............................................................................. 9 2.1. Teutoburgi lahing..................................................................................................................9 2.2. Weseri jõe lahing................................................................................................................ 14 2.3. Teutoburgi ja Weseri jõe lahingu võrdlus...........................................................................18 3. ALLIA JA ALESIA LAHING.................................................................................................. 19 3.1. Allia lahing......................................................................................................................... 19 3.2. Alesia lahing....................................................................................................................... 22 3.3. Alesia ja Allia lahingu võrdlus....................................................
Enamasti hirarhiline ühiskond, kõrgeim seisus vürstid ja druiidid, kes jagasid võimu, siis kasitöölised, talupojad ja ka orjad. Pidev sõjapidamine, luksusele orienteeritud ülikkond. Naistel ühiskonnas võrdsed õigused. 5. Keltide sõjalised kokkupuuted Rooma vabariigiga 390 eKr Keldid uus-asusasid Itaalia ja ületasid Apenniinid, muutudes vahetuks ohuks Rooma linnale. Rooma linna rüüstamine. 387 eKr Rooma vallutamine. Roomlased kaotasid Tiberi lisajõe Allia ääres (rooma ajaloos must päev e dies ater). Rooma oli rüüstavatele keltidele avatud, roomalste kätte jäi ainult Kapitoolium (pühad haned olevat ligihiilivaid kelte märganud ja oma kaagustamisega märku andnud). 335 eKr Aleksander võtab vastu keldi saatkonna Üks osa keltidest liikus kuni Lõ-Itaalia ja Sitsiiliani, kus Sürakuusia Dianysios nad isegi palgasõdurikes palkas. Palju aastaid valitseid Itaalias ,,gallia hirm", mis oli
04.2012 KELDID Megaliitilised ehitised.. Nimetus keldid üldnimetus indo-euroopa hõimudele, kes asustasid Galliat. Kreeklased nim. neid galaatideks, roomlased galliateks. Keltibeerid - Ibeeride ja keltide segunemisel 6.-4. saj. e. kr. kujunenud hõim Pürenee poolsaarel Böömimaa Tsehhi Määrimaa praegune Slovakkia Pannoonia piirkond, kus asub praegune Ungari Galaatia Väike-aasia keltidega asustatud maa Antiikautoritena nimetavad kelte Hekataitos Mileetosest, Herodotos Allia lahing 387 eKr roomlased kaotasid lahingu Keldid rüüstasid Rooma linna, säilis ainult kapitoolium, kui keldid hakkasid üle müüri ronima, siis Juno templis pühad haned hakkasid kaagutama Vae victis! häda võidetuile Keldid osalesid nii rooma kui etruskide vahelistes konfliktides, rooma ja kartaago vahelistes konfliktides. Praegusel Põhja-Itaalia alal elanud keldid allusid roomlastele... Gallia Narbonensis Prantsusmaa linn Narbon
esinesid võrdsete partneritena. Sellega seadustati Rooma suhteline domineerimine Laatsiumis. 451 ja 450 oli ametis kaks järjestikust 10-liikmelist komisjoni (decemviri) seaduste üleskirjutamiseks: pandi kirja 12 tahvli seadused. 406 396 nn III Veji sõda: roomlased diktaator Camilluse juhtimisel vallutasid 10- aastase piiramise järel Veji linna. 390 Gallide sissetung Itaaliasse. Rooma vägi purustati Allia lahingus ja gallid Brennuse juhtimisel rüüstasid Roomat. Kapitoolium jäi vallutamata (haned päästsid Rooma) ning gallid lahkusid pärast suure kontributsiooni nõudmist. Gallide sissetungi järel teravnes sisevõitlus patriitside ja plebeide vahel, eelkõige võla ja maaomandi küsimuses. 367 sätestati (Liciniuse ja Sextiuse seadustega): - et tasutud võlaprotsendid arvestatakse võla kustutamiseks, - määrati ülempiir ager publicuse valdamisele,
seejärel paranes. Mõne ajapärast aga leidis aset Roomlaste jaoks katastroof gallide sissetung. See oli periood kui Euroopas toimusid mitmed keltide ränded, gallid olid samuti keldid. Umbes 500eKr tungisid keldid Gallia alale (tänapäeva Prantsusmaa, Belgia ja osa Sveitsi alad). Gallia alalt üks keltide rühm tungis Itaalia aladele, juhtis seda rühma Brennus. Aastal390/387 toimus esimene sõjaline kokkupõrge keltide ja roomlaste vahel pärimuse järgi Allia jõekallastel. Roomlased selle lahingu kaotasid ja gallialased tungisid Rooma linna , üks osa roomlastest lahkus linnast, teine osa sulgus end kapitooliumi künkale mis jäi vallutamata, ülejäänud Rooma rüüstati. Toimus läbirääkimine ja gallid olid nõus lahkuma Roomast kui roomlased maksavad neile 1000 kulda. Kui lunaraha maksma hakati jõudis Rooma peavägi linna ja sundis gallid taganema. Väepealiku nimi oli Camillus, ta olevat pärast taastanud rüüstatud Rooma linna ja rajanud
ülemkihiks nobilitet kust ikkagi pärinesid kõik ametnikud. Plebei võib ühes mõttes olla kui üldnimetud lihtrahva või rahvamassi kohta, aga teiselt poolt, kui rääkida plebei suguvõsasest, siis nad olid patriitsidega ühel pulgal ja ei olnud sugugi kehvemad. Rooma väline laienemine (vt kaarti järgmisel lehel) 5. saj- Rooma oli jätkuvalt väike, aga tugev linnriik ja mõjusfäär polnud sugugi suur. 4. saj algul oli väike tagasilöök. 390 tungisid keltide või gallid sisse. Lõid Allia lahingus Rooma sõjaväe puruks. Sissetund pidurdus. 340- 265 hakkas peale suur laienemine. Pea sajandiga vallutas kogu Itaalia Rooma põhilised vastased olid samniidid, kes olid Itaalia lõunaosas. 340a toimus ka viimane suur latiinide ülestõus roomlaste vastu. Selle mahasurumine muutus välina kodakondsuspoliitikat, st nüüd hakati lepinguid sõlmima iga liitlasega eraldi. Latiinidele anti ka rooma kodakondsust, et integreerida latiine riigikodanikeks.
nobiliteedi juurde kuulunud suguvõsasid. Rooma valine laienemine. 5 saj oli Rooma jätkuvalt linnriik, mille mõjusfäär pöördus ainult Palatiumile. 500 oli Rooma väike riik, tugev. 4 saj algul toimus teatud tagasilöök 390 tungisid gallid , kes oldi selleks ajaks juba asunud Põhja-Itaalias, (Lombardiasse), nimetasid toda Galliaks. ( Gallia Cisalpina- gallia siinpool alte), seal oldi elanud nad paiksena , kesk-euroopast või pr sinna tunginud. 390 tungisid nad lõunasse ja lõid Allia lahingus rooma sõjaväe puruks. (neetud päev), vallutas siis rooma linna pärimuse järgi, peale Kapitooliumi künka.(haned päästsid Rooma.kraaksusid) Roomlased pidid maksma gallialastele suurt lunaraha. See lüüa saamine tugevalt nõrgestas ja kaitses ka rooma välis autoriteeti. Teatud pidur rooma järgnevale tugevnemisele. Kiire laienemine hakkas pool saj hiljem 340 aastatest peale. 340-265 ajajärk mil Rooma, vallutas kogu Itaalia. Vastasteks kujunesid lõunapoolseid mägialade
annaabi.ee 
