Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine) väga suur mõju Nõukogu Vanemate nõukogu 500-liikmeline, allus
Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal ja tegelesid päevast päeva füüsilise treeninguga. Kahekümneselt said nad täisvääruslikeks sõjameeteks, kolmekümneselt täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellel oli neil uskumatult hea sõjavägi ja keegi ei julgenud neid rünnata. Samal ajal kui Sparta 7 aastased poisid astusid sõjaväkke, läksid aga Ateenlased kooli ja nad
KLASSIKALINE PERIOOD u. 500-338a. eKr. – õitsengu aeg, linnriigid Sparta ja Ateena HELLENISMI PERIOOD u. 338-30a. eKr. – Kreeka kultuuri levik Väike-Aasias ja Põhja- Aafrikas 10) Nimetage kõrgkultuure, mis avaldasid mõju Kreeka kõrgkultuuri kujunemisele. Tooge näiteid. Kreeklased võtsid palju üle vanema kultuuriga naabritelt. 11) Iseloomustage Ateena ja Sparta linnriike järgmiste tunnuste abil: valitsuskord, kuulsamad riigimehed, kasvatussüsteem. Sparta Ateena Valitsuskord kuningriik demokraatlik kuulsamad riigimehed Leonidas Kleisthenes ja Solon kasvatussüsteem karm, noored poisid treeniti karm, aristokraadid harisid oma sõduriteks poegi väga mitmekülgselt 12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust.
kodanikud-spartiaadidkõik teised olid nende võimu all.Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid (orjad).Sparta eesotsas oli 2 kuningat, võim päritav.Kuningatele allus sõjavägi ja usuelu.Geruusia-suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu.Valiti viis efoori,kes kontrollisid kuningate ja sõjaväe tegevust.Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust.Spartas oli palju mittekodanikke.Spartiaatide kasvatussüsteem-riigi kontrolli allarendada sõjamehe omadusi; 7,20,30-olulised aastad.Spartas peeti riigi huvisid tähtsamaks kui üksikisiku huvisid.Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini.Peloponnesose liit-Lõuna-Kreeka linnade ühendus Sparta juhtimisel;kuj VI saj. Demokraatlik Ateena: Ateena-Atika maakonnas,kodanikeks olid kõik vabad mehed.594 eKr- Soloni reformidsuurenes vaeste võimalus osaleda riigiasjades.Ateena rajas võimsa laevastiku,kujunes Ateena mereliit
Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel. Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid. Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored poisid kodudest 7-aastaselt ning läksid üle riiklikule kasvatusele, kus tegelesid iga päev füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed täisväärtuslikeks kodanikeks. Tänu sellele oli Sparta riigil uskumatult heal tasemel
Hinnad määras kindlaks riik. Teine viisaastakuplaan nägi ette masinaehitusettevõtete rajamist. Ühele ostjale kehtisid müüdava kaubakoguse piirnormid.Linnas maksti töö eest mingitki palka, , kolhoosides töödati peaaegu tasuta. Seati sisse passid ja sissekirjutused. Nüüd võis Nõukogude kodanik elada seal, kus võimud lubasid.Kolhoosniked passi ei saanud, olid nn sunnismaised.võim võis anda neile passi ja lubada neil linna kolida.Haridus-ja kasvatussüsteem olid võimude täieliku kontrolli all.Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organistasioonidesse.Nõukogude Liidu ülimaks eesmärgiks jäi endiselt maailmarevolutisooni läbiviimine. 8. NSV Liidu liiduvabariigid. Loetelust ära tunda. 9. Massirepressioonid NSV Liidus (tunnis kasutatud lisamaterjalid!) Stalin lasi tappa oma poliitilised konkurendid 1934. aastal kui sai teada, et oleks valimistel
Kehtisid ühele ostjale müüdavad kaubakoguse piirnormid. Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad. Lubadused, et pärast visaastaku plaani saabub edu, osutusid pettuseks. Selleks, et ennetada rahulolematuse puhanguid, tugevdas võimu terrorirezim. Algas maalt välja saatmine või mahalaskmine. Stalin hävtas kõik, kes oleksid võinud ta võimult kõrvaldada. Massiteabevahendid (ajalehed, raadio, ilmikunst, teatrikunst) kuulusid riiklikule aparaadile. Haridus- ja kasvatussüsteem oli täielikult võimude kontolli all. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse. Seda kõike oli vaja tulevase sõja jaoks. Inglismaa ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Inglismaa ja Prantsusmaa kuulusid sõja võitnud suurriikide hulka ja astusid kohe pärast majanduslike raskuste ületamist kahekümnendate ajajärku. Majandus arenes kiiresti ja ka uued tööstusharud
Tatjanale venerahvuse loomingu kujud ning pildid vene loodusega. Larina, nagu aadli seisuse esindaja, rääkis halvasti vene keeles, kirjutas kirju prantsuse keeles. Onegeni kasvatustegelikkuse tasandid 1. Enne kohtumist Tatjanaga: Esiteks, Onegin sõitis linnast ära depressiooni pärast: teda on ära tüüdanud ilmalik elu, selline elu ei toonud talle enam rõõmu. Teiseks, ta proovis kirjutada kirjandust, aga sellest ei tulnud mitte midagi välja, sest kasvatussüsteem ei õpetanud teda töötada. Kolmandaks, hakkas ta lugema. Onegenil see kõik ei õnnestunud ning sellepärast põgeneb ta maale peidetud motiiviga, et saada surevalt onult pärenduse. 2. Kohtumise aegu Tatjanaga: Onegin on enesekriitiline ja aus Tatjanaga, aga ta pole aus oma sõbra ees, tahtes ahvatleda tema naist, nagu kättemaks igava nimepäeva peo pärast. Tagajärjel kutsus Lenskij Onegenit duellile. Onegin kukkub veel madalamaks,
Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi, mis valiti iga aasta. Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et poisslapsed võeti peale 7. eluaastat emadelt ära riigi kasvatusasutusse, kus õpetati neid relvi tarvitama, maadlema ja ujuma, et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistatud. Seal kasvatati noori julgeteks ja sõjakateks. Kuna poisse kasvatati pigem füüsiliselt, jäi vaimuharidus tahaplaanile. 20. aastaselt sai Sparta poisist täisvääruslik sõjamees, kellel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees
SPARTA (eesotsas:kaks kuningat)(riigivõimuorgan: )(võim:geruusia) 3.Milles seisnes ametnike määramise omapära Ateenas? 1) valiti rahvakoosolekul hääletusega. 2)määrati liisu teel 4.Millised elanike kihid olid Spartas? a)spartiaadid(kohalikud vabad elanikud) b)perioigid(ümbruskonnas elavad inimesed) c)heloodid(orjad) 5.Millised valitsemisvormid esinesid Vana-Kreekas? a) spartas- kasvatussüsteem põhiliselt sõjamehele omased. b)Ateenas- alguses said lapsed haridust ja hiljem väike sõjaline koolitus c)Ateenas demokraatia, Spartas aristokraatioa....... Türannia 6.Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi, Sparta samal ajal mitte ühtegi?Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimlusi, ta sai haridust, teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuid tähele
strateeg Eesotsas oli 2 kuningat, kelle võim oli päritav kõrgeim riigivõimuorgan rahvakoosolek Geruusia võim rahvakoosolekute 500- liikmelisele nõukogule+ Riigiametnikele ja kahele vaheaegadel riigikogu ametnikele kuningale , viis efööri 10. Ateena ametnike valimise omapära. TV 77 11. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. SPARTA SARNASUSED ATEENA kasvatus range riigikontrolli - haridus ja kasvatus oli iga all. pere eraasi, millesse riik ei sekkunud. eesmärk arendada sõjamehe - eesmärk arendada igakülgselt omadusi
Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates 7a viibisid poisid kodust eemal ning pidid ise füüsiliste treeningute kõrvalt ka oma elu korraldamisega hakkama saama. 20a loeti nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30selt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ka abielus spartiaadid viibisid enamus aja kodust eemal lahingutes. Kodanikes hinnati vaprust ning distsipliini, argust peeti aga ülimaks häbiks. Pikaaegse treeninguga saavutasid
Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju palju tegurid: 1. temperamenditüüp; 2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15. elukutse omandamine; 16. ameti eripära; 17. eluplaanide õnnestumine või luhtumine; 18. kitsas ja lai suhtlusring. Eri tegurite keerukas suhtetoimes on paljugi etteaimamatut ning juhuslikku. Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi. See teebki inimesed iseloomult erinevaks.
järeltulijateks Ühiskond: · Spartiaadid (omavad kodanikuõigusi, neid on väga vähe, 5%) · Perioigid (vabad, kui poliitiliste õigusteta sõjaväe- ja andamikohustusega Sparta elanikud, 60%) · Heloodid e. orjad (Alistatud Messeenia maakonna elanikud, 35%) Spartas peeti riigi huve üksiku omast tähtsamaks. Riiki valitses väike grupp aristokraate, helootidele see ei meeldinud, seega oli vaja neid kuuletuma sundida. Selle jaoks oli spartiaatidel kasvatussüsteem 7. aastaselt saadeti poisid omavanustega ise elama ja füüsilise treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast
meile uus näidend. Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad meesteks; lastel on omapärane viis näha, mõelda, tunda. Lapseiga on mõistuse uneaeg. Esimesed võimed mis lapses arenevad, on meeled. Ta näeb, kuuleb, maitseb ja nuusutab peaaegu sama hästi kui täiskasvanu. Nii leiavad ka teised arenemisastmed tunnustamise ja omapärase hindamise. Kasvatussüsteem 1) Parem ärgu õppigu ta midagi, kui et teeb seda ilma puhta huvita. 2) Ja milleks kasutatakse siis lapse aega? Talle õpetatakse asju, millest tal puudub igasugune arusaamine. On need teadmised, mis talle külge poogitakse? Ei! Need on ainult sõnad. 3) Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies vabaduses looduse juhtimisel kehaliste harjutuste kaudu. Kui kardetakse, et sel teel ainult
eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi Eneseharidus-inimese aktiivne teadlik eesmärgipärane tegevus, mis on seotud teda huvitavate teadmiste otsimise ja omandamisega Pedagoogiline protsess-spetsiaalselt organiseeritud kindla aja jooksul ja kindla kasvatussüsteemi raamestoimuv kasvataja ja kasvandiku ühistegevus, mis on suunatud püstitatud eesmärkide saavutamisele ja kasvatatavate soovitud isiksuseomaduste kujunemisele Kasvatussüsteem-kompleks, mis sisaldab endas: 1)eesmärke 2)subjekte, kes realiseerivad neid eesmärke 3)tegevust 4)süsteemis osalejate vahelisi ja neid ühendavaid suhteid 5)kasvatuskeskkona ja juhtimist, mis tagab kasvatuskomponentide ühtsuse ja selle süsteemi arengu. Ükskõik millise komponendi puudumine viib kogu süsteemi lagunemisele Printsiibid- lähtub ja peab kinni kindlatest põhimõtetest. Õppesisu- teadmiste, oskuste, vilumuste kogum. Ühelt poolt vahendatakse teiselt poolt omandatakse.
Igaüks proovis olla parim. 7.Ühiskond Kreekas oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eeskoste all. Käisid enamasti vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus ja arvati, et mida vähem ta sealt ära käib, seda parem. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Naiselt nõuti monogaamisust. 8. Spartas peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest olulisemaks. Spartiaatidel oli väga range sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel mitte mingisuguseid eesõigusi. 9. Kui mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi. 10
elanikud Mittekodanikud Mittekodanikud olid naised ja olid ümberringi orjad elavad inimesed, Juhtis riiki rahvas alistatud elanikud Rahvakoosolek – Range kõik kodanikud, kasvatussüsteem otsustas – riigi range tähtsamad kontroll ja riigiasjad peamine siht 500-liikmeline arendada nõukogu – sõjameheomadus riigiametnikud, i, riigi sisemine allusid
sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem, mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil
andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem, mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia,
eesmärkidel. Ateena ja Sparta naise võrdlus: ATEENA: * Naiste positsioon oli madal: nad täitsid isa, venna ja abikaasa käske; iseseisvalt ringi liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud. SPARTA: * Naiste positsioon oli tunduvalt kõrgem: nad ei pidanud täitma käske ning võisid vabalt abielluda; võisid iseseisvalt ringi liikuda; pidid alates 7-dast eluaastast koolis käima; võisid omada maad. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. ATEENA: * reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad * õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti ning tegeldi spordiga * hariduse ja kasvatuse eesmärk kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks võimeline juhtima ja kaitsma riiki. SPARTA: * 7-aastaselt nii poisid kui ka tüdrukud saadeti kooli * sport, sõjaline treening ja muusika olid peamised õppeained * eesmärk oli kasvatada poisist sõdurit, tüdrukust nö
● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia ○ Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekutele ○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed ○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit ● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed ○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google
käsku sai haridust haridust ei saanud võid vabalt ringi liikuda iseseisvalt ringiliikuda ei saanud, mõningaks erandiks olid vaesed võis maad omada naised, kellel tuli endal käia turul maad omada ei võinud 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. Õpik lk. 109, vihik ATEENA SPARTA Reeglina saadeti poisid 7- 7-aastaselt nii poisid kui aastaselt kooli, rikkamates tüdrukud kooli peredes olid koduõpetajad õpiti muusikat, tegeldi spordiga õpiti lugema, kirjutama, ja sõjalise treeninguga muusikat, luuleteoseid,
võimukandjate tegevust Nõukogu Peale kuningaid juhtis riiki veel üle Koosolekut vahel korraldas riigiasju 60-aastaste suursuguste spartiaatide lisaks ametnikele ka 500-liikmeline seast valitud vanemate nõukogu nõukogu. Nõukogu liikmed määratu geruusia liisu teel Kasvatus Kasvatussüsteem riigis oli range Poiste kasvatamise eest hoolitses kontrolli all ja selle peamine siht riik,tüdrukuid pidid vanemad oli arendada sõjameheomadusi kasvatama. Poisid saadeti seitsmeaastaselt kooli. Rikkamates peredes õppisid lapsed kodus
preestrikohustusi. · Muudes asjades juhtis riiki üle 60-aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia. Nende seast valiti viis meest, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur aga lõplikud otsused tehti kõigi spartiaatide koosolekul. · Spartiaatide seas tekkis kihistumine ja vaesemaid spartiaadidel oli oht kodanike seast välja langeda. · Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena.
Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras Mutsuhito, kes keisrina võttis nimeks Meiji (1867- 1912). Tema poolt läbi viidud ühiskondlike uuenduste aluseks olid shintoistlikud ja konfutsianistlikud perekondliku riigi ideed. Samale teooriale rajati ka uus ja tõhus kasvatussüsteem, mis likvideerus alles pärast kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri pildi kummardamine muudeti kõikjal kohustuslikuks. Areng pärast II maailmasõda. Keisrishinto ja riigishinto koos konfutsianistliku eetikaga moodustasid käesoleva sajandi alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust. Uusaastapäeval 1946 pidas keiser Hirohito raadiokõne, milles ta ütles, et on tavalineinimene.
-heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim) -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel
Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju veel ka paljud teised tegurid: temperamenditüüp, tervislik seisund põetud haigused, hooliv või kalk kohtlemine lapseeas (Kidron 2001), stabiilne elukeskkond (Goebrl & Glockler 1998), sünnipärased võimed, kasvamine külluses või vaesuses, õdede vendade olemasolu, vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju, kultuurikeskkonna normid ja väärtused, kasvatussüsteem koolis, suhted koolikaaslastega, staatus kooliklassis, huvide ja harrastuste väljakujunemine, massimeedia mõjutused (Kidron 2001) (siinkohal on eriti oluline just see, et millist meediat tarbitakse ning mis kaasneb selle tarbimisele kas vanemad seletavad toimunut või interpreteerib laps ise vaadatu/kuulatu sisu (Goebrl & Glockler 1998)), kuulumine noorterühma, esimese armastuse kogemus ja palju muudki (Kidron 2001).
Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik. Ateena Sparta Naistele ei olnud haridust vaja, kuna Said haridust, nende ülesanne oli lapsi kasvatada, ei omanud maad, võisid omada maad, täitsid isa, venna ja abikaasa käske, võisid ka ise otsuseid vastu võtta, iseseisvalt ei saanud väljas käia(kodust), mõningaseks erandiks olid vaesed naised. 9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem. Ateena Sparta reeglina saadeti poisid 7 aastaselt koolis, 7 aastaselt läksid nii poisid kui ka rikkamates peredes võisid olla tüdrukud kooli, koduõpetajad, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, tegeldi spordi, muusika, sõjalise vaidluskunsti, kirjandust, tegeldi treeninguga, spordiga, hariduse ja kasvatuse eesmärk oli kasvatuse eesmärk oli kasvatada
Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ajal, kui vaesemaid ohustas laostumine. ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas rahvakoosolekul. heloodid moodustasid enamuse. Rahvakoosolekul vastu võetud otsuseid täitsid Sõjameheomadusi arendav riiklik liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked kasvatussüsteem oli eelkõige tingitud vajadusest riigiametnikud. Ka 600 kohtunikku valiti kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida. liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti Alates 7 eluaastast pandi poisid rühmiti kodust rahvakoosolekul. Kõigil eelpool mainitud ametnikel eemale elama, kus nad pidid ise hakkama saama ning oli väike sissetulek. pidevalt end treenima. Peale 10 aastat sõjamehena
Lahendusi ootame ikka väljastpoolt. Arengusuundade kavandamisel on just siin (sellel diagrammil illustreeritud) nõrkuste ja võimaluste faktorite süsteemil võtmeroll. Arengukavasse peaks sisse tulema käesoleva situatsiooni sisukas analüüs ja sellest tulenev arengusuundade valik. Näiteks vaadates antud joonist 6, võin juba praegu esmalähenduses öelda, et üks olulisemaid arengusuundi kasvatustöö nõrkuse ületamiseks välja töötada toimiv ja operatsionaalne kasvatussüsteem, kuhu on integreeritud tugevus: SOTSIAALNE IMIDZ (hea maine, tugevad traditsioonid jne). Teise arengusuunana kvaliteedijuhtimise nõrkuse ületamiseks näen korrektselt töötava kvaliteedisüsteemi määratlemist ja töösse rakendamist. Nagu näete, pole ükski võimalusena pakututest aktuaalne kollektiivi SWOT`i tulemuste põhjal. Siin oleks nüüd vajalik üks tõsine väärtuskõnelus ja ka pisut koos õppimist ja analüüsimist, et kogemata mitte eksida.
Kuid kui naiselikud jooned avalduvad poistel, hakatakse arvama, et noormehel on psühholoogilised probleemid. Just sellepärast püüavad poisid näidata oma mehelikku külge, mõnikord toob see kaasa agressiivsust suhetes. Meeste soorolli tähendus on iseenesest väga arusaamatu ja segane. Vanema klassi õpilane üritab tõestada nii endale kui ka teistele, et ta vastab kindlale stereotüübile. Samal ajal valgub aga tema individuaalsus raamidest välja ( . 1992). Kasvatussüsteem sunnib poissi oma halba mehelikku joont näitama (agressiivsust). Täiskasvanud inimesed ootavad poistelt mehelikku käitumist (nt: «Ära nuta nagu tüdruk»). Selline suhtumine viib selleni, et poisid kardavad paaniliselt teha midagi valesti ehk tüdrukute moodi. See, et poisid ei saa näidata oma mehisust alguses lasteaias, pärast koolis ja hiljem tööl, nõrgendab meeste staatust ühiskonnas ( ., . 1991). Meeste rollistruktuur moodustub kolmest faktorist
4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud,
kodanike vabaduste jalge alla tallamine, et parlament ei arvesta oma kolooniate kodanike õigustega. Iseseisvusdeklaratsioonis on kombineeritud vabariiklaste ja Locke'i ideed. Locke'ilt loomulike õiguste ideed (Kõik on loodud võrdseks jne). 18. saj Prantsusmaal: Voltaire'i lockelik väide, et kehtiv riigikorraldus ei arvesta võrdsuse ja õigustega. 6. Montesquieu vabariigist Kodanikuvooruse don vabariigi säilitamiseks olulised (võrdsus ja karm kasvatussüsteem), üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Raamatus “Ühiskondlikust lepingust” väljendas uus-rooma vabaduse käsitlust. Ta ütles, et vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav – siis ollakse valitud esindajate orjad. Samas ka tema tunnistas, et kaasaegset monarhiat
Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine- Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1) Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus- Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda- (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg Muinaseestlaste usund Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis.
valmis last see on meile uus näidend. Nagu inimsool on oma koht asjade käigus, nii on ka lapseeal oma koht elu käigus. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad meesteks; lastel on omapärane viis näha, mõelda, tunda. Lapseiga on mõistuse uneaeg. Esimesed võimed mis lapses arenevad, on meeled. Ta näeb, kuuleb, maitseb ja nuusutab peaaegu sama hästi kui täiskasvanu. Nii leiavad ka teised arenemisastmed tunnustamise ja omapärase hindamise. Milles seisneb Rosseau kasvatussüsteem? I. Intellektuaalne haridus Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult- mitte midagi teha. See aeg, mis halvasti tarvitati on palju halvemini kasutatud, kui täiesti puhatud aeg. Lapses tuleb luua tööriistad, millega ta ise kogub endale teadmisi. See sünnib täies vabaduses looduse juhtimisel kehaliste harjutuste kaudu. Lapseeas on see ainuke võimalus vaimu harimiseks. Vaimu haridus peab sündima samal ajal meelte arendamisega. Kõik
Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi. Peloponnesose sõda (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg 2. Ristiusk ja kirik Ristiusu kujunemine. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku teke. Ristiusu kujunemine- 1.saj pKr Rooma võimu all olevas Palestiinas judaismist.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
N.A. et indigod on tehnika ajastu lapsed lapsed, kes on sündinud eesmärgiga tehnoloogiat edasi arendada. See tähendaks, et võime pingutusteta unustada, mida me hakkame nägema lähema 10a jooksul tehnoloogiat, millest me pole seni isegi unistada saanud. Arvatakse, et need lapsed avavad värava ning me jõuame oma arengus sinna, kus pingutada ja vaeva näha pole enam tarvis või kui, siis ehk ainult oma peas. Kaasaegsetes tingimustes on indigode elu raskevõitu. Praegune valitsev kasvatussüsteem on osutunud nende jaoks sedavõrd vastuvõetamatuks, et üksikutel juhtudel on neist lastest isegi tapjad saanud. (Tappe.N.A. 1999: 16-17.) 10 1.1 Nancy Ann Tappe neli tüüpi indigosid: 1. Humanist. Indigo-humanist hakkab töötama massidega. Nemad on homse päeva arstid, advokaadid, õpetajad, müügimehed, ärimehed ja poliitikud. Nad teenivad masse ning on
kuritegevuse statistika. Kuidas näiteks kuritegevus, tööpuudus ja vaesus on seotud teiste valdkondadega näiteks hariduse kättesaamise võimalus, inimese haridustase jne. Ühesõnaga siin on soov kontrollida õpilase silmaringi, mitte ainult n-ö õpiku teadmisi. Millised on Sinu arvates meie Eesti ühiskionna kõige valusamad ja teravamad probleemid kas on see soolise võrdõiguslikkuse puudumine või (näiteks) pole meie inimesed piisavalt tolerantsed või, vastupidi, on meie kasvatussüsteem üleliia tolerantne ja vabameelne, mis on näiteks paljudes koolides (mitte kõigis) viinud sellene, et kõik on juba lubatud.... Heaoluriik riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Kujunes 19.saj. II poolel. . Loojaks on Otto von Bismarck. Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis.
Võttis kasutusele mõiste ,,liigutusvilumus" ja seletas selle tekkemehhanismi. On aktiivse puhkuse teooria loojaks: tööst väsinud lihased taastuvad kiiremini, kui nende puhkamise ajal töötavad teised lihased. Üheks tööfüsioloogia rajajaks. Pjotr Lesgaft (1837-1909) anatoom, arst ja kehalise kasvatuse õpetaja. Rõhutas kehalise kasvatuse tähtsust kasvatusprotsessis, kasutas mõistet ,,kehaline haridus". Tema kasvatussüsteem taotles isiksuse harmoonilist arendamist seotud anatoomia, füsioloogia ja psühholoogiaga. Nõudis ealiste iseärasuste arvestamist. Pani suurt rõhku töökasvatusele. Rõhutas teadlikkuse ja aktiivsuse printsiipi, ei pooldanud võistlemist. 1881. avaldas raamatu ,,Kooliealiste laste kehalise hariduse käsiraamat". 1886.a. avas Peterburis kehalise kasvatuse kursused naisõpetajatele. 1888. algas kõrghariduse andmine kehakultuurispetsialistidele. 1919
-heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim) -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel
· austada Zeusi ja Hera kultust. Ephoros- pealtvaataja, jälgija, kelle algne funktsioon oli kuningatel silm peal hoida. Teostasid poliitilist järelvalvet ja olid väga mõjukad. Need valiti kõigi spartiaatide hulgast, ei pidanud aristokraat olema. Iga partsiit peab olema maavaldaja (kleros), tema maad harivad heloodid Maalapp peab tagama seisusekohase sissetuleku ja jõudeelu, võimaldades tal samal ajal tegelda sõjaliste harjutusega. Sinna juurde kuulus ka kasvatussüsteem: · riiklik sünnikontroll, st et üleliigsed lapsed visati kuristikku. Seda otsustas kuningas, kes jääb alles ja kes mitte. · esimesed 7a kodus ja pärast seda koguti poisid salkadesse, kes elasid siis riiklike kasvatajate all, paidonomos. Salgas oli juht ja tihe konkurents. Kasvatajad võisid peksa ka anda. Kõik pidid läbima, aga kõik seda ei suutnud · 20aastane oli täisväärtuslik sõjamees.
ülejäänud elanikud olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid(orjad) Sparta eesotsas oli kaks kuningat, võim päritav, neile allus sõjavägi ja usuelu geruusia suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu viis efoori, kes kontrollisid kuningate jt ametnike tegevust lõplikud otsused võeti vastu spartiaatide koosolekud hopliit raskerelvastuses jalaväelane, kod.õigused, võis muretseda relvastuse spartiaatide kasvatussüsteem, riigi kontrolli all, arendada sõjamehe omadusi, 7, 20, 30 olulised aastad=totalitaarne üh. Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka linnade ühendus Sparta juhtimisel, spartalased saavutasid hegemoonia kogu Kreekas IV. saj eKr, sellega polnud rahul teised linnriigid Demokraatlik Ateena Ateena Atika maakonnas, kodanikuks olid kõik vabad mehed 594. a. eKr Soloni reformid, suurenes vaeste võimalus osaleda riigiasjades Ateena rajas võimsa laevastiku, kujunes Ateena mereliit(477. a. eKr)
faalanks. Geruusia liikmeks sai üle 60 aastased mehed, pidid olema väärikad ja pidid pärinema ikka aristokraatide perekonnast, gerondid olid eluaegsed. Ephores- pealt vaataja , alguses oli funktsioon kuningate jälgimine, aga kes nö , klassikalisel perioodil moodustas tähtsa koleegiumi ja oli siukalt tähtis, koos kuningatega korraldasid sparta riigi asju, neid valiti kõiki spartiaatide hulgast, ka sinna olid pääsenud lihtsaid spartiaate. Kasvatussüsteem mis pidi tagama, et spartiaadid oleks võimekad, esimesed 7 aastat elasid kodus, pärast seda koguti kokku vanuse gruppidesse salkadesse ja siis hakkasid elama poistekorraldaja käe all paidonomos.Igal salgal oli oma juht kõige tublim, äge konkurents, küllalt mängis rolli ka mis perekonnast poiss pärit oli. Samas need paidonomosed olid piitsakandjad ja võisid piitsa anda. 1 rüü läbi aasta ja pilliroost matte pidid tegema, süüa neile palju ei antud, üle toitumine muudab pehmeks,
annaabi.ee 
