Õigusstruktuur on pärit Roomast VABARIIGI LANGUSE PEAMISED PÕHJUSED: Vabariiklik valitsemisvorm ei sobinud enam Kodusõjad Mariuse sõjaväereform: Isikliku varustusega Rooma kodanike teenistus sõjaväes muutus üha raskemaks -> Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks Relvad/varustus saadi väepealikult Pensionile minnes saadi maalapp Väepealikud said piiramatu võimu ning senat ei suutnud neid enam ohjata ja hakkas kaotama tähtsust. Väepealikute vahel puhkes võimuvõitlus Pompeius vs Caesar Konsul, kes Oli rahva seas populaarne, ka kirjamees. allutas Vallutas Gallia, sõjakäigul olles tegi Mesopotaam märkmeid, mille abil vabastati ia Prantsusmaa 2. MS Caesar lööb Pompeiuse väed Kreekas ja temast saab Rooma riigi ainuvalitseja.
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid:
paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada. Varsti peale seda kaotasid Lääne- Rooma keisrid võimu oma provintiside üle. Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas üks neist tollase Lääne- Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus tähistab ühtlasi Lääne-Rooma keisririigi langust ja vanaaja lõppu. Roomlased hindasid lihtsat, ausat, karmi ja vähenõudlikku elu. Mehine talupojast sõjamees, kes ei teadnud kultuurist suurt midagi, oli Rooma elulaadi tunnuseks. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17
) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängida - tavaliselt oli muusika ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust - läbi muusika otsiti kontakti Jumala/surnud lähedaste/vaimudega - väepealikud kasutasid laulmist ning tantsimist hirmu ületamiseks - muusika on aegade algusest aidanud indiviidil leida sisemist rahu - muusika vahendab tundeid, armastust, äratab sümpaatiat = eneseväljendus - paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf) - muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik
Iga provintsi valitses asehaldur. Roomlased tagasid siserahu ja kaitsesid neid välisvaenlaste eest. Muutused vabariigi ajal: · Varanduslik kihistumine · Talupoegade laostumine · Orjanduse aeg GRACCHUSTE reformid : · Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. Vabariigi langus: · Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta. Väepealikud maksid oma sõduritele, sõdurid olid väepealikule ustavad. Võisid korraldada ülestõuse Rooma vastu. Sündmused : · Kodusõjad · Marcus Antoniuse põgenemine · Crassuse, Pompeiuse ja Caesari vaheline liit -> sõda nende vahel. Triumviraat kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid. Mariuse sõjaväereform ta palkas proletaare teenistusse. Antonius Vana-Rooma poliitik ja väejuht Octavianus Esimene Rooma keiser
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad-
vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused segastel põhjustel tagasi. Üheks tagasilükkamise põhjuseks on toodud keelelisi arusaamatusi. Eestlaste ja sakslaste sõnavahetus olevat üsna elav olnud. Seetõttu eestlaste väljendused, kus rõhutati nende kindlat tahet võidelda oma õiguste eest viimse meheni, sai tõlgi kaudu niisuguse ilme, nagu oleksid nad ähvardanud sakslasi viimse meheni maha lüüa. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Ülestõusnud jäid juhita ja ordu vallutas oma alad koheselt tagasi 1343 24. juulil üritasid saarlased ülestõusu, nad tõusid võõrvõimu vastu üles 1344 tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel Tagajärjed Eestlaste vägi purustati, hulk eestlasi tapeti
pidevalt vaenujalal. · Pärsia - Langes 11. sajandil türgi hõimude (türklased- seldzukid) võimu alla. · Kesk-Aasia - Tugevaimaks riigiks kujunes Horezm, mis 13. sajandi alguses shahh Mohammedi valitsusajal vallutas nii Pärsia kui ka Mesopotaamia. Horezmi hävitasid aga juba Mohammedi eluajal mongolid, kes 1219-1221. A. korraldasid Kesk-Aasiasse vallutusretke. Türklaste seldzukkide sissetung · 11. sajandil tõusid Türgi väepealikud võimule Kesk Aasia linnades ning tungisid Mesopotaamiasse ja Pärsiasse. · Nad purustasid kaliifide väed ja vallutasid Bagdadi. · Bagdadi kaliif oli sunnitud võtma türklaste pealik oma peamiseks abiliseks sultaniks. · Suur türklaste riik ei püsinud aga kaua, tekkisid sisetülid ning peagi riik purunes. Täname kuulamast!
· II PS: Hannibal purustas Rooma sõjaväe. Uus sõjavägi sundis Hannibali Itaaliast lahkuma. Kartaago kaotas laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. · III PS: Roomlased vallutasid ja hävitasid 146 aastal Kartaago. · Laienesid ka idas + Makedoonia ja Kreeka, sai ka Väike-Aasia päranduseks. · Tugevaim riik Vahemere maades. Kodudsõdade periood ja vabariigi langus(133-30a. eKr) · Elukutseline palgavägi. · Kodusõjad: sõdurid vs väepealikud. · Senati võim vähenes. · Pompeius ja Caesar. · 48.a Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. · 44.a tapeti Caesar. · Antonius(ida) ja Octavianus(lääs) · 31. Antonius sai lüüa, 30 enesetapp. · Octavianus ühendas kõik sh. Egiptus Vabariigi lõpp. Varane keiririik(30eKr-235pKr) · Octavianusest sai Augustus(30-14). Rahu ja majanduse õitseaeg. · Nero(54-68) julm valitseja. Suur tulekahju
Olin üks pääsenuist. Ülestõusnute vägi läks edasi Tallinna piirama.Kuna Taani piiskop ei suutnud maakaitseks midagi ette võtta pöördusime abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreuleben viibis sel ajal küll vägedega Pihkvas, kuid pöördus otsekohe tagsi ning kutsus eestlaste kuningad, kelle nad olid endiseast peale tapatalge välja valinud, Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused tagasi ja lasi eesti väepealikud vangistada. Selle tulemusel tekkis võitlus mille käigus kõik eesti saadikud tapeti. Esialgu hoiti ordumeistri reetlikkust eestlastele ning eesti kuningate tapmist saladuses, et seda enda huvides ära kasutada. Mind koos ordu vägedega suunati Tallinna lähistele.Lähipäevadel ründaski ordu vägesid mitu väikest eestlaste salka, kuid kõik said hävitavalt lüüa.Tallinna piiranud eestlaste lüüasaamise järel tekkis kokkulepe Taani ülemate ja ordu vahel
EGIPTUSE ÜHISKOND Koostajad: Anette Grünberg Kristi Rapper Joanna Parma 12.HU Minevik Ühiskond rangelt hierarhiline Tipus absoluutse võimuga jumal vaarao Ülemkiht - vaarao suguvõsa ja ülikusuguvõsad Kesk-ja alamastme ametnikud (kirjutajad) Alamkiht lihtrahvas ja orjad Hierarhiline ühiskond VAARAO Seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, ainus vahendaja inimeste ja jumala vahel Võim tugines kitsale ülikkonnale Valitseja ülikkonnaga sugulus- ja abielusidemetes uued valitsejad Pidi ühendama Ülem- ja Alam-Egiptuse harmooniliseks tervikuks Määras ametisse riigi ülemvalitseja, nomoste (maakondade) asevalitsejad, preestrid, väepealikud Preesterkond Vesiirid KIRJUTAJAD Võisid pärineda lihtrahva seast, kui on omandanud kirjatarkuse Ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades SÕJAVÄGI Vana riik sai hakkama ilma alalise sõjaväeta Uuel riigil hästi tree...
Islamiusulised vallutasid PõhjaAafrika, Hispaania, Kaukaasia, KeskAasia ning Pärsia. Nad üritasid tungida ka Frangi riiki kuid nad kaotasid lahingu. Mesopotaamia asevalitsejatel õnnestus kukutada Damaskuse kaliifid. Tekkis uus kalifaat Bagdadi kalifaat. IX. Sajandil hakkasid mitme piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Tekkis mitu sõltumatut ja sageli tülitsevat kalifaati. Sissetung. XI. sajandil tõusid türgi väepealikud võimule KeskAasia linnades. Nad tungisid Pärsiasse ja Mesopotaamiasse japurustasid kaliifide väed ja vallutasid Bagdadi. Bagdadi kaliif kuulutas türklaste pealik oma peamiseks abiliksekssultaniks. Suur ja ühtne türklaste riik ei püsinud kaua. Peagi riik lagunes. Kultuur. Araablaste võimu alla oli langenud mitu vana ja kõrge kultuuriga maad: Süüria, Egiptus, Pärsia ja KeskAasia.
gladiaator osalesid veristel võistlustel vaatemängudel . amfiteater gladiaatorite mõõgavõitlusteks ehitatud vaatemängu koht . Colosseum kõige suurem amfiteater , mis mahutas u 50 000 pealtvaatajat . Rooma õigus ulauslik ja hästi korrastatus seaduste kogum Roomas orjandus majandusviis , mis põhineb orjade tööl metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja . 3 . keisririigi ja vabariigi erinevused valitsemises . 4. Kõik väepealikud tahtsid linna oma võimu alla saada ning nende vahel tekkis sellepärast tüli . 5 . Mille poolest erinesid ja mille poolest sarnanesid Rooma impeeriumi ida- ja lääneprovitsid ? Lääneprovintsid polnud enne roomlastele alistumist kõrgelt arenenud . Sealsed linnad olid roomlaste rajatud ja meenutasid vägagi Itaalia linnu . Kasutati ladina keelt ja Rooma kultuuri. Idaosa maad olid kõrgelt arenenud . ladina keel ja rooma kultuur levisid palju vähem kui lääne pool
· Asüüria impeerium 934- 609- assur , nineve · Uus- Babüloonia riik 626- 539 Nebukadenetsar II 3)Egiptus · Rõhutatult tradistiooniline · Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule · Maaühiskond Kihid : 1) ülemkiht : vaarao ja suguvõsa 2) kõrgem ametnikond : ülikud- riigi ülemvalitsejad, nomoste asevalitsejad, kõrg. Preetsid, väepealikud 3)Kirjutajad ja käsitöölised- kontrollida üksikasjaliselt ja sõltlased ja eraettevõtjad 4) talupojad- enamik, harisid riigi või ülikute maid 5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia · Impeerium koosnes vallutaja riigist ja sõltlasriikidest · Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon
Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Kuningas jälgis, et toimiks maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud. Egiptuse ühiskonna ülemkiht: Vaarao suguvõsa. Kõrgem ametnikkond. Vaaraod määrasid ametisse ülemvalitseja, asevalitsejad(juhtisid ehitustõid, kogusid makse, kutsusid kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid.
14. HELLENISTLIK KUNST 4. saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid Makedoonlased üle palju kreeka kultuurist aga nad suutsid luua tugeva riigi. Makedoonia valitseja Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu taga levis kreeka kultuur enneolematult kaugele. Aleksander suri noorena ja väepealikud jagasid tema hiigelriigi. Tekkisid hellenistlikud riigid, milles segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Hellenistlike riikide ainuvalitsejate austamine lähenes mõnikord nende jumalaks pidamisele. 4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati
sõjalised võidud ja rõhutab valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad Kujutatav Kuningad, kungingannad, Varaod,jumalad,teenijad, lihtrahvas, sõjastseeninst lihtrahvas,loomad tegelaskond: sõdurid, väepealikud, vaenlased Kujutamisviis: Juukse ja habeme massiivne Varaodel oli sama näoilme, stilisatsioon. Tore kuid soeng ja riietus. Riided, süngevõitu tervik. juuksed stiliseeritud ja detailivabad kuid ilmekad. Reljeefil kasutati
Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Üks peamine Rooma languse põhjusi oli ka sõjaväe barbariseerumine.Selle tulemusena oli sõjavägi küll võitlusvõimelline, kuid kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest.Rooma sõjaväe ja sealt ka riigi etteotsa tõusnud germaania väepealikud mõistsid sealset tsivilisatsiooni enamasti üsna pealiskaudselt.Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riigi kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu.
Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv 4-2 milj.a tagasi Aafrika käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene 2,4-1,5 milj.a tagasi Aafrika oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene 2-1,5 milj.a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld...
HILINE ROOMA KEISRIRIIK 3. saj lõpul tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased verised riigipöörded. Nüüd pääsesid võimule ka madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks ühes impeeriumi osas, teine teises, nin see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada, ja riigis kord tagasi võita. Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise. Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust. Ristiusust hakkas...
osa jaoks), *Pärast theodosius Suure surma aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks 8)Lääne-Rooma langus 375-476 pKr *375. aastal tungisid hunnid Euroopasse, mis sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimudega keisririigi territooriumile elama, *410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle, *Peagi hakkasid germaani soost väepealikud valitsema kogu Itaalias, *476.a kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Rooma keisri võimult- see sündmus märgib Lääne-Rooma keisrivõimu ja kogu vanaaja lõppu 9)Ida-Rooma viimane hiilgeaeg 476-568 pKr - *Keiser Justinianus asus läänepoolseid alasid tagasi vallutama alistas Põhja-Aafrika ja Itaalia, *Justinianus lasi korrastada Rooma õiguse ja püstitas ehitisi, *Sõjad ja epideemia kurnas riigi ega lubanud saavutatud edu edasi arendada, *568
· Uus riik (u 1550-1075 eKr) välise võimsuse hiilgeaeg sõjaline tegevus valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond · Hilis-Egiptuse periood (u 1075-525 eKr) preestrite riik ka välisvalitsejad Vaarao · Piiramatu võimuga valitseja · Isik jumalikustatud · Tema võim on ka jumalate võim · Ra pojad · Eluajal Horos · Surnuna Osiris Vaarao Kõrgem ametkond: nomarhid, preesterkond, väepealikud Keskmise ja alamastme ametnikud: kirjutajad (kontrollisid töötegemist), sõjamehed Lihtrahvas: talupojad (tasusid andamit), käsitöölised kõige madalamal asetsesid orjad (kohustuste mittetäitjad või sõjavangid), osakaal oli väike Egiptuse jumalad · Polüteism mitme jumala kummardamine · Egiptuse usumaailmas oli väga palju jumalaid, paljusid neist samastati omavahel · Osa jumalaid kehastasid loodusnähtusi, osad
olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Selle põhijõu moodustas kilpide ja odadega relvastatud jalavägi, eliitväe aga hobukaarikud, igaühel kaks meest. Ka vaarao ja väepealikud võitlesid kaarikutel. Egiptlastele lisaks kuulusid armee koosseisu ka võõramaa palgasõdurite üksused, kes võitlesid oma traditsioonilistes relvastuses. Enamik eiptlasi oli kohustatud riigi heaks ja riikliku kontrolli all tööd tegema. Riigil oli õigus määrata inimesi eri ametitesse, kuid tegelikkuses arvestati inimeste päritoluga. Talupoegi oli egiptlaste seas kõige rohkem. Mesopotaamia kultuur ja jumalate panteon pärineb sumeritelt, keda võib
4. saj eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. 5. saj jooksul eKr võtsid makedoonlased üle palju kreeka kultuurist, kuid erinevalt kreeklastest suutsid nad luua ühtse tugeva riigi. Aleksander Suure Aasia-sõjakäigu järel levis kreeka kultuur väga kaugele Indiani, Kesk- Aasiani, Egiptuseni. Pärast Aleksandri surma jagasd väepealikud riigi omavahel. Kujunesid hellenistlikud riigid, mille kultuuris segunesid kreeka mõjud kohalike traditsioonidega. Seetõttu on hellenistlik kunst väga mitmekesine. Hellenistlikke valitsejaid austati mõnikord juba nagu jumalaid. 4. saj eKr lasi Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise - Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel seisev joonia stiilis templi taoline ja seda kattis kõrge püramiiditaoline katus. Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus
kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi. Seal mõõdeti, kas surnu süda on kergem või raskem kui Maat. Süda mullel polnud pahategusi oli kergem ja surnule sai osaks igavene elu. Patuse südamega surnu aga läks saagiks õgijale. See uskumus muutis inimesi hästi käituma. Ühiskond jagunes seisusteks. Vaarao oli riigi kõrgeim preester ning inimeste ja jumalate ainus täievoliline vahendaja ning määras ametisse preestreid. Kõrgema ametnikkonna hulka kuulusid ka kõrgemad väepealikud. Kõige rohkem oli keskmise ja alama astme ametnikke - kirjutajaid. Enamik egiptlasi olid talupojad. Nad moodustasid ka suure osa sõjaväest. Keskmisse astmesse kuulusid ka käsitöölised. Orjad moodustasid alamklassi. Minu arust on hea, et seisused jagunesid nii, sest vaarao juhtis riiki ja juhtis ka usuelu. Ma arvan, et tänu vaaraole toimid Egiptuse riik hea süsteemina ning ühiskond oli stabiilne ja traditsioonitruu. Ka ei tulnud ette palju kriise.
Kõrbete jumal Seth Matusetalituse ja palsameerimise jumal Anubis Kuujumal Thot Egiptuse usumaailmas oli palju jumalaid, osa kehastasid loodusnähtusi, osad olid pühalikustatud loomad/linnud. Surmajärgsusesse usuti nii, et inimene jätkab pärast surma oma elu tavapärasel viisil. See oli vaid võimalik siis, kui ta mumifitseeriti Ühiskonnaklassid: vaarao piiramatu võim, jumalate esindaja kõrgem ametnikkond suursugused aukandjad, peamiselt valitseja sugulased, väepealikud, kõrgemad preestrid vahetu korraldav võim templites sealt määrati nomarhid ehk kohalikud valitsejaid (noom-maakond) kirjutajad kontrollisid töötajaid, fikseerisid kirjalikult kõigi kohustusi ning nende täitmist talupojad enamik egiptlasi, sunnismaised ja täitsid töökohustust käsitöölised kõik sepad, sarnased talupoegadele orjad kohustuste täitmatajätmise eest orjadeks tehtud või võõramaist päritolu
Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
oli maaühiskond, suuri linnu vähe, enamus oli lihtrahvas elas maal. vaarao(tema elu oli korraldatud rituaalidega) jumalast määratud seaduste andja, sõjaväe ülemjuht, kõrgeim preester, vahendaja inimese ja jumala vahel Ülemkiht moodustas vaarao suguvõsa&eri piirkonna ülikusuguv, kes olid vaarao perega abielusidemetes. Ülikutest moodustus kõrgem ametnikkond, kellele vaarao delegeeris oma võimu. Vaaraod määrasid ametisse riigi ülemvalitseja, preestrid, väepealikud, nemoste asevalitsejad, kes omakorda viisid ellu vaarao korraldusi, kogus. Makse, juhtisid elukorraldusi, kuts. Kokku sõjaväe. Olenemata sellest, et vaarao võis ametisse määrata suvalt, arvestati siiski tarditsioone. Nt mõndadel ülikuperedel oli vaat' et suuremgi mõju kui vaaraol. Kirjutajad nende ülesandeks kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades, fikseerida kõigi kohustused ja nende täitmine.
146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasias roomlastele. -- Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30a.eKr Sõjavägi asendati ümber elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgs populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes, Rooma lihtrahvas oli sageli selle otsusega rahulolematu ning riigi asju otsstasid nüüd enamasti võimsad väepealikud. Peagi tõusid võimsaimate riigimeeste ja väepealikena esile POMPEIUS JA CAESAR, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49a. eKr puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius sai lüüa, põgenes, kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks, suurem osa arisokraatiast polnud ainuvalitsusega rahul, 44a.eKr tapeti Caeser. Võimule tõusid Caesari pooldajat Antonius ja Octavianus, kes jagasid riigi omavahel pooleks. Antonius abiellus Kleopatraga, sai toetust Egiptusest
Ajalugu Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjao...
all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao sugulased, väepealikud, nende seast valiti normarhid kes juhtisid noome, madalamasse astmesse kirjutajad. Talupojad moodustasid enamjaolt sõjaväe, Käsitöölised Sõjavägi Vana riigi ajal polnud püsiv, uue riigi ajal väljakoolitatud alaline sõjavägi Orjad USK Tähtsad pühad loomad ( skarabeus, härg) , jumalatele ohverdati loomi, neile põletati viirukit, palsameerimine, matuse kohaks püramiidid, hauakambrid( kuningate org) ,
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
Mait Miljani poolt kirjutatud raamatus ,,Turunduse juhtimine I" on turunduse ründe- ja kaitsestrateegiad ning taktikad väga tabavalt ja arusaadavalt selgitatud läbi sõjanduse strateegiate. Ka siseturunduse ja sõjaväe toimise põhimõtted on sarnased. Kujutades ettevõtet sõjaväena, vahet ei ole kas parasjagu ründe- või kaitsepositsioonil, siis sõjalis-taktikaliste manöövrite läbiviimisel on väga oluline üksustevaheline kiire info liikumine. Nagu ettevõtte juhtkond, nii ka väepealikud on need, kes planeerivad strateegilisi operatsioone, ja kui nende mõtted ei jõua selgelt ja õigeaegselt iga operatsioonis osaleva allüksuseni, siis võivad tagajärjed olla kõike muud, aga mitte edukad. Samas on äärmiselt tähtis, et väejuhid saaksid kiiret ja operatiivset tagasisidet reaalsest olukorrast lahinguväljal, et osata paremini planeerida edasiseid käike. Nii nagu ettevõte, nii ka sõjavägi ei koosne ainult väejuhtidest ja sõduritest lahinguväljal. On
a tungisid hunnid Aasia sisealadelt Rooma langus Euroopasse.See sundis germaanlased 375-476 Rooma territooriumile liikuma. Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle. 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias. 476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas Itaalias valitsema. See sünmus märgib kogu vanaaja lõppu.
9. Keda loeti Ateenas kodanike hulka? Nimeta neli tingimust. 10. Kuidas valiti Ateena rahvakoosolekul ehk ekleesial kõrgemad riigiametnikud? Mis oli selliste „valimiste“ eelis, mis puudus? 11. Mis oli Ateenas killukohus ehk ostrakism? 12. Milline roll oli Sparta riigi ajaloos Lykurgosel, milline roll Ateenas Periklesel? 13. Mis aastal toimusid 1) Maratoni, 2) Termopüülide ja 3) Salamise lahing? Kes olid lahingutes tähtsamad väepealikud ning millised olid lahingute tagajärjed? 14. Mis oli Ateena mereliidu loomise eesmärk? Kuidas mõjutas liidu loomine Ateena rolli Kreeka linnriikide seas? NB! Kontrolltöö raames peab teadma ja oskama selgitada kõikide tumendatud kaldkirjas mõistete, isikute ja sündmuste tausta!
Andrea Ainjärv Jakob Westholmi Gümnaasium 10A klass 27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltm...
väeteenistusse jalaväest * riigi hiigelajal tugevaim * Assüüria ajal moodustati * põhijõu moodustas kilpide ja elukutseliste armee, mis oleks odadega relvastatud jalavägi, käepärast eliitväe ja hobukaarikud, igaühel * peamised väeliigid: kaarikud, kaks meest. Ka vaarao ja soomustatud raskeratsaväest ja väepealikud võitlesid jalaväest * armee kooseisu kuulusid ka * jalavägi jagunes: kiivrit, turvist, võõramaa palgasõdurite üksused kilpi ja oda kandvateks jalaväeks ning vibude ja lingudega varustatud jalaväeks Õiguspõhi- * savi- ja kivitahvlitele oli * Babüloonia kuningas Hammurapi
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
146.a eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133.a eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike- Aasias roomlastele. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr. Kujundati ümber Rooma armee, seni kodanikest koosnenud vägi asendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarsete väepealike vahel. Senati võim vähenes ja riigi asju otsustasid nüüd enamasti väepealikud. Võimsamad väepealikud olid Pompeius(vallutas riike Väike-Aasias ja Süürias) ja Caear(vallutas Gallia ehk Prantsusmaa), kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49.a eKr puhkes nende vahel kodusõda. Caesar tungis oma vägedega Galliast Itaaliasse ja Pompeius suundus Rooma riigi idapoolsetele aladele ustavaid vägesid koguma. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, kus Pompeius sai lüüa, põgenes ehk tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks
10. Peatükk Chlodovech frangi kuningas (481-511). Lasi ristida end koos oma kaaskonnaga, sundis ristiusu peale oma rahvale. Tungimine Galliasse 5.saj lõpul, tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Karl Martell frangi kuningas (714-741). Jagas ratsaväe tugevdamiseks meestele maatükke (feodaal). 732 Poitiers lahing, Hispaaniast tungisid riiki araablesed, kes said lüüa. Karl Suur frangi kuningas (768-814). Laiendas riiki igas suunas. Soovis taastada Lääne- Rooma keisrivõimu, 800. krooniti keisriks. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi, võttis kuninga tiitli. Hispaania sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suurem osa Lääne-Euroopast allus talle (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia, Hispaania). Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses...
karmid. Peres oli rohkem õigust mehel ja naine pidi kodu korras hoidma ja lapsi kasvatama. Egiptuses oli abielunaise ja mehe seisus peaaegu võrne. Majaemandat austati. Abiellumisel säilitasid nii mees kui naine eraldi vara ja nende ühisest varast, mida haldas abielu vältel mees, võis naine ühte kolmandikku enda omaks pidada. Olid olemas erinevad ühiskonna kihid. Kõige kõrgemal oli valitseja ja madalaim oli orjad. Egiptuses kuulusid veel ülemkihti preestrid ja kõrgemad väepealikud. Mesopotaamias täitis väepealiku osa valitseja ise. Kultuur Mesopotaamias kirjutati savitahvlitele. Kirjaks oli kiilkiri. Egiptuses kirjutati papüürusele. Egiptuses kasutati kahte kirja - piltkirja e. hieroglüüfe ja raidkirja. Mõlemas riigis arenes teadus. Peamiseks oli kirjandus, mis arenes mõlemas riigis. See sai areneda tänu kirja tekkimisele. Linnadesse tekkisid algsed raamatukogud. Mesopotaamias arenes astronoomia ja astroloogia
Paidesse läbirääkimistele. Paide läbirääkimised Paide läbirääkimistele (4. mai 1343) kogunesid kõik suuremad orduhärrad, ,,Viljandi komtuur Gosvin von Herike, Riia komtuur Dirk von Rambou, vend Wilken von Ilsede, Järva foogt vend Herman von Nesen, vend Andres von Steinberg ja veel palju suuri härrasid ordus ning ka Tallinna piiskop Olaus." Eestlastel olid kohal neli kuningat ühes kolme sulasega. Ordumeister lasi eesti väepealikud vangistada, tekkis võitlus, mille käigus hukkusid kõik eesti saadikud. Edasised võitlused Eestlaste juhtide hukkumine oli veidi aega saladus ordu kasutas seda aega pealetungiks ja eestlaste väe hävitamiseks. Sõjamäe lahingus hukkus 3000 eestlast. Taanlased andsid endid ordu kaitse alla Eestlastele appi palutud Turu foogt leppis läbirääkimiste käigus taanlastega kokku. Vene väed rüüstasid Tartu piiskopkonda. Võitlused Saarlaste ülestõus
puuridest välja murda ja valvurid maha lüüa ning põgeneda. Põgenikke asuti püüdma ja nendega loodeti kiirest arved õiendada, aga nad olid end jõudnud juba relvadega varustuda ega kavatsenudki alla anda. Neil õnnestus jälitajate salk peagi põgenema sundida. See lisas neile veelgi enesekindlust ja põgenedes liitus nendega veelgi orje ning põgenikke. Nad muutusid mässajatest röövlibandeks, kes röövisid, et saada toitu ja muud eluks vajalikku. Samas väepealikud pidasid nõu, kuidas neid kinni püüda. Põgenikud varjasid end vulkaani mäestikuharudes. Sinna viis üks tee ja väejuht Glabrus otsusta vastuhakkajad ära kurnata pika piiramise ja näljaga. Möödus mitu päeva, põgenenud gladiaatorid mõistsid olukorra lootusetust. Neil oli võimalik alla laskuda ainukest teed mööda ja võidelda. Öösel ja päeval lõikasid nad vääte ja punusid köisi. Kui ettevalmistused tehtud, laskusid nad alla järsust kaljust, võttes kaasa ka relvad
elab kloostris, NUNN: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud naine, elab kloostris, PÜHA BENEDICTUS: oli itaalia munk ja rajas Monte Cassino ning kirjutas kloostrielu reeglid. Monte Cassino: Itaalia lõunaosas olnud kirik. 21. arutle mis võis põhjustada V sajandil Rooma riigi languse- Toimus Suur rahvasterändamine. Rahvasterändamise käigus tekkisid rooma aladele mitmed germaani riigid ja valitsesid germaani soost väepealikud. 476 aastal läks germaanlaste pealik Odoaker tülli Lääne-Rooma keisriga ja kõrvaldas ta. 22. Arutle kuidas sai võimalikuks Frangi valitsejate ja Rooma paavsti liit.(majordoomus, Pippin, langobardid, kirikuriik)- Frangi kuningate võim hakkas alla käima ja nende asemel tõusid riigis esile nende kojaülemad e. majordoomused. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal Itaalia langobardi kuningatega. Paavst palus kaitset Frangi
osaledes, samuti pidid kodanikud suutma riigi kaitse eest hoolitseda, seega pidi sõjaväe tuumiku moodustama väeteenistusse tulnud kodanikkond. Suurriigis ei saanud kõik kodanikud enam vahetult riigiasju mõjutada, riigikaitsega tegelesid sageli mittekodanikud, rahvakoosolekust osavõtjad olid vaesunud isikud, kes riigikaitsele kaasa aidata ei suutnud. Suurenes väepealike roll, kes pidasid edukaid vallutussõdu ja hakkasid taotlema ainuvõimu riigis. Võimuvõitluses toetusid väepealikud oma palgasõduritele. Palgasõdurid said errumineku korral oma väejuhilt sageli maatükke ja nii tugevnes väepealike võim veelgi. Väepealikud konkureerisid omavahel ja nende vahel puhkesid sõjad Rooma kodusõjad. 1.sajandil eKr. kerkis Roomas esile 3 võimsat riigi- ja sõjameest Crassus, Pompeius ja Caesar. Nad moodustasid riigi ühiseks juhtimiseks kolme mehe liidu triumviraadi. Crassus langes sõjakäigul, võimuvõitluse käigus tapeti Pompeius ja 45.a. eKr sai
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
(3 p) Järjestuses õigel kohal olev täht annab punkti. D Aleksander Suur A. kreeklaste kangelane A Herakles B. vanimaid asulakohti Eestis B Kunda C. saar Vahemeres D. Makedoonia valitseja 10. Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid Kreeka polistest? Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu. (6 p) a) Valitsesid kuningad. Nad olid endised väepealikud. b) Kuningatel oli suur võim. Neid austati kui jumalaid. c) Rahval puudusid õigused. Nad ei saanud otsustamisel osaleda. 11. LISAÜLESANNE See ülesanne täida alles siis, kui teised ülesanded on tehtud. Kirjuta vähemalt 6 lausest koosnev jutuke. Kasuta järgmisi sõnu: Sparta, aristokraatia, rahvakoosolek, polis, kodanik, agoraa. Ülesande eest võib kokku anda 6 punkti, kui laused on sisult õiged ja omavahel sisuliselt seotud.
Rooma vabariik(510 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
