vasteks "nähtamatu". Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna hades tõlgendatud erinevalt. Erinevates kontekstides võib see märkida põrgut, surma või hauda. Teda hüüti ka Disiks, mis tähendas ladina keeles rikas. Hadesele kuulus
Õigus ja õiglus – kas kattuvad mõisted? Tihtipeale kasutatakse ühiskonnas sõnu õigus ja õiglus. Mõlemad sõnad on seotud igapäevaselt inimsetega, kuid tundub, et vahest kasutatakse neid sõnu eri kontekstides valesti, saamata tegelikult aru , mis on sõna tähendus. Kas nad tähendavad ühte ja sama või on need mõisted üksteisest täiesti erinevad? Lugedes materjale viimasena püstitatud küsimuse põhjal võib leida sõna „õigus“ definitsiooni, mis on lahti kirjutatud järgnevalt: õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus.
Üldjuhul sobib nummerdatud tänavate puhul säilitada algkeelne nimekuju, nt East 42nd Street Väike osa kõige tuntumaid linnakohanimesid käibib meil ka üldjuhul tõlgituna ISIKUNIMED isikunimi võib esineda oma keele standardkirjaviisist erineval kujul nt, rootsi Carl lubatakse mitmel pool nimede transkribeerimisel sageli lähtuda isiku enda soovidest Võib esile tuua neli rühma, mille puhul on üldreeglist kõrvale kaldutud 1. Usuga seotud kontekstides, mille puhul kristliku päritoluga nimele võõrkeeles antakse eesti keeles muganenud vaste, inglise Marc eesti Markus. 2. Praeguste reeglite järgi tuleks vene eesnimed kirjutada mitte mugandatud kujul Liisa, vaid Liza 3. Mugandatult on tavaks olnud kirjutada Vene tuntumate valitsejate nimed, nt Peeter (vene Pjotr) 4. Mõne üksiku ajaloolise isiku eesnime on olnud tavaks mugandada, nt Aleksander (Aleksandr) Tänan kuulamast!
Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast. Olgu, see on definitsioon. Aga mis on tegelikult massimeedia? Kas selle mõju ühiskonnale on vastutustundlik või mitte? Kas massimeedia mõjutab inimesi nii palju, et nad on võimelised kõik massipsühhoosi tõttu jätma ja tegutsema ainult nähtu ja kuuldu mõjul? Eestis on massimeedia mõiste laialt kasutatav. Inimesed kasutavad seda täiesti suvaliste lausete kontekstides, ilma, et nad konkreetselt teaks, mida see tähendab. Kui me hakkame üldse massimeediast rääkima, siis võiksime esiteks endale selgeks teha mis see üldse on. Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib
Scott, kuid miks mitte ka Cassandra Wilson, Dianne Reeves... ja koguni Jose James, kes samuti on kuulunud Brownswoodi artistide hulka. McFarlane on piisavalt mitmekülgne, et tunda end ühtmoodi vabalt vägagi erinevates kontekstides kontsertidel esitab ta nii omaloomingut kui standardeid, millest kumab läbi vana kooli jazzivibratsioon. McFarlane'i võib nimetada omamoodi stereotüüpide murdjaks. Olgugi, et ta oma vokaaliga sobituks hästi popi ja r'n'b zanrisse, on ta valinud pigem
Põrgupõhja uus vanapagan Arvustus Põrgupõhja uus vanapagan on Anton Hansen Tammsaare romaan. See on allegooriline teos kus on välja toodud erinevad inimtüübid. Selle romaani põhiprobleem on, et jumal arvab,et inimesed ei tee teadlikult enam patte teadlikult vaid nad ei saa lihtsalt teisiti. Nii kaotaks põrgu oma funktsiooni ja põrgust saaks süütute karistus asustus. Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii. Valetamine võib olla isekas võ...
assisted suicide). VI. Eutanaasia seostatakse meditsiinipraktikaga, kus terminaalses seisundis haigetel ei rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud sedalaadi lähenemist üha enam hakatud nimetama passiivseks või kaudseks eutanaasiaks, mis eristub aktiivsest või otsesest eutanaasiast, mille korral kutsutakse surm esile arstliku tegevuse tulemusena Niisiis tuleb mõnikord eutanaasia mõiste tõlgendamisel olla päris hoolikas, sest erinevates kontekstides võib tema tähendus olla üksjagu erinev. Käesolevas tsiviliseeritud maailmas on aktiivsel eutanaasial kaks kardinaalset seisundit. Ühelt poolt on eutanaasiavastaste üheks põhiargumendiks see, et inimelu on püha ja kellelgi ei ole õigust seda ära võtta. Seda seisukohta püüavad ka kindlustada paljud religioonid ja eriti nendes riikides, kus riigi juhtimise eesotsas seisab religioon. Teisalt rõhuvad eutanaasia pooldajad sellele, et kui inimesel on surmav haigus ja ta piinleb
See võib lõppeda vale arusaamisega teisele. 1 2 Kuulmine Kuulmine on suhtlemise alusel väga oluline. Kui me ei oskaks teist kuulata, siis ei ole ka see suhtlemine selline, nagu partner võiks oodata. Suhtlemisel tähendab see, et oskad suhelda sobival ja tõhusal moel, kui sa suudad mõista mida teine suudab sulle öelda. See on vajalik eeldus optimaalse suhtluse ja kooseksisteerimise loomiseks eri kontekstides (perekondlikus, sotsiaalses, eraelulises, töises, kultuurilises). Kui inimesed ei suudaks suheldes kuulda, siis puuduks ka analüüsivõime. Siis ei mõistaks ühiskonna käitumise mõjutavaid reegleid, kombed, tavad, tähtsuse mõistmine vms. Kuulmine, see on praktiliste vahenditega tutvumine selleks, et juhtida inimestevahelist dialoogi ja vahetada teiste inimestega infot nii töises kui igapäevaelus. Nägemine ja kuulmine on põhilised meeled, mis
Liitsõna osis piloot- tähendab eesti keeles lennuki- või helikopterijuhti. Pilootprojekt mõistes esimese korra katsetus on seega väär termin. Selle asemel tuleks kasutada sõnu nagu katseprojekt. Uuemas ÕSis on pakutud ka sõna juhtprojekt. Lause Näidisetevõtte valikutingimused on karmid on parem kui Pilootettevõtte tingimused on karmid. Ülaltoodud näidetes on tegemist väljendite liig- või väärkasutamisega, mis ei tähenda, et neil sõnadel muudes tähendustes või kontekstides kunagi kohta ei ole. 6 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad Reet Kasik (2001: 48) kõneleb oma artiklis sellest, kuidas kultuurid ja ühiskonnarežiimid mõjutavad keelt. Kultuuride kokkupuutepiiridel tekivad tema sõnul üleminukunähtus- ja inimene: kadakasakslus ja kadasakslane. Ka siin on toortõlke ja liigkasutusest unumise tundemärke, nimelt
põhjal otsus langetada. Üleüldist arengut ei saa määratleda. 7. Selgitage lühidalt, mida võiks tähendada sõna "kultuur" järgmistes katkendites (esiletõsted minult). Võite, kuid appi võtta loengumärkmete liigituse, kuid tingimata ei tarvitse. Põhjendage, miks teie meelest on silmas peetud just ühte või teist tähendust. Millele "kultuur" neis katkendites vaikimisi vastandub, st mis on neis silmaspeetud "mittekultuur"? Milliste sõnade või väljenditega saaks neis kontekstides sõna "kultuur" asendada? a) Kultuur kui vaimukultuur või kõrged kunstid. Peetakse silmas kõike, mis tegeleb inimese üleva poole arendamise ja mõtestamisega. See vastandub sõnale vaimuloidus või argipäevasus. Sõna kultuur võiks asendada tekstis sõnaga vaimuelu. (https://pluss.postimees.ee/2718732/100-000-kultuurset-eestlast) b) Selles kirjutises peetakse silmas rahvuskultuuri. Käsitletakse meie rahvusliikmena üleskasvamisega kaasnevaid paratamatuseid
rääkida selliste sõnadega, mis kedagi ei solvaks. Neid sõnu pole aga palju ja seega jääb keel väga ühekülgseks. Homoseksuaalid ja eakad Levib arvamus, et kõik homoseksuaalid on kurjategijad ja kõik eakad on erivajadustega. Poliitilisest seisukohast tuleks aga tõdeda, et ajakirjandus on selle koha pealt väga korrektne. Sõnu puudega inimesed kasutatakse küll rohkem kui erivajadustega inimesed, mis kõlaks paremini, kuid kõikides uuritavates kontekstides kasutati neid väljendeid nii, et nad ei ole halvustava tähendusega. Kuid ajakirjandusest tuli välja ka see, et eakatest inimestest räägitakse ainult seoses tervise- ja rahamuredega. Inimesi, kes aga hästi hakkama saavad ja on aktiivsed nimetatakse küpseteks või küpsemapoolseks. Samuti tuleb aga uurimusest välja see, mis paljudele inimestele jääb ajakirjanduse väljaandeid lehitsedes silma, nimelt väga paljudele artiklitele pannakse pealkirju, mis
Milliseid erinevaid mudelitüüpe oskate nimetada? Tekstiline,graafiline, füüsiline, tarkvara Miks on hea (kasulik) osata modelleerida? Meid ümbritsev (looduslik/tehislik) (äri/IT) maailm kipub olema keeruline, inimesele vahetult (ilma abivahenditeta) ja täielikult (ilma lihtsustamata) mitte tunnetatav. Mis on ja kuidas on omavahel seotud Mudel ja mudeli Kontekst? Üks ja sama mudel võib erinevates kontekstides tähendada erinevat asju Mis on ja kuidas on omavahel seotud Mudel, Valdkond ning mudeli Interpretatsioon? MUDEL 1 MUDEL 2 Mudel esitab reaalse VAADE 1 VAADE 2 maailma
...Gümnaasium Eutanaasia Referaat Evald-Endel Juurikas 12a klass Eutanaasia : Eutanaasia ehk "halastussurm" on lootusetult haige patsiendi surma kiirendamine juhul, kui patsient on lootusetult haige või piinleb valudes, mis enam ei lõpe. On olemas passiivne- ja aktiivne eutanaasia. Passiivse korral laseb arst patsiendil surra, aktiivse puhul arst surmab patsiendi( näiteks mürgisüst). Neid on tihti raske eristada.Eutanaasiat liigitatakse ka nii; A) Vabatahtlik eutanaasia (haige inimene ise tahab surra) B) Tahtest sõltumatu eutanaasia (patsiendiga pole võimalik kontakti saada, tema arvamust ei tea. ) C) Tahtevastane eutanaasia (haige patsient ei taha surra, aga ta ikkagi hu...
Suurema osa ravimtaimede tähtsusest on selles referaadis uuritud eestlaste lemmikpuu arukase näitel. Selgub, et arukask on väga tuntud oma raviomaduste poolest ning ühtlasi peale pungade ja lehtedega on samuti kasulikud ka kasekoor ning selle tõrv, mida saab kasutada erinevate haiguste raviks, näiteks uriinieritamisega seotud probleemide puhul. Samuti selgub ka, et arukase profülaktiline kasutamine igati kasulik. Antud töö autor usub, et ravimtaimede edaspidine uurimine erinevates kontekstides ja kõikvõimalike näidete abil oleks igati õigustatud ning kasulik meditsiini valdkonnas. Udo Margna on Eesti taimefüsioloog ning ühtlasi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsia õppetooli õppejõud kes on kirjutanud õpiku "FÜTOTERAAPIA", kus käsitleb ravimist ravimtaimedega ning peamiselt keskendub "Taimede kasutamine seedetrakti haiguste raviks". Ta on avaldanud üle 120 teaduspublikatsiooni, sh neli monograafiat ja õpikut.
Pm kui pole väga väga vaja, siis ei kasuta seda. On the other hand (miski, mis teeb ühe käge inimesed väga halbadeks argumenteerijateks) on ta väga paindlik igasuguste seoste käsitlemiseks. 9. Teadmustase (knowledge level) Tavaliselt meil on reeglid, mis ütlevad meile, mis tüüpi osapooled võivad olla omavahel seotud. Nende kirjeldamiseks ja jõustamiseks kasutatakse teadmuse taset. Mustrid - based on Larman, Muster on probleemi-lahenduse paar, mida saab kasutada ka teistes kontekstides + nõuanded kuidas seda kasutada üldistes olukordades. Haha reimo ei saa permissionit. Bljöööö Ok sorry
Tallinna Ülikool Maastikuarheoloogia Referaat Tallinn 2009 Mõiste ,,maastik" ja arheoloogia Mõistet "maastik" ei saa võtta üheselt. Selle all mõeldakse nii topograafiat kui ka pinnavorme, tähendades samal ajal inimeste poolt asustatud maad või osa maast, mida võib erinevatest vaatepunktidest lähtuvalt lahata. Sellest harmoonilist pilti luues ei tuleks midagi välja: maastik võib olla erinevates kontekstides nii objekt, kogemus või siis väljendus. Selle põhjuseks on maastiku mõiste keerulisus ja mitmetähenduslikkus. Näiteks läänemaailmas on maastik peamiselt visuaalne termin, mis tähistab midagi, mis on meist eraldi. Samal ajal muistses ja ka tänapäeva traditsiooniliste ühiskondade kunstis kujutatakse maastikku mitte niivõrd välise ilme, vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest
teateid, mis täidaksid vaid ühte funktsiooni. Bloomfieldi põhimeetod on distributiivne analüüs ühiku eristamine ütluses segmenteerimine (morfid ja foonid) identifitseerimine (morfeemid ja foneemid). Kaks tekstiühikut kuuluvad ühe keeleühiku alla kui on mittekontrast. D., erinevatesse -- kui kontrasteeruv D. substitutsioon (morfeemide klassifitseerimine). Erinevad keeleühikud kuuluvad ühte klassi, kui võivad üksteist asendada samades kontekstides. nende paigutus (arranzheering) Puudused: · ei võimalda eristada tähenduselt erinevais süntaktilisi struktuure · ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause vahel · ei anna vastust küsimusele, mis on keele elementaarühikuks süntaktika tasandil Transformatoorne analüüs Ameerika deskkriptivismil oli 3 koolkonda. I ja II koolkond kasutasid vahetute mooodustajate meetodit. Analüüs lähtub väiksematest suuremate ükskste poole
Valetamine. Küsimused mitteusalduvuse kohta tuleb ette paljudes kontekstides- kui lapsevanemad küsivad oma lastelt , kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal aja, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab ära patsiendi kaebused ja kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu. Valetamine ja enese-pettus Valetaja kavatsemine on üks kahe kriteeriumi järgi vahet tegemine vale ja pettuse vahel. Valetaja ettekavatsetud valik sihtmärgi eksiteele viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsim...
Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise definatsiooni puhul lähtutakse üldjuhul neljast aspektist, mida peavad kõige olulisemaks selle uurijad. Esiteks, reaktsiooni potentsiaal, eristab õppimist ja käitumist. See
Mõisted EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid
organisatsioonikäitumine, eluteeanalüüsid, vananemine, perekond, meditsiiniline sotsioloogia, rahvusvahelised suhted ja majandussotsioloogia. Näiteks varane sotsiaalpsühholoogia keskendus isiklike suhete (näiteks romantiline kaasamine ja sotsiaalsed suhted töökohal) alustamise ja lõpetamise seletamisele. (Turner 2002) Lisaks perekonna ja töö uurimisele, on vahetusteooriat kasutatud mitmetes erinevates kontekstides, et uurida organisatsioone ja organisatsioonide siseseid suhteid. Sarnane rakendusvõimalus on ka rahvusvaheliste suhete tasandil. Samuti on vahetusteooriat võimalik kasutada ka majandusotsioloogias, et seletada organisatsioonide võrgustike tekkimist ja võimuprotsesside iseloomu, mis tekitavad selliseid võrgustikke. Tänapäeval on antud teooriaga uuritavate nähtuste juurde lisandunud ka Internetis toimuvad vahetused. (Turner 2002) 5. TEOORIA KRIITIKA
Vastupidine nähtus toimub nelipühipäeval, kus Jumal annab inimestele rääkida keeles, millest kõik aru saavad. Siinkohal oleks tarvilik veel sügavamalt järele mõelda, mida Piiblis on tahetud öelda selle kohta, et ,,nad hakkasid rääkima teisi (võõraid) keeli" [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:4, lk.1058] ja et ,,teised irvitasid nende üle, et nad on täis magusat viina." [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:13, lk.1058] Cassirer vaatleb keelt ka kitsamates kontekstides. Ta vaatleb järgmisi ,,keeletüüpe": · viipekeel, · kehakeel, · märgiline keel, · liigutuste keel, · zestide keel, · näo keel (miimika), · puudutuste keel (puutekeel), · emotsioonide keel, · tundekeel, · väiteline keel. Siia ritta võiks veel lisada mõned ,,tüübid": vokaalkeel, konsonantkeel, tehiskeel,
sõnadega. Me peaks laiemalt aktsepteerima visuaalset poolt uurimisprotsessis. (lk 94-97) 4.2 Andmed, tõendusmaterjal, väide: argumendi põhi Uuringuargument peab põhinema väidetel, mida toetab tõendusmaterjal. Tõendusmaterjali kogutakse ja/ või luuakse rakendades sobivaid uurimismeetodeid teatud uurimiskontekstis. Informatsioon koosneb andmetest. Andmed muutuvad informatsiooniks vaid siis, kui neid kasutatakse, seatakse kahtluse alla ning tõlgendatakse teatud kontekstides. Kontekst annab andmetele tähenduse. Iga tõendusmaterjali tuleb hoolikalt uurida ning selle asjakohasust antud argumendi suhtes kaaluda. Erinevad uurimismeetodid võivad kasutada ja / või luua erinevaid andmeid. Erinevad andmed võivad pakkuda erinevat tõendusmaterjali, mis tervikuna vaadates võivad pakkuda uuritava probleemi kohta rikkalikku pilti. Seega peame olema tõendusmaterjali suhtes avatud ja kriitilised, saades aru, et kuigi on olemas kinnitavaid
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914)
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 186 p 178 p, arvestatud 1) Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (10 p) 10 p aula, harjus, karikatuur, kirkus, kriis, kümnis, maotu, punkarlus, valjus, 3 õilis Vastused: aula <7>, .aula <8> - 2/3. välde; harjus - 2. välde; karika.tuur 3. välde; .kirkus 3. välde; kriis 3. välde; .kümnis <12 ja 13:-e> 3. välde; .maotu <8> 3. välde; (.)punkarlus <12:-e> - 2. / 3. välde .valjus <12 ja 13:-e> - 3. välde õilis <36 2. välde 2) Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p Vastus: kan'di.daat <20: - n on palataliseeritud; .mantel <9 palataliseeritus puudub. Märksõnades pudel ja padi d puudub n; märksõnas pudel <9:-i> - puudub palataliseeritus; märksõna padi d puudub ÕS-is, aga kui eeldada, et tegemist on märksõnaga padi, siis märksõnas padi <1...
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes
xxx Gümnaasium Eutanaasia Referaat Xxx ja xxx 10 H klass Jüri 2008 SISUKORD 1. Eutanaasia 3 2. Eutanaasia tõlgendused 5 3. Elu lõpp ja inimese postisioon ühiskonnas 6 Kokkuvõte 1. Eutanaasia Eutanaasia - on lihtne ja kiire ning humaanne viis aidata neid kes abi vajavad selles valdkonnas. Samuti on see odav ja kõigile lihtsaim viis. Nii nagu läbi aegade, on ka kaasaja meditsiinieetikas tõsiseks probleemiks ja vastuolude allikaks inimese surm, õigemini selle ebaloomulikkus. Kui meditsiini enda tormiline areng on andnud arstidele hulgaliselt häid vahendeid surma tõrjumiseks paljude haiguste korral, siis seesama progress on samal ajal komplitseerunud nii elu lõppu üldisemalt kui ka konkreetsemalt suremist ennast. Meditsiin on toonud kaasa hoopis uusi olukordi elu lõpuks, mida ei peeta kaugeltki loomulikuks ja soovitavaks ning kus inimesel o...
Kõikidel mütoloogilistel tegelastel nii palju õnne polnud. Psyche ärasaatmistki võib võrrelda mõne jumaliku rituaalina. Kui isa talle matusepeo korraldas, mängisid seal pillimehed ning rahvas saatis neiu rongkäiguga kaljule. Jumalatelegi korraldatud pidustustelt ei puudunud kunagi muusika, suursugusus ja rongkäigud. Ilmselt tuleks arvestada ka fakti, et sellele viidatakse kui matusepeole, aga ometi ei arva keegi, et Psyche suremas on. Müütilistes kontekstides võivad surm ja matused sageli sümboliseerida mingit üleminekut, suuremat muutust või oma praeguse mina lõppu. Keegi ei tea, mida tema edasiselt elult oodata, ka Psyche ise mitte. Seega on nad valmis kõige hullemaks. Vennad Stephanidesed kirjutavad ,,Iidsete aegade lugudes", et miski ei vihastanud Aphroditet rohkem kui murtud lubadus. Seega võib tema karmist käitumisest Psychega järeldada, et teda ärritab Erose murtud lubadus panna Psyche armuma maailma kõige vastikumasse olevusse
fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse, spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria ja metodeutika — kasutatavad meetodid. 5. Märk ja märgisüsteem. Süsteem ja struktuur. Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Märk on diskreetne tähenduse ühik. See on "miski, mis käib millegi kohta kellegi jaoks ja mingis rollis". Märkide hulka muu hulgas kuuluvad sõnad, kujundid, žestid, lõhnad, maitsed, häälikud – kõik vahendid, mille abil üks tundlik ja mõtlev vaim saab teisele sõnumi edastada. Filosoofias on märgi loomust kaua arutatud. Algselt oli keeleteaduses ja hiljem semootikas kaks koolkonda: ühed uurijad pidasid märke düaadilisteks
Roheline, eriti oma heledamates varjundites, manab esile rahu ja harmooniat - mõjudes vastumürgina inimese loodud viimistlusvahenditele ja kunstlikele värvidele. Kuid tugev, sinise poole kalduv roheline toon, võib olla jõulisem ja intensiivsem, võrdväärselt elekterpurpursete ja punaste toonidega, kus küllastunud tooni julge kasutu väljendab uljust ja seiklust. Tema kõige heledamates varjundites peetakse rohelist tavaliselt eriti rahustavaks vahelduseks puhtale valgele toonile. Teatud kontekstides võib vaserohelise erksat sinakasrohelist tooni ära kasutada materjalidele ja pindadele kütkestava, õilistunud vanaduse ilme andmiseks. KOKKUVÕTE Värv on üks olulisemaid arhitektuuri- ja disaini elemente, mis peegeldab meeleolu ja stiili. Värvid ümbritsevad inimesi ja kujundavad keskkonda sõltumata ajast ja poliitilistest suundadest. Värvid panevad vaadeldavat hoonet tunnetama ning selle energiaga kaasa liikuma
olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (samas:17). Piaget (1951) käsitleb mängu kui juba omandatud käitumisskeemide harjutamist lihtsalt naudingu pärast. Mängu kui nauditavate skeemide harjutamise roll on viimistleda lapse poolt mittemängulistes kontekstides omandatud oskusi (nii asjadega manipuleerimisel kui teiste inimestega lävimisel). Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine kaaslastega mängu kontekstis, mitte mäng ise. Mäng pakub lapsele keskkonda, kus nad saavad turvaliselt harjutada suhtlemisel teiste lastega (Niilo, Kikas 2008:124) J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastavad mõtlemise teatud arengutasemele.
sõnavarast õnnestunud vestluseks ei piisa. Oluline on ka suhtluspädevus, oskus keelt vastavalt situatsioonile ja eesmärgile kasutada. Suhtluspädevuse rollile keelekasutuses juhtis tähelepanu juba antropoloog ja sotsiolingvist Dell Hymes (1972) ning tänaseks on välja arenenud terve hulk teadusharusid, mis tegelevad kultuuridevaheliste erinevustega suhtluses. Uuritakse näiteks viisakustavade erinemist, vestlusstiilide varieerumist eri kontekstides, aga ka kõneaktide vormistust. Muuhulgas kuulub siia ka sotsiolingvistiline pädevus kui oskus variante kontekstitundlikult valida. Mõned uurijad on aga sotsiolingvistilist pädevust koos oskusega kõneakte antud kultuuris eesmärgipäraselt kasutada (illokutiivne pädevus) nimetanud hoopis pragmaatilise pädevuse allharudeks (Bachman 1990). Nii suhtluspädevus kui ka pragmaatiline
nähtuste) representatsioon. Kultuuriuuringutele on iseloomulik lähenemine, kus mitte materiaalne maailm, vaid keelesüsteem loob tähendust. Keel on aga avalik ning sotsiaalne, mistõttu üksikindiviid ei määra tähendust. Eelnevat arvesse võttes koosneb auditoorium aktiivsetest tähenduse loojatest. Lisaks on keskne teema tähendust andvad praktikad, s.t tähenduse loomine teksti kaudu, samuti viiside uurimine, kuidas tähendust luuakse erinevates kontekstides. Peamised uurimisküsimused Peamised uurimisobjektid Kitsas suunitlus Lasswell: sõnum+ mõju (hiljem ka (mikrotasand): Kuidas panna sõnumi ja sisu vastuvõtt+mõju); konkreetset isikut käituma Hovland(+) sõnumi omadused teatud viisil? (hiljem ka vastuvõtja + sõnumi allikas) Mida on vaja teha selleks, et Kommunikatsiooni protsessi moonutused sidekanalites tehnilised ja füüsilised aspektid -
väljaandes määratles komisjon säästvat arengut "arenguna, mis peab silmas olevikus esinevaid vajadusi, samas arvestades sellega, et ka tulevaste põlvkondade vajaduses saaksid täidetud". Teisiti öeldes, kuigi areng võib olla vajalik, et täita inimese vajadusi ja parandada nende elukvaliteeti, peab see toimuma sellisel viisil, et loodusliku keskkonna ressurssidest jätkuks nii praeguste kui ka tulevikus esinevate vajaduste täitmiseks. Säästva arengu kontseptsiooni on siiski eri kontekstides eri viisidel tõlgendatud ja mõistetud . Kakskümmend aastat pärast Stocholmi konverentsi juhtis ÜRO jälle tähelepanu keskkonnateemadele, seekord juba ülemaailmses mastaabis ning keskendudes 21. sajandile. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2
eakaaslaste, kooli ja naabruskonnaga seotud probleemidega. Sekkumisstrateegiad kätkevad endas strateegilist ja strukturaalset pereteraapiat, käitumuslikku vanemate koolitust ja kognitiiv- käitumuslikke teraapiaid.MST-d pakutakse kodukeskkonnas, läbiviijaks on määratud terapeut ning sekkumiste kestuseks on ligikaudu neli kuud. Funktsionaalne pereteraapia Programmi on edukalt rakendatud väga paljudele probleemsetele noorukitele ja nende perekondadele eri kontekstides (maa-, linna- jne). Noored osalevad 12-l ühetunnisel seansil, mis jaotub kolme kuu peale. Üks terapeut tegeleb keskmiselt 12-16 perekonnaga. (Samas:19-21) Mittetoimivad programmid on vanemluse ja sotsiaalse toetuse parandamiseks mõeldud kodu-/ko- gukonnapõhised vanemate koolitusprogrammid ei osutunud efektiivseks, mõnel juhul ilmnes isegi kahjulikke mõjusid. Paljutõotavaks programmiks on osutunud kliiniku-/haiglapõhine vanemate ja laste koolitamine
Neptunuse auks nimetati Päikesesüsteemi kaheksas ja kõige kaugem planeet- Neptuuniks. Hades 1 ÜLESANDED Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. 2 TÄHTSAMAD TEOD Vanarooma mütoloogias samastatakse Hadest Pluto või Plutoniga. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna hades tõlgendatud erinevalt. Erinevates kontekstides võib see märkida põrgut, surma või hauda. 3 HADESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Vana- Rooma mütoloogia järgi on Pluto üks mitmest allmaailma ja surma jumala nimedest. Plutot nimetati väga külalistelahkeks jumalaks. Kõik inimesed kartsid teda, sest Pluto oli ilmus maapinnale ainult selleks, et leida omale uus ohver ja viia ta oma pimedasse allmaailma. Hestia 1 ÜLESANDED Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. 2 TÄHTSAMAD TEOD
Psüühilised haigused on aju haigused. Paljudele rasketele seisunditele on kaasajal olemas põhjuslik ravi. Hoogsalt arenev ravisuund on neuropsühholoogiline rehabilitatsioon. Vaid väiksel osal õigusrikkumisi toime pannud isikutel esineb selline raske psüühikahäire, mis täielikult välistas tema võime ümbrusest õigesti aru saada ja oma käitumist juhtida, so nad hinnatakse süüdimatusseisundis olnuks. Joobeseisundi käsitlus on psühholoogia ja õiguse kontekstides oluliselt erinev. Oluline lahknemine häire teemal on joobeseisundi käsitlemisel jur. ja ps kontekstis. Enamasti on inimestel, keda hinnatakse teo suhtes vastutusvõimelisteks, siiski terve bukett psüühikahäireid, millega tuleb arvestada õigusliku mõjutusvahendi valikul ja selle mõjutusvahendi kohaldamise käigus sundravi ravisekkumised vanglas sotsiaalsete oskuste õpe
kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised. Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism. 22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär? Moraaliprintsiibid pole absoluutsed ja nad sõltuvad sotsiaalsest grupist ning individuaalsest otsustusest. Neid võib teatud kontekstides rikkuda ja moraaliprintsiipe võivad teatud kontekstides üles kaaluda teised moraalireeglid. Väidetakse, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Moraalireeglid sarnanevad mängureeglitega, erinevad loodusseadustest. Nad pole
poisijõnglane, poisiklunn, poisiklutt, poisinaakmann, poisipõnn, poisijõmm, naakmann, poisipõngerjas, junts, jüts, juntsu, klutt, klunn, jõmps, jõngermann, jõss 'tüse poisijõmpsikas', poisinolk, poissinimene nalj, jumbu, tsura murd; üleannetu poiss: poisikrants, poisikratt, poisimait, poisinatt, poisivemmal, poisirajakas Täis- ja osasünonüümia • Täissünonüümia eeldab, et vastavaid sõnu saab üksteisega asendada kõikides olukordades ja kontekstides. • Osasünonüümia (tähendussarnasus) tähendab, et sünonüümsete sõnade tähendused langevad kokku vaid osas kontekstides või seal, kus nende omavaheline asendamine ei muuda lause tõesust. Sünonüümisõnaraamatuid • A. Õim, “Sünonüümisõnastik” (1991) • P. Saagpakk, “Sünonüümisõnastik” (1992) • J. Peegel, “Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides” (1982-1992; 2004) Sünonüümiaga kaasnevad protsessid
Poseidonil oli palju lapsi, mitte üksnes Amphitritega, vaid ka teiste naistega. Enamasti olid tema järeltulijad aga koletised ning tõid inimestele ainult häda. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust.. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark. Hades Hadese nimel on mitmesugune tähendus, erinevates kontekstides kujutatakse seda erinevalt. Nimelt on Hadese tähendusteks määratud surm, õrgu või haud. Hades ise oli allmaailma süngeks kuningaks. Ka tema oli Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks läppunud varjuriik, kus valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, kuna surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hadesel oli ka kurikuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks
viisi, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. Ainult mängu ajal aset leidvate käitumisviiside peamised näited on mängu signaalid. Tavaliselt tähistavad ka lastel naer ja sellega kaasnev ,,avatud suuga mängunägu" sarnaselt mängu. Sellised mängu signaalid on eriti kasulikud müramismängus, kus nad võivad näidata, et tagaajamise või maadlemisega ei kaasne mingit agressiooni kavatsust. Sageli koosneb mäng täielikult käitumisviisidest, mis on tuttavad teistes kontekstides näiteks jooksmine, esemete käsitsemine. Strukturaalse 4 Mäng ja lapse areng käsitlusviisi järgi peame neid käitumisviise mänguliselt tehtuks, kuid nad on ,,korduvad", ,,fragmenteeritud", ,,liialdatud" või ,,muudetud". Näiteks lihtsalt mööda nõlva üles jooksev laps ei pruugi mängida, ent kui ta jookseb üles ja laseb alla mitu korda (kordus), jookseb
ettevõtmiste eest vastutuse võtmise. Erikson rõhutas erinevalt Freudist rohkem sotsiaalsete ja kultuuriliste jõudude osa arengus. Ta pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu jooksul toimuvaks protsessiks, mida mõjutavad nii sõbrad, perekond kui ühiskond. Tema teooriast võib järeldada, et osa isiksuse identiteedi aspekte kujuneb lapseea kogemuste mõjul perekonnas ja teistes kultuurilistes kontekstides, näiteks koolis. Kokkuvõtlikult väitis Erikson, et areng jaguneb arenguastmeteks, kus igal astmel tuleb inimesel läbi teha sotsiaalne konflikt, et jõuda järgmisele astmele. Kontekstualismi arendav Võgotski pidas sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalsust aga oluliseks seetõttu, et lapsele midagi õpetades tuleb esmalt tegeleda sotsiaalse tasandiga, kus avalduvad lapse intellektuaalsed protsessid. Alles seejärel on võimalik jõuda psühholoogilisele tasandile.
peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ja teooriast. Kas ennetamine või sekkumine. Praktilise tegevuse aluseks on pedagoogika: kasvatus, sotsiaalne õpetamine, sotsialiseerumine. SP praktiline tegevus on treening, osalus ja sotsiaalse elu mõistmine, mitte terapeutilistes teminites, vaid oskuste terminites osaleda erinevates sotsiaalsetes kontekstides ja tulla toime erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Võtmeprintsiibid praktikas: Fookus lapsele kui tervikule Praktiseerija näeb ennast suhetes lapse/noorega. Lapsed ja noored näevad ennast koos, mitte hierarhilistes suhetes Spetsialist pidevalt reflekteerib oma tööd vaagides .... Sotsiaalpedagoog töötab igas vanuses oleva inimesega. Sotsiaalpedagoogilised probleemid
normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli sõnakasutust termini ,,paradigma" osas. Nimelt ilmneb see mõiste lahtiseletamata väga erinevates kontekstides: lk 35 mammutiluuaritmeetika paradigma, lk 53 kammkeraamika levialade kitsam paradigma, lk 142 Jüri Uluotsa paradigma, lk 161 R. Indreko, B. Frolovi ja C. Carpelani paradigmad. Jääb äärmiselt segaseks, mida autor ,,paradigma" all on mõelnud ja kuidas seda niivõrd erinevatel kasutusviisidel mõistma peaks taaskord on lahti seletamata jäänud üks kasutatud mõistetest. Tõsi, T. Kuhn isegi tunnistab, et tema paradigma-mõistel
arusaamad. Erinevad arusaamad õiglusest tekitavad pingeid. Lääne demokraatia aluseks on „hool“ mis välistab nii õiglusfanatismi kui ülitundlikkuse ebaõigluse suhtes. Kas õiglus on olemas - ontoloogiline probleem? Õiglust ei eksisteeri füüsilises maailmas - õiglust ei õnnestu käsitleda konkreetse, ajalis- ruumilisel faktidel põhineva nähtusena. Õiglusel on erinevates kontekstides väga palju erinevaid tähendusi. → Õiglust on võimalik väga erinevalt ja vastuoluliselt defineerida. Õigluse mõiste on seotud emotsioonidega ja subjektiivsusega. Eelnevast tulenevalt on õiglus eelkõige abstraktsioon. Õigluse mõiste kasutamine erinevates valdkondades tingib „õigluse“ kui uurimisobjekti esinemist neljas erinevas tähenduses: õiglus kui situatsioon – täpne tähendus „õiglus“ õiglus kui loomus – õigluspärasus
Läbi refleksiooni annan edasi enda õppimise tulemusi SOTSIAALNE ÕPITEOORIA · Keskendub sellele, kuidas toimub vaststikune mõju ümbritseva sotsial-kultuurilise keskonnaga. · nn varjatud õppekava- õppimise tulemusel arenevad suhted, kommunikatsioon, läbirääkimis- ja vaidlusoskused, väärtustatakse teiste arvamust jne. · Hõlmab mitut dimensiooni: teiste mõju õppimisele, kohandumine erinevates sotsiaalsetes kontekstides, teadmiste sotsiaalne konstrueerimine. · Kuidas teised mõjutavad indiviidi käitumist või õppimist? (inimesed kohnduvad kiiremini soosivates tingimustes, näiteks kui neid üllatatakse, ettepanek on mõistlik, in. tunneb end küsija ees võlglasena jne). · Kaaslaste või kohandumise surve- teiste in. matkimine, meil puudub otsustamiskindlus ja ebamugavus teistest eristuda, seega läheme kaasa kollektiivse mõtlemisega kui
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme; 4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust; 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;
Carol Runyon & Desmond Runyon (1991) esitasid sel teemal mitu ettepanekut. Esiteks nad tunnustasid, et haridusprogrammid ei tööta. Teiseks pakkusid välja, et efektiivne kampaania peab fokuseeruma laste suhtumise kiivrite kasulikusse muutmisele. Järgmiseks, sekkumine peab olema suunatud "veidriku" faktorile muuta laste usku, et kiivrid veidralt välja näevad. Lisaks, nad nõustusid hakata müüma odavaid ja atraktiivseid kiivreid. Viimaseks, kampaania peab korduma erinevates kontekstides, meedia mitmekesisust kasutades. (Eestis kampaania "Tegija kannab kiivrit!") Keskonna muutmine. Keskkonna muutmise strateegiad on üldiselt edukamad, kui need, mis üritavad midagi muuta individuaalsusesse sekkumise läbi. Keskkonna muutmised tähendavad ohutumate autode ja teede ehitamist, kodu ja ümbruskonna turvalisemaks tegemist, ning töötajatele turvalisema varustuse tagamist. Siiski, kui inimesed peavad suuremat jõupingutust või mahukat rahalist kohustust ette
kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. psühholoogiline representatsioon, kaasa arvatud Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas mõtlemine, tunded, teadmine, väärtused, hoiakud ja meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. uskumused; (2) Käitumise dimensioon, kaasa arvatud sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele teistega suhestumise viisid, erinevates kontekstides ja psüühilisele vastele. olukordades käitumise viisid, pidustused ja kohtumised, Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise suhete mustrid jne.; (3) Kultuuri-elemendid või maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on märke füüsikalised elemendid, mis iseloomustavad seda võimalik kombineerida viisidel ja kasutada inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided,
maailmas. 2. Keelelised märgid. Need on loomult kahesed: Ühelt poolt nad vastavad otse meelelisele välise maailma kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele psüühilisele vastele. Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on märke võimalik kombineerida viisidel ja kasutada kontekstides, milles meelepõhiseid märke kasutada ei saa. Mina muundumine kõne toel. Kõnelise mõtlemise tekkimisega muutub kogu psüühiline tegevus kõigis selle aspektides. 1. Mõtlemine, s.t. kogemuse psüühiline organiseerimine. On mõtteid, mida ilma kõneta ei saa mõelda. Nt. tegelikkusega vastuolus olevad süllogismid. 2. Meelelise kogemuse tõlgendamine ehk taju, mis on olemuselt meelepõhine mõtlemine. On asju, mida kõneta ei saa tajuda. Nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
