ja 19. sajandil hakati kirjutama kindlatele artistidele. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. Soprani hääletüübid: : 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle.
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1
Alles 19. sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heliloojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust. Enne 1850. aastat loodud sopranirollid on meie mõistes kirjutatud metsosopranile. 4 SOPRANI HÄÄLETÜÜBID 1. Koloratuursopran. Koloratuursopranitel on kergem ja kõrgem hääl. Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi f-ga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi c-ni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. Lüürilised sopranid ooperites on näiteks Mimi (Boheem/Puccini), Pamina (Võluflööt/Mozart) ja Marguerite (Faust/Gounod). 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised
Kõrgem hääl Missugused muutused toimuvad häältepaeltega häälemurde perioodil? Häälemurde perioodil häälepaelte mõõtmed suurenevad ning kõrikõhrede ja kõrimiskulatuur arenevad meessuguhormoonide toimel. Miks tütarlaste häälemurret kuulda pole? Tütarlaste häälepaelad pikenevad vähem kui poistel. Kuidas jagunevad naishääled? Sopran – kõrge naishääl Lüüriline sopran – kerge ja särav tämber Koloratuursopran – pisut kõrgem kui eelmine Dramaatiline sopran – dramaatiline sopran, laulab ooperis dramaatilisi rolle Subrett – kergem lüüriline või koloratuursopran, üleannetute naisosade esitaja Metsosopran – keskmise kõrgusega naishääl Alt (kontraalt) – madal naishääl Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor – kõrge meeshääl lüüriline temor – nn loomulik tenor
*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum Muinasjutt rahvajutu põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja kus on üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest
Lüürika- üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. Lüroeepika- kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Näiteks kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan. Värss- luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi. Stroof- salm; luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe.
SONAADI VORM-kujunes välja Viini klassikute loomingus, instrumentaalmuusika vorm a) eksositsioonteemade tutvustamisel esitletakse peaja kõrvalteemat b) töötlusarendatakse teemasid, muutuvad helistike suhted, tavaliselt on kulminatsioon c) repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul täisskeem: sissejuhatusekspositsioontöötlusrepriiskooda VARIATSIOONI VORM-muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teema muudetud kordustest. A A A A RONDOinstrumentaalmuusika vorm, kus põhiteema kordub vähemalt 3 korda vaheldumisi uute teemadega, tihti tantsulise iseloomuga. ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 v...
Komöödia-koomilise sisuga, naeruvääristatakse inimese pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni, lõpevad enamasti õnnelikult Kulminatsioon-tegevuse pinge haripunkt Kõnekujund-sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavaimad: epiteet, metafoor, võrdlus. Kõnekäänd-piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks (nt. ei seisa pudeliski paigal). Lüroeepika - põimuvad lüürika ja eepika: jutustava sisuga lüüriline luule. Suurvormid: eepos, ballaad. Lüürika-iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Tunnused: riim, stroof, värss. Vormid: ood, sonett, hümn. Metafoor-tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Peidetud võrdlus sinitaeva silm. Miljöö-aeg-ruum Miniatuur-iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus Muinasjutt-pajatab väljamõeldud sündmustest: imemuinasjutt-hea võidab kurja tänu
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
(pidulik/väärikas, hisp) 4) Gigue (hoogne hüppetants, inglise) Instrumentaalkontsert ühele (harva mitmele) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa liikuvas tempos ja energiline, sonaadivormis; 2. osa aeglane, rahulik, lüüriline, vorme mitu (variatsioon, sonaat); 3. osa Menuett- tantsuline; 4. osa (finaal) kõige liikuvam osa, rondo vormis (ka muud vormid). Klassikalise sümfoonia ning keelpilli kvarteti ülesehitus on klassikaliselt ühesugune. Avamäng ühe osaline teos sümfoonia orkestrile sonaadivormis.
Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja kolmandas 5 silpi. Riim puudub, seaos looduse ja aastaajaga. Tekkis 15.saj. Jaapani klassikaline luulevorm. Lüüriline, sõnastus täpne. Ballaad-pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Kasutab ka tegelaskõnet, dialoogi. Sonett-koosneb kahest neljarealisest ja kahest kolmerealisest salmist. 14 värtsireast koosnev. Lee-jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärneb enamasti legenditest. Poeem-pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata
saj It) ,,Dekameron". Kuulsaid novelliste ja nende novelle: Tsehhov "Daam koerakesega"; Eestist Tuglas ,,Toome helbed", Tammsaare ,,Tähtis päev" VALM tegelasteks loomad, kelle all mõeldakse inimloomusi (nt rebane kaval jne), lõpus alati moraal ehk õpetussõna. Nt ,,Rebane ja hapud viinamarjad" MINIATUUR lüürilise sisuga lühijutt, esitatakse mingi pilt, lühike sündmus, tähtis on meeleolu. Nt Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 4. LÜÜRIKA ehk luule. Luule tunnused on lüüriline, poeetiline sisu, rütm ja riim. Vormi põhjal jaguneb kaheks: riimiliseks ja vabavärsiliseks luuleks. Stroof ehk salm on sisuline tervik, värss on luuletuse rida. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhutute silmpide vahendusel. Riim on häälikute kokkukõla, täieliku kokkulangemise puhul räägime täisriimidest (puul:tuul), osalise kokkukõla puhul irdriimidest (lint:kink)
Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 laulu. Mobiliseeritakse 1941 vene sõjaväkke. 5 ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik iseloomulikke võtteid, samas aga ei kirjuta rahvalaulu ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik ooperit "Tormide rand". RAM ainuke ilmalik professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, lihtsalt ümber, vaid näeb seda läbi ajalise perspektiivi, professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, professionaalne meeskoor. Lüüriline looming, kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis. mis sümboliseerib distantsi kaasaja kuulaja ja kasutab uuemat rahvalaulu, talle on tähtis ilus viis
Ta maalidesl valged jooned nägudel mis sümboliseerisid valgust. maalidesl valged jooned nägudel mis sümboliseerisid valgust. Andrei Rubljov(vanavene kunsti suurkuju)-figuurid Andrei Rubljov(vanavene kunsti suurkuju)-figuurid siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad.Meeleolu rahulik, siluetitaolised, värvid õrnad ja mahedad.Meeleolu rahulik, lüüriline lüüriline 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt sesiev figuur oli paganlik ja seda enam ei viljeletud.
Alistumine (V osa) 7) Millest räägib Tammsaare näidend ,,Kuningal on külm"? Jantlik võitlus võimu pärast. Tegevus toimub olematus Euroopa riigis, kus kuningas külmetab ja on otsustuvõimetu ning seetõttu sünnivad hirmsad asjad. See oli allegooriline näidend fasistide võimuletulekust ja Euroopa riikide loodusest selle tõkestamisel. 8) Iseloomusta Tammsaare stiili. Pikad laused Sõnakasutus on väga hästi läbi mõeldud Koomiline ja lüüriline pool on omavahel põimunud. Tema romaanides katkestavad tegevust sageli tegelaste pikemad mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja kus selgub tegelaste ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt tausta, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu. Kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline.
· · 1918. a. kolis Tallinnasse Kadriorgu. · 1919. a. Abiellus Käthe Weltmanniga. · Küpsusperioodil keskendus ta loometööle. "Inimene on püsivam ja sitkem kui kõik õpetused, inimene on elujõulisem ja reaalsem kui kõige ilusam sõna."(A. H. Tammsaare) Tammsaare stiilist Tammsaarele on omased pikad laused Click to edit Master text styles sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud Second level tema romaanides katkestavad tegevust sageli Third level pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus Fourth level arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade
ESITÄHTEDE KOKKUKÕLA ALGRIIM NT: MÖLDERID MÖLISAMAIE VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMI...
ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"]
Doris Kareva luule(lühidalt) Luules valitseb range vorm, luuletuste p]hiteema on armastus, selle saamine ja saamatus. Armastusel on naiselik nägu. Esikogu ``Päevapildid`` ilmus aastal 1978. Keelekasutus on lüüriline, valitseb artistism. Luule peegeldab emotsioone, loomingus on kaks voolu:uusromantism ja ja sümbolism. 1986 ilmub luulekogu ``Vari ja Viiv``autor näitab oma armastuskogemust.
· Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920) · Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960) 6 · Sümfooniline skertso A-duur (1921, red. 1954) · Sümfooniline legend (1922-1923, red. 1938) · Viirastused sümfooniline poeem · Varjus ja päikesepaistel sümfooniline pilt (1926, red. 1969) · Sümfooniline burlesk (1927 või 1928) Lüüriline pala nr. 1 oboele ja orkestrile b-moll (1932?) · Viiulikontsert h-moll (1933-1934, red.1937, 1940, 1963-1964) · Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio" (1934-1936) · Valge öö sümfooniline süit (1939) · Miniatuuride süit (koost. 1940) · Tantsusüit (1941-1944) · Ballaad e-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1944, samast aastast ka autori klaveriseade, red. 1966) Pidulik avamäng D-duur (1945) · Sümfoonia nr
sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline
· 1921 ,,Juudit" · 1922 ,,Kõrboja peremees" · 1923 ,,Pöialpoiss" · 1926-1933 pentaloogia ,,Tõde ja õigus" · 1934 ,,Elu ja armastus" · 1935 ,,Ma armastasin sakslast" · 1936 ,,Kuningal on külm" · 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" Stiilist · 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid · Omased on pikad laused · Sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · Koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · Romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · Jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. · Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Tsitaadid
* Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke - Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) ; ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik G-duur ; Moment musicale fis-moll ; Põhja viis e-moll ; Skertso D-duur ; koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on Fantaasia g-moll ; Intermezzo Es-duur ; Allegretto D-duur; Kuuvalgel; kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 Männid; Lüüriline valss d-moll; Liblikas;
rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid ilmselge vähemuse. Tänapäeval, kui Eestis on Mäe kõrval mitmeid rahvusvahelist tähelepanu äratanud naisheliloojaid, on see väljend üleliigne. Naisi on aegade jooksul ikka tundelise lüürikaga seostatud, aga Mägi seda vaadet ei jaga: ,,Minu looming on pigem eepiline ja jutustav. Ma ei ütleks, et ma lüüriline olen. Ma olen palju karmim ja kargem, võib-olla asjalikum. Kuigi meeste ja naiste erinevat vaimulaadi tuleb muidugi tunnistada." Sama hästi on talle helilooja ja inimesena võõrad lai joon ja paatoslikkus ning tema looming tundub alati olevat lihtne ja kaunis.Kuigi Ester Mäe loomingus on vokaalteoseid, peab ta end pigem instrumentaalheliloojaks. Mäe hingeline muusika kõneleb selgelt Eestist ja rahvaviisi kaudu avanevast eesti kultuurimälust
isiksuse sisemaailmale, vahekorrale ühiskonnnaga. Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku nimetati romaaniks novelli, mis oli kirjut romaani keeltes: prantsuse, hispaania, itaalia. ei pruugi ollagi, domineerib lüüriline meeleolu või filosoofiline mõtisklus. Põhilised keskaegsed romaanid olid kangelas-, rüütli-, armastus- ja pastoraalromaan. Olukirjeldus kasutab päriselus elavaid inimesi või reaalseid sündmusi (on vaheaste Nüüd on romaan ulatuslikum. Teema ja ainestiku järgi jaguneb zanr: ilukirj ja dokumentaalse materjali vahel). · arenguromaan; Muinasjutt
(4+4+2+2). Shakespeare sonettidel on puänt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, iga järgmine sonett algab eelmise lõppreaga. 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate avavärssidest. Soneti riimiskeem on abab abab cdc dcd. Autorinäited : Eisen, Verev, Tungal, Lättemäe, Shakespeare, Under, Reiman jt. b) Ballaad Kujunes välja keskajal Prantsusmaal, kaotades seal Dante ja Petrarca loomingul oma refräänilise kuju. Hiljem on arengut mõjutanud kõige enam soti rahvaballaadid. Ballaad on lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Meeleolult enamasti sünge. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadide sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid ja iseloomujooni, üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp.
Reljeefidel on kujutatud piiblistseene. Donatello skulptor. Püstitas esimese uusaegse ratsamonumendi ,,Gatamelata" Padovas Veneetsia palgasõdurite pealikule; skulptuur ,,Taavet"(noor Taavet, kes Jumala abiga võitis võimsa sõjamehe Koljati). 15. saj. Masaccio maalija. Freskod, Firenze kiriku seinad. Maalikunstis oli oluline looduslähedus. Lisaks Massacciole teised kuulsad kunstnikud. Fra Angelico loodust jäljendavad kunsti võtted, lüüriline meeleolu, oli esimesi, kes maalis pilvi; oli sügavalt usklik. Fra Filippo Lipr ainevald sama, aga rohkem ilmalikkust. Mõlemad olid preestrid, lõpetasid Massaccio töid, maalisid madonnasid, oskasid värvidega mängida. Põhilised värvid sinine ja punane. Veneziano ja Uccello maalisid lahinguid, perspektiiv. Mantegna huvitus anatoomiast, tema maal: Surnud Kristus(pikali jalad ees); elas Mantovas. Botticelli 15.saj lõpu suurim kunstnik Firenzes
MARIE UNDER (1883-1980) Esikkogu Ajalaulud Kõrgaeg Hilisemad kogud LUULEKOGU ,,Sonetid" ,,Hääl varjust" ,,Kivi südamelt" ,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehni...
- A. Gailit, F.Kafka, A.Tsehhov, F.Tuglas JUTUSTUS - Jutustaja vaatepunkt ja kohalolek - Miljää - Tegelased arenevad - Süzee kaldub ka ealiinist kõrvale - Piirid on laiemad - A. Tsehhov, I.Turgenev, E.Vilde, M.Twain MINIATUUR - Miniatuur ehk LAAST - Proosa väikevorm, pisiteos - Viimistletud sõnastusega meeleolupilt - A.H.Tammsaare, L.Koidula - Väga lühike - Tegevustlikku vähe või üldse puudub - Detailne sõnastus - Terviklik kogupilt - Lüüriline meeleolu või losoofiline mõtiskllus FRANZ KAFKA (3.07..1883-3.06.1924) XX sajandi täpseim realist I maailmasõja eelne ja järgne maailm
Kolm tenorit Üks tuntumaid klassikalise muusika kooslusi 3 meest (tenorid) Heategevus 1990- 2000 Luciano Pavarotti 1935-2007 Peetakse kõige edukamaks tenoriks läbi aegade Punase Risti suurtoetaja Viimaseks esinemiseks jäi Torino OM avatseremoonia http://www.youtube.com/ watch?v=O0Sx5lbVlQA Plácido Domingo 1941 Pärit Hispaaniast Ta on ka dirigent 140 rolli Alustas karjääriga 1961 aastal http://www.youtube.com /watch?v=ERD4CbBDNI0 José Carreras 1946 Sai väga tuntuks just kolme tenoriga Temanimeline leukeemia fond Tema enim tuntud ooperid on Verdilt ja Puccinilt Lüüriline tenor http://www.youtube.com /watch?v=HaBvQTNPIf0
• Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus • Maalidel peategelasteks talupojad Ian von Eyck (1390-1441) • „Abielupaar Arnolfini portree“ • Peenmaalitehnika • Koer- truuduse sümbol • Tolmuhari- sümboliseerib tublit perenaist
KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt
Futuristlikud teosed 20. Sajandi esimesel poolel hakkas Eesti kirjanduses levima futurism, mis oli eelkige mõjutatud vene kirjanike loomingust. Koostöös Erni Hiirega ilmus kogumik "Ohverdet konn", Kvikalt oli koondteoses kolm proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit" Kogumik "Lendavad sead" Jätkas lühijuttude kirjutamist ajakirjale Ilo, jõudes kogumiku "Mina" avalamiseni Üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus Kivikas hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad Viimased futuristlikud teosed ilmusid 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus Kivikas traditsioonilistema suundade juurde Vabadussõja temaatika Albert Kivikas on eesti kirjandusloos kindlustanud endale koha 1936. aastal ilmunud teosega "Nimed marmortahvlil", kuid Eesti Vabadussõda puudutav temaatika ilmus tema loominusse juba oliliselt varem
Kõnekäänd – piltlik ütlus mingi olukorra, olendi, omaduste iseloomustamiseks Näit. Sajab kui oavarrest. Lausekujundid – tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse tavapäratut sõnajärge Näit. Kes ees, see mees Lugulaul – jutustav luuleteos Lõik – teksti osa taandreast taandreani, milles olevad laused on tihedalt üksteisega seotud Lüroeepika – kirjanudsesega liik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Näit. Kangelaslaul, ballaad, poeem, värssromaan Lüürika – kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab kujundlikkus ja autori tunnete väljendamine Näit. Peamised vormitunnetused on riim, värss ja stroof. Metafoor – piltlik väljend Näit. Lase jalga Miljöö – teose aeg-ruum Miniatuur – lühike, täpse sisuga proosa-väikevorm, mida iseloomustab lüüriline meeleolu Näit. Lydia Koidula ,,Talvine meeleolu“ ja A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik“ Monoloog – ühekõne Näit
KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.)
A.Lindgren ,,Britt-Mari puistab südant,, Britt-Mari on viieteistkümneaastane neiu, kes kirjutab kirju oma Stockholmis elavale- õppivale sõbrannale Kajsa Hultinile, pihtides talle oma tütarlapsesaladusi ja esimese armastusega seotud hingevärelusi, aga ta räägib ka kõigest muust enda ümber. Iga kiri on kui omaette väike lugu -- tõsine, lüüriline, lustlik, teravameelne, irooniline, mõtisklev. Britt-Mari tahab edaspidi saada ajakirjanikuks ja ta loeb palju; teiseks tahab ta kord elada oma majas ja kantseldada suurt hulka väikesi armsaid lapsi. Britt-Mari suhtub, nagu temaealised ikka, natuke irooniliselt oma vanematesse ja õdedesse- vendadesse, kuid armastab neid kõiki väga; ka koolielus näeb ta puudusi ning vigu ja tal on kõige kohta oma arvamus, mis sest kui see läheb teinekord vastakuti kogu klassi arvamusega.
Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja Mängib Tobiase loodud keelpillikvartetis viiulit. Peterburi Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis konservatooriumis viiul, hiljem kompositsioon ja muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina. muusikateooria. Mängis käe üle. Peterburi ülikoolis jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli- muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu õigusteadus. Töötas Tartu muusikakoolis ja dirigendina.
Afroameerika muusika on neegrite musa+valgete kolonistide musa.Lõuna poolne musa oli rütmikam.Tänaval müüvate neegrite muusika-Street Cries.Afropool on tulnud sengali nigeri jõgikonna aladelt.Jazzi 3 tunnust:1-kindel põhirütm, pole kiirendusi.2-polürütmika,samaaegselt musitseeritakse erinevates taktimõõtudes.3-improvisatsioon.Jazzi algosad: orjadetöölaulud,vaimulikmuusika(misjoni),blues,puhkpilli muusika,valgeteolmemuusika,mustadeolmemuusika.100 aastaga tegijazz muusika samasuguse arengu kui tõeline muusika 1000aastaga.Spirituaale lauldi kirikus.Melism- improviseeritud viisikaunistus.Antifoonia on aafrikas eeslaulja pluss koor.Overlap-eeslaulja alustab koorilõpust.Offbeat- tähtsamad on 2 ja 4 löök.Overbreething-ülehingamine.Tonaal- semantika-hääletämbriga antakse edasi sõnumit(meeleolu). Metronomesense-metronoomitunnetus.Blues-lüüriline info isiklikust katastroofist.Tekkis mississipis.Dallas blues(whity) Memphis blues(nigro).Arhailine b...
Kunst Õp lk 79 küs. 4 - 9 vastused: 4. Veneetsia maalikunstnikud keskendusid oma töödes värvile. 5. Giorgione töödes valitseb unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit, tema tuntuim töö on ,,Magav Venus". ,,Äike" on oluline sellepoolest, et seal valitseb loodus puude rohelisus, niiske õhk, pilved, välgusähvatus jne. 6. Tiziani mõjul hakati laiemalt kasutama õlivärve. Maalitud teostes on värvi tihti väga paksult (pastoosselt) ja seda on lõuendile kantud mitte ainult pintliga, vaid vahel ka sõrmedega 7. Tizianie tõi kuulsuse hiigelpannoo ,,Maarja taevaminek" , kus kolmnurkne kompositsioon
ajakiri ,,Looming" Ilukirjandus 3.Näide novellid,miniatuurid ,(memuaarid) ; Romaanid : ,,Väike Illimar", ,,Felix Ormusson" Kirjanduskriitika ja uurimused 3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista Marginaal (tegelik tähendus) essee väikevorm, mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar- (näide Tuglase loomingust) ,,Marginaalia" Miniatuur-(tegelik täh.) eepika väikevorm, milles napp sõndmustik, detailne sõnastus, lüürilisus (näide T. looming.) ,,Muutlik vikerkaar" Monograafia- (tegelik t.) üksikküsimusele või autorile pühendatud uurimus- (näide T. l.) ,,Juhan Liiv", ,,Eesti Kirjameeste selts" Biograafia (t. t.) elulugu (Näide T. l.) ,,Eesti biograafilineleksikon" Memuaarid (t. t.) mälestused (näide T. l
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil Viisirikas Poeetilised vabadused Lõunaeestilised murdekujud · "Ränikivi" (1925) "Maarjamaa laulud" (1929) "Tuulesõel" (1931) Teine loominguperiood Isamaaluule
Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Eleegia- nutulaul|Sonett- luule kinnisvorm. Sonetil on 14 värsirida Ballaad- mitmestroofiline luuleteos Poeem- pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Juhuluule-mingiks juhuks kirjutatud luule Epigramm-pealkiri hauakivil Haiku-luulevorm, 5+7+5 Värssnovell- värsis kirjutatud novell
Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn jt. lüüriline kangelane luulemina; luuletuse minaisik. Minavormis kirjutatud luuletus on kunstiline üldistus, mille taga ei nähta tavaliselt konkreetset isikut ja asjaolusid. lüüriline kõrvalepõige autori lühike tundeväljendus või lüüriline mõtisklus, mis on kiilutud teose sündmustikku. Näiteks lõpeb Oskar Lutsu (18871953) jutustus "Kevade" I lüürilise kõrvalpõikega. lüüriline poeem vt poeem. meesriim vt riim.
Ema: Betty Heine Üks tähtsaim saksa luuletaja ja ajakirjanik 19.sajandil Juudi päritolu Vanim laps perekonnas Tema lapsepõlv ja noorus sattusid Prantsuse revolutsiooniga seotud suurte muudatuste aega Õpingud 1819: õppis õigusteadust Bonni ülikoolis 1820: Göttingeni ülikooli - katkestatud duelli tõttu 1821-1823: Berliini ülikooli 1822: ,,Gedichte" ("Luuletused"), 1823: ,,Tragödien nebst einem lyrischen Intermezzo" ("Tragöödiad ja lüüriline vahemäng") 1824. aastal naasis Göttingeni ... 1827: lüürikakogu "Buch der Lieder" "Lauluraamat" - väga kuulus 1831: Kolis elama Pariisi 1833 ja 1835: Keelati Heine teosed Saksamaal - otsus Frankfurdi Liidupäeval Pariisis kirjutas mitmeid esseesid, luuletusi, proosat ja poliitilisi artikleid 1840: valmisid Heine suured värsseeposed "Atta Troll" ja "Deutschland. Ein Wintermärche" Tsitaat
Seeriatehnika Seeriatehnika areng 1922.a jõudis Schönberg seeriatehnika e dodekafooniani 1923.a rakendas Schönberg seda meetodit "Viies klaveripalas" op. 23 ( viimases osas) Täielikult kasutas ta seda Klaverisüit op. 25 Seeriatehnika... 12-heliline seeria e rida, mis sisaldab kromaatilist helirida Ükski noot ei kordu enne, kui teised 11 on kõlanud Serialistid Pierre Boulez Arnold Schönberg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Klaverisüit op Fifth level 25 Igor Stravinski Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
