Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom. EGEUSE KULTUURIST Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd EGEUSE KUNSTIST Kreeta saarel kasutati ka kirja: ·hieroglüüfkiri
2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom. EGEUSE KULTUURIST Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd EGEUSE KUNSTIST Kreeta saarel kasutati ka kirja: ·hieroglüüfkiri
ANTIIKKUNST JAGUNEB: 1. VANA KREEKA KUNST: KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST, KREEKA KUNST; 2. VANA ROOMA KUNST: ETRUSKI KUNST, ROOMA KUNST. KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE KUNST: küklaadide kunst u. 2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer,
pruukinud päike enam järgmisel hommikul tõusta, mis omakorda tähistas lõppu kõigele elavale. Egiptlaste uskumuse järgi sümboliseerib mõiste 'elu' nii elavaid kui ka siit lahkunuid. Tõenäoline on, et alates tollest ajajärgust edasi keelati selle mängu mängimine just ebausu tõttu. 1920. aastal leidsid antropoloogid Sudaanist "Hüäänimängu", mis osutust praktiliselt identseks Meheniga. Mehen on olnud ka aluseks teooriatele, mille kohaselt võis Phaistose ketta näol tegemist olla lauamänguga. Kasutatud allikad: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6887
3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400 Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või võõraste kallaletungides), Kamarese vaasid, pitsatid, väikeplastika. 3) Hiline Minos 1400-1150 Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavatusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada Click to edit Master text styles Second level Third level
kõrge kultuur, mille tugeva mõju all seisis Ateena, võib- olla ka poliitiliselt. Säärasel juhul oleks siis müüdi sümbolistliku külje taga õige sisu. Kreeta väljakaevamisi on toimetatud Arthur Evans. Hilisemail aastail on ka ameeriklased seal kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest. Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal.
"Liiliate prints" oletatav kuningas Minos. Kuninganna vann - väike vann, kus kuningannale meeldis eesli piimas vannis käia. Megaron - keskne ruum hoones. "Pariisitar" preestrinna. Pariisitar on hüüdnimi. 1500 eKr. Uss-jumalannad (paljaste rindadega) - väikesed keraamilised figuurid, ca 1600 eKr. Fajanss põletatud savifiguur, glasuuritud. Madu (uss) - maod olid koduloomad, nad olevat kuulutanud ette maavärinaid. Phaistos, Radamanthys, Radamanthyse palee Phaistose ketas - savist ketas, u. 16cm läbimõõduga, mõlemal pool on spiraalne kiri (lineaarkiri A), ei ole desifreeritud.(1700-1450 eKr) Kamares - koht keset Kreeta saart. Sealt on leitud koopast palju keraamikat. Kamarese stiili vaasid varajased tumedal põhjal isikupärase geomeetrilise mustriga keraamilised anumad. Kõige kuulsam on pesuvee kann, ca 1800 eKr. Palee stiili vaasid - (1700 - 1450 eKr) väljakujunenud motiividega, fantaasiavaesemad "tardunud mustrid".
Kreeta e. minoiline kultuur · egeuse kultuuri I periood III-II aastatuhand eKr. · esimesed asustusejäljed 4500 eKr. · keskmisel ajajärgul(2000-1600 eKr.) ehitati · knossose · phaistose · Hagia Tiada · kaunid freskod ornament ja ka fantaasiarikaste figuraalkompositsioonidega · ülevalt jämenevad värvilised sambad · must · kollane · punane · lossi keskmes piklik õu, mis oli ilmselt härjakultuste vaatemängudeks · lossides oli kanalisatsioonisüsteem · laevastik oli piisavalt tugev, et jätta linnad kindlustamata
järjestus Egiptuse ajaloo periodiseeinguga ning tuletati kronoloogia, mis kehtib tänapäevani. Kivi ja vase-kivi ajajärgule järgnevad kihid rühmitas ta kolme järku, mille piire hiljem veidi nihutati. (4) Varasest ajajärgust on säilinud ümarhaudade jäänuseid (Messaras), lihvitud kivianumaid, iidoleid, kuldehteid ja esimesi pitsateid. Selle aja silmapaistev keraamika on põletatud ehk Vasiliki ja Pyrgose keraamika. Vanemast paleede ajajärgust on pärit jäljed Phaistose ja Knossose paleest, mis ilmselt pärast mõnd katastroofi koos teiste residentsidega taastati ja mis tänu selle säilisid 15.sajandini. Sinna ajajärku kuulub ka keraamika 1 õitseng. Nooremast ajajärgust pärinevad seinamaalingud ja loodusvormidega kaunistatud keraamika. (4) Mükeene kaevandushaudatest on leitud suur hulk käsitöötooteid, relvi, kuldsõrmuseid, metallnõusid, ehteid, kuldmaske ja muud sellist, paljud neist on kindlasti Kreetalt sisse veetud
u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B Phaistose ketas (Heraklioni arheoloogiamuusemis) u 2000 eKr Mükeene Sõjakad kreeklased 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad Ühtekuuluvustunde suurenemine (hellenid vs barbarid) Alfabeedi teke (foiniikia tähestiku alusel)
Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega. Phaistose ketas- arvatavasti kalender. Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg) 3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja
Tähtsamad ajajärgud ehituses: Vana- Egiptuse arhitektuur 2900-700 EKR. Selle aegsest ehituskunstist ei ole palju säilinud. Kõige paremini on säilinud religioosse kultusega seotud hauamonumendid püramiidid. Sellest ajastust on tulnud meieni sambad, mis tol ajastul sümboliseerisid majesteetlikus ja igavikulisust. Kreeka klassikaline ajajärk 800-30 EKR See kultuur oli tihedalt seotud egiptuse kultuuriga, sellest on säilinud Knossose ja Phaistose kindlustamata paleed. Tähtsamaiks ehitusteks olid templid ja teatrid. Kõige suuremaks ja kuulsamaks ehituseks oli Colosseum - see ehitati gladiaatori mängude tarvis. Algas mitmekorruseliste majade ehitus seoses rahva arvu suurenemisega linnades. Varakristlik ja Bütsantsi arhitektuur 300-640. Valitsevaks usuks sai kristlus ja see seadis vajaduseks võimsad kirikud kus kogudus saaks koguneda. Meieni on sellest ajastust tulnud kiriku altar. Suurimad kirikud sellest ajastust on
laienemine. Kreeka alistus Roomale 146a. eKr. 30a. eKr kui roomlased vallutasid Egiptuse, seda loetakse hellenismi ajastu lõpuks. KREETA MÜKEENE AJAJÄRK Kreeta mükeene kunstis eristatakse veel kolme kultuuriareaali: Küklaadiline kunst (küklaadid=saarestik Kreeka saarel, lõuna- Kreeka ehk Peloponnesuses. Hästi stiliseeritud inimfiguurid) Kreeta kunst. Arhitektuur: Silmapaistvaks näiteks Kreeta lossid: Phaistose, Knossos ja Hagia Triada. Kreeta põhiasustus oli koondunud rannikule, sisemaal olid talupoegade majapidamised. Kõige kuulsam on Knossose loss. Kreeta losse iseloomustas: o Lossid olid kindlustamata o Mitme korruselised o Koosnesid arvukatest ruumidest, mis koondusid siseõuede ümber o Korrused olid ühendatud treppidega, mis asusid ebakorrapäraselt o Kasutatakse sammast
e. Kr.) · Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pK Kreeta e. Minose ( minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks
kultuskompleksid nagu hauatempel Deir al-Bahari ning Amoni polüoontemplid Luxoris ja Karnakis (joonis 5). Polüoonid ehk kus templite sissekäiku ääristasid jumalate auks rajatud väravatornid. [4] 6 2.2. Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism Juba 2000 eKr kerkis esile kreeka kultuur, millest on säilinud Knossose ja Phaistose paleed ja mükeene kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6. Paestum ehk Poseidoni tempel [1]
võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.htHYPERL INK "http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html" t "_parent" ml Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kipud ja vampumid Phaistose ketas Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt). Kirja suund Egiptlased ja neilt kirja üle võtnud rahvad KIRJUTASID PAREMALT VASAKULE Foiniikia konsonantkirja laenasid kreeklased, kes algul kirjutasid ka paremalt vasakule,
html Inkade kipud nn sõlmkiri on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbilitest. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri · Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast e piktograafiast; · Vahe-etapp mõistekiri (mõistemärgid); · Mõjutas: -fonetisatsioon (sõna märk hakkas tähistama ka teist samakülalist sõna vm keeleüksust, reebus); · Tekkis silpkiri; · Tekkis häälikkiri. Kipud ja vampumid Phaistose ketas Kirjasüsteem, mida pole siiani tuvastatud. Palju korduvaid märke ja arvatakse, et tekst algab keskelt ja edeneb edasi spiraalselt. Erinevaid variante on pakutud igasuguseid, mis seal peale kirjas võiks olla. Ideograadilised e mõistekirjad · Sumeri-babüloonia-assüüria kiilkirja vanem periood Ladina tähestik Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks
häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.ht ml Kujunemislugu: kõigepealt oli piltkiri > arenes edasi mõistekirjaks > siis arenes edasi silpkirjaks > lõpuks kujunes välja häälikkiri Kipud ja vampumid signaalid. Tehti tuld ja siis selle tossuga suheldi üksteisega mitmete km kaugusel Phaistose ketas ketas, mis leiti Kreetal. Kokku on umbes 240 märki, mida pole siianu suudetud edukalt lahti muukida. Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Enamik maailma keeltest kasutavad seda Kreeka tähestikku peetakse esimeseks tähestikuks, sest see sisaldas märke üksikute konsonantide jaoks ja vokaalide jaoks. Kreeka tähestik on tänapäeval kasutatava ladina tähestiku aluseks (8. saj eKr tekkinud kreeka 3. kirjasüsteem, mille kreeklased laenasid foiniiklastelt).
pitsatitel. 23. 22. sajandil tabas Egeuse piirkonda purustuste laine. Võimalik, et selle põhjustas kreeklaste esivanemate sisseränne. Kreeta saar jäi purustustest suuresti puutumata. Minoilise Kreeta varaste losside periood u 2000 1700 U 2000 arenesid mõned Kreeta asulad linnadeks ühes nendega tihedalt seotud lossidega. Tähtsamad nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia. Kujunes välja nn hieroglüüfkiri ja Lineaarkiri A. Perioodi lõpust pärineb arvatavasti nn Phaistose ketas. U 1700 lossid purustati tõenäoliselt maavärina tagajärjel. Kteeta uute losside periood u 1700 1450 Lossid taastati enamvähem varasema üldplaneeringu kohaselt, kuid saavutasid nüüd tõenäoliselt senisest suurema monumentaalsuse. Ka linnad olid senisest suuremad. Varasematele keskustele lisandusid nüüd veel Chania ja Zakro. Minoiline kultuur levis kogu Egeuse piirkonnas. Silmapaistev minoiline asula tekkis Thera saarele. Kreetalased
oletavasti teada. Näha on see et lineaarkiri A ei ole kreeka keelne, see on tundmatu keel. Lineaarkirja A tekste suudetakse mõista piiratult.Minoilise kultuuri rajajad polnud kreeklased. Tekstid on valdvas osas bürokraatlikud majapidamistekstid, mis näitab et lossid olid majapidamiskeskused, mis pidasid selle üle bürokraatlikku arvestust, kuidas nad kontrollisid seda me ei tea. Aga teame et nad tegid seda. Linnad ja lossid ja lossid kontrollivad majandust. Phaistose lossist on leitud Phaistose ketas , kus 17 cm saviketas, kus on mingisusguses hieroglüüfkirjas kirjutatud tekst mis jookseb äärepealt keskele kokku. Salapärane asi , kiri mis ei ole kreeta hieroglüüfkiri, ega kumbki lineaarkiri. Unikaalne kiri, teist analoogi pole leitud senini. Ei teata midagi mis keeles see on leitud. On leitud et on teatud rütm nende märkide juures, vb olla mingi hümn või poeetiline tekst. Ta on nagu trükitud, märke ei ole eraldi kujutatud, vaid nagu pitsatiga
Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Tekstid bürokraatlikud majapidamistekstid. Lossid olid majapidamiskeskused. Phaistose ketas. Seal on unikaalne kiri, mida ei ole tuvastatud. Rütmiline tekst, vb hümn vms. Siis kadusid vanad ära ja tulid uued peale. Lisaks vanadele tuli juurde ka Sakkro ja Hanja Loss ja linn kuulusid kokku. Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse funktsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud
lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr) 3. Kreeta e. Minose (minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on
annaabi.ee 
