Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja]
paik india, gangese jõgi, voolab varanasis, pühakiri veeda, upanisaad, puraana, eepos mahabharata ja ramajana, sanskriti keel. Budism siddhartha gautama buddha õpetus, kõrgem vabadus e nirvaana, sümbol ratas 8 kodaraga, paik buddha eluga seotud paigad indias, pühakiri tipitaka (kolmikkorv), mahajaana suutrad. Taoism hiina keelest tulnud dao tähendab teed või kulgu, sümbol yin ja yang väljendab vastastikkust ja tasakaalu, paik hiina pühamud templid, viis taoismi mäge, pühakiri dao dejing autor laozid. Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism Eestis ei ole riigikirikut religioon usund, usk, ateism usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal usuvastane tegevus, jumalasse mitte uskumine, juutlus jumal
Sintoism Anna-Maria ja Astrit Sisukord Ajalugu Õpetus Pühamud Sintoism igapäevaelus ,,Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina." Torii tähistab sissepääsu püha ruumi Ajalugu - Sintoismi tekkimine jääb müütiliste pärimuste varju, selle juured ulatuvad Jaapani esiajalukku rohkem kui 2000 a tagasi. - Kaks kamit lõid Jaapani saared. Nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad.
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Sintoism Jaana Junolainen Xa Tallinn 2009 Sissejuhatus Sintoism ehk jaapani keeles Jumalate tee on Jaapani ajaloonine rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusundiks. Peale sõda hakkas sintoism vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale, mille asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. Sintoismi praktika seisneb kamide kultuses, mis võtab ka looduse- ja esivanemate kultuse kuju. Kamide kultuseks nimetatakse jumalatesse, jumalustesse, loodusvaimudesse ja vaimudesse uskumist ja nende austamist. Sintoismi kujunemine ja ajaluguTõenäoliselt oli pärast tänapäeva
kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel. Akropolis kõrgemal kohal asuv, kuhu sai peitu joosta. Arhidektuur Pühamud polnud ainult pühamud, vaid ka ühiskondliku elu keskused. Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane
Algul arvati, et inimese saatus peale surma ei sõltunud tema tegudest eluajal, kuid hiljem muutus arvamus ning sai oma saatust mõjutada. Kui kandsid spetsiaalseid riideid ning käitusid vooruslikult, oli sinu tulevik helgem. ORAAKLID JA ENNUSTAMINE Kreeklased otsisid jumala tahte selgitamiseks erinevaid endeid. Ennustati nii lindude lennust, ohvriloomade elunditest kuid veel paljudest eri asjadest. Tihtipeale küsiti jumalalt endalt ka nõu. Nõu küsimiseks olid neil eraldi pühamud ehk oraaklid, millest kuulsaim on Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnossose mäe jalamil. Preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal samas olevat Apollom tapnud lohemao püütoni. Kuna alati ei ulatanud inimlik mõistus jumala tõeni ning jumalalt ei võinudki oodata lihtsalt sõnumit, siis tekkisid polistes tihti ennustuste pärast tulised vaidlused. Kuna sealt saadud ennustuse tõesuses ei
Päikese jumalannat Amaterasut austatakse kui peajumalat. Jaapanlastel pole konkreetset Amaterasu kultust ning teda ei kutsuta ka hädas appi. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus. 8 Templid ja pühamud Kamide austamine toimub põhiliselt avalikes pühamutes jinja'des, kuigi tavalised on ka kodused rituaalid erapühamutes, mis mõnikord koosnevad lihtsalt kõrgest riiulist mõne rituaalse esemega. Kuigi mõned avalikud pühamud on keerukad rajatised, on enamasti tegemist väikeste, iseloomulikus jaapani stiilis hoonetega. Pühamu ees on tavaliselt jaapani värav (torii), mis koosneb kahest püstpostist ja kahest ristlatist. Need väravad on piiriks, mis eraldavad maailma, kus meie elame,
Keiser kui kõrgem seadusandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma oli õigusriik. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. 8. Religioon Roomas ja Ristiusk Samad jumalad mis olid ka Kreekas ainult teiste nimedega. Peajumal oli Jupiter. Riigi edu sõltus roomlaste silmis jumala heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Tähtsad pühamud olid riigi kaitse all. Preestrid olid riigiametnikud, kui erinevalt teistest riigiametnikest valiti nemad eluks ajaks. Nad jagunesid oma tähtsuse järgi mitmetesse kolleegiumitesse. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Kristus erines peamiselt sellest, et seal austati ainult ühte jumalat. Inimesed on jumala silmis võrdsed ja peale surma saavad head inimesed paradiisi ja halvad lähevad põrgu. Riitustel said osaleda ainult pühendatud. Kristlasi kiustai taga Rooma riigis mitmetel
Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid.
niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujunes linnatsivilisatsioonina. Linnades paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Esimesed riigid olid sumeri linnriigid. Ajaloo perioodid Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr. Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr. Kiilkiri Pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Pildid said tähistada nii sõnu kui ka silpe, kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu.
kaitsja Poseidon Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Demeter Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna Ares Sõjajumal (Zeusi poeg)Athena sõjajumalanna, tarkusejumalanna Apollon valgusejumal, luule-, muusika- ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja Hermes tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna Dionysos viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal Pühamud Pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut võis välja lugeda lindude, ohvriloomade siseelunditest jne. Olid olemas eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas, neid nimetati oraakliteks, nt Delfi. Kreeka tähestik ehk alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Tähestikus on 24 märki. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas
Ametlikult sai budism alguse 6.ndal sajandil, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse. Saatkonna külastusel toodi kingituseks buddha kujusid ja hiina-keelseid budistlikke tekste. Buddhismi tõi Jaaapanise kaasa kahestumise, tekkis mitu nö parteid: pro-budistlik, mille ees oli Soga suguvõsa ja anti-budistlik, mille eesotsas oli Nagatomi. Kohe tekkis parteide vahel äge võitlus, mille ajendiks oli võimujanu. Võimu võtsid endale, aga pro-budistid. Budistliku pühamud olid esialgu seotud vaid klanniga nagu ka Shinto pühamud polnud nad üleriiklikud. Buddha kujudelt oodati erivõimu ja budistlikke tekste retsenseeriti seepärast, et neil arvati olevat maagiline võim, mis õnnistab pere liikmeid hea tervisega, toob õnne, annab retsenseerijale pika eluaja, annab majandusliku õitsengu. Shtoku ajal saavutas budism valitseva seisundi, kuid ei suutnud välja tõrjuda shintt. Budism, religioonina, eeldab virgunud seisundi tekkimist
Kreeka templi pearuumiks oli naos seal asus jumalakuju. Paljud templid on üheruumilised, kuid vahel oli pühamu otsas preestrile mõeldud ruum. Kuna tavainimesed sisenesid templisse harva, oli templi välimus sisemusest olulisem. Kreeka pühamu keskpunktis, altaril, viidi läbi ohverdusi jumalatele. Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palveid esitada. Suuremate pühamute juures teenisid jumalaid selleks ametisse seatud preestrid ja preestrinnad. Kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all, korraldasid preestrid rituaale mitte enda, vaid terve kogukonna nimel. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti sigade, veiste, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetud looma liha söödi kohapeal, kuid altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti saba ja vaagnaluu. Usuti, et ohvrisuitsu kaudu saavad jumalad annetusest osa. Ohverdamise käigus hüüti
sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ja hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Roomlased arvasid, et riik ja religioon on tihedalt seotud. See idee, riigi ja religiooni seotusest, väljendus selles, et nad uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Veel üks idee seisnes selles, et linn ja tsiviliseeritud elu on lahutamatud. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju all. Õpiti kreeka keelt ja loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi, seda eriti linnades. Vana-Roomlastel oli mitmeid ideid. Nende pereelu mõjutas idee patriarhaalsest perekonnast, nad
Munk peab täitma kolme põhimõtet: ta peab olema vaene, vallaline ja ta ei tohi kellelegi kannatusi põhjustada. Dpepungi klooster Tiibetis on suurim budistlik klooster maailmas. Majutab korraga u. 8000 munka. Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks, mille eesmärgiks on rahu ja positiivse saavutamine Tiibetlased teevad palvete jaoks spetsiaalseid pulbrist pilte (Mandala). Budistlikke pühamuid on kahte liiki: 1) India pühamud stuupad, mis on kellakujulised; 2) Hiljem muutusid pühamud saledamaks ja neid hakati kutsuma pagoodideks (pagooda). Suurim ja kuulsaim stuupa Schwedagoni tempel asub Birmas, see on 113 meetrit kõrge ja on kaetud kuldlehtedega. Teine ülisuur stuupa asub Boroboduris Indoneesias. Budistidel on kaks peamiselt palverännaku sihtkohta: Buddha sünnikoht - Lumbini puudesalu; Buddha virgumise koht - Bodhgayas. Angkor Wat on maailma
omaga. Mõnes müüdi vormis on öeldud, et Psychele toodi ohverdusi ja inimesed pöördusid tema poole oma palvetes. Lõpuks sai Psychest surematu. Cupido Ja Psyche *Cupido ja Psyche loo ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. * "Cupido ja Psyche" on hea näide jumalanna Aphrodite õelast ja kuritarvitavast poolest. * Aphrodite auks oli mägede tippudesse ehitatud pühamuid ning seal toodi talle nii tule kui vere ohverdusi. Need pühamud mängivad ka rolli Cupido ja Psyche loos. Cupido Ja Psyche * Cupido ja Psyche lugu on jutustatud erinevates versioonides. Näiteks kirjutas Eduard Petiska: "vii ta lossi taga asuva kalju tipule. Seal tuleb mees tallejärele." Sama kohta on Edith Hamilton tõlgendanud nii: "Psyche peab selga tõmbama leinarüü, tõusma kalju tippu ja jääma üksi sinna,seal ilmub temale määratud abikaasa." (kuna tema määratuks on armastuse jumalanna poeg, sobib kaljutipp nende kohtumiseks
1. Kuningas 2. Preestrid, ülikud 3. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed 4. Sõltlased 5. Orjad Uri linn Peale Uuruki linna oli väga olulone ka Uri linn, mis suutis ühel hetkel ka teised sumerite linnad endale allutada.Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid: • Nanna tsikuraat; • Kuninga loss; • Väiksemad templid; • 1-2 korruselised elumajad; • Kitsad tänavad; • Väiksed poekesed; • Väiksed pühamud; • Linnal on müür. Kiilkiri Koos esimeste sumeri riikidega, tekkis ka kiri, sest ilma selleta olek riiki võimatu valitseda. Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia Sumerite linnriikide nõrgenedes tekkisid Mesopotaamiasse suurriigid. Nendes riikides kasutati aga
Mesopotaamias ei juurdunud. Valitseja oli vaid jumalate esindajaks ning ka peapreestriks. Valitseja pidi vastutama ka alamate heaolu eest, et olla kindel nende ustavusse. Mõlemas tsivilisatsioonis oli ühiskond kihistunud. Egiptuses oli linnaelu suhteliselt nõrgalt arenenud, seepärast oli Egiptus maaühiskond. Mesopotaamia tsivilisatsioon aga kujunes linnatsivilisatsioonina. Linn oli nii majanduslik, poliitiline kui ka religioosne keskus, kus paiknesid tähtsamad pühamud ja valitsejate residentsid. Egiptlased rajasid oma jumalatele maapealseid kodasid ehk templeid. Kaks tuntumat neist on Karnaki hiigeltempel ja Luxori tempel. Mesopotaamias kõrgus linna keskuses tavaliselt kaitsejumala astmiktempel-tsikuraat. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna. Mingil määral said ka kodanikud osaleda riigiasjade otsustamisel. Linnriikides oli aristrokraatlik vanemate nõukogu ning ka rahvakoosolek. Vihma sadas nendel aladel väga harva
1.KUNSTILIIGID. Arhitektuur e. ehituskunst. Jaguneb sakraalarhitetktuur pühamud, kirikud, moseed, kloostrid, sünagoogid, templid religioossed mälestusmärgid, Profaararhitektuur e. ilmalik arhitektuurelamud, koolid, ja ülejäänud ehitised. MaalikunstOriginaalne traditsioonilises kultuuris korduv kujund tasapinnal.1.Seinamaal 2.Tahvelmaal 3.miniatuurmaal Skulptuur 1)ümarplastika e. vabaskulptuur 2) reljeef a) kõrgreljeef b) madalreljeef Graafika 1)kuivnõel(metalli sisse kraapimine) 2)
KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas valitses polüteism. Jumalaid oli väga palju, kuid alati tu...
Ta kogus selleks kokku Osirise kehaosad, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai hiljem egiptlastele väga oluliseks.Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus. Sethi kujutati eesli peaga. Hellenismi ajal 4. sajandil eKr sai Isis müsteeriumiusundi keskseks kujuks ja talle tekkis hierarhiline preesterkond. 2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel. Caligula ja Caracalla ajal ehitati talle Roomasse templeid. Isise kultus püsis Rooma riigis kuni 5. sajandini. Isist ülistati arvukates hümnides
domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased) Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama; rikkad õpetasid lapsi pedagoogi käe all; 18-20 eluaastani veetsid noored riiklikus piiriteenistuses; pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. 5.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus Jumalad Antropomorfsed ni välimuselt kui ka iseloomult; inimestest eristas jumalaid vägi ja surematus; jumalate arv oli lõpmatu; sekkusid inimeset ellu; neid tuli austada ,kõneldes neist lugupidavalt ja tuues neile ohvreid; · Zeus(taeva-,tormi-ja piksejumal; jumalate valitseja) · Hera(Zeusi abikaasaja õde; taeva kuninganna; abielu kaitsja) · Poseidon(Zeusi vend; merejumal) · Hades(Zeusi teine vend, allilma ja surnute valitseja)
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt
kuujumala tsikuraat on sumeri astmiktemplitest kõige paremini säilinud. Selle kõrval asusid ka teised, madalamad templid, samuti kuningaloss. Linnasüdant ümbritsesid ühe- ja kahekorruselised elumajad. Enamik tänavaid olid nii kitsad ja käänulised, et vankriga seal sõitma ei mahtunud. Inimesed pidid liikuma jalgsi, koormaid aga tuli kanda eeslite seljas. Tänavate ääres paiknesid poekesed, kus müüdi söögipoolist ja muud tarvilikku. Mitmel pool tänavanurkadel asusid väikesed pühamud, et möödujad saaksid jumalaid austada ja neile tagasihoidlikke annetusi tuua. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Tihti elasühe katuse all vanavanemad ja nende pojad koos oma naiste ja lastega. Tänavalt pääses kitsikusse õue ja sealtkaudu eluruumidesse. Kahekorruselistel majadel asusid magamisruumid arvatavasti ülakorrusel. Magamistubadele lisaks oli ka külalistetuba ja kümblus ning tualettruum. 4.) Miks rajati tsikuraate?
praeguselMehhiko ja Kesk-Ameerika alal Maiade kuningriik. See imeline preestrite, astronoomide ja andekate käsitööliste rajatud linnade ning võrratute ehitistega ühiskond jõudis 1000 aastat tagasi traagilise lõpuni, jättes maha palju varjatud salatusi ja legende. Kuidas võis juhtuda, et üks suurejoonelisemaid tsivilisatsioone varises, jättes endast tuleviku jaoks maha laialipillutatud varemed ja tühjad, poollagunenud pühamud? Sellele tänapäeval vastust ei teata aga maiade rahvas elab oma järglastes edasi, jätkates oma traditsioone imelise käsitöö kaudu. Castillo püramiid Chichén Itzá Üks maiade rajatud suurlinnu Palengue Kasutatud kirjandus Maailama avastusretk piltides "Tsivilisatsioonid" Mice Corbishley "Muistne Maailm" Õpilase entsüklopeedia Teadusfilm "Maya kadunud kuningriik" National Geographic Video
Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Samas Ateena linn on tänapäeval suure kultuurilise väärtusega. Linna keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Riigikorra poolest olid Ateena ja Sparta küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule (millest tulenevalt puudus rahvakoosolekul võim). Hiljem vähendati ülemklassi õigusi ja kaasati rahvas riigiasjadesse. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. 5. sajandi keskel eKr
(4000 a.). On võimalik luua keelelisi rekonstruktsioone/motiive ja süzeed. Soome-ugri: allikamaterjali väiksem ajaline sügavus, enamik materjalist on alates 18.sajandist. Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund:Maailma loomine,Samaanid,saagi ja loomade isandad,loomaliikide kaitsjad,mobiilsed pühamud. Kombineeritud elatusviisiga phjapõdrakasvatajate usund:Valduste tekkimine,Haldjad,Perekondlik kultus,Ilmajumal,Pühamud. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund:Loodusjõud,Ravitseja,Maja-ja paigahaldjad,Esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund:Dualistlikud kontseptsioonid,Maaema ja taevajumal,Viljahaldjad,Külapühamud ja preestrid. 9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too
iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Ateena linn on tänapäeval suure kultuurilise väärtusega. Linna keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Sparta riik oli sõjaliselt väga tugev. Kindlasti tulenes Sparta sõjaline edukus rangest sisekorrast riigis. Sõjamehed olid juba väiksest peale tugeva koolituse saanud ja andsid oma tugevuse ja sõjakunstiga paljudele silmad ette. Ateenas said poisid 12.-20
Tüüpiline kreeka pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist. Iga tempel oli rajatud kindlale jumalale. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes töötasid ka preestrid ja preestrinnad, nad ei moodustanud omaette seisust, vaid ealasid kodanike tavapärast elu. Jumalatele toodi ohvreid peamiselt loomi. Nende veri lasti voolata altarile, loom ise nüliti ja tükeldati ning tehti toiduks, mida söödi sealsamas. Kreekas olid eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis KeskKreekas Parnassose jalamil. Surma mõisteti, kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu. Arvati, et surnute riik asub maa all, kuid sinna saab Okeanose jõge mööda purjetades. Peeti ka müsteeriume, mis olid mõeldud valitud inimestele, nad said jumalatega eriti lähedasteks nii ja nad võisid arvata, et pärast surma ootab neid parem elu. Üks
Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi
Akropolist lääne pool oli Hephaistose tempel, mis kuulub kõige paremini säilinud Kreeka templite hulka. Samuti oli Ateenas Tuulte torn - kaheksatahuline, suure veekellaga marmorehitis. Elumajad olid seevastu enamjaolt üsna tagasihoidlikud - ühekorruselised ja valmistatud põletamata tellistest. Tänavalt pääses siseõue ja sealt omakorda eluruumidesse. Rahvarohked tänavad olid kitsad ja kõverad. Kanalisatsiooni linnas ei olnud. 480 ja 479 a.eKr hõivasid pärslased Ateena, hävitades pühamud ja palju muid ehitisi. Ateena kujunes Kreeka kirjanduskeskuseks ja oma suurepäraste ehitiste tõttu kauneimaks Kreeka linnaks. KÄSITÖÖLISED Suur osa Ateena linnaelanikest teenis leiba käsitööga. Kuulsamaid olid Ateena pottsepad. Enamus käsitöölisi olid aga üsna vaesed. Jõukaid meistreid, kelle juures töötas kümneid orje, oli vähe. ARISTOKRAADID Nagu kõikjal Kreekas, nii olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid. Maal
tugevus ja iseseisvus, range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Ateena linn on tänapäeval suure kultuurilise väärtusega. Linna keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Sparta riik oli sõjaliselt väga tugev. Kindlasti tulenes Sparta sõjaline edukus rangest sisekorrast riigis. Sõjamehed olid juba väiksest peale tugeva koolituse saanud ja andsid oma tugevuse ja sõjakunstiga paljudele silmad ette. Ateenas said poisid 12.-20
Fifth level Tänu vulkaanilisele pinnasele võib kanda maa neli saaki aastas. Oivaline kliima. Enamik aedadest eramajade juures. Freskod Freskod Pompeis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühamud Neptuni tempel Mosaiik Neptuni templis Jumalad, jumalannad Heraklese skulptuur Herculaneumi linnas. Veega aiaelemendid 13 tähelepanuväärset aeda Rooma purskkaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt.Neid kohti minetati oraakliteks.Kuulsaim Delfi oraakel.Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi
On tavaline, et inimesed praktiseerivad eluajal sintoismi, kuid nad maetakse budistlikult. Nende erinevaid arusaamu hauatagusest elust peetakse teineteist täiendavaks ja sageli pärinevad ühe usundi rituaalid teise omast. Pärast sõda tekkis arvukalt uususundeid, millest paljud põhinesid sintoismil, kuid jaapanlaste religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Pärast sõda on sintoism hakanud vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale. Selle asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides häid suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist Sintoismi alaliigid: · Kositsu sintoism, keisrikoja sintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · Pühakoja sintoism, jinja sintoism
osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Nad uskusid, et riigi edu sõltub jumalate heasoovilikkusest, seepärast austati jumalaid vääriliselt. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all. Rooma riik suhtus ka sallivalt alistatud rahvase usundeisse. Nad soovisid,et nad avaldaksid austust ka tähtsamate rooma jumalatele. Rooma riigi tugevus seisneski just sellest, et riigil olid kindlad korrad ja kindlad juhid. Kõik seadused olid paika pandud, parim näide sellest oli 12 tahvli seadus, mis oli esimene Rooma seadustekogu. Riik oli alati ettevalmistatud kõigeks, nii heaks, kui ka halvaks
filosoofia, kirjandus, kunst, teater. Kreeka religioon oli inimesekeskne. Austati esivanemaid. Jumalad ei olnud nende meelest ülivõimsad, vaid oma vigade ja nõrkustega nagu inimesedki. Valitsejad kasutasid religiooni ära, et rahvast ühendada. Selleks püstitati monumente ja templeid, kuhu erinevatest kreeka piirkondadest tulid inimesed kokku. Ühise keele ja usu läbi süvenes kreeklaste omavaheline läbikäimine. Muistsed pühamud ehk templid ei olnud usurituaalide läbiviimise paigaks, tempel oli lihtsalt püstitatud konkreetse jumala auks. Puudusid preestrid e. inimesed, kes olid vahendajaks inimeste ja jumala vahel. Kreeka kunsti võib jagada kolme perioodi: A r h a i l i n e e. vana aeg- 600-480 e.m.a (120 aastat) K l a s s i k a l i n e e. õitseaeg- 480-323 e.m.a (157aastat) Hiline e. h e l l e n i s t l i k aeg- 323- 30 m.a.j (353aastat) Arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaiks ülesandeks oli ehitada templeid
Sparta kunst oli range (nagu spartalase kasvatuski), ülekaalukalt kujutati peamiselt sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas seevastu oli oluline arhitektuur. Kunstiteostes kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid. Sellele, et Spartas ei olnud kultuur ja kunst esmatähtis, annab tunnustust see, et Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast ning ühtset linna ei tekkinud. Samas Ateena moodustas ühtse linna, mille keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Tänapäeval on sellel suur kultuuriline väärtus. Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et Sparta ja Ateena olid vaatamata mõnedele sarnasustele oma mentaliteedilt küllatki erinevad, eelkõige avaldus see laste harimises/kasvatamises ja riigijuhtimises, kunstis ja kultuuris.
Patukahetsust ei tunta 7. Eetika Eetika aluseks on konfutsionistlik eetika. Puuduvad kategoorilised normid ja käsud. Inimene on oma põhiolemuselt hea. Hea ja kuri on suhteline. Halb: isekus, viha, riid Hea: sõbralik, viisakas Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas. Nendest saavad kamid. Jumalate riiulid, kus pühad esemed jakamide kujud. Pühasid on palju ja need on vägagi populaarsed. Usuline tagapõhi tänapäeval teisejärguline. Pühamud – templid, toriid ŠINTAI- püha ese – peegel Pühamuid on 3 liiki 1) kohalikud – kohaliku kami tempel – väga palju 2) ühe teatud liiki kultuse pühamud – INARI pühamud, mida külastatakse äris edu saavutamise eesmärgil 3) riikliku ja poolpoliitilise tähtsusega pühamud – ise-pühamu, NIKKO-pühamu 15 Islam Sõna tähendus „Islam“- araabia k „aslama“- „andumus“/ „kuulekus“ (jumalale) Usu järgijad
-jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel *ZEUS >> taeva-, tormi-, ja piksejumal ning peajumal. HERA >>Zeusi naine, taeva kuninganna, abielu kaitsja HADES >> Zeusi vend, allmaailma ja surnute alitseja POSEIDON >> Zeusi vend, merejumal DEMETER >> Zeusi õde, viljakuse ja musta mulla jumalanna ARES >> Hera ja Zeusi poeg, sõjajumal ATHENA >> Zeusi tütar, sõjajumalanna APHRODITE >> ilu ja armastuse jumalanna APOLLON >> luule, muusika ja terve mõistuse jumal Pühamud ja templiehitus: -keskpunkt altar(madal, kivist, sinna viidi ohvrid) -pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel -templis oli jumala kuju -rituaalid toimusid vabas õhtus, tavainimene sattus harva templisse sisse -tempel oli linnriigi silmapaistvaim ehitis, näitas rikkust ja jõukust Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati
Elysioni väljad - on küskil lõunas, sest surm on seal. teispoolsus hakkas järgjärgult kujunema aga ei saanud täeilikult väljakujuneda klassikalises perioodil. ·Rituaalne käitumine - oluline oli jumalaid tänada kohaste rituaalidena - mina sulle, sina mulle - mida rohkem suudan annetada, seda parem. rituaalse austamise kese oli ohvrite toomine - loomade tapmine jumala auks - loomad pidid verd nõretama, see oli oluline. kollektiivlselt templitest ohverdasid preestrid. ·pühamud. Heros - püha. Heno on pühapaik, jumalale pühitsetud paik. ebapüha rüve oli keelatud - surm, sünnitud, seks. tenenos - ära lõigarud - pühamu koha piir. pühamuse kese oli altar (bomos) - postament- altar on ohvri toomise paik. tempel ei olnud rituaalses seisukohas keskne. pühamu tegi pühamuks altar, templit polnud vaja. templi sees oli tavaliselt jumala kuju ja vb väiksed altarid. tüüpiline oli, et altar paiknes templist idapool, tempel avanes idasuunas ja seal paiknes altar
Välisküsimustes alluti maa omanikule. Aleksandria See oli Vahemeremaade suurim linn ja kultuurikeskus. Selle linna asutas Alexander Macedon 7. aprillil 332 aastat eKr. Aleksandrias olid ratsa ja vankrisõiduks sobivad tänavad, avalikud pargid, kuningalossi ala, suur sadam, Pharose tuletorn, lossi süvendatud sadam, teater, templid, suur kaubasadam, kalmistu, amfiteater, staadion, monumendid ja pühamud, kohtu, hipodroom. Tähtis ehitis Aleksandrias oli museion muusade pühamu, tollase suurima raamatukoguga. Antiookia Antiookia on linn Türgis, Hatay provintsi keskus. Asub Asi (Orontese) jõe ääres Vahemereranniku lähedal Süüria piiri lähedal. Linna asutas ja nimetas oma isa
TÕLKIMINE ITAALIAST Mariete Presmann 10B MAA-ALUNE LINN Mõistatuslikud pühamud, saladuslikud vahekäigud ja ununenud hauakambrid võivad küll kõlada otsekui pildina Indiana Jonesi võtteplatsilt, kuid needsamad objektid asuvad Napoli valjude ja määrdunud tänavate varjus. Maa-alune Napoli on üks maailma põnevaimatest imelinnadest; vaikne, enamasti avastamata labürint toomkirikulaadsete veepaakide, kitsaste kanalite, katakombide ja kõiksugu iidsete varemetega. Speleoloogide ehk nö koopateadlaste
roomlaste arvates hing. Nende kõrval austasid roomlased ka inimesekujulisi (ehk antropomorfseid) jumalaid. Üks selliseid oli uste, piiride, lõpu ja alguse ning sõjajumal Janus, keda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, riik korraldas kultusepidustusi ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma üleriigiliste pi-dustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Keis-ririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel riigi ainuvalitsejale keisrile. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid
sugukondade vanemad(kujundas riigi sise- ja välis pol, juhtis mausoleum, Traianuse termid, Kapitoolium, turuplats, sõjandust ja rahaasju), riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kanalisatsioonisüsteem, termid, korruselamud Reiligiooni roll pol kuningas, magistraadid= riigiametnikud jaot elus: riigi edu sõltus jumalate heatahtlikusest, pühamud riigi omakorda:konsulid(armee juhtimine), preetorid(õigeusemõistmine, kontrolli all, preester=riigiametnik. Religioon: pontifex maximus= sõjaväe juhtimine), tsensorid(kodanike loendus, valvasid kodanike ülempreester, pontifex=preester, flaamen=pühamute ja rituaalide elukommete järele), diktaator(määrati ametisse, kui sõjaolukord) ja eest hoolitseja, augur= riigi poolt määratud preester, rahvatribuunid(kaitses lihtrahva huve)
Roomlased armastasid hoburakendite võidusõite ja veriseid võitlusi ampfiteatris, mi solid peamised abinõud alamkihtide toetamiseks ja lõbustamiseks. 9) Mis iseloomustab Rooma religiooni enne kristluse pealetungi? Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Enamik Rooma jumalaid olid iseloomulike tunnustega ja kujunenud Kreeka jumalate eeskujul. Roomlased uskusid et riigi edu sõltub jumalate heasoovlikusest. Tähtsad pühamud olid riigi kontrolli all ja preestriks valiti. Jumalatele annetati toitu, loomi ja väärtuslikke esemeid. Rituaale järgiti täpselt. 10) Millised olid kristlaste ja Rooma riigi suhted? Kirjelda kristluse levikut Rooma riigis. Kristlaste meelest olid teised jumalad ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne seetõttu suhtuti neisse umbusu ja vaenuga. Kristlasi peeti süüdlasteks riiki tabanud õnnetustes. Esines ka kristlastevastaseid rünnakuid. Korraldati ka kristlaste üle
· Templeid igas polises palju Preestrid: · Iga inimene võis jumalaga suhelda · Siiski templites preestrid · Mõne templi puhul valiti iga aasta ametnikena · Osa pärilik · Ei olnud omaette seisus Jumalateenistus: · Peamine oli ohverdamine veri voolas altarile loom söödi sealsamas jumalatele küpsetati sõrad ja saba · Palve hüüti valju häälega, käed taeva poole Ennustamine: · Lindude lend · Ohvritule süttimine · Ohvrilooma sisikond · Pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas oraaklid tähendas ka ennustajat · Kuulsaim oraakel oli Apolloni templis Delfis · Oraakel ennustas (teda polnud näha); püütia vahendas · Jutt segane · Võeti tõsiselt Pärast surma: · Nautisid elu · Surm oli meeldiva lõpp · Pärast surma lõputu olesklemine Hadese riigis · Pole väga selget ettekujutust · Maa all 10 · Acheroni jõgi · Paadimees Charon Müsteeriumid:
Peajumalaks päikesejumalanna Amaterasu (,,taevas särav"). Temale on pühendatud peatempel Ise pühamu. Sümbol: peegel, juveelid, mõõk. Toitumisega seotud jumalatest tuntud eelkõige Inari (,,riisimees") teda kujutatakse rebasena, kellel on pudipõll ees. Veel on tuntud jõukusejumal Daikoku. 6. Palvetamine: nii templites kui kodus. Palvetamise mõte: jumalad annavad palvetajale õnne ja edu. 7. Pärast surma jätkavad inimesed elu vaimude maailmas, neist saavad kamid. 8. Pühamud: templid (väga palju). Templites käiakse annetamas ja palvetamas. 9. Püha ese sintai (,,jumala ihu") selleks on peegel. Asub peidetuna templi sügavuses. 10. Eetika: puuduvad kategoorilised normid ja käsud. Inimene on oma põhiolemuselt hea. Eetika aluseks on tegelikult konfutsianistlik eetika: heaks peetakse seda, kui inimene on sõnakuulelik ja viisakas. Halb on isekus, viha, riid.
Ebaseaduslik kodanikuõiguse omastamine oli karistatav. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 258-259. 2 Latiinid olid Latiumi asukad, itaalikute põhirühmi; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu. Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3
Pühamutes sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas seega ka jumala asupaika. Pühamutes olid jumala teenimiseks ametis preestrid ja preestrinnad. Nad olid terve linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Jumalateenistused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 8. Jumalatega suhtlemisviisid? Peeti usupidustusi, Kreekas olid pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas (oraaklid). Jumalatega suheldi preestrite kaudu. 9. Kreeka jumalad? Zeus- peajumal Ateena- sõjajumalanna Hera- abielude kaitsja Apollon- valguse-, luule- ja muusikajumal Poseidon- merejumal Artemis- jahijumalanna Hades- allmaailma valitseja Hermes- jumalate käskjalg
annaabi.ee 
