1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku. 3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile;
Francis Picabia Fakte elust Sündis 22. jaanuaril 1879 ja suri 30. novembril 1953 Oli prantsuse kunstnik ja poeet Ema oli prantslanna ja isa oli hispaania kuuba päritolu Isa töötas Kuuba saatkonnas Ema suri tuberkuloosi, kui ta oli seitsmene Veel fakte Tänu isa jõukale päritolule ja Hispaania juurtele õppis ta Fernand Cormon'i käe all Ecole des Arts Decoratifs's 1890datel Fernand Cormon oli õpetanud ka Van Gogh'i ja ToulouseLautrec'i 20aastaselt hakkas ta end maalimisega iseseisvalt elatama 1909. aastal abiellus Gabrielle Buffet'ga "Staar tantsija üleookeanilisel praamil" Fakte kunstist Avaldas mõju dadaismi ja sürrealismi kujunemisele Karjääri algul oli mõjutatud impressionist Afred Sisley'st. Väikesed kirikud, teed,
, sandlipuu, veripuu, palisander, pokkpuit. 5.Millised on taimede kohastumused vihmametsades? *Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid? Liaanid-taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi. Epifüüsid- taimed, mis kinnituvad teiste taimede juurtele, tüvedele ja okstele. 7.Milline on vihmametsade muldade viljakus? Miks? Mullad on väheviljakad, sest need on mineraalainevaesed. !!!8.Mis tüüpi murenemist esineb vihmametsades (porsumine või rabenemine). Miks? Porsumist, 9.Vihmametsade loomastik:liigid, kohastumused, eluviis. Kohastumused:-hea ronimis- ja hüppamisvõime -hästiarenenud küünised -tundlikud kõrvad ja nina -sageli vees toituvad -tihe karvkate
● Juua palju vett Juuste hooldus ● Kuivad juuksed ● Pesta – üle ühe päeva, kuivadele juustele mõeldud šampooniga ● Kasutada palsamit peale iga pesu ● Lasta juustel loomulikult kuivada ● Teha kord nädalas juustele õliravi ● Harjata iga päev Juuste hooldus ● Segatüüpi juuksed ● Pesta maheda šampooniga, keskendudes juukse juurtele ● Palsam kanda juukseotstele ● Kasutada spetsiaalseid hooldusvahendeid ● Harjata iga päev Juuste hooldus ● Keemiliselt töödeldud juuksed ● Kasutada spetsiaalseid šampoone ja palsameid – aitavad juuksevärvil kauem püsida ● Püsilokitud juustele mõeldud tooted aitavad säilitada juuksekarva keemilist tasakaalu ● Harjata iga päev
vajaduse rahuldab üksainus värske nurmenukuleht. Kuivatatud lehti ja õisi kasutatakse maitseainena likööri ja teiste alkohoolsete jookide valmistamisel, kuna nad annavad mõrkja maitse ning kollaka värvitooni. Juurika- ja õieseguteed võib tarvitada külmetuse korral higistama ajava vahendina ning migreeni ja peapöörituse või lihase ja luuvalu leevendamiseks. Nurmenuku teed joodi rahustusvahendina. Proovi järele! Valmista siirup, milleks vala 1,5 osale ürdile või juurtele 20 osa vett, kuumuta keemiseni ja kurna. Sega tõmmis suhkrusiirupiga ja võta 1 tl 3-4 korda päevas. Suurepärane ravim köha ja bronhiidi ning külmetushaiguste korral. Õitest valmistati ka hästi lõhnavaid maiustusi, mida pidulikel puhkudel pakuti(ret- sept teadmata)
haljaspistikutega). Maa-ala ettevalmistamine Astelpaju istandiku alla sobib kergema lõimisega liivsavikas või saviliivane maatükk, mis sageli teistele kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi. Loomulikult sobivad astelpajule ka teised kergemad mullatüübid, nende seas ka hästi mineraliseerunud turvasmuld. Täiesti sobimatu on astelpaju istandikuks raske savimaa, sest see ei lase läbi vett ega õhku. Need kaks tegurit on astelpaju juurtele tingimata vajalikud juuremügarate moodustumiseks, sest koos õhuga pääseb juurtele ligi ka gaasiline lämmastik. Istandiku alla valitakse tavaliselt kas tasane või ka kerge lõuna- ja loodesuunalise kallakuga maatükk. Kevadised öökülmad astelpaju enamasti ei ohusta. Seetõttu võib neid istutada ka kallaku alaossa. Enne istandiku rajamist on soovitatav teha mullaanalüüsid. Astelpaju vajab kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks mullas piisavalt toitaineid. Rajamiseelne mullaharimine
varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele. Rannikule uhutud Põisadruvallid võivad olla elupaigaks ka nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu. 8. Nimetage mõni võtmeliik !!!! 9. Võtmeliikidest üldiselt Paljude taimekoosluste jaoks on võtmeliigid putukad, kes tagavad tolmlemise. Meie metsad poleks metsad seenteta, kes puude kasvamise ajal moodustavad juurtele toitaineid imava mükoriisa. Kui puu sureb, on seened jälle põhilised puidu lagundajad, hoides käigus aineringe. Ka inimene on mõnes mõttes võtmeliik, kuna suudab harida põldu jms, toites sellega nii end, kui väga palju teisi liike.
puhta ning ilusana. Sõnad küll ei kinnistu ühe või kahe aastaga aga ehk aastakümnega oleksid need sõnad kasutusel igapäevaelus. Nii me hoiaks oma keele originaalsena ja hoiaks selle inimestele hingelähedasena. Oma asi on ikka kallik, kui laenatud. Ja kes teab, ehk laenavad teised keeled hoopis meilt tulevikus sõnu. Eesti riik püsib tänu oma keelele, kultuurile ja inimestele. Eelkõige aga inimestele. Eestlased peavad olema innovatiivsed aga samas jääma kindlaks oma juurtele ning kommetele. Tuleb algatada uusi traditsioone ja mõelda välja uusi sõnu. Siis jääb püsima ka Eesti riik.
kus lastetoetus esimesel lapsel on 100 ning kolmanda lapse toetus 141, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 19,19 ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada. Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele, et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Veel üheks suure lapsetoetusega riigi näiteks võin tuua Luksemburgi, kus esimese lapse toetus on 185,60 ning toetus kolme lapse eest kokku oleks 802,74. Iga järgmise lapse eest saaks täiendavalt 361,82 toetust ning veel on 6-12-aastaste ja 12- aastaste ning vanemate laste lisatoetused. Selle näitaja põhjal võiks öelda, et kui inimesed vaid oleksid nii teadlikud toetustest
palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Muldade hapestumine § Õhusaaste mõjul tekkinud happelised sademed kiirendab muldade hapestumist. § Kui muld on tekkinud alustevaesel lähtekivimil, siis ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida. § Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks suurtele hulgale taimele mittevajalike vesinikioonide mullalahusesse ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Muldade hapestumine § Põllumullad hapestuvad kiiremini kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutatavad mineraalväetised (nt. KCl) muudavad mulla happelisemaks. § Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. § Maailma haritavatest muldadest on 30% happelised. Lisades harimiseks vähem sobivad mullad, siis tõuseb nende osakaal 50%ni. Raskmetallid mullas
2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8.Miks aurab kanarbiku lehtedest vähe vett? 8.Lehed on imetillukesed, igihaljad, paiknevad üksteise peal reas. 9.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub alpi põdrasamblik? 9.Samblikurindesse. 10.Kirjelda mägra urge. 10.Maapinna lähedal suveurud, talvel elab sügavamates talveurgudes. Urud pikad, rohkete väljapääsudega
Kuressaare ametikool Väikelaevade ehitus Materjali õpetus Juhan Viirna KADAKAS Referaat Juhendaja: Andres Saart Kuressaare 2011 1 Sisukord lk 2. Sisukord lk 3. Sissejuhatus lk 3. Kadakast üldiselt lk 3. Puidu kirjeldus lk 4. Kadaka omadused lk 4. Kadaka kasutusalad läbi aegade lk 6. Kokkuvõte lk 7. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kadakas on visaduse ja sitkuse sümbol. Ta on põhjamaade küpress. Heleroheline okaspõõsas selle kuulsast sugukonnast. Lagedal paesel pinnal, kus teised puud ei leia juurtele toetuspinda, kasvab kadakas reipalt. Ta ei karda põuda, suvepäikese lõõmas, ei talvel karmi pakast. Kadakast üldiselt Lagendiku kadakas on madal, kuni 3-4 meetri kõrgused põõsad. Okkad on kadakal klorofüllirikkad, tihedad, kõvad ning torkivad, kasvavad kolmekaupa männases ning püsivad põõsal 4-5 aastat. Mais- ...
kes tagasi tulid, on tõelised Eesti patrioodid ning nad oleksid varem või hiljem kodumaale naasnud, kuid ülejäänud eestlased ei pruugigi tagasi tulla. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et langeb ka meie riigi iive. Eestlased otsustavad rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks on Soome, sest sinna toimub peamine ränne küll palkade ja lastetoetus tõttu. Soome kolimise juures on ka üks positiivne näitaja, eestlased on truud oma juurtele ning üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eesti elanikkonda jääb vähemaks, aga keeleoskajaid on eri maailmanurkades ikka. Märkimisväärne elanikkonna kadu on naiste arvelt, kes on jõudnud sünnitusikka või kellel on juba lapsed. Naised rändavad Eestist välja, abielluvad välismaalastega ja sünnitavad lapsi, kes loodetavasti õpivad tundma oma päritolu ja emakeelt. Mina tegin valiku jätkata oma haridusteed Eestis. Leian, et Eestis on väga head
Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik. Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk kodarikuna. Nad on üsna heledalt rohelised ja pealmiselt pinnalt läikivad nagu lakitud. Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti. Nende pärislehtede vahel võib leida soomusetaolisi alalehti ja õisikuvarval samuti soomusjaid kõrglehti. Õisikuid ei näe me aga sugugi alati. Kõigepealt ilmub maapinnale vaid leherosett. See püsib igihaljana kolm või
mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Eriti palju aluselisi katioone kaotavad mullad sademete rikkas kliimas leostumise tõttu. Sagedamini sajab ka happeisi sademeid, mis tekivad õhusaaste mõjul ning need sademed kiirendavad omakorda muldade hapestumist. Muld, mis on tekinud alusevaesel lähtekivimil, ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida ja muld hapestub. Tugevalt happelises mullas ilmuvad ka taime juurtele toksilised alumiinium ja mangaan. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremii kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutavad mineraalväetisi, mis muudavad mulla happelisemaks. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. Raskmetallid mullas Toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid on elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg.
peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk. Ülejäänud kalaliike näiteks vimba, vingerjat ja trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma: Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm, kes koeb marja elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim, hõbekoger, hink ja säga) Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele, kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb, lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab
mees, võttis skalpe Hutter Thomas e Ujuv Tom e Thomas Hovey -- endine piraat, Hetty ja Judithi kasuisa, võttis skalpe Kibuvitsaokas -- endine delavaar nüüd huroon st ülejooksik-reetur Looduskirjeldused: lk 9 -Sajandeid oli suvepäike soojendanud ühtede ja samade suursuguste tammede ja mändide latvu ning saatnud oma soojust isegi sitketele juurtele, kuui kuuldi hääli hõikavat metsatihnikus, mille lehiskate kümbles pilvitu juunipäeva sädelevas valguses, samal ajal kui puutüved kerkisid oma sünkjas väärikuses nende all olevais varjudes. Lk 28 -- Neemega ühel tasapinnal laius avar vetepind, nii rahulik ja äbipaistev, et paistis puhta mägiõhu sängina, mis oli surutud küngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes kolm penikoormat, kuna laius oli ebaühtlane, paisudes poole penikoormani või neeme vastas veelgi
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhuju...
- reguleerib raku veesisaldust ja tekitavad rakku siserõhu -rakkukasvades ja vananedes vakuoolid suurenevad kloroplast -rohelise värvusega(annab pigment klorofüll) -vajalik fotosünteesimiseks -ühes rakus võib olla mitukümend -lisaks saab kollaseid harvem oranspunaseid värvaineid kromoplast -plastiid mis sisaldab kollaseid ja oranspunaseid värvaineid -annab õitele, viljadele, juurtele kollase, punase või oransi värvuse -värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid leukoplast -on värvusetu plastiid -ül. on varuainete eelkõige tärklise talletamine -sellepärast on neid rohkesti taimede maa - alustes osades(juurtes, mugulates) juur -taim kinnitub selle abil mulda -juurtekogumit nim. juurestikuks -õistaimedel eristatakse sammas ja narmas juurestik
Portugali köök Triinu Nööri K-09 Ajalugu Portugali köök on truu oma juurtele, milleks on kalurite ja karjuste toit. Traditsioonilisi roogasid pakuvad nii kallid restoranid kui ka kõige lihtsamad kohvikud. Kuid portugallased võivad olla ka väga leidlikud - sageli üllatatakse klienti huvitavate roogadega, näiteks merekarbid ja sealiha, merikeel banaanidega, sealiha viigimarjadega. Portugal on koht neile, kes armastavad mereande - just püütud kalu ja koorikloomi leidub siin külluses. Tagasihoidlik, kuid noobel
muuhulgas ka kuivusele ja taimehaigustele. Härmatise suhtes tundlikke püsikuid, näiteks aedflokse, pritsitakse regulaarselt merevetikalahusega. Sibullilli tuleb väetada siis, kui nad on kasvuhoos ja õitsevad. Sibullilli väetada täisväetistega kus on sees mikroelemendid seda raputada mullale taimede vahele ning katsuda seda ettevaatlikult istutuskühvliga sügavamale viia selleks ,et väetis jõuaks ruttu juurtele mõjuda. 5 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine Rododendronite väetusplaan Väetis kr/kg N P K g/m² Väetiste Kasutus aeg NPK 7:7:17 65.- 7 7 17 30 Märts kuni Juuli Pilt:lisa 1
Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik – peajuur puudub ja juurestik paikneb maapinna lähedal ka pinnastes, mis on juurtele läbitavad ka palju sügavamal. Näiteks männile ja tammele on aga iseloomulik võimalikult sügavale tungiv juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine mulda, juurestikule mehaanilise tugevuse andmine ja ainete edasijuhtimine taimes. Imijuurteks on juurte peened, juurekarvadega varustatud tipulähedased osad, mille põhiülesandeks on vee ja mineraalainete hankimine mullast.
Neid võib rakus olla mitukümmend ja nad annavadki taimele rohelise värvuse. Kloroplastile annab rohelise värvuse pigment klorofüll, lisaks sisaldavad kloroplastid karotinoide kollaseid, harvem oranzpunaseid värvaineid (lehtedes). Kromoplastid on karotinoide sisaldavad plastiidid. Erinevalt kloroplastidest võivad nad olla nurgelise kujuga, mida põhjustavad kristallidena ladestunud värvained. Nad võivad anda õitele, viljadele ja juurtele kollase või oranzpunase värvuse. Leukoplastid on värvusetud plastiidid, mille peamine ülesanne on varuainete säilitamine. Seetõttu on leukoplaste rohkesti taime maa-alustes osades. Kloro-, kromo- ja leukoplaste nimetatakse plastiidideks ning need organellid on iseloomuliku ainult taimerakkudele. Erinevalt loomarakkudest on taimerakkudele iseloomulikud suured vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Sinna koguneb nii- jääk kui ka varuaineid
Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (ehk muutuvad happelisemaks) leostumise tõttu. Lisaks muutuvad mullad happelisemaks ka tihenevate happesademete tõttu. Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks vesinikioonidele ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Enamik põlukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremini, kuna saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente. Happeliste muldade muutmine aluselisemaks toimub lubiväetistega. Toksilised raskmetallid on Cd, Pb, Hg. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Ohtlikumad, see tähendab liikuvamad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad ohtlikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid
Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne puhtimine. Boorväetised. Kontrollitud substraat. Tunnustatud firma substraati ostame. Pinnasega tuleb. Peetide juures oodata harvendamisega, siis peale põletiku üle käiku ei pea enam harvendama. 10. Nuuter ristõielistel - (lk 45) Paksendid tekivad juurtele. Kinni pidada millestki - külvikorrast vist. 11. Valgemädanik Porgandil nt. Liiva sees säilitada õigel temperatuuril. Hoida puhtust ja korda. 12. Mustmädanik - (lk 61) Seenhaigus. Porgandi üleval otsas (jämedamas). Lõikan ära ja söön, puhta osa ära. 13. Kimarlehisus (lk 67) Maasikal nt. pilti pole kuskil. Otsi inglise keeles netist. Maasikas jääb kängu. Lehed on imelikud ja väiksed. Ära hävitada, põletada. Lehed on kortsulised
nii loomade kui inimeste arstimiseks peame teda siiski pidama ebameeldivaks taimeks. Nimelt kasvab ta sageli karja- või heinamaadel, kus ta on üpris väärtusetu taim. Mõned kariloomad teda küll söövad, kuid värskena võib ta kahjuks isegi mürgistusi põhjustada. Peale selle ei ole ta kuigi kasulik ka aasade kõrrelistele, sest robirohud on poolparasiidid. Nad kinnituvad oma tagasihoidlike juurtega mitmesuguste kõrreliste juurtele ja ammutavad neist toitaineid. Seega nõrgeneb kasulike söödakõrreliste kasv. Robirohud on üheaastased taimed ja seetõttu saab nende vastu võidelda taimede hävitamisega enne seemnete valmimist. Selleks tuleb nad kas maha niita või lasta kariloomadel ära süüa Harilik käbihein Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp roheline või punakas, alusel karvane. Kroon violetne, harvem
Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Pinnasesse imbuva vihmavee mõjul muld vaesub alustest ja ränist. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ja suurendab sellega toitainete kadu. Muld rikastub taimedele ebaoluliste Fe- ja Al-oksiididega. Mullad on tugevalt happelised, kus muutub Al taimede juurtele toksiliseks. Kuna need mullad on savimineraalide- ja rauarikkad, siis võivad nad läbi kuivades pinnalt tugevasti paakuda ja moodustada mullasügavustes kivistunud mullahorisonte. 11.Kuidas aitab inimtegevus kaasa muldade hävinemisele? Lageraied, ohtlike jäätmete matmine mulda. Inimtegevuse tulemusena on tekkinud kiirendatud erosioon, mis tekib paduvihmade ajal, kuna kaitsev taimkate on mullakihi pealt hävitatud. 12.Millistes maailma piirkondades on kõrbestumise oht suurem?
Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Vesine pinnas on hapnikuvaeguses. Madalsoo on üldjuhul happeline. Kitsa ökoamplituudiga liik on Saaremaa robirohi. See on Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20-50 cm. Saaremaa robirohi kuulub mailaseliste sugukonda, robirohu perekonda. Saaremaa robirohi on poolparasiit - ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Laia ökoamplituudiga liigiks võiks pidada tarna. Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste.
ja tütrele Eeva nimeks, lootuses, et siis lapsed ellu jäävad. Mida rohkem vadereid lapsel oli, seda parem tuli lapse elu. Vaderid andsid lapsele ka hambaraha, see kasvatas lapsele ruttu ilusad ja tugevad hambad. Pärast ristimist anti tütarlaps poissmehest vaderi sülle ja poisslaps tüdrukust vaderi sülle, selline süleshoidmine edendavat edaspidi abielusse astumist. Samal otstarbel viidi lapse vihtlemise viht salaja õunapuu juurtele, juhtus keegi seda toimingut pealt nägema, jäi tüdruk vanaks tüdrukuks. Veel arvati, et esmaspäeval ja reedel sündinud lastel ja ka jõuluaegsetel tuleb vilets elu. Üldiselt on peetud pühapäeval sündinud lapsi õnneliku saatuse kaasa saanuteks ja Setumaalt ning Saaremaalt on teated, et jõuluööl või jõulu esimesel pühal sündinud laps saab õnnelikuks. Oli veel märke, mis lapse saatuse pidid määrama. Kui sündides olid lapsel käeotsad
aknad. Pärast vihma puhkevad kivitaimed õitsele, lehepaari vahele ilmub üks õis. Need taimed kasvavad Aafrika lõunaosas. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED KÕRBESOOMUKAS kasvab Jordaania kõrbes. See taim ei vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Elusorganisme, mis elavad teiste arvel ning kahjustavad neid, nimetatakse parasiitideks. KOKERBOOM See EdelaAafrika kuivades rohtlates kasvav draakonipuu kannatab mitmeaastast põuda, langetades lehed ning kaotades enamiku oma mahlast . Kohapeal kokerboomi nime all tuntud taim kasvab mitme meetri kõrguseks.Vanasti kasutasid busmanid tema puitu noolte valmistamiseks.
ära, milline film on vestern ja milline mitte. Võib öelda, et see taandub siiski ajaloolis- 5 [http://www.filmsite.org/genres.html] 6 Ilmselt oleks Zalakeviciuse seda vastumeelsust oma filmis rohkem edasi andunud, kuid tegemist oli siiski NL-i aegse filmiga, mis seadis väga ranged ideoloogilised piirangud 7 [http://www.filmsite.org/westernfilms.html] 2 kultuurilistele juurtele. Vestern eeldab ikkagi selgelt äratuntavat Metsiku Läänt koos kõigi sellele omaste tegelaste ja olukordadega, millel on ajalooline põhi olemas. Jaapani või Leedu ajalugu pakuvad sellele küll teatavad analoogid, kuid hobustega metsikuses ringi rändavad püstolikangelased puuduvad mõlemas kultuuris, mis vahest just enim seostub vesterniga. Vestern kui žanr on tänaseks aga üsna hääbunud. Hiilgeaeg jäi neil 1930-ndatest kuni
Viinapuu algareng on mõnikord aeglane. Kaks nädalat pärast lehestiku kadumist lõigatakse maha võrsete korgistumata ladvad. Allesjäänud oksad võib painutada taime lähedale tehtud kraavikesse ja katta kerge aiamullaga. Ajutine tugi jääb tähistama taime asukohta, et aprillis mullast vabastades tema oksad viga ei saaks. Väiksemgi vigastus kevadel põhjustab taime nõrgestava mahlavoo. Paljaskülma korral tuleb maapinda soojustada aiaprahi, puulehtede või turbapuruga. Peenikestele juurtele on ohtlik temperatuuri langemine alla -5 kraadi. Teise kasvusuve märksõnad hoolduses on toestamine ja kujundamine. Noor viinapuu annab mõned aastad ilusat saaki ka lõikamiseta, kuid vanemaid taimi tuleb kvaliteetse saagi saamiseks igal sügisel tugevasti lõigata. Lihtsam on seda teha siis, kui lähtutakse kindlast kujndusvormist. Sügislõikusele asudes tuleb osata eristada vanemaid oksi suvistest võrsetest ning võrse korgistunud ja korgistumata osa
orgaanilistest ainetest sünteesitakse fotosünteesi käigus lehtedes. Lehtede kaudu toimub ka taimest vee aurumine (transpiratsioon). Leht koosneb lehelabast ja leherootsust. Õied, viljad ja lehed kinnituvad varrele. Varres olevates juhtkudedes toimub ainete transport taime ühest osast teise. Vart koos lehtedega nimetatakse võsuks. Võsul paiknevad ladvapung ja külgpungad. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks ja külgpungadest moodustuvad külgharud. Mõnedel taimedel on lisaks juurtele ka risoom ehk maa-alune võsu. Vett ja toitaineid hangivad õistaimed juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Õistaime juure ehitus Juur on enamasti maasisene organ. Taim kinnitub juurtega pinnasesse ning hangib sealt vett ja mineraalaineid. Mõnedel liikidel on juur ka varuainete säilituspaigaks või paljunemiseks. Ronitaimedel on maapealsed juured, mis pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda. Ühe taime kõik juured moodustavad juurestiku. Eristatakse sammas- ja
Kui inimesed söövad neid taimi või loomi, siis nende sees peituvad toksiinid võivad inimesi mõjutada. Kuidas happesademed mõjutavad keskkonda Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele. Taimkatte, sealhulgas põllukultuuride ja metsade kahjustused tekivad nii hapete tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele. Kuivsadestusega satuvad taimedele gaasilised SO2, NO2 ja vähemal määral HNO3. Päeval lehe pinnale kogunenud SO2 imbub öösel lehe sisse. Sellest SO2 päevane maksimum. Õhu kestev SO2 sisaldus ei tohiks ületada põllukultuuride puhul 30 µg/m3 ja metsas ning teistes looduslikes ökosüsteemides 20 µg/m3. Eksistentsi kriitilistes tingimustes olevate taimede taluvuslävi on madalam.(K.Eerme 1996) Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises
lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti. Tema kinnisideed nii väljapeetvalt esitletud ja tema aeg mõjub praegu meie maailmast nii lahus olevana. Poisina oli ta tagaaias showmees, teismelisena liitus tsirkusega, tegi lavatööd ja lõpuks jõudis filmini D.W Griffiti eeskoste all harva vaadates tagasi oma juurtele Louisvilles. Kuskil selle tee peal Browning võttis omale nimeks Tod, mis on surm saksa keeles või siis trikk ja rebane vanas inglise keeles ja hülgas oma vana nime Charles Albert. Kui ta oma lavastaja krajääriga kaugele jõudis ja teda oli märgatud, tundis Tod vähe huvi oma vana kodu vastu. Ta isegi ei läinud tagasi, et osaleda pereliikmete matustel ( sealhulgas ta ema ). Isoleeritud vanaduses oli ta semu oma koertega ja väga väheste inimestega.
lupjamine külvikorras · tuleb lähtuda lubjaterbest bakterväetised · sisaldavad kasulikke mullaorganisme, mille mõjul paraneb taime toitumine · mügarbakterpreparaadid - valmistamist alustati eestis 1948. aasta - igale liigile on spetsiifiline bakter - 1 ha vajalik kogus 150...300g - Mõeldud liblikõielistele taimedele - Tekitab peremeestaime juurtele erilisi mügaraid - Segatakse ainult vahetult enne külvi seemnega · Asobakteriin - Kõikidele kultuuridele - Mullas vabalt elavad bakterid · Fosforbakteriin - Orgaanilisi P-ühendeid lagundavad mikroorganismid Orgaanilised väetised · Ülesanne: - Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetistena mulda viiakse
141€, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest. Lisaks on üksikvanematel lisatoetust 46,60€. Kui võrrelda seda Eestiga, kus lapsetoetus esimesel lapsel on 2 19,19€ ning kolmanda ja järgmise lapse toetus 57,54€, siis võib olla ilmselge, miks vanemad otsustavad oma lapsi mujal üles kasvatada(antud toetuste määr kasvab 2015.aastal). Kuid õnneks on inimesed nii truud oma juurtele, et üritavad oma lapsi kasvatada kakskeelseteks. Eestlased on aga loomult laisad inimesed ning rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima- paljud lähevad sinna ka elama seoses terviseprobleemidega. Arvatakse, et kui inimene on töötu(soojal maal), siis kuidagi saab ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased aga naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis
> 3 ning pöidlaga kantakse (hõõrutakse) kergvärv korralikult juuste tüve osale ja peanahale laiali. 4 Edasi kantakse kergvärv aplikaatorpudeliga juuksesalgu keskele. 5 Aplikaatorpudeli otsik liigub mööda peanahka sik- sakiliste liigutustega. Peale kergevärvi kandmist peanahale muljutakse kergvärv pöidlaga laiali peanahale ja juuste juurtele. 6 Eraldatud juuksesalk võetakse vasakusse kätte ja aplikaatorpudeliga kantakse sik-sakiliste liigutustega kergvärv kogu juuste pikkusele. Kukla keskosast liigutakse edasi parema kõrva
Kui puud on korralikult talveks ette valmistatud ning väga järsku temperatuurilangust ei esine, talub enamiku Eesti õunasortide maapealne osa ilma märgatavate kahjustusteta ka lühiajalist 30.-50 kraadist külma. Kui aga puud on talveks ebasoodsalt valmistunud, võib ka leebem talv neile suurt kahju teha, nagu 1990. aasta talvel langes sooja talve käigus temperatuur mõnel päeval -25 kraadini ja hävitas nõnda palju õunapuid. Lumeta pakane võib saada ohtlikuks õunapuu juurtele, sest need talubvad üksnes 12-15 kraadist külma. Seepärast on lume olemasolu juurte piirkonnas vägaoluline. Juba 5cm paksune kohev lumekiht kaitseb mõnel määral lühiajalise pakase eest, 20cm lumekiht päästab juba pikemaajalise külma eest. Eriti tundlikud on madalakasvulised vegetatiivalusel õunapuud, sest nende juurestik on väga pinnalähedane. Suurt kahju võivad tekitada ka hiliskevadised külmad, kui maikuus täies lehes olevatele puudele sajab peale paks lumekord
vältida tromboosi. Kasulikud on ka kogu kehale tehtavad vannid. Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni. Ühte keedust võib kasutada kolm korda. 2.5 Retseptivabad ravimid veenilaiendite raviks HEPAGEL
liigiomadused. Vegetatiivne ehk taimeosadega. Ainult 1 esivanem millele ta pärilikult sarnaneb. Nii paljundatakse viljapuid ja põõsaid. Eeliseks on et jõuavad viljakandeikka ennem kui seemiktaimed. Erinevad vegetatiivpaljundus võtted · Jagamine ( võsundaimedega, juurevõsudega) · Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud) · Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused
tehtavad vannid. Nõges. Valage supilusikatäiele kahekojalise nõgese kuivatatud ja peenestatud lehtedele klaasitäis keeva vett, laske veerand tundi veevannil tõmbuda, jahutage 45 minutit, kurnake ja võtke kolm korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi. Valge peakapsas. Segage kapsakördi hulka munavalet ning tehke sellega ööseks haigetele kohtadele kompress. Orashein. Valage 50 g roomava orasheina peenestatud juurtele 0,5 l viina, laske aeg-ajalt loksutades 3 nädalat tõmbuda ning võtke kurnatud tõmmist 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. 8 Tamme- ja pajukoor. Segage tammekoorepulbrit (seda müüakse ka apteegis) peenestatud pajukoorega (1:10), valage kolmele peotäiele segule 5 liitrit vett, keetke 30 minutit, jahutage ning tehke kurnatud keedusega iga päev jalavanni.
Polügaamne. Talvituvad juba septembris, 1- 7cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Männikärsakad talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel. Mai keskpaigast juuni keskpaigani toimub eriti intensiivne lendlus, sel ajal toimub küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Põlvkond kahe aastane. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Kärsakakahjustusi esineb vaid värsketel raiesmikel, siis seega tuleks hoiduda metsauuendamisest vahetult peale raiet. 2.3 Ulukikahjustused metsas 5 Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad ladvad ja võrsed
Sorteerib valke Golgi kompleks On valkude liikumisteeks Mikrotuubel Taimerakk Erinevused loomarakust: Rakukest(koosneb peamiselt tselluloosist) Vakuool(vee reservuaar ja kindlustab raku siserõhu ehk turgori) Plastiidid(kloroplastid sisaldab klorofülli, toimub fotosüntees, rohelised/kromoplastid sisaldab karotinoidud, punased, kollased, oranzid/leukoplastid sisaldavad tärklist ja on värvusetud) Nimeta 2 põhjust miks juure rakkudes ei toimu fontosünteesi? Kuna juurtele ei pääse juurde päikese valgus mis on oluline fontosünteesi juures. Ning juurtes puudub ei ole kloroplaste. Põhjenda miks lähevad sügisel leht puude lehed kirjuks? Sügisel läheb pimedamaks ja külmemaks ja kloroplastide hulk väheneb. Seenerakk Seeneraku tunnused: Eukarüoot (tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga) Heterotroofne (seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud organilist ainet) Saprotroofid (toituvad surnud orgaanolisest ainest)
Sümbioos Kuna kõrbetes on väga vähe vett, siis imavad kaktuse mikroobid endasse seda, aidates sellega kaktusel elada, põhjusel, et viimasel puuduvad juured pinnasest vee saamiseks. Parasitism Jordaania kõrbes kasvav lehitu, kollase õisikuga kõrbe-soomuk elab teiste arvel, see on taim, mis vaja rohelisi lehti, et fotosünteesida päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitaineid, sest tema juured kinnituvad teiste taimede juurtele ning hangivad sealt toitu. Sellist suhet, kus eriliiki loomade kooseluvormis on suhe ühele poolele kasulik, teisele kahjulik nimetatakse parasitismiks. Kisklus Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata, aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Kiskjate näiteks poolkõrbes võib tuua: Mooloki ja sipelga, see on suhe, kus mooloki toiduks saab sipelgas. Sarvikrästiku ja mookoki, selles suhtes jääb aga mookok alla.
küpseid tomativiile, mida pannakse haigetele kohtadele ja värskendatakse 4-5 tunni pärast uute viiludega. Võib valmistada värsket kalanhoeekstrakti, kus siis 2 spl. kalanhoelehtedele kallatakse peale 0,5 liitrit viina ja lastakse 10 päeva tõmbuda aegajalt loksutades, seega saadud ekstraktiga võib määrida jalgu. Jalavanne võib teha kassiurva tõmmisest, mis ravib tromboflebiiti võib vältida tromboosi teket. Orasheinast võib teha tõmmist ( 50 g peenestatud roomava orasheina juurtele valada 0,5 l viina, lasta aegajalt loksutades tõmbuda 3 nädalat ), mida sisse võtta 2-3 korda päevas enne sööki 20-30 tilka. Tamme- ja pajukoorest võib teha jalavanne ( segada peenestatud tammekoorepulber pajukoore pulbriga, kolmele peotäie segule valada peale 5 liitrit vett, mille järel keeta 30 minutit, jahutada ). Nõgese tõmmist võib kasutada sissevõtmiseks 3 korda päevas 15 minutit enne sööki kolmandik klaasi ( 1 spl 6
Kokkupuutel peanahaga (kogu pea või juurte värvimisel) kasutage maksimaalselt 6% aktivaatorit PEALEKANDMINE JA MÕJUAEG: Kandke pleegitav segu pesemata juustele ühtlaselt. Mõjuaeg sõltub juuste seisundist ja blondi tooni soovitavast tulemusest. Protseduuri ajal kontrollige juukseid iga 5--10 minuti järel. Värvi maksimaalne mõjuaeg on 50 minutit. Esmakordsel pealekandmisel: kandke värv kõigepealt juuste keskosale ja nende otstele ning seejärel juurtele JÄRELHOOLDUS: Loputage pleegitussegu juustest välja leige vee ja sampooniga. Pärast loputamist kandke juustesse Blondori Blonde Seal & Care'i neile läike andmiseks ja hooldamiseks. Jätke vahend juustesse vähemalt 5 minutiks, seejärel loputage korralikult. Wella Blondor Extra Cool Blonde See toode ei ole tavaline blondeerimisvahend, vaid ainulaadne kombinatsioon blondeerijast ja toonijast. Nähtavalt puhtamate ja külmemate blondide toonide jaoks. Kuni 7 astet heledamaks
Kokkupuutel peanahaga (kogu pea või juurte värvimisel) kasutage maksimaalselt 6% aktivaatorit PEALEKANDMINE JA MÕJUAEG: Kandke pleegitav segu pesemata juustele ühtlaselt. Mõjuaeg sõltub juuste seisundist ja blondi tooni soovitavast tulemusest. Protseduuri ajal kontrollige juukseid iga 5--10 minuti järel. Värvi maksimaalne mõjuaeg on 50 minutit. Esmakordsel pealekandmisel: kandke värv kõigepealt juuste keskosale ja nende otstele ning seejärel juurtele JÄRELHOOLDUS: Loputage pleegitussegu juustest välja leige vee ja sampooniga. Pärast loputamist kandke juustesse Blondori Blonde Seal & Care'i neile läike andmiseks ja hooldamiseks. Jätke vahend juustesse vähemalt 5 minutiks, seejärel loputage korralikult. · Wella Blondor Extra Cool Blonde 150g See toode ei ole tavaline blondeerimisvahend, vaid ainulaadne kombinatsioon blondeerijast ja toonijast. Nähtavalt puhtamate ja külmemate blondide toonide jaoks. Kuni 7 astet heledamaks
ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude. Põhikude jagatakse: 1) assimilatsioonikoeks, kus toimub süntees, rakud sisaldavad palju kloroplaste. 2) säilituskude juurtes, viljades, seemnetes; ülesandeks on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas
taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Hapestumist kiirendavad HAPPESADEMED Mida rohkem mullas vesinikioone, seda happelisem on muld ja seda madalam on PH. · Happelises mullas lisaks ka juurtele toksilised aine AL ja Mn · Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse aluselisi toitaineid ja väetatakse KCL- ga ) · Happeliste muldade reaktsiooni muutmine toimub lubiväetistega Raskemetallid mullas · Toksilised on sellised raskemetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja ( Zn, Cu, Cr, Co. Ni, As)õ · seotakse huumuseosakestega, ohtlikumad happelises mullas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
