*Polnud kindlat süsteemi *Süsteem *Templid (milles alati oli jumala kuju lihtrahvale *Templid (milles oli alati jumala kuju lihtrahvale keelatud näha) keelatud näha) *Jumal näitas end suurte pidustuste ajal (kuju) *Jumal ei näitanud ennast *Pöörati palju tähelepanu, detaile surmajärgsele elule *Inimesekujulised jumalad *Inimesekujulised jumalad (aga looma/linnu pea) *Paarperekond Paarperekond (mees, naine, laps) *Täiskasvanud lapsed lahkuvad kodust *Naise tähtsus suurem (võis lahutuse korral saada *Naise tähtsus väike varanduse) *Naistel õigusi vähe *Naise õigused tagatud *Mees võis naise ära tõugata, kui see ei suutnud talle poega sünnitada
loodusolud asub Niiluse jõe alamjooksul vihma vähe loodusvarade poolest rikas mõlemal vesi traditsioonid tähtsad hierarhiline ühiskond maaühiskond mees naisega võrdne ühiskond ja eluolu paarperekond tsentraliseeritud stabiilne jumalikustatud üks valitseja valitseja vaarao piiramatu võim hieroglüüfid kirjatundmine tagas kõrgema positsiooni kirjutati papüürusele astronoomia, matemaatika
Alistatud rahvad pidid maksma makse, moslemid olid selles vabastatud. Ühiskond ja naiste koht ühiskonnas: Islami seadus sariaat pöörab suurt tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale. Prohvet suhtus naistesse leebelt ja võttis kuulda nende nõuandeid. Seaduse järgi võib mees võtta endale kuni neli seaduslikku naist, sellele võivad lisanduda ka ebaseaduslikud liignaised. Tingimus on, et mees kõiki võrdselt kohtleks. Kõige tavalisem on paarperekond. Naistel on lahutuse puhul pärismisõigus ja õigus käsutada iseseisvalt kaasavarana perekonda toodud vara. Tavaliselt on tütarde pärandiosa poegade omast väiksem, kuna neil ei tule peret üleval pidada. Naiste liikumist (suhtlemist) piiratakse perekonda mittekuuluvate meestega. KONTROLLTÖÖPEATÜKID: 7,8,9. lk 71-91, 104-120.
vajalikuna. Maat ehk maailmakorraldus Kõrgem ametnikkond – ühiskonna kiht, mis koosneb ülikutest. Maakond ehk nomos Kirjutajad – keskmised ja alamad ametnikud. Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed. Patriarhaalne ühiskond – ühiskond, kus mehed domineerivad. Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollile alluvad tegelased. Orjad – kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad ja käsitöölised või siis võõramaised vangid. Mõisted 52-57
Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus. Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Definitsioon võib küll sama olla, kuid kas perekonna funktsioone täidetakse ühtemoodi? Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest koosnev paarperekond. Valitsejate perekonnaelu oli veidi teistsugune, vaaraod pidasid kümneid naisi. Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis, mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häbiväärseks nagu
kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel vähemalt teatud juhtudel õigus omi asju mehest sõltumatult hallata. Vaarao peanaisel oli isegi õigus teatud riigiasjades kaasa rääkida. Abielul polnud tol ajal üheselt mõistetavat tähendust nagu tänapäeval. Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist. Nii Vanas Kreekas kui ka Vanas Roomas sõlmiti abielu tavaliselt kohe pärast tüdruku murdeea lõppemist ja see tähendas põhimõtteliselt naise üleminekut abikaasa eestkoste alla. Kõigis neis neljas tsivilisatsioonis oli ka lahutuse võimalus, mille korral tagastati pruudi kaasavara kas talle endale või ta meessugulastele, Egiptuses võis naine isegi nõuda osa ühisvarast.
Kuningavõim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele,preestritele. 2.1. Maaühiskond=linnu oli vähe; suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2.2 Ühiskond oli rangelt hierarhiline, st riigi tipus seisis absoluutse v6imuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kuninga v6im tugines ülikkonnale, ametnikele ja preestritele; ülejäänud osa ühiskonnast olid peamiselt talupojad. 2.3. Tavapärane perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise 6igused.Naine säilitas abielludes oma vara ja v6is ka lahutuse korral saada osa perekonna varandusest. 3. Riigi v6imu seisukohast olid k6ige olulisemad jumalad: 1)Päikesejumal Ra - maailma looja ja selle esimene valitseja. 2) loomis ja viljakusjumal Amon-Ra - Uue riigi ajal peajumal. 3)Taevajumal Horos - pistrikukujuline;silmadeks päike ja kuu
Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 6.) Kuidas oli korraldatud perekonnaelu Vana-Egiptuses? Naise roll perekonnas/ühiskonnas. Egiptuse perekond oli väga sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed. Kuigi ametlikult oli perekonnapea ikka mees, olid naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. 7
Ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine.Talupojad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaheldust pakkusid usupidustused. Egiptalste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Tänu kariloomadele sai vahel lihatoitu ning kalapüügile Niilusel ka kala. Ülemkihi toidu hulka kuulusid veel datlid, viigimarjad, puuviljad ning vein. Egiptuses oli tavaline paarperekond, kus olid mees, naine ning nende alaealised lapsed. Täiskasvanuks saanud pojad asusid elama eraldi. Abielunaise ja mehe õigused olid peaaegu võrdsed. Abiellumisel oli nii mehel kui ka naisel oma eraldi vara, aga ka ühine vara, millest üks kolmandik kuulus naisele. Laste puudumisel päris naine peale mehe surma kogu vara. Võimalik oli ka lahutada. Vaaraod pidasid kümnest naisest koosnevaid haaremeid. Tavaliselt tõusis üks naine neist esile, kes oli peanaiseks
Egiptus Egiptuses kirjutati peamiselt papüürusele. 2. 1)Egiptus oli maaühiskond, sest suurem osa elu toimus maal. Suuremaid linnu oli vähe. Need kujunesid enamasti losside ja templite ümber, ega ei muutnud eriti ühiskonda ja selle olustiku ilmet. Suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2) Ühiskonna tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. 3) Tavapärane perekond oli paarperekond. Mees, naine ja 2 alaealist last. Täiskasvanutena nad lahkusid kodust ja lõid oma pere. Perekonna peaks oli mees, aga ka naisel olid õigused. 4) Suurim roll Egiotuse majanduses kuulus siiski vaaraodele, nende suguvõsadele. Nemad suunasid Egiplaste käekäiku ja nende käsutusse koondusid enamik ühiskonna rikkusest. 3, 4, 5 Kõike tähstamad jumalad riigi ja võimu seisukohalt olid - Päikesejumal Ra (Maailma looja ja selle esimene valitseja) - Amon Ra( Teeba jumal Amonist ja Ra'st
kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis- Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. Ramsese ajal teostati ka massiivseid ehitustöid, rajati isegi uus pealinn Per- Ramses. 10. Erinevalt paljudest teistest kultuuridest, oli Egiptuses abielunaise õiguslik seisund peaaegu võrdne mehe omaga ning lausa erandlikult kõrge positsioon ühiskonnas. Tavaline oli mehest, naisest ning nende lastest koosnev paarperekond. Abiellumisel säilitasid nii mees kui ka naine osaliselt eraldi vara ning ühisvarast võis naine pidada enda omaks ühte kolmandikku. Vaarao aga võis pidada suuri haaremeid. Peanaiseks tõusis tavaliselt vaarao õde, keda kujutati vaarao võrdväärse partnerina.
-Kõik erinevad Egiptuse osad olid saavutanud tsivilisatisoonide tekke erinevatel aegadel. Kõige uuem kõige varem ja kõige vanem vastavalt kõige hiljem. 2. -Egiptuse ühiskond on maa ühiskond, kuna seal oli linnu vähe ning tegeleti eelkõige põlluharimisega. -Ühiskond oli rangelt hierarhiline, kuna selle tipus seisis apsoluutse võimuga jumal- kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. -Egiptuse tüüpiline perekonnamudel on paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. - Kirjutajatele, kuna nemad kirjutasid ülese riigi käitumis norme ja täitsid lepinguid ja muud sellist asja tegid. 3. Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja selle esimene valitseja, HOROS- tema oli Egiptuse sõjaline kaitsja. 4. Egiptlaste meelest oli vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg
jalavägi. Jalavägi jagunes kiivrit, turvist, kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks. Egiptuses olid seadused kirjutatud raidkirjas savi- ja kivitahvlitele. Karistuse määras vaarao. Mesopotaamias järgiti Babüloonia kuninga Hammurapi koostatud seadustekogu. Karistuse määrasid seadused. Seal kehtis põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu". Egiptuse tüüpiline perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja lastest. Perekonnas oli võrdsus, lapsest võidi lahti öelda kui too ei teinud seda, mida vanemad soovisid. Mesopotaamias oli perekond patriarhaalne. Isal oli suur võim kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peiu ja äia vahel lepinguga. Mehel võis olla mitu naist, naisel mitte ühtegi suhet rohkem. Sealsetes perekondades otsustas mees kõike. Vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub. Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki
Õiguspõhi- * savi- ja kivitahvlitele oli * Babüloonia kuningas Hammurapi mõtted ehk kirjutatud raidkirjas seadused koostas seadustekogu * karistuse määras vaarao * karistuse määrasid seadused seadusandlus Põhimõte ,,silm silma ja hammas hamba vastu" Perekond * tüüpiline pere oli paarperekond, * perekond oli patriarhaalne koosnes mehest, naisest ja lastest * isal oli suur võim kodakondsete * perekonnas oli võrdsus üle * lapsest võidi lahti öelda, kui ei * abielu sõlmiti peiu ja äia vahel teinud seda mida vanemad lepinguga soovisid * mehel võis olla mitu naist. Naisel
kirjandusteostest mõned eksemplarid oma Ninive kuningalossi kokku koguda. Nii kujunes savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki Mesopotaamia tähtsamaid kirjandusteoseid. Kuna savitahvlid olid vastupidavad, säilisid nad väga hästi ja pakuvad hindamatut teavet Mesopotaamia kirjanduse, religiooni ja teaduse kohta. Perekonnasisesed suhted erinesid Egiptuses ja Mesopotaamias veidi. Egiptuses oli tüüpiline perekonnamudel paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende lastest. Perekonnapea oli mees, kuid ka naisel olid oma õigused. Naine säilitas abielludes oma vara ja lahutuse korral võis saada osa perekonna varandusest. Egiptuses oli naise positsioon suhteliselt kõrge. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja naisi oli ka kohtunike ja madalamate riigiametnike seas. Valitsejatel võis olla palju naisi ning enamasti oli üks neist peanaine. Peanaisel oli sageli mõju riigiasjade arutamisel
Vaaraod peeti jumalikuks Ülemikiht- moodustasid vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad. Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja ja maakondade e. nomoste valitseja. Kirjutajad- kontrollisid töötajaid kõigis ettevõtmistes, võis pärineda ka lihtrahva seast Sõjavägi- Vana riigi ajal ei olnud sõjaväge, uue riigi vaaraod aga omasid alalist armeed. Armee põhiväe moodustasid kilpide ja odadega relvastatud jalaväe, eliitvägi- hobukaarikud. Perekond- perekonnamudel oli paarperekond, pea oli küll mees kuid naisel olid õigused. Naine säilitas abielludes oma vara MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid- tsivilisatsiooni rajajad, lõid kiilkirja ja panid aluse linnaelule, nende usk mõjutas kogu järgnevat Mesopotaamia religiooni, ratta leiutajad. Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge
Ülistuslaulud jumalatele muistsetest suurkujudest. Sinuhe jutustus: Eepilised poeemid. Räägib sellest, et inimene Eeposed nt ''Gilgames'' tuleks matta kindlasti ta kodumulda, sest siis saab ta hingerahu. Perekond ja naise Tüüpiline peremudel oli Perekond oli patriarhaalne. olukord paarperekond. Pereisal väga suur võim. Perepeaks oli mees, aga Abielu sõlmiti peigmehe ja tagatud olid ka naise õigused tulevase äia vahel lepinguga, Naine säilitas abielludes oma mis määras kindlaks vara ja peale lahutust võis varalised suhted. pretendeerida osale sellest. Mehel võis olla mitu naist ja
hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. SADUFF vanaegiptlaste leiutis vee liigutamiseks, tänapäeva mõistes pump PEREKOND Naise ja mehe roll sisuliselt võrdsed nii õiguste kui vara poolest. Meestel oli õigus haridusele. Mees kandis oma seisuse ja ameti pojale üle. Naised olid kodupidajad ja tütarde õpetajad, mehed õpetasid pojale kombeid. Paarperekond elatus perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed kolisid omaette. Ülikutel oli luksuslikud külluslikud söömaajad ja jahilkäigud, lihtrahval palmilehtedega savionnid, peamine toit kala, leib, puuvili ning lahja õlu joogiks. Ülikutel palju naisi. Enamik rahvast elas maal, linnad losside ja templite läheduses/ümber. VAARAO (valitses riiki, tegi otsuseid ning juhtis sõjaväge. Jumala asemik maal)
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender
Käsitöölised- töötasid vaaraode ja ülikute losside ning templite juures. Talupojad- harisid riigi maad, andsid salvedesse vilja, ehitasid templeid, püramiide. Orjad- kohustuste mitte täitmise eest orjaks langenud talupojad, kasutati vaaraode, ülikute majapidamises, sõduritena, riiklikel ehitustel. Egiptuse eluolu. Maaühiskond, ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides. Toiduks nisu- v odrajahust leib, lahja õlu, kala. Oli paarperekond, kus mees ja naine võrdsed. Mehel võis olla mitu naist (haarem). Egiptuse jumalad, tegevusala. Ra- päikesejumal, Amon- viljakusjumal (uue riigi ajal peeti peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid
Ühiskond oli rangelt hierarhiline, sest vastasel juhul poleks riigikorraldus nii pikalt stabiilsena püsinud. Vaaraod peeti piiramatu võimuga isikuks, jumalaga võrdväärseks – kõik austasid ja kummardasid teda. Kindlalt olid eristunud piirid ülemkihi ja järgnevate alamkihtide vahel. Peeti ka õigusteta orje jne. Alamkihid tegelesid eelkõige tavatööde – põlluharimise ja teiste asjadega. Egiptuse tüüpiline perekonnamudel oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonnapea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. Abielludes naine säilitas oma vara ja võis lahutades selle tagasi saada ning samuti võis pretendeerida osale perekonna varandusest. Alamkihile, sest nemad tegelesid põllumajandusega ja tegid rasket tööd selle nimel, et riik püsiks. Samas ülemkiht tegeles edukalt ühiskonna korraldusega. Tänu nendele püsiski riik edukalt.
Ühiskond oli peamiselt sabiilne ja sugavalt traaditsioonitruu. Eluolu ja perekond Tegu oli maaühiskonnaga valdav enamik lihtrahvast elas maal. Nad elaid lihtsates savionnides ja nende päeva täitis töö. Ülikud aga elasid luksuslikes kahe või kolmekorrulistes maamajades. veedsid aega külalisrohketel pidusöökidel ja tegelesid delta alal ka jahi pidamisega. Perekond koosnes mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest paarperekond. Pojad asusid täisealistena elama eraldi. Abielunaise õigused olid mehega peaaegu võrdsed. Vara säilitati osaliselt eraldi kuid mehe varast võis naine 1/3 enda omaks pidada. Mehe surma korral päris kogu vara naine kui neil polnud lapsi. Võisid ka lahutada ja siis oli naisel õigus saada oma osa varast. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haarmeid. Üks naine tõusis enamasti esile. Tavaliselt oli see peanaine vaarao õde. Ta võis mõnikord ka riigiasjade
TV 15, lk. 34-39 vaarao kõrgem riigiametnik aadlikud preestrid kirjanikud sõdurid käsitöölised talupojad orjad 11. Eluolu ja perekond Egiptuses. Lk. 37 · Tüüpiline oli paarperekond mees, naine, alaealised lapsed · Perekonnapea oli mees · Tagatud olid ka naiste õigused · Naine säilitas abielludes oma vara ning lahutuse korral võis pretendeerida osale perekonna varandusest · Vaarao peanaisel suur mõju õukonnasiseste probleemide arutamisel 12. Tähtsamad jumalad, nende välimus, kaitsealune valdkond, tegevusalad. TV 16. lk. 41, vihik Jumal Millisena kujutati? Mida kaitses? Millega
valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias kiilkiri Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri pehmele savitahvlile vajutati
MATRIARHAAT emajärgne sugukond * jaht, MEES tõi tapetud looma pojad koju, karjakasvatus; PATRIARHAAT isajärgne sugukond * käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5. monogaamne perekond (suguline truudus ühele partnerile; ühiskondliku koguprodukti ülejääk, vajadus pärandada OMA järglastele). * vibu, nool 13-7000 a.t.; * kivikirves 7-4000 a.t.; * pottsepakeder 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * ratas 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * purjelaevad 3500 e. Kr. (Egiptus) Kunsti tekkimise teooriad: 1) seksuaalinstinkti teooria 2) jõu ülejäägi teooria 3) maagia 4) töö teooria, manuaalsed võimed (käelise tegevuse osavus)
· See valmis väga kiiresti · Loss + platvorm ulatus 8-korruselise maja kõrguseni · 210 ruumi paraad-, vastuvõtu-, elu-, majapidamis jm ruumid) · Need paiknesid ümber 30 õue · Tsikuraat + kolm templit · Kitsad, pikad ja kõrged ruumid · Rikkalikud seinamaalid, glasuurornamendid ja reljeefid. 15. Võrdle perekonda Egiptuses ja Mesopotaamias Egiptus Mesopotaamia · Paarperekond- mees+naine+alaealised lapsed · Mehel oli piiramatu võim · Täiskasvanud pojad asusid eraldi elama · Abielu põhines peigmehe ja äia vahelisel · Abielunaise õiguslik seisund oli mehega lepingul peaaegu sama · Sellega määrati kindlasti abielu varalised · Majaemandat austati suhted
· Ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides Keskmise riigi aeg lõppes (Aasiast) hüksoslaste sissetungiga. · Toiduks oli odra- või nisujahust küpsetatud leib, lahja Uus riik- u 1550-1075 eKr. Algas hüksoslaste väljatõrjumisega. õlu, kala Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi. Edukad · Paarperekond: ema-isa-lapsed. Mees ja naine olid võrdsel sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Väiksed muudatused positsioonil kommetes, tõekspidamistes, kuid üldine tsivilisatsiooni iseloom jäi muutmata. Valitseja kõrval tõusis preesterkond mõjukaks. · Vaaraodel oli mitu naist (haarem). Peanaiseks vaarao õde Hilis-Egiptuse periood- u 1075- 525 eKr- Palju võõramaiseid
4. Sõjavägi hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. a. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. b. Uue riigi ajal oli hästi treenitud alaline armee, mis loodi sundvärbamisega: · Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks. · Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki. c. Põhijõuks kilpide ja odadega jalavägi, eliitväeks 2-mehelised hobukaarikud. 5. Perekond ja olustik a. Paarperekond elas perepea sissetulekust, täiskasvanud lapsed elasid perest lahus. b. Isaroll: · Meestel õigus haridusele. · Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi. · Õpetas pojale käitumist ja kombeid. c. Naise roll: · Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. · Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid. d
Vana riik-kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisemad tunnused,ehitati Giza püramiidid ja Sfinks. 5)Mida tähendab et Egiptuse ühiskond oli maaühiskond? Suuremaid linnu oli vähe, nad ei määranud ühiskonna ilmet. Suurem osa lihtrahvast kui ka ülikutest elas maal. 6)Mida tähendab et ühiskond oli rangelt hierarhiline? Võim oli vastavalt jaotatud. Kõige tipus vaarao- valitseja ja madalaimal kohal orjad. 7)Milline oli perekond? Paarperekond mis koosnes mehest naisest ja nende alaealistest lastest. 8)Millisele ühiskonnakihile kuulus kõige olulisem roll Egiptuse majanduses? Kes tootsid väärtuste põhiosa? Käsitöölised-töötegijad Nende positsioon ja elatustase oli talupoegade omast mõnevõrra kõrgem. Edukal käsitöölisel oli võimalus tõusta töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihi hulka. 9)Millised jumalad olid kõige olulisemad Egiptuse riigi ja võimu kohapealt? Amon-Ra, Horos ja Osiris.
i) Orjad olid peamiselt kohustuste täitmatajätmise eest orjusse langenud talupojad ja käsitöölised ning võõramaist päritolu sõjavangid. Orjadel oli Egiptuse ühiskonnas võrdlemisi väikene tähtsus. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Tegemist oli maaühiskonnaga. Suuremad linnad arenesid losside ja templite ümber. Kuid valdav osa ülikutest elas maal, 2-3 korruselistes ja rõdudega villades. Talupojad elasid palmilehtedest katustega savionnides. Egiptuses tavaline paarperekond ehk naine, mees, lapsed. Abielunaise õiguslik seisund oli mehega võrdne. Vaarao pidas aga haaremit. Üks tema naistest tõusis vaarao peanaiseks. 4. a) USK. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljud aga olid pühaks peetud loomad ja linnud. Jumalate seas oli tähtsaim päikesejumal Ra, kelle tähtsaimaks pühamuks oli Karnaki tempel. Olulist osa etendasid Egiptuse religioonis pühad loomad, kes sümboliseerisid erinevaid jumalaid
allusid riigivõimu karmidele korraldusetel. Orjad- kasutati vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena. Eluolu: Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega savionnides. Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha, tänu kariloomadele. Perekond: Paarperekond- tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev perekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. Egiptuses oli naistel nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna eranditult kõrge positsioon. IV Usk
välismaailmaga. Ramses II sõlmis Hetiidi riigiga rahulepingu, kus · Uue riigi ajal loodi sõjavägi sundvärbamisega eluaegsesse teenistusse. jagati, et Palestiina jääb Egiptusele, Süüria aga Hetiidi riigile. Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all. Lõpuaastal langes Päris võimu alla. · Naine, mees ja nende alaealised lapsed. Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi. · Toimis üksikasjadeni reguleeritult, seda peeti jumalate poolt · Naiste positsioon ühiskonnas üsnagi kõrge. määratuks. Kiri&haridus
oma seisuselt võrdsed. Seadused jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi andis seadused välja selleks, et ... . Mesopotaamias oli valitsev perekonnavorm patriarhaalne. Pereisal oli suur võim. Abielu sõlmiti peigmehe ja tema tulevase äia vahel lepinguga, varalised võrdsused. Mehel võis olla mitu naist aga naine tohtis suhtes olla ainult oma mehega. Egiptuses oli paarperekond. Naine oli sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest. USK Üldiseloomustus: Sarnasus: religioossete tõekspidamiste ja kirjapanemisega tegelevad preestrid; usk seotud riigivõimuga, põhjendades valitseja juhtpositsiooni; õpetuste ühtlustamisele ei pööratud suurt tähelepanu. Erinevus: Mesopotaamias polnud kuningas jumal ja sealne religioon oli rahvapärasem. Tähtsamad jumalad e. jumalate panteon (kogum): ANU jumalate isa taevas, taevajumal
töö. Teatud vaheldust pakkusid iga-aastased usupidustused. Egiptlaste põhitoit oli leib ja põhijoogiks oli lahja õlu. Tänu kariloomade pidamisele said nad mõnevõrra ka lihatoitu, aga seda siiski harva. Leivakõrvast andis veel kalapüük Niilusel. Aadlikonna toidulauale lisandusid veel datlid, viigimarjad ja teised puuviljad ning joogina vein. Perekond Egiptuses oli tavalisene paarperekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Abiellumisel säilitasid mõlemad osapooled eraldiseisva vara. Kui lapsi ei olnud, päris naine mehe surma puhul kogu tema vara. Abielu võidi lahutada ja sel juhul oli naisel õigus oma osale perekonna varandusest. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid, kus enamasti tõusis üks naine esile. Peanaist kujutati kunstis sageli vaarao võrdväärse partnerina. Juhtus isegi, et naine tõusis
Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal. Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht. Orjad- väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid. Mõned uskumused : Pistrik Horos kaitsejumal (vaarao võimu). Vaarao topeltkroon, piits + valitsemissau. Madu tarkuse jumal. Habe jumalikkuse tunnus. Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik :
mõned alamkihis. Kirjaoskus tõstis positsiooni. Õpiti matemaatikat, religiooni, tähetarkus. Igal linnal ja tegevusel jumal. Jumalad olid inimese kujulised (antomorfsed). Jumalatele ehitati templeid ehk pühakodasid, kust nende eest hoolitseti. Ajalugu Page 6 Perekond 9. september 2009. a. 10:47 Egiptus Mesopotaamia Peretüüp Paarperekond Mees, naine ja alaealised lapsed Mehe roll Perekonnapea ja ül. Naise roll Säilitas abielludes vara ja lahutuse korral võis pretendeerida ja ül. osale pere varadest. Võimalik saada haridus ja kõrgem amet. Majapidamine. Mehest vaid veidi madalam. Ajalugu Page 7 Kultuur 16. september 2009. a. 11:18 Egiptus Ühine Meopotaamia
võib, täitis nende päevi töö.Vaheldust pakkusid iga aastased usupidustused (mis oli ilmselt oluline põhjus, et olla usklik). Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jooks odrast ja leivast pruulitud lahja õlu. Liha ei kuulunud igapäevasesse menüüsse kuna Egiptuse kõrvetavas kuumuses ei olnud seda võimalik säilitada ehk liha oli delikatess. Perekond Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev paarperekond. Täiskasvanuks saanud pojad vabanesid isa eestkoste alt ja asusid üldjuhul elama vanematest eraldi. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine osaliselt eraldi vara ja ka nende ühisest varast, mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Abielu võidi ka lahutada ja siis oli naisel õigus kätte saada oma osa perekonna varandusest. Vaaraotel olid kümnetest naistest koosnevad haaremid
Amet põlvest põlve. Talupoegadest kõrgemal. Talupojad- sunnismaised. Range töökohustus. Orjusesse sattumise oht. Orjad- väikesearvuline. Orjastatud talupojad, sõjavangid. Mõned uskumused : Pistrik Horos kaitsejumal (vaarao võimu). Vaarao topeltkroon, piits + valitsemissau. Madu tarkuse jumal. Habe jumalikkuse tunnus. Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik :
idealismi ja materialismi ning metafüüsika ja dialektika olemust. Engels taunis katseid käsitada filosoofiat teaduste teadusena ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust. Monogaamse abielu teke (Engels) Kolm abielu peavormi: metslus; veresugulusperekond abielurühmad eraldatud; Rühmaabielu meeste vastastikkune sallivus, armukadeduse puudumine. Naiste jagamine, põlastati vendade ja õdede vahelist abielu. Klasside abielu nt austraalias. Paarperekond mehel oli peanaine. Sellest arenes hiljem välja monogaamne abielu. Paarperekonnas oli truudusetus ja mitmenaisepidamine tolereeritud meestel. Laste eest kandsid eranditult hoolt naised. Orjanduse ja rikkuse tekkega muutus lihase isa staatus ning kujunes välja pärimisõigus. Vara pärandamine oli rajatud majanduslikule tingimusele. Toimus ühe soo orjastamine teise poolt patriarhaarse perekonna vorm. Suguline läbikäimine kandus üle teise vormi
Kuninga 30. valitsuaastal toimusid nn Sed-pidustused, kus kuningas pidi teatud territooriumile ringi peale jooksma (kuid oli ka variatsioone). Tähtis rituaal oli ka jaht, kus jahitavad loomad sümboliseerisid kaose jõude. Sama ka sõjaretkedega. Sõjaretked pidid olema ainult edukad (jumal ei kaota kunagi!), seega ükskõik milline oli sõjaretke tegelik tagajärg, üles kirjutati see alati võidukana. Kuningatel oli haarem (Egiptuse abielu reeglina oli muidu paarperekond). Seega oli ka palju lapsi. Järgmise kuninga pidi sünnitama kuninga peanaine, kes oli enamasti kas kuninga õede või poolõde (ka teiste naiste hulgas võis olla kuninga õdesid-poolõdesid). Vahel võis kuninga abikaasa rollis olla kuninga tütar (kui esimene nn suur naine oli ära surnud). Õdedega abiellumise põhjus oli võib-olla see, et kuna kuningas oli väga jumalikustatud, siis sooviti seda ,,Jumalikku karismat" hoida perekonnas. Ritualiseerimise alla kuulub ka püramiidide ehitus
Vaarao = suur maja = seaduseandja, sõjaväe juht, kõrgem preester Maat toimiv maailmakorraldus, st loodus ja ühiskond on lahutamatult seotud Püramiidid hauaehitis, ka päikese sümbol, rõhutasid vaarao jumalikkust, uue riigi ajal hakati hauakambreid raiuma kaljusse teeva lähedal Kuningate orus Ülemkiht: Ülemvalitseja Nomoste(maakond) asevalitsejad Kõrgemad preestrid Väepealikud Kirjutajad Sõjavägi: Teenistus eluaegne Kilpide ja odadega jalavägi Naise positsioon ja perekond. paarperekond perekonnapea mees, tagatud ka naise õigused. Naised tihti kirjaoskajad .Positsioon kõrge. Töötegijad Talupojad . Harisid riigi või ülikute maid, tasusid makse, rajasid püramiide ja templeid, elasid palmilehtedest katustega savionnides, leiba ja õlut, töö oli raske ja ülejõukäiv, vahelduseks pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne
selgelt rooma asulad väljaspool riigi territooriumi. Sisuliselt toimisid rooma riigi tugipunktidena. Rooma riigi kord Kodanikud kõik vabad rooma mehed, kes olid selle kodakondsuse saanud, erinevates struktuur üksustes, mida nimetati tribus, tradi. 3 tribust mis jagunesid 30 curiaks, need omakorda jagunesid 300 suguvõsaks gensi, ja need omakorda 3000 tuhandeks perekonnaks familia. Familia ei olnud paarperekond meie mõistes, vaid patriarhaalne suur pere, mille eesotsas seisis Pater Familias , kelle voli- potestase all, olid kõik tema järeltuljad, täiskasvanud pojad, naised ja nonde pojad. Oli õigus pereliikmete surma üle. Familia ei elanud koos, elas paarperekondadena, aga juriidiliselt olid selle Pater familiase võimu all, pärandas oma võimu esmasündinud pojale. Gens ja familia jaotusest, tuli ka nimete jaotus. Nimi on nomen .Prenomen(eesnimi), nomen- gens, cognomen
annaabi.ee 
