Assüüria suurriigi ajajärk (97 saj eKr) · 12. saj eKr rändasid Mesopotaamiasse sisse aramealased · 9. saj allutati Babüloonia Assüüria ülemvõimu alla · 721705 eKr vallutati Iisraeli riik · 680669 eKr vallutati Egiptus; Assüüria saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse · 668627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda kuulsa Ninive raamatukogu UusBabüloonia riik (626539 eKr) · 626 eKr lõi Babüloonia Asüüria alt lahti hävitati pealinn Ninive; purustati Asüüria sõjavägi ja seeläbi ka Asüüria riik lõplikult · 605561 eKr UusBabüloonia hiilgeaeg rajati Paabeli torn, rippaiad (Nebukadnetsar II) · 597 eKr vallutati Jeruusalemm, likvideeriti Juuda riik; 586 eKr hävitati Jeruusalemm · Järgneb Pärsia ülemvõimu periood Riigikorraldus kuningad · Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti
· Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- Babüloni suurriik 1792- 1595- seadustekogu, hammurapi · Asüüria impeerium 934- 609- assur , nineve · Uus- Babüloonia riik 626- 539 Nebukadenetsar II 3)Egiptus · Rõhutatult tradistiooniline · Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule · Maaühiskond Kihid : 1) ülemkiht : vaarao ja suguvõsa 2) kõrgem ametnikond : ülikud- riigi ülemvalitsejad, nomoste asevalitsejad, kõrg. Preetsid, väepealikud
Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746 727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja tegi linna maatasa. 680 669 eKr vallutati Egiptus. 668 627 eKr Assurbanipal koostas Ninive raamatukogu. Uus- Babüloonia riik (625-539 eKr). 626 eKr lõi Nabopolassar Asüüria võimu alt lahku. 609 eKr purustati Assüüria sõjavägi ja sellega ka riik lõplikult. 605 561 eKr Uus-Babüloonia hiilgeaeg Nebukadnetsar II rajas Paabeli torni ja rippaiad. 597 vallutasid Jeruusalemma ja hävitasid Juuda riigi
ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST 2013 Kärdla Gümnaasium Kerly Klee ASSÜÜRIA Asüürialased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr Elasid Tigrise keskjooksu alal Asüüria muutusnsuurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin ja Ninive ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks oli oma kuninganna ülistamine Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asüüria kunsti tõus algas 9.sajandil e.Kr. Olulised olid lossiehitused. Tuntumad lossid...
3. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud puitu laetaladeks, ega kivi toetavateks sammasteks? Suurim ehitusmaterjal oli SAVITELLISED. Ruume kaeti enamasti kaetud puust. 4. Nimeta 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühe kohta üks näide Templid - Valitsejate lossid - Linnakindlusetused - 5. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9. Kirjelda erinevaid vana-egiptuse haudehitisi (vähemalt 3) 1. Mastaba Ehitati, et säilitada muumiat
RIIGI KRONOLOOGIA · 20.19. sajand eKr tõusis esmakordselt esile Assüüria riik. ·14. sajand eKr Assüüria uus esiletõus. ·9.7. sajand eKr Assüüria suurriigi ajajärk. ·9. sajand eKr assüürlaste sõjaretked Armeeniasse ja Süüriasse. ·8. sajand I pool eKr Assüüria ajutine nõrgenemine. ·746 727 eKr taastati Assüüria võimsus. ·680 669 eKr Asüüria riigi suurim territoriaalne ulatus. ·668 627 eKr Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu. ·612 eKr hävitati pealinn Ninive. ·609 eKr purustati Assüüria riik. ÜHISKOND · Kuninga võim oli piiramatu, mis seisis rahva meelest jumalate kaitse all. · Hammurapi seadust järgi jagunes elanikkond kolmeks. · Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim. · Ülikudsuurmaaomanikud, teised vabad
Mesopotaamiast (Muusi linnast). Heebralaste esiisadeks peetakse Jakobi 12 poega. Kui Kaanani maa sattus Egiptuse võimu alla (17-16s eKr) rändas osa iisrealasi Egiptusesse. 1250 e Kr rändasid Iisrealased tagasi Kaanoni maale. Tekkis võitlus kohapealsete ja Iisreali hõimude vahel. Iisreali võimud koondusid ja tekkis Iisreali riik u 1000 eKr.926 e Kr jagunes riik kaheks- Iisrealiks (10 hõimu ja pealinn Samaaria) ja Juudaks (2 hõimu ja pealinn Jeruusalem. 8 saj e Kr Ilivideeriti Asüüria poolt. Juuda riik vallutati 586 e jr babüloonia poolt. Juudid asetati Mesopotaamiasse (539 eKr võisid tagasi pöörduda). Hakkasid uskuma ainult ühte jumalat (esimene rahvas, kes hakkas usukuma ainult ühte jumalat)- Jahvet.
Elsa Tamm PH11 Vanaaeg muusikas 1. Vanaaeg jaguneb : 1)eelajalooline periood 2)antiik periood 2. Vanad kultuuririigid MuinasEgiptus Mesopotaamia India VanaKreeka Vana Rooma Asüüria Babüloonia UR Makedoonia Hiina 3. Hiinlased võtsid 2700 eKr kasutusele kammertooni. Noodile Fa vastas pambustorusse pandud sada hirsi tera. 4. Vanaaja pillid Löökpillid Puhkpillid Keelpillid 5. Raamtrummid Paanvile Vina E Plagistid Lurr Lanto Tsistrumis Flöödi taolised Harf Tamburiini pillid Rebapp taolised pillid Šalmü Kinnor King simesena v...
rahvas sumerid nende järel aga semiidirahvad · Pärsia vallutas 6 saj. e kr Egiptuse, Uus- Babüloonia (Mesopotaamia), Vahemere idarannik, Iisrael ja Foiniikia · Linna tsivilisatsioon linn oli poliitiline, majanduslik ja religioone keskus · Maal elas rohkem inimesi kui linnas · Ebapüsivad riigid · Sumerite linnriigid:Akad, Vana-Babüloonia, Asüüria, Uus-Babüloonia · Piiramatu kuningavõim jumala asemik · Jumalad inimeste sarnased · Surmajärgsele elule pöörati vähe tähelepan, kardeti surma, trööstitu paik, tähtis oli elada maist elu ja ideaalis surematusele Gilgames · Teadus praktilise suunitlusega matemaatika ja astroloogia (kuukalender)
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi. Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel. Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud. Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti. Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida- Maa riigid (Hiina, India) Tegeleti noodi uurimisega prooviti teha pentatoonikat. Pentatoonikas oli viis nooti: Fa – tähendas kuningat (Keisrit) Sol – tähendas ministrit La – rahva noot Si – oli riik RE- oli üld olukorras Hiinas 2007 a. Eks leiti kammerdoo- noodile Fa vastas pambustorusse asetatud sada hirsi tera. Pillid: kasutusele võeti esimesena löökpillid, need on : raam trummid, plagistid, kõristid,
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu.
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
1.tund MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood vana-...
Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel.
1.tund – MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE Kõige iidsemate kirjanduste ajalugu ulatub 3-4 aastatuhandeni eKr ( asüüria-babüloonia, vanaegiptuse kirjandus, india). Neist aegadest on säilinud papüürusi, kiilkirja tahvleid. Kuni 18. saj lõpuni võib rääkida rahvuskirjanduste summast, kirjanduslikud sidemed rahvuste vahel olid juhuslikku laadi. Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Goethe. Seda mõistet saab tõlgendada 3 tasandilt: 1. kvantitatiivne – siia kuulub terve maailma kirjasõna tekkeaegadest tänapäevani kõigi rahvuskirjanduste kogusumma 2. kvalitatiivne – parim valik maailmakirjandusest, millest moodustub maailmakirjanduse klassika 3. suhe eri rahvuskirjanduste vahel – loov koostöö, kirjanduslikud kontaktid. See on Goethe teooria alus. Kitsamas mõistes vaadeldakse kirjandusena ilukirjandust. ETAPID I antiikperiood – vana-...
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8.Kuidas iseloomustaksite mehe figuuri? Keskmise kehaehitusega, väikese õllekõhuga, vbl käib ka jõusaalis nii kaks korda nädalas. 9.Kus elasid sumerid? Mesopotaamias. 10.Millised olid sumerite linna...
Riigikorraldus Suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid oma senistes valdustes võimule asevalitsejate staatuses, et mitte ässitada kohalikke enda vastu. Allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades üsnagi suure iseseisvuse. Võrreldes Egiptusega ei saavutanud Mesopotaamia suurriigid sellist ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust. Sõjaväekorraldus Tavaliselt kutsuti Mesopotaamias sõjavägi kokku vastavalt vajadusele. Alles Asüüria riigi ajal oli olemas alaline elukutseline armee: sõjakaarikud + ralvastatud ratsavägi + jalavägi; oli ka oma insener-tehnilised väeosad. Egiptuse sõjavägi oli oma hiilgeaegadel Lähis-Ida tugevaim. Vana riigi ajal saadi hakkama ilma alalise sõjaväeta. Uue riigi ajal hästi treenitud alaline armee, sundvärbamisega. Mesopotaamia linnad Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon. Elu käis linnades poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskused
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis...
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil painkes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni viis käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linas Uris. Kujutavas kunstis olid juhtivaks alaks skulptuur reljeefid ja kujud, mis enamasti oli...
rüüstas Babüloonia võttis kaasa Marduki kuju.Likvideeris sellega vana babüloonia riigi . See ei toonud sõjalist edu, järgnes kaose periood terve 16 saj . Muršili tapeti ja kaos läks valla. Tõusis esile Mitanni riik ,põhjameso ja süürias, hübriid riik , valitsejaskonna moodusasid indoeuroopa keeli kõnelevad liidrid aga mis samal ajal kasutas riigi keelena semiidi akkadi keelt ja mille hiilge aeg langeb 15 saj .mis mõneks ajaks süütis põhja süüria ja Asüüria oma võimu alla saada. Mitanni kuningas oli 15 ja 14 saj esimsel poolel suhtes Egiptuse valitsejatega. Mitanni hiilgeaeg on vaheperiood Hetiidi vägevuse perioodis. Hetiidi ülestõus algas 15 saj algul u 1500 valitses kuningas Telepinu , reformis Hetiidi riiki , probleem oli pärimussüsteemi mitte toimimine, , suutis sätestada teatud pärilusreeglid, 3 pärilusringi : vanem poeg ja nooremad , ja siis jörgmised sugulased
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Nende rikkus põhines transiitkaubandusel Ees-Aasia, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. · Foiniiklased olid laevaehitajad ja meresõitjad. Nad varustasid kaupadega nii M. kui ka E. suurriikide valitsejaid. · Meresõitude ja kauplemise käigus rajasid nad aruvkalt kolooniaid Küprosel ja Vahemere lääneosas. Sealse piirkonnas tõusis Tüürose koloonia Kartaago mõneks ajaks kõige võimsamaks ja rikkamaks riigiks. · Foiniikia emamaa langes Asüüria ja seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla, kuid see ei peatanud Foiniikia linnade majanduslikku õitsengut. Foiniikia linnriikide sisekorraldus: ( väga vähe on teada sellest ) · Foiniikia linnriikide sisekorraldus näib sarnane sumeri linnade valitsusviisiga. · Linnriigi eesotsas seisis kuningas, kes juhtis sõjaväge. · Tema kõrval suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Tähestik.
mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii oma ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest
Kunstiajalugu 1)Mesopotaamia: Vana pabüloonia ajast pole midagi säilunud, assüürlased havitasid pabüüloni. UUS-PABÜLOONIA nähtuseks oli Paabüloni linn ise. See oli ümbritsetud kahekordse müüriga. Kreeka ajaloolane .. on kirjeldanud, et müürid olid üle 50m kõrged. Jumalanna Istari väravad, sealt lähtus protsessiooni(pidulik rongkäik) tänav. Nende ääres paiknesid kaks tähtsat ehitist : peajumal Mardukile pühendatud tsikuraat (tempel) ehk Paabeli torn, (paabeli segadus- jumal segas keeled ära, keegi ei saanud aru) Semiraamise rippaiad, ühk vanaaja 7st maailmaimest. Terrassidele ehitatud aed, taimed kogu tolleaja tuntud maailmast, insenerehitus ime. Iga aste oli ülevalatud asfaltiga. Värvitoonidest eelistati sinist, kollast ja valget. Reeglina kujutati tornis loomi. Asüüria kunst: Asüürlased on ajalukku läinud kui sõjakas rahvas. Küüditamine on vana nähtus (elanikgrupi ümberasustamine) Asüürlased on ajalukku läinud Assurbanipali raamatukog...
puhul. Orja puhul tuli omanikule tasu maksta. Mees naise isand ja käskija. Otsustas, kellega lapsed abielluvad. Seadused hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. Babüloonia hiilgus ei püsinud kaua. Võõramaised sissetungijad alistasid ta oma võimule. 900 eKr kõige tugevam Assüüria riik.Maad sai harida ka ilma kunstliku niisutuseta. Erakordselt sõjakad kuningad. Ratsaväelased. Vallutusretkede tagajärjel Asüüria piirid üha laienesid. Alistati Süüria, Palestiina, Babüloonia, osa Väike-Aasiast. Hõivati ka Egiptus. Kuningate võim oli piiramatu. Alistatud maadesse määrati asevalitsejad. Tülid puhkesid ka assüürlaste vahel, nii lõi lahku Egiptus ja Babüloonia. 612 eKr Assüüria häving. Uus- Babüloonia tugevnes peale Assüüriat. Nebukadnetser II alistas kogu Mesopotaamia, Süüria ja Palestiina. Linn ümbritseti kahekordsete müüridega, südamesse rajati Paabeli torn (jumal Marduki tempel)
naine, Tyrose kun tütar Iisebel. See tõi kaasa Jahve preestrite vastuseisu. Prohvet Eelia võitis Karmeli mäel Baali preestreid. 842 kukutas väepealik Jehu Omri dünastia võimult Iisebel tapeti ja tõusis kuningaks (842 815). 8. saj-i teisel poolel sõlmis Iisrael taas tugevnenud Assüüria vastu liidu Damaskuse, Juuda ja Egiptusega. 732 vallutasid assüürlased Damaskuse, Iisrael tunnistas Assüüria ülemvõimu, kuid tema suhted Egiptusega provotseerisid Asüüria rünnaku. 722. allutasid Asüürlased Samaaria. Kuningas ja ülikkond küüditati ning asemele austati elanikke Mesopotaamiast ja Araabiast. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika. Tiglath-Pileser III valitses 745/44 727, oli kõige võimsam Assüüria valitseja. Aastatest 745 kuni assüüria riigi lõpuni laiendas märkimisväärselt assüüria alasid. Kuna kohalik võim oli läinud järjest
Kristuse tuleku ettekuulutaja Stigmad (piste, arm, märk) Kristuse viis haava ehk Jeesuse kätel, jalgadel, kehal olnud armid. Vanal ajal ka põletusmärk orjade või kurjategijate kehal Kreeta-Mükeene kultuur ehk Egeuse kultuur Kiilkiri maailma vanim kiri Gilgames sumeri rahva eepos Tsikuraat astangutena ülespoole ahenev tempel Mesopotaamias Polis linnriik Istar armastuse jumalanna Ba hing Ka inimese teisik ehk vaim Gudea Mesopotaamia valitseja Assurbanipal Asüüria valitseja Marduk Mesopotaamia peajumal Osiris surnute jumal Greif kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Monoteism usk ainujumalasse Polüteism usk mitmesse jumalasse Ateism mitteusk jumalasse Skarabeus sõnnikumardika kujuline ürgolend Egiptuse kultuuris Voluut - spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv Õun patulunastus (Neitsi Maarja lunastab Eeva patu) Liilia neitsilik puhtus ja kuninglik väärikus
Jumestamiskunstis oli igal rahval oma eripära. Induse oru ja Antiik-Kreeka naised kasutasid naha kaunistamiseks valget pliisisaldusega kreemi. Heledama naha saavutamiseks segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka roosakama jume soovil puistati punastest marjadest pressitud mahla. Kreeklannad kasutasid veel oma näo minkimiseks tinavalget ja karmiini, kulmude ja ripsmete värvimiseks erilist nõge (tetud essentsi põlemise saadus). Asüüria naised katsid näo emailitaolise massiga, mis kuivades andis nahale pärlmutrise läike. Hindu naised värvisid kulmud mustaks, katsid näo ja kaela valge värviga, huuled võõbati kuldseks ja hambad pruuniks. Hiinlannade kõrgem klass värvis ka küüsi. Selleks kasutati kummiaraabiku, zelatiini, mesilasvaha ja muna segu. Alamklassile oli küünte värvimine keelatud. Aasia naised raseerisid veel kulme. Hambad värviti kuldseks. Ka Jaapani naised võõpasid oma näod kriitvalgeks
Tsivilisatsiooni kolm tunnust: · Riigi olemas olu · suured linnad · sotsiaalne kihistumine · Kirjaoskus Mesopotaamia ajastud · Sumeri - akadi ajastu (kestab umbes 2 tuhat aastat, 4000 eKr - 1800 eKr.) · Vana-Babüloonia - kestab umbes 300 aastat (1800 eKr - 1500 eKr) o Tuntuim on sellest ajast Hammurabi ja tema seaduste kogu, mis oli reljeefidele graveertitud. Suurim kaubalinn · Asüüria ajastu - ~1500 eKr - 605 eKr o Asusid elama Põhja-Babüloonia mägedesse. o Asüürlasi on natukene tp. säilinud, enamik on "arenenud" armeenlasteks. o Tipp hetk 8-7 saj. eKr o Suur riik lagunes kiiresti · Uus-Babüloonia - 625 eKr - 539 eKr o 539 eKr vallutasid Pärslased Babüloni. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja
tsikuraat peatempliga. On ka teateid mitmekorruslistest elamutest, mis olid ehitatud platvormile, selleks et elamut kaitsta tuvavete eest talviste sademete ajal. Väljakaevamistel on leitud suurtest kibikünadest moodustatud kanalisatsioonikollektoreid, millesse heitvesi ja liigvesi kinni püüti – üleujutuste pärast. Babülon ei kesnud kaua nii vägevana, sest sai paljudel kordadel asüürlaste kallaletungide osaliseks. Nt. 7. saj eKr sai Babüloni linn ja riik hoobi, Asüüria kuninga Sangeribi sõjakäigult. Purustati kuulsaid Babüloni müürid koos kondlustornidega, tapeti kümneid tuhandeid babüloonlaseid ja ülejäänud viidi orjadena kaasa, purustati elanike majad, kuningate paleed, kehvikute hütid – selleks, et linnas poleks midagi alles, mida meenutada ja mäletada, ujutas Sanherib linna üle veega, purustades jõgede tammed. Kaks sajandit oli ilusa Babüloonia asemel soine tasandik. Kuid Babülon tõusis veelkord juba 5. sajandil eKr
u 1500 Pidevad sõjad hetiitide, egiptlaste ja u 1550 Sahara piirkonnas töödeldakse vaske Mükeene kõrgaeg. Mükeenelased võtavad Mitanni riigi vahel Levandi linnriikide üle võimu Kreetal võimu.Minoiliste paleede hävitamine saavutamiseks. u 1450 Santorini katastroof (vulkaanipurse Thera saarel) u 1400 Esimese alfabeedi väljakujunemine u 1417 Egiptus saavutab oma võimsuse hari- Siinail ja Levandis. Asüüria taastõs punkti Amenhotep III ajal u 1350 Vaarao Amenhotep (Ehnaton) kehtestab päikeseketta kultuse. Pealinnaks saab Ahet-Aton (Tell-el Amarna) u 1285 Kadesilahing egiptlaste ja hetiitide u 1285 Kadesilahing egiptlaste ja hetiitide vahel vahel u 1250 Juudid põgenevad Egiptusest Moosese (vaarao Ehnaton?)juhtimisel u 1200 kaheteistkümne hõimuliidu kujunemine. Kohtu-
aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega. Peale selle on mitmetel Babüloonia müütidel ühisjooni Piibli loomislugudega. Vana-Babüloonia riik lagunes 16.sajandi keskel e.Kr Väike- Aasias tekkinud Hati riigi survel, mis omakorda varises aastal 1200 e.kr küllalt ootamatult kreeka päritolu mererahvaste löökide all. Iisraeli lühikesel iseseisvusperioodil jagunes riik kaheks. Mõlemad riigid peavad oma iseseisvust kaitsma Asüüria (Piiblis: Assuri) vastu.Piiblis märgib seda aega prohvetlike kirjanike esilekerkimine. Need tunnetasid rahva liigses enesekindluses ja usuleiguses ohtu ühiskonnale. 586. aastal e.kr vallutab vahepeal tugevnenud Uus-Babüloonia riik Jeruusalemma ja küüditab enamiku elanikkonnast. Seda perioodi iseloomustab pärimuse fikseerimine ja prohvetite muutus hojatajatest lohutajateks. Ajaloolise ülevaate Iisraeli riigi moodustamisest kuni küüditamiseni annavad 1. ja 2. Saamueli, 1. ja 2
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili, Mesopotaamia aiakunsti stiilinäide. Rajaja Nebukadnetsar II 500 a alguses 4) Pärsia suurkuningate aiad sarnanesid Assüüria aedadele. Jahipargid, kus toimisid ka pidustused,. Pärsiad olid esimesed aednikud, suurelt jaolt tähelepanu lille- ennekõike roodipeeanrdele
Kõik riigid on nüüd semiidikeelsed. Endiselt linnriigid. Linnu juhtisid endiselt nõukogud ja koosolekud, nii et pm poolvabariigid, aga asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised. Kuningad ja templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. Elami riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari linnriigis on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna Hammurapi põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, murdeerinevustega. Assüürlaste peajumal oli Assur ja Babüloonial oli Marduk. Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada. Vaheldumisi see neil ka õnnestus. Assüüria Kujunes Assuri linnriigist. Tõsis esile kaubandusliku linnriigina. Linnaasju korraldas linna esinduskogu
kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid
Nii nagu pimedus on valguse puudumine. Keskaja filosoofia Kesaegne filosoofia on kristlik filosoofia, oma intensiooni ja esindajate poolest, kes oli peaaegu kõik vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma loojanguga 529 Platoni Akadeemia sulgemisega. Kristlus oli tänu judaistlikule foonile seotud kõige erinevamate usuliste traditsioonidega. Siina on egiptuse, asüüria, babüloonia, pärsia päritolu mõtteid ja mõjutusi. Kõige olulisem on Kristluse enda ja tema õpilase loominguline panus. Eriti aga Paulus. Patristika: Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike põhiõpetuste fikseerimine).Algab Aureliuse Augustinuse loominguga ja lõpeb kristliku dogmaatika ja filosoofia vljakujunemisega. Skolastika: Varajane soklastika (9-12 saj), Kõrgsoklastika (13.saj), Hilisskolastika( 14-15.saj). Keskaega kujundavad elemendid: Kreeka haidus
Assüüria vastu babüloonlased, meedialased. Liit hävitas Assüüria riigi. Lõplik häving tuli 626. Kuningas tapeti. Tekkis Meedia riik ja Uus Babüloonia. Puhkes ülestõuse Aasüürlaste poolt, alles 605 alistati lõplikult. Uus Babüloonia e Kaldea riik Põhielanikkonna moodustasid Kaldea hõimud. Eksisteeris lühikest aega. Alla 100 aasta. 625-539 oli tippperiood. Lõpuks vallutasid pärslased. Riigi loojaks oli väepealik Nabopalassar. Sõlmis liidu Meedia riigiga Asüüria vastu. Meedia oli Iraani kiltmaal. Nende koostöös lagunes Assüüria. Territoorium jagati ära. Kuulsaimaks valitsejaks tõusis Nebukadnetsar II (605-526). Oli tugevaim valitseja. Nabucco. Liitis Süüria ja Palestiina alad. Vallutas juudamaa 597 eKr. Tegi Jerusalemma linna maatasa. Elanikud küüditati. Piiblis nim seda Paabeli vangipõlveks. Võeti ette sõjaretki Egiptuse vastu aga oli liiga tugev vastane. Jäid viiki. Ehitati välja, sai idamaade keskuseks: kaubandus, kultuur.
väge kodumaa mullast. Assüürlaste võimsuse aluseks oli tugev armee (eriti efektiivne ratsavägi) ning osav manipuleerimine vastaste omavaheliste vastuoludega – assüürlased lõid arvestatava spionaaźi-võrgu, mis tegi kindlaks vastaste nõrkused ja nendevahelised vastuolud. Vaatamata tugevale sõjaväele allutati paljud piirkonnad pigem osava diplomaatia ja ähvarduste varal. Babülon allutati aga personaaluniooni abil. Paljud allutatud vürstid ja linnad toetasid Asüüria impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed),
kunagise pealinna Niinive väljakaevamist, tegid nad peagi hämmastava avastuse. Nad leidsid terve raamatukogu, mis koosnes kirjamärkidega kaetud savitahvlitest. See oli Assüüria kuninga Assurbanibali raamatukogu, loodud enam kui kahe ja poole tuhande aasta eest. Selles raamatukogus oli omal ajal juhtunud tulekahju ning tänu sellele olid “raamatud” suhteliselt hästi säilinud, kuna tules muutub savi kõvaks. Mesopotaamias, kus Asüüria riik asus, oli savi kõige levinumaks ehitusmaterjaliks. Sellepärast kasutati teda ka kirjutamiseks üsna laialdaselt. Savile kirjutatud raamatud on ühed kõige vanematest raamatutest, mis on meie päevini säilinud. Neist kõige vanemate iga küünib tervelt viie tuhande aastani. Asüüria riigis elas kaks suurt rahvust, kellel kujunes välja oma kirjutamisviis. Kuigi märgid olid sarnased, paigutati tekst erinevalt. Kuidas käis kirjutamine? Assüürlased valmistasid pehmest savist tahvlid,
Kõige vanem raudese maailmas on 5000 eKr meteoriitsest rauast, neljakandiline rauatükk, mida on üritatud taguda ja saanud plaadi. Leiti Põhja – Iraagis. Üksikuid raudesemeid leiti ka hilisematest sajanditest. Esimesed sulamid olid hetiitidel, kes elasid Kesk – Türgis, nemad õppisid rauda tootma u 1500 eKr. Nad hoitsid raua tootmist saladuses, ka raudesemeid ei lastud eriti riigist välja. Üksikuid raudesemeid on leitud ka Tutanhameni hauakambrist. Samast ajajärgust on teada Asüüria kirjalikest allikatest, et rauda vahetati kulla vastu 1/ 5 ja hõbeda vastu 1/8. Kui hetiitide riik purustati, siis raua tootmise saladus levis välja (u 2000 eKr). Ahju pandi rauamaak vaheldumisi puusöega, ahju pandi lõõts ja sellega puhuti õhku. Kuna kasutati puusütt, siis tänu lõõtsale tekib seal kõrge temperatuur ja rauamaak hakkab pooltahkes olekus välja sulama, sinna jääb ka muid jääke. Siis lammutatakse ahi osaliselt maha, et raud kätte saada, siis tehti ahi jälle korda
ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu on Vana-Babüloonia koodeks. Kiilkirjaseadustikeks loetakse: Sumeri, Asüüria, Hetiidi, Vana-egiptuse õigust sisaldavaid kogumikke. Heebrea Piibli seadustekstide seos kiilkirjaseadustega avaldub kultuurilooliselt ning nüüd tunnistavad seda paljud uurijad. Moosest ja Hammurapit uuritakse ühise muinasõiguse nimetuse all koos kreeka ja ladina vanimate seadusekogudega. Kiilkirjaõigus on mõjutanud islami ja Misna õigust Akkadi keeles sõna seadus puudub. ,,Õigluse tegemine" oli õige kuninga kohus ja ülesanne,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
