt laburündist ja selle ehitamisest *Minotaurus (Minose poeg) ja Pheseus (tappis esimese) *Daidalos ja tema poeg Ikalos...

Ajalugu
228 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun