ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iii CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE How to Unlock Your Full Potential for Success and Achievement B R I A N T R AC Y JOHN WILEY & SONS, INC. ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page i CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page ii ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iii CHANGE YOUR THINKING, CHANGE YOUR LIFE How to Unlock Your Full Potential for Success and Achievement B R I A N T R AC Y JOHN WILEY & SONS, INC. ccc_tracy_fm_i-xviii.qxd 7/7/03 3:22 PM Page iv ...
1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6. katalaani keel ~ 6 miljonit 7. retoromaani keel (selle keele puhul räägime dialektide rühmast) Seda räägitakse Šveitsis ja Põhja-Itaalias
Inglise keel kui normitud kirjakeel Enn Veldi, Tartu ülikooli inglise filoloogia õppetooli dotsent Oma Keel 2001, nr 1, lk 20-27 Referaat Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias
Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand." Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) Ta oli Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana.Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse, ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid
Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest, mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia, arheoloogia, ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi. 2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura Ingmar Bergmani ,,Det sjunde inseglet" Fimianalüüs ,,Ingenting undgår mig. Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest
populaarse telesarja „Süvahavva“autor, teoseid tõlgitud ka teistesse keeltesse, kuulus eesti kirjanike liitu, võtnud sõna ühiskondlikel teemadel, lõpetas tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003 Doris Kareva- 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, isa oli helilooja, õppis tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas, lõpetas tartu ülikooli kaugõppes inglise filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja, saanud eesti kultuurikapitali auhinna ela ja sära, „Deka“ 2008, „Aja kuju“ 2005, „Hingring“ 1997, „Maailma asemel“ 1992, „Kuuhobune“ 1992 Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad
Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat.
MATI UNT (1.jaanuar 1944-22.august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja, peetakse üheks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest sündis Linnamäe kulas, Voore Vallas (Mati Unt sündis 1944 aasta 1. jaanuaril Tartumaal) Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik
*Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid.Ideaali saamiseks ei saa välistada pettust, mõrvu ja reetmist
Sander Soikka Luule analüüs LEELO TUNGAL Leelo Tungal on sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas, Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist, libretist ja tõlkija). Leelo Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana (1972 1975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos. kraadiga, väitekirjaks oli “Andre Gide stiili struktuur". Looming • "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) • "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) • "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922)
· Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927. aastast alates koonus Beti tähelepanu kirjanduslikule loomingule · betti alver ja Heiti Talvik tutvusid lähemalt 1930. aastal, abielu sõlmisid nad 1937 · 1945. aasta arreteeriti Heiti Talvik · jaanuaris 1947 suri Betti ema · Varakevadel saadeti Heiti Tallinnast Siberisse teekonnale · Talvik suri Tjumeni Olastis 1937 · 1956 abiellus Mart Lepikuga
...............7 Sissejuhatus Mati Unt oli tuntud Eesti kirjanik, kelle teosed on tänapäevani kuulsad. Ta on kirjutanud palju raamatuid, lavastanud isegi näidendeid kirjutanud. Mati Unt on kirjutanud ka filmistsenaariumeid, "Võlg" (1966) , "Saja aasta pärast mais" (1987) ja "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Elulugu Mati Unt sündis 1. jaanuar 1944, suri 22. august 2005. Ta õppis õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Kirjanikuna hõlmab ta üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, ning ligi 100 teatrilavastust. Tuntumad romaanid, jutustused "Hüvasti, kollane kass" (1963) "Võlg" (1964)
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming
Leelo Tungal Eesti luuletajanna, lastekirjanik ja tõlkija Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga, peres kolm õppivat tütart. Ta on üks populaarsemaid ja produktiivsemaid eesti (laste)kirjanikke. Haridus on tal kõrgem- Tartu Ülikool, eesti filoloogia (1966 1972), Tallinna 42. Keskkool (1962 1965), Ruila 8-kl.Kool ( 1954 1962). Valdab vabalt vene- , soome keelt. Kõne ja kirjakeeles inglise- ja itaalia keelt. Saksa keelt tõlgib sõnastiku abil. Töökohad: Ruila 8-kl. kooli eesti keele õpetaja (1965/ 66), Tallinna 36. Keskkooli eesti keele õpetaja (1972/ 73), ajakirjade Täheke ja Pioneer nooremtoimetaja ( 1973 - 1975), ajakirja Täheke mittekoosseisuline kaastööline (1975
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande
JOEL SANG Joel Sang on sündinud 15. mail 1950. aastal Pärnus. Joel sanga vanemad olid mõlemad kirjanikud, August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Kirjanduslik tegevus algas Sangal luulekogu ''Närvitrükk'' koostamisega koos Toomas Liivi, Jüri Üdi ja Johnny B. Isotammega
,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus filoloogia professor kiiresti ruumist. Jüri, Saaremaalt pärit mees, ei söönud üldse kala ega osanud ujuda. Raamatut lugedes, kirja kirjutades ja käsitööd tehes vajas ta üha sagedamini prille, asendamatuid abimehi. Kirjand kirjutamata, raamat lugemata, teisedki ülesanded tegemata, algas uus koolipäev pärast peol käimist. Jooksnud vaid paarsada meetrit, kukkus sportlane olles välja väänanud jala. Teil õpetlastel on alati iga asja kohta seletus olemas. Saksamaa
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980
Sündinud 22. juuni 1947 Tallinnas. Eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Kuulub kassetipõlvkonda Abielus helilooja Raimo Kangroga. Kirjutanud kahele eurolaulule sõnad. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Haridus ja töö Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia alal. Ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetaja. Ajakirja Hea Laps peatoimetaja. Kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Töötanud filmilaenutuskontori korrektorina. Töötanud Nukuteatris kirjandusala juhatajana. Keelteoskus: Vene (valdab vabalt) Soome (valdab vabalt) Inglise (kõne ja kirjakeel) Itaalia (kõne ja kirjakeel) Saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Looming
graniitseinast, mille ees asetseb postament Bergmanni pronksbüstiga. On teada, et soojal ajal meeldib noortel Bergmanni kuju juures istuda, juttu puhuda ja õlut juua. Seda eelkõike tänu ümbritsevale rahulikule ja kaunile loodusele. Friedrich Robert Faehlmanni monument Friedrich Robert Faehlmann oli üks eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Arstiõpingute kõrvalt kuulas ka filoloogia- ja filosoofialoenguid, tänu millele hakkas ta tundma huvi eesti keele vastu. Faehlmann töötas Tartus arstina Vanas Anatoomikumis, mille ees ka tema monument asetseb tänapäeval. Ta oli ülikoolis eesti keele lektor ning luges ka õppeülesandetäitjana farmatoloogia- ja retseptuurikursust. Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmistule. 1838. aastal asutati tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, kus ta tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust
Kadri Kõusaar Üldandmed. Sündinud 8. septembril 1980 Pärnus. 1998 lõpetas Tallinna Inglise Kolledzi. 2003 lõpetas Tartu Ülikooli Hispaania filoloogia alal. Praegu töötab vabakutselise kirjaniku ja rezhissöörina ning on kirjandustoimetaja Eesti Ekspressi "Areenis". Oskab paljusi keeli kõnelda. Looming. 2001 romaan "Ego" 2004 romaan "Vaba tõus" 2007 film "Magnus" Romaan "Ego" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Leelo Tungal Leelo Tungal (sndinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik (luuletaja, prosaist ja libretist). Haridus ja t Tungal lpetas 1962. aastal Ruila 8-klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972. Tartu likooli (eesti filoloogia). Ta on ttanud eesti keele petajana, ajakirjade Pioneer ja Theke nooremtoimetajana (19721975), Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana (19811984), ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana (19941996), alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MT Hea Laps juhatuse esinaine. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud libretosid mitmetele ooperitel ja muusikalistele lavastustele, samuti on tema tekstidele loodud ohtralt populaarseid laule.
1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane. Ta hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt ravaluue vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana Tormas. Temast sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema kaastööd Eesti Postimehele. 1868. aastal pidas ta oma esimese isamaakõne Vanemuise seltsis. 1870
2aasta pärast surem ootamatult lüüfusesse. Paljudele ta lauludele kirjutas tekstid Lydia Koidula nt: ,,sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". Erinvalt oma vennast on ta looming sügavalt eestilik.Tuntud laulud on veel: ,,Õitse ja haljenda", ,,Eestlaste maa", ,,nüüd jumalaga", ,,miks sa nutad lilliekene", ,,Süda tuksub" jne. Karl August Hermann 1851-1909. Ta oli 3-mest eelmisest mehest silmapaistvaim. Olles loomult visa ja sihikindel mees, õnnestub tal lõpetada Laitse ülikool filoloogia doktorina 1880.aastal. Enne seda töötas Põltsamaal ja Peterburis õpetajana. Võttis seal muusika tunde eraviisiliselt. Tartu ülikooliski tudeeris mõned aastad usuteadust. Tartus hakkab välja andma lehte Eesti Postimees 1886-96 ja ta on seotud olnud ka Pernu Postimehega. Hiljem on Hermann veel tegev mitme ajalehe väljaandmisel. Hulk väljaantud raamatuid. Esimene Eestikeele grammatika. Ta tegevuse olulisem pool on, aga eesti muusika arendamine ja propageerimine
luuletekstide juurde kuulus meloodia, Tempel oli ühele jumalale, ohverdati loomi, kuna neilt sai vere välja lasta, et liha oleks tervislik, pidi vere kiiresti välja laskma, süda ja maks läksid preestrile, müsteerium oli salaja peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER Sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest, tragöödiad olid tõsised ja ülevad, tragöödiad kasvatasid kodanikke, FILOSAAFIA Sapere aude- julge olla tark filoloogia- keelearmastus Filosoofid püüavad maailma seletada Sakratele ei meeldinud demokraatia, kui inimene teab mis on hea ja õige , siis ta ka käitub vooruslikult. Saksatese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista , mis on hüve ja milles seisneb voorus. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Platon Sokratase õpilane Asutas kooli, tema arust mõtlemine, õppimine on kui hing tuletab meelde neid asju, 2 õpetus hingest inimesel on 3 osa 3.õpetus on õpetus riigist 20.a teevad katseid , 50
Teiseks tähtsaks tegevussuunaks oli enda avaldamine trükisõnas, eriti TNT almanahhi "Mõned ei tahtnudki" väljaandmine. See ilmus lõpuks 2000. aasta kevadel kirjastuses Kupar, lisaväärtuseks teeneka toimetaja Jaakko Hallase toimetajatöö ja tuntud kunstniku Tiina Tammetalu pilkupüüdev kujundus. TNT ametlik enesetutvustus "TNT on Tallinna nooremat kirjanikkonda siduv manifestitu organisatsioonilaadne ühendus. Kooslusele pandi alus 1997. aasta novembris-detsembris paari TPÜ eesti filoloogia üliõpilase poolt ja kevadeks koguti tutvuskonnast kokku mõniteist potentsiaalset liiget. Märtsis 1998 kogum organiseerus ja hakkas täies eneseteadvuses pihta kooskäimiste ja üritustega. 19. septembrist 1998 on ühenduse nimeks TNT. Tegevuse lõpetamine Aastaks 2000 oli TNT tervikuna ning selle esileküündivamad liikmed Jürgen Rooste, Wimberg ja Ivar Sild eraldi pälvinud rohkelt tähelepanu, edukalt oli kirjandusse tulnud ka Marie Myrk. 2000
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees
oktoobrist 1975 a. abielus Andres Ehiniga, võttes tema perekonnanime. Neil on tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Alates 1974 a. elavad nad Raplas. Haridus ja töö: 1950-1961 a. õppis Rapla Keskkoolis. 1958 a. aktiivne õpilasalmanahhi “Oma Sulega” kaastööline. 1958 a. ilmus esimene luuletus Rapla ajalehes “Ühistöö,” hiljem on avaldatud ta värsse ajakirjades “Pilt ja Sõna,” “Looming” ja ajalehtedes. 1961 a. alustas eesti filoloogia õppimist Tatru Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonnas, ülikoolis on tegelnud ka orientalistikaga. 1965-1966 a. õppis Aserbaidžaani RÜ-s türgi-tatari keeli. Bakuus ja Moskvas on õppinud turgi keeli. Kooliõpilasena võttis osa Tallinna Noorte Autorite Koondise tööst, Viimasel ajal on tegelenud ka psühholoogiaga. 1971-1974 a. töötas “Inturistis” tõlgi ja giidina. 1974 a. Raplas kutseline kirjanik. 1989 a. Rapla maakohtu tõlk. Ühingud: ELKNÜ (1962 a
Mati Undi elu- ja loomelugu. Mati Unt (1. jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis 1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal. Töötas aastatel 1966- 1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad
esimesena, et primitiivsed keeled kasutavad lihtsate mõistete väljendamiseks ülearu keerukaid sõnu; uuris põhjalikult eurooplaste poolt kolonialiseeritud maade keeli; keelte viis staadiumit Adam Smith soti filosoof, ühiskonna- ja majandustegelane, tänapäevase majandusteooria looja, liberaalse turumajanduse pooldaja; tüpoloogiline lähenemine keelele Johann Gottfried von Herder saksa poeet, kriitik, teoloog ja filosoof; sõnastas võrdleva filoloogia alused; huvitus rahvalauludest ja humanismist Sir William Jones kõmri filoloog, muistse India uurija, indoeuropistika looja; Indo- Euroopa keelte suguluse postuleerija; pani aluse võrdlevale keeleteadusele; 1786. aastal pidas kõne hindude ajaloost ja kultuurist, mida peetakse võrdleva filoloogia ja indoeuropistika alguseks Wilhelm von Humboldt diplomaat, keeleteadlane, haridusteoreetik, Humboldti ülikooli
paljude teadustööde vaid ka populaarsete artiklite autor. Vanaema tõlkis kogu oma elu teaduslikke ja kunstialaliseid teoseid. Kirjandusega tegelesid ka tema tütred Bloki ema ja tema tädid. Pole ime, et sellises õhkkonnas avaldus ka pojal väga varakult armastus poeesia vastu. Esimesed luuletused kirjutas Blok viieaastaselt. Päris tõsine huvi poeesia vastu tekkis, kui ta lõpetas gümnaasiumi ja astus Peterburi ülikooli õigusteaduskonda. Hiljem ta läks üle ajaloo-filoloogia teaduskonda ja lõpetas selle edukalt. 20.nda sajandi alguses toimusid poeedi elus kaks tähtsat sündmust.Esimene neist armastus Ljubov Mendelejevi tütre vastu, kes oli kuulsa Vene keemiku Dmitri Mendelejevi tütar. Teiseks innustumine Vladimir Solovjova filosoofilistest ideedest. Nende sündmuste tulemusena ilmus Aleksandr Blogi esimene poeetiline kogumik "Värsid kaunist daamist" (1904-1905). Bloki nimi sai kohe tuntuks.
võimukasutuse seoseid PSÜHHOLINGVISTIKA keskendub keeleprotsessi selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus SÜNKROONILINE UURIMINE selle all mõeldakse uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist või/ja analüüsimist. Tehakse mingi ajaline läbilõige DIAKROONILINE UURIMINE arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi. Pikem ajaline periood KEELE SÜNKROONIA on keele hetkeseisund KEELE DIAKROONIA keele ajalooline areng KEELEAJALUGU diakrooniline keele uurimine
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 5. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. *Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga.
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Kahjuks oli tuli Nietzsche`l oma kiindumust Richard Wagneri vastu kahetseda, kuna helilooja vihkas homoseksuaalseid mehi ega teinud ka erandeid Nietzsche homoseksuaalsuse puhul. Saanud teada, et tal on homokalduvused, pani see asjaolu punkti ka nende sõprusele, kuigi Nietzsche elu oli vürtsitanud sõprus Richard Wagneriga, oli väga valuline ärapöördumine temast
kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Esimene üldlaulupidu. 18.-20. juuni 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo eestvedajaks oli Jannsen. Jakob Hurt. Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lausa programmiline oli Jakob Hurda 1870. a. Helmes peetud kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. J. Hurda tegevust takistas paljuski oma ajalehe puudumine. 1872. aastal sai Jakob Hurt kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson. Kunstnik Johann Köler tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde. 1868
R. Pääsuke [email protected] Praktikum 4. Teatme- ja faktiotsingu allikad. Sõnaraamatud 1. Tooge alltoodud sõnastike abil paar näidet lingvistilistest sõnaraamatutest. 1) NETI>sõnastikud http://www.neti.ee/cgi- bin/teema/TEADUS/Filoloogia/Sonastikud/ Eesti keele mõisteline sõnaraamat Eesti slängi sõnaraamat Murdesõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti slängi sõnaraamat 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Väike murdesõnastik I-II Sünonüümisõnastik Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Sünonüümisõnastik (IBS)
inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980)"Puudutus" (1981) Mati Unt (1944 2005,) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt lõpetasTartu 8. Keskkooli ning Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala. Mati Unt on töötanud Vanemuise teatris,Noorsooteatris ja Draamateatris. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja ligi 100 teatrilavastust. "Hüvasti, kollane kass" (1963), "See maailm või teine" (1966), "Võlg" (1966). Viivi Luik (sündis 1946) on eesti luuletaja. Luik Risti Algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas V
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium
Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonna ajakirjanduse eriharu. Alustas 1970 spordireportaaze käsitleva kandidaadiväitekirja koostamist, kuid jättis selle ajanappuse tõttu pooleli. "Reportaazi on lihtsam ja meeldivam teha kui selle vakmimist kirjeldada," öeldud ta kolleegidele. Õpetaja Juhan Peegli ees ta häbenenud "katkestamist" aastakümneid. Kui Gunnar Hololei 1960. aastate hakul raadiosse noort abilist otsis, soovitas Reginald Uba vana sober, Berliini olümpial 100 meetrit jooksnud ja kaugust hüpanud
Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann. Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7- aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis. 1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist
Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavik filoloogiakandidaadi kraadiga. Peale kõrgkooli lõppu sai Eesti mees tööd ülikoolide lektorina, õpetajana ning assistendina. Johannes Aavik töötas ka tänapäeval tuntud Postimehe toimetuse liikmena, kirjastuse toimetajana ning Hariduse ja Sotsiaalministeeriumi nõuniku ja koolide peainspektorina.
Seda mõjutas ju meediumi muutus. Ka heas filmis läheb midagi kaotsi. Kuidas meedia mõjub? nt. Reklaamindus. Kuidas mõjub kellele, mis olukorras, kuidas mõõta ja hinnata. *Mis on selle sisu tähendus küsimus tunnetusest, teadmusest mis väärtused meil on,milliseid arusaam. Meedia kujundab. Teeme siin väikseid katseid, kus mõnele küsimusele vastame. Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uuimisega Kommunikatsiooni teooria- semiootika,sotsiol.,psühhol,politoloogia,etnograafia, filoloogia, filos., ajal, informaatika,küberneetika, geeniteadus. Esimesed meedia ja kommunikatsiooni uuringud kuskil 20ndatel. Tänapäeval see mitme erineva teadushau süntees nt. Politoloogia, filoloogia(zanrid), etnograafia- in. käitumine kult.keskkonnas. Semiootika, ajalugu(nt, mis saab paberlehest.) ajaleht oli ennem kui tükikunst. ->Reformatsioon. Tekkis hulk inimesi, kellel oli huvi teada saada(pühakirjad). Suuem huvi teada saada, mis toimub kaugemal. "Kujutletavad kogukonnad"
Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka, rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid
Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 1814 1817 Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lydia Koidula oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula"
annaabi.ee 
