oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes. Näiteks selles, et allikal ja osade inimeste kätel on ravijõud, sõnadel võime teha kurja või head (sajatused ja raviloitsud), amulettidel on kaitsev jõud. Suur osa kombestikust ja rituaalidest oli seotud väega. Kristlased aga pidasid selliseid maapealseid jõude pärinevateks Saatanast. Väe suunamist ja temaga mingite toimingute sooritamist nimetasime maagiaks ehk Maagia nõiakunstiks ning selliseid toiminguid võisid sooritada kõik. Tähtsaimaid toiminguid aga pidi sooritama tark ehk nõid, kuna tal oli rohkem annet ja võimeid. Oluline oli ennustamine, mille
Minu arvates ei ole see sugugi nii. Inimesed hakkkavad kuulama taas rahvamuusikat, mis on edasi arenenud ja tehtut kommertslikumaks ja lihtsamaks, võib-olla moodsamaks. Näiteks üheks kindlaks rahvamuusikaga tegelevaks bändiks on Metsatöll, juba nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente. Nende muusika läheb küll raskema muusika alla, aga nende laulude sõnad on rahavamuusikasugemetega, värsijupikesed, sajatused. Mehed on laval karmid, kes pole neid kuulanud, ei oska aimatagi, mis nende muusika sisu tegelikult on. Rahvamuusikas tulevad uued tänapäevasemad teemad, muutub küll see algne ehtne rahvamuusika vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Nad teevad rahvamuusikat inimestele tänapäevasemaks, nauditavamaks, kasutades selleks kavalaid nippe, vahel
Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Rahvamuusikaga tegelevaks folk-metal ansambliks on ka Metsatöll, ainuüksi nende lavaline väljanägemine annab aimu rahvuslikkusest, nad kasutavad isevalmistatud muusikainstrumente ning kogu nende olemine on väga (põlis)eestlaslik. Nende muusika läheb küll hard- muusika alla, aga nende laulude sõnad, värsijupid ja sajatused on rahavamuusika sugemetega. Mehed on laval võimsad ja vägevad, kes pole neid näinud-kuulnud, ei oska aimatagi, milliste meeste ja missuguse muusikaga tegu on. Nüüdisaegses rahvamuusikas tulevad tänapäevasemad teemad, muutub küll algne rahvamuusika vorm, aga idee ja sõnum jäävad samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Plaaditutvustuses on nad
kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
*ringtants- *rahvaluule- *töölaulud- Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. *kehapill- inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill) *loits- Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised ** loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); ** inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *lõõtspill- Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) koosneb volditud nahksest või muust materjalist lõõtsast, mille otsaplaatidesse on kinnitatud hulk sisse- ja väljapoole painduvaid metallkeeli. Olenevalt sellest, kas lõõtsa surutakse kokku või tõmmatakse laiali, hakkavad võnkuma ühed või teised keeled. Igale klahvile vastab kaks keelt. Lõõtspillil mängiti enamasti tantsumuusikat.
Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. Loitsud Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised: *loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); *töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud); arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Itkud Itk tähendab eelkõige surmaga, ent ka oluliste elumuutustega (abiellumise või sõttaminekuga) seotud nutulaule..Surnuitkud on seotud usuga hauatagusesse ellu, neis kõneldakse lahkunu hingega. Kesksel kohal on kurbust väljendavad hüüded ja küsimused (“Miks surid?”, “Miks läksid
Vana Sarvikuraisk! Tule aga ligimaale! Et ma sihukesele sortsinärule nagu sina saaks alles äsada! JB: Härra, kas ei ole mingit sanssi teha ehk kompromiss? Peaksin mainima, et meie vägi ei ole antud hetkel võrdne ja te kindlasti ei sooviks maha pidada sedavõrd ebaeetilist käsikähmlust. Pealegi paistab teil olevat suurtes mõõtmetes nüri terariist. Asjaolud ei ole võrdsed. Kp: Mis poeg sina oled, et sellist keelt sa nigu räägid! Need sinu sajatused oleks justkui minu kodukeeli, kuid siiski ei saa ma mõhkugi aru! Lõpeta otsekohe see võõramaine uue põlve rikkumine! JB: (räägib väheke iseendaga, kuid pöörab siiski ka Kp'le tähelepanu) Lähemal uurimisel tundub,et tegemist on idioodiga. Kuid miks peaks dr. X mulle sellise vastu saatma? Issakene! Kui häbiväärne! Kas tõepoolest pole minu tase enam sedavõrd ekstravagantne ja on hoopis langenud!? See ennustab mulle kiiret allaminekut ka daamide seltskonnas
kirjasõnas. 4. Eestlaste muistne usund – mis olid meie usundi eripärad? Valitses loodussuund ehk ANIMISM – loodusega kooskõlas elamine. Jumalate roll segane ja vaieldav(TARAPITA) Tähtsaim mõiste usundis „vägi“ kõikjal ja kõigis toimiv elujõud. Usuti, et vägi on juustes, küüntes(sellepärast olid meestel pikad juuksed) Ravimisväega allikad, kätega ravitsemine, kurja tugeva väega sõnad(sajatused), hea väega sõnad (loitsud) Väe suunamine ja toimingud temaga olid maagia ehk sõjakunst, millega võis tegeleda igaüks. 5. Eestlased muinasaja lõpus – rahvastik, tegevusalade kirjeldus, igapäevane elu, ühiskondlik elu (miks ei olnud veel oma riiki?) Ühiskond: ühtset riiki polnud; toimus koostöö piirkondade vahel(vanemate nõupidamised); Eesti koosnes maakondadest(8), mis koosnes kihelkondadest (küladeliidud); Rahvastik: elanikke u
tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja. Kirjeldatakse laste rasket olukorda, kellele palutakse ande. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Kardetud olid suhteliselt lühikesed sajatused või laulukesed, kus loomulikult kõigest eelnimetatust ilmajäämist kuulutati, nälga ja surma ennustati. Paljud väljendid olid erakordselt värvikad, nagu "susi sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm. NÄITED: http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-1024--g.mp3 Anette Raagul Koselt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/PL-0067--A1.mp3 Hindrek Tamm Jõelähtmelt http://www.folklore.ee/Berta/muusika/M2-0735--e.mp3 Kristjan Kiviloo Kuusalust Mardilaul
väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid.
- Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) - Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne) - Majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamise, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole
- Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil) - Maagilise (nt lindude äratamine) - Meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga 45.3. Loitsud: - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) - Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne) - Majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamise, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) - Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne 45.4. Lastelaulud: - Äiutused ja hällilaulud - Hüpitus- ja mängituslaulud - Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole
väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud on: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavadiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid.
meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga . Pääsukese laul, Elfriide Tooming Loitsud (lausumised, nõiasõnad o Loodusjõudude, loomade ja lindidega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) o Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamiseks, õlletegemiseks, võitegemiseks, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad sõnad jne) o Arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne Oluline on ka lugemise sugestiivsus. Lastelaulud o Äiutused, hällilaulud o Hüpitus- ja mängituslaulud, Tii-tii tihane, o Lastele loetud loitsud
teda selja tagant rünnata. Kalevipoeg virutab nad maasse. Järgmise sobitaja saadab minema, öeldes, et temasugune ei hakka teiste voli all elama ega teiste käsku täitma, selleks on ta liiga vägev. Pahandatud Kalevipoeg luusib laantes ja jõuab Kääpa jõe kallastele. Kääpa jões lebab mõõk, millele Kalevipoeg ise needmissõnad peale laulnud. See peab jalad lõikama selle, kes teda enne ise kandnud. Kalevipoeg soovis surma sortsile, kes mõõga siia kandnud, kuid Soome sepa sajatused ajasid sõnad segamini. Kui nüüd Kalevipoeg jõkke astus, murdis mõõk tal mõlemad jalad. Kalevipoja appihüüded tõusid pilvedeni, Vanaisa kambritesse. Need hüüded kostavad siiani iga eesti mehe ja naise kõrvus. Kalevipoeg sureb, tema vaim aga lendab pilvedesse. Taevas tehti vaimule varjuks terve keha ja Kalevipoeg sai ühes teiste kangelastega magusamat põlve maitsta. Taara targad pidasid nõu, mis töö taevas Kalevipojale anda. Kalevipojale määratakse põrgu
funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu, mõrsja ja nekrutiitk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja zanrid koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühivormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonnatavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid
või 3. isikus, kujundid tihti loomariigist): Igavene madu! Vana lehm! Siga! No on oinas! Tatikas! Kuradi mölakas! Igavene jobu! 2) saatmised ja lakutamised (vormilt imperatiivid, tihti ebatsensuursed): Keri põrgu! Käi kassi saba alla! Mine metsa oma jutuga! Sõida potilaadale! Sõida seenele! 3) ähvardused ja hoiatused: Hoia piip ja prillid! Löön su laiaks! Ma sulle veel ehitan! Nummerda kondid ära! Näitan sulle, kuidas Luukas õlut teeb! Seda ma sulle ei kingi! 4) needmised ja sajatused, mis moodustavad piiriala maagiliste ja retooriliste vormelite vahel: Pipart sulle keele peale! · Tervitused jm. positiivsed (soovi- ja tänu)vormelid; osal neist on samuti olnud varem maagiline funktsioon; tervitus- ja soovivormelitel pole selget vahet. 1) Üldised tervitus-, kohtumis-, lahkumisvormelid: Tere! ~ Tervist! ~ Tervitus! ~ Servus! ~ Moens! Kuidas käsi käib? Head aega! ~ Hüvasti! ~ Jumalaga! ~ Kõike head! ~ Nägemiseni! ~ Kallist rahu! ~ Aidaa! ~ Pakaa!
a) signaalne või/ja kommunikatiivne, b) rütmi koordineeriv funktsioon. 2. Loodushäälendid ja looduskõnelused. 3. Laulud muinasjuttudes. 4. Loitsud: a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne); c) töö edendamiseks (tulesüütamise, keedu-, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5. Itkud: surma-, pulma-, nekrutiitkud 6. Lastelaulud: 1) lastele lauldavad laulud: a) äiutused ja hällilaulud;
hõiked, huiked jne, millel on a) signaalne või/ja kommunikatiivne, b) rütmi koordineeriv funktsioon. 2. Loodushäälendid ja looduskõnelused. 3. Laulud muinasjuttudes. 4. Loitsud: a) loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (näiteks vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud) b) inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, saunasõnad, samuti sajatused jne); c) töö edendamiseks (tulesüütamise, keedu-, õlletegemise, võitegemise, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kalaõnne taotlevad, aga samuti näiteks pajupilli valmistamise sõnad jm.), d) arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks, sünnitamisel jne. 5. Itkud: surma-, pulma-, nekrutiitkud 6. Lastelaulud: 1) lastele lauldavad laulud: a) äiutused ja hällilaulud;
Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja. Kirjeldatakse laste rasket olukorda, kellele palutakse ande. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne. Kardetud olid suhteliselt lühikesed sajatused või laulukesed, kus loomulikult kõigest eelnimetatust ilmajäämist kuulutati, nälga ja surma ennustati. Paljud väljendid olid erakordselt värvikad, nagu "susi sittugu su supipatta", "saagu sul savitsed lapsed" jm. Juba 19. sajandi alguses on mardid laulnud aga rituaali käigus ka uuemaid laule ja pillimehed esitanud uusi tantsuviise. Nii tehakse tänagi mardid laulavad lisaks vanadele,
Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. 4.5. LoitsudLoitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised · loodusjõudude või loomade mõjutamiseks (vihma-, päikese-, tuule- ja pikseloitsud, noore kuu teretamine, tulesõnad, hundi- ja ussisõnad); · inimese mõjutamiseks (kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimissõnad, saunasõnad, sajatused jne); · töö edendamiseks (tulesüütamis-, õlle- ja võitegemissõnad, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja kala- jms õnne taotlevad loitsud);· arstimissõnad mitmesuguste haiguste puhuks. Loitse esitati poolsosinal pomisedes, poollauldes-poolkõneldes või hõigates. Loeti tavaliselt küllalt kindlas rütmis, mõnikord lõpu poole tempo kiirenes. Osa loitsudest on ilmselt muutunud regilauludeks, loitsude jälgi sisaldavad mõningad kodutööde laulud (lehmalüpsi- ja
Baal võib tõlkida kui isand. Ugariti tähestik oli tupik arengus, sest Ugarit hävitati 1200 ja pärats , ja see hävitus omas tagajärgi, loss põletati ja arhiiv konserveeriti aga teiselt poolt kaotas linnriik tähtsuse siis edaspidi pärast 12 saj seda kirja enam polnud. Teine areng lõunapool Bybloses arenes välja foniikia tähestik 12 märgist ,22 konsonandist , Ahiram 1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused. Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt. ( varase rauaajal algul võeti siin mugavndatuna semiidi keelde omaks 10 saj heebrea tähestik ,siusliselt mugavndus, aramea tähestik mugavndus, 800 võtsid omaks selle kreeklased ja kujundasid oma alphabeetid , 8 saj etruskid , latiinid jne .) Egiptus Kujunes palesitiina läheduses, polnud sademeid, tähendas seda et looduslikel sademetel polnud
puistas ja kits oma jalaga laialipuistatud tähtedest fataalse sõna «Phoebus» kokku seadis. Nõidused, mille ohvriks kapten oli langenud, näisid vastuvaidlematult tõestatud olevat ja mustlastüdruk, see endine veetlev tantsijanna, kes nii palju kordi oli möödaminejaid oma graatsiaga võlunud, muutus nüüd kõigi silmis nõiaks. Ise ta ei andnud enesest ühtki elumärki. Ei Djali graatsilised liigutused, kohtunike ähvardused ega pealtkuulajate varjatud sajatused ulatunud enam temani. Et teda virgutada, pidi üks seersant teda hoolimatult raputama, mille peale eesistuja kõrgendatud häälega ütles: «Tüdruk, teie olete mustlaste tõust, kes end nõiatööle on pühendanud. Nõiutud kitse kaasabil, kes ka protsessiga on seotud, olete teie ööl vastu 29-ndat märtsikuu päeva, ühendusse astudes põrgu võimudega, oma võlu ja osavuse abil pussiga surnuks pistnud ja mõrvanud kuninglike ammuküttide kapteni Phoebus de Chäteau-pers'i
eest maha müünud. Porthos lahkus pärast secra, kui oli advokaadiemandale määranud kohtumise Saint- Magloire'i kloostris. Nähes, 381 et Porthos läheb ära, palus advokaat teda lõunale, kuid musketär lükkas kutse suursuguse ilmega tagasi. Proua Coquenard läks väriseva südamega Saint-Magloire'i kloostrisse, sest ta aimas, et teda ootavad etteheited. Kuid ikkagi võlus teda Porthose suurepärane käitumine. Kõik sajatused ja etteheited, mida mees, kelle enesearmastust on haavatud, võib paisata naisele näkku, paiskas Porthos oma advokaadiemanda langetatud pähe. «Ometi,» ütles emand, «tegin ma oma parima. Üks meie klientidest on hobusekaupmees, ta võlgnes kontorile ja näis tõrkuvat maksmast. Võtsin hobuse ja muula võla katteks, ta lubas mulle kaks kuninglikku ratsut.» «Teadke, proua,» ütles Porthos, «kui ta võlgnes teile üle viie eküü, siis on teie hobuseparisnik lausa varas.»
annaabi.ee 
