Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujut...
Kaalud... 6 klass Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. Esimene pikkusühik oli ,,Jalg". Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. Käsisüld on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli...
Kaalude ajalugu Jelena Sorokina Klõpsake laadi muutmiseks 6/7/11 Vanimad kaalud · Ei ole teada, kes avastas kaalud. Teated kaalude tundmisest ja kasutamisest on jôudnud tänapäevani eeskätt arheoloogiliste väljakaevamiste kaudu. Arvatavasti osalesid leiutamisel üksteisest sôltumatult paljud rahvad. Kaalude kasutamise eelduseks olid samaaegselt arenenud vastastikused vahetussuhted antiikrahvaste vahel. · Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. · Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada
KAUGETE TÄHTEDE PLANEEDID 2007 aasta aprillis levis teade, et 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus asuval tähel Gliese 581 on avastatud üsna Maa-sarnane planeet. Selle nimeks sai Gliese 581c. Uue planeedi raadius on vaid poolteist korda suurem Maa raadiusest ning avastajad on hinnanud planeedi temperatuuriks 0-40 kraadi Celsiuse järgi, mis annab lootust, et planeedi pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus. Tuhandeid aastaid on inimene endalt küsinud, kas Universumis on veel Päikesesüsteemi-
need ruutu tõstes saame neile vastavad dispersioonid S 2. Nurgamõõtmiste kaalud leiame 1 w= nende dispersioonide pöördväärtustena S 2i . Järgnevalt leiame mõõtmistulemustest kõige väiksema tulemuse ning valime selle β 0. Nüüd saame leida β0 ja iga nurgamõõtmise vahe δi= βi- β0. Kaalutud keskmise leidmiseks on meil lisaks vaja kaalude ja vahede korrutise summat. Kaalutud keskmise M =β 0 + ∑ wδ leiame valemist ∑w ning saame väärtuseks 136 ° 14’32’’. Kaalutud keskmise standardhälbe leidmiseks peame esmalt leidma hälbed v =M - βi . Samuti tuleb leida hälvete ruudud ning hälvete ruutude ja kaalude korrutise summa ( ∑ w v2 ). Kaalutud keskmise standardhälve on leitav valemist
standardhälbe ruut. Igale nurgale arvutatud vastavad suurused on toodud järgnevalt tabelis 1. Tabel 1. Nurgamõõtmiste kaalud ja dispersioonid. Nagu eespool öeldud, siis väikse dispersiooniga mõõtmistulemusel on teistega võrreldes suurem kaal. Tabelis 1 on neljas nurgamõõtmine teistest tunduvalt suurema kaaluga, ehk siis täpsem. 1 Järgnevalt koostame kaalumaatriksi (Tabel 2), mille peadiagonaalil paikevad eespool leitud kaalude väärtused. Kuna tegu on sõltumatute mõõtmistega, siis on tegu diagonaalmaatriksiga, mis tähendab, et diagonaalivälised elemendid on nullid. Tabel 2. Kaalumaatriks 0.081633 0 0 0 0 0.028727 0 0 0 0 0.045269 0 0 0 0 0.189036
∑ X iY i i =1 XY = 18. 186 73 34596 5329 13578 N 19. 189 68 35721 4624 12852 20. 187 80 34969 6400 14960 21. 169 70 28561 4900 11830 22. 173 68 29929 4624 11764 Pikkuste ja kaalude vaheline ko 23. 181 62 32761 3844 11222 24. 174 102 30276 10404 17748 25. 185 80 34225 6400 14800 26. 189 92 35721 8464 17388 27. 182 62 33124 3844 11284 pikkuste ja 28. 186 88 34596 7744 16368 140 29. 178 63 31684 3969 11214 30
Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil. Raskusjõud (jõud, millega Maa tõmbab külge tema pinnal olevaid esemeid) on millegipärast võrdeline täpselt sama massiga, mis läheb Newtoni teise (inertsi)seadusesse. Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri () puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. Nii ka toimitakse.
Käigu nr pikkus arv. krv kaalud 3 300000 19,4424 0,0514 3 300000 19,4424 0,0514 2 200000 4,3876 0,1125 1.3 Tehetekäigud 1) Käigu pikkuste arvutamine; : a) ; b) ; c) . 2) Põikinihete arvutamine; a) ; b) ; c) . 3) Käikude arvutatud krv-d ; a) b) c) 4) Käikude kaalude arvutamine a) ; b) ; c) 5) Sõlmpunkti a kaalutud keskmise asendi krv arvutamine ( a) 6) Käikude süsteemi kõige nõrgema punkti asendi oodatav krv a) ; b) c) d) e) . 1.4 Käikude skeem Joonis..4.1. Käikude skeem 1.5 Järeldus Antud algandmetega on võimalik saavutada nõutud täpsus, kus käikude süsteemi kõige nõrgema punkti asendi oodatav keskmine ruutviga on .
Dmitri Ivanovits Mendelejev Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Samuti oli ta Mõõtude ja Kaalude Palati juhataja, ning Vene keemiaseltsi asutaja. Uuris vedelike ja gaaside soojuspaisumist. Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. Peale seda kolis perega Peterburgi, kus lõpetas Peterburi pedagoogika instituudi. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile.
3. Isiklikud vead - aparatuuri skaala vale lugemine, - mittekorralik kaliibrimine, - vilets meetod/proovi eeltöötlus, - isiklikud puudused, - arvutusvead. Saab vältida korraliku harjutamise ja kogemustega Vigade vältimine ja avastamine Standardainete analüüs Sõltumatu analüüs Tühikatsed Juhuslikud vead Iga analüüsi tulemus on tegelikult mitmete tegurite ja muutujate summa,paljusid tegureid ei anna muuta Näiteks: analüütiliste kaalude näidu lugemine.Proovi kaal 1,0023g tähendab et proov võib tegelikult kaaluda 1,0022-1,0024g. Pipeti kaliibrimine : 25 mL pipeti kaliibrimine 1. Kaaluda tühi kuiv kaaluklaas; 2. Täita pipett märgini veega; 3. Lasta vesi välja voolata kaaluklaasi; 4. Kaaluda uuesti kaaluklaas koos veega; 5. Määrata vee ruumala arvestades vee tihedust. Vigade allikad: 1. Kaaluklaasi kaalumisel- analüütiliste kaalude minimaalne viga on +/- 0,1 mg so.Suhteliselt väikeviga. 2
säilitamise korra alusel (Lisa 1), jõudlusandmete koguja ja jõudluskontrolli läbiviija poolt. Jõudluskontrolli läbiviijaks on Eesti Lambakasvatajate Selts. Osades jõudluskontrollis olevates karjades peetakse omaniku soovil ka villa jõudluse arvestust. Poegimiste registreerimine Kui poegimise andmete töötlusel vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse lamba poegimine, genereeritakse tema järglaste põlvnemise kirjed, farmis oleku kirje ja, kui sünnikaalud on antud, järglaste kaalude kirjed. Kui poegimise sisestamisel on ekslikult märgitud tallele vale sugu, siis parandamiseks 1) tuleb vahetada sugu õigeks põhiinfos 2) tuleb vahetada sugu õigeks liikumises Kaalude registreerimine Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse kaalumise andmed ja lisaks, kui kaalumine oli 90- 150 päeva vanusel loomal, arvutatakse 100 päevane mass. Väljamineku registreerimine Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse karjast väljaminek ja, kui oli sisestatud, looma kaal
Charles-Augustin de Coulomb Keiu Lindeburg Charles Augustin de Coulomb- • Sünd: 14. juuni 1736 Angoulême • Surm: 23. august 1806 Pariis • oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma elektri ja magnetismialaste töödega. • Ta uuris ka hõõrdejõudu. Lisaks laetud kehade vahelisele vastasmõjule uuris ta ka pikkade magnetite pooluste vastasmõju. • Tema järgi on nimetatud elektrilaengu ühik kulon ja Coulombi seadus. Coulomb õppis ühes parematest tollase Prantsusmaa koolidest, Nelja rahvuse kolledžis ehk Mazarini kolledžis. Seejärel astus ta CharlevilleMézièresi sõjainsenerikooli, mis oli üks 18. sajandi paremaist tehnikakoolidest. Selle lõpetas ta 1761 leitnandi auastmega. Ta suunati Bresti, kus tegeles rohkem kui aasta kartograafiaga. Seejärel teenis ta mitu aastat Martinique'il insenerivägedes. Ta oli korduvalt raskelt haige. Tervislikel põhjustel pidi ta emamaale naasma ning ta teenis La R...
2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada...
Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
suuruse võrdlemist selle suuruse võimalikeväärtuste skaalaga, mis on ühel või teisel visil eelnevalt konstrueeitud. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1936 SI-süsteemi põhiühikud SIsüsteemi põhiühikud SI-süsteemi põhiühikud on mõõtühikud, mis on mõõtühikud, mis Vihtide ja Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi Mõõtude Peakonverentsi poolt kehtestati poolt kehtestas
Hermes ! ! Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte. Hermes oli Zeusi ja tema armukese nümf Maia poeg. Meeldiv ja kärmas Hermes kandis tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid tema kübarat ja võlukeppi. Ta oli jumalaist nutikaim ja kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra
rohelisest ja lillast. Metallidest kõlksuvad temaga kokku nikkel ja plaatina, sobib ka elavhõbe. Kui Neitsi peaks koostama reisimarsruudi, võiks see läbi põigata sellistest paikadest nagu Kreeka, Kreeta, Kariibi mere saared, Türgi, Brasiilia, Balkani poolsaar, Jordaania ja Sveits. Kaalude aias sibagu ringi sisalikud Kaalude päikesemärgi esindaja kasvatagu suuri roose, astreid, karikakraid ja münti. Talle sobivad ka Sõnni lilled ja Sõnni puud, samuti ploom ja pappel. Kaalude südame panevad kiiremini põksuma nii erinevad tegelased, nagu seda on elevandid, sisalikud ja teised väikesed roomajad. Ent kui talle ette anda värvipalett, püüaksid tema pilku sinise eri toonid alates kahvatusinisest kuni akvamariinini, kahvaturoheline, aga ka roosa. Pole ime Kaalud on ju õhu märk. Metallidest sobivad Kaaludele vask ja messing. Aiainspiratsiooni tasub sellel sodiaagimärgil otsida Austriast, Birmast, Jaapanist,
Alina Trussova 9b klass Alfred Neuland · Sündis 10. oktoobril 1895. a. Valga linnas · Eesti tõstaja · Esimene olümpiavõitja eestlasest · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit · Surnud 16. novembril 1966 Tallinnas · Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas Elulugu Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Kuna Neulandi pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Alfred hakanud teistele ärategemise eesmärgil sangpommidega harjutama. Tema esimene võistlus toimus Riias, kus ta vaevalt võitis kergkaalus kõik vastased . Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks. Juba viieteistkümneaastaselt tuli ta Riia esivõistlustel kuulsate atl...
2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus D- katsekeha materjali tihedus m- katsekeha mass V- katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumala vahe. 3. Töökäik 1
esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe.
2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul.
3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.
aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsale vene poeedile Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikooli professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893. aastast. Mendelejev suri 1907. aastal Peterburis grippi. Teadustöö 6. märtsil 1869. aastal esitles ametlikult sel ajal uut keemiliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: · Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt · Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurenevad korrapäraselt
Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Joonised Keha 1 Keha 2 Keha 3 Keha 4 Keha 5 Keha 6 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Kera ruumala valem V=4/3R3, kus R on ringi raadus. Risttahuka ruumala valem V=abc, kus a,b ja c tähistavad risttahuka külgesid. Silindri ruumala valem V=R2H, kus R on silindri põhjaraadius ja H on silindri kõrgus.
asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Sündmustik Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese, kes oli vanakreeka mütoloogias jumalate sõnumitoojate inimestele ning paljude teiste asjade jumal, (rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste) nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele
Hermes Referaat ajaloost Hermes oli vanakreeka jumal. Tõlkes tähendab tema nimi “piirikivide hunnik”, mis on üsna imelik nimi ühele jumalale. Teisest küljest on olemas kreeka sõna “herm”, mis tähendab “ruudu-‐ või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti”. Niisuguse hermi otsas oli tavaliselt habemega Hermese peakuju. Neid herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme ka õnnetoojatena maja ette. Hermese isa oli peajumal Zeus. Hermese ema oli nümf Maia. Maial ja Zeusil oli salajane armusuhe ja sellest sündiski Hermes. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maisma...
mille lõpetas 1855.a. kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Aastast 1857 oli Peterburi ülikooli õppejõud. 18591860 töötas Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Peale Venemaale naasmist sai Peterburi ülikoole professoriks. Reorganiseeris Mõõtude ja Kaalude Palati, mille juhatajana töötas alates 1893.a. Oli üle 90 teaduste akadeemia, ülikooli ja seltsi auliige paljudes maades. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Teadustöö 6. märtsil 1869.a. esitles ametlikult sel ajal uut keemliste elementide süstematiseerimist, milles väitis: Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt
2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vōi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on kōrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil,kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala V=Sp*h d1 - keha välimine diameeter ds - keha sisemine diameeter h – keha kõrgus Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1
õhutemperatuur t° = 294,15 K õhurõhk P = 100 300 Pa Kokkuvõte Gaasi maht on sõltuvuses rõhust ja temperatuurist. Selleks mõõtsime ka katse algul laboratooriumis õhurõhu ja ka õhutemperatuuri. Tundmatu gaasi molaarmassi on võimalik leida võrreldes gaaside suhteliselt tihedust, antud juhul võrdlesime õhuga. Katse lõpptulemus erines tegelikust tulemusest 5,75% võrra. Veaprotsendi suurus olenes mõõtmistäpsusest, tehniliste kaalude omaveast ning arvutustel ümardamisest. Samuti ka sellest, kui tugevalt ja kiiresti kork kolvi külge kinnitati js kui suur oli CO2 sisaldus kolvis.
2. Mõõda magnetpaketi kaal m0 . m0 = 164.81 (g) 3. Võta üles jõu (F), mis mõjub vooluga juhtmele, sõltuvus voolust ( I ) kahe eri pikkusega (L) vooluga juhtme juures täites allolevad tabel 1 ja tabel 2 ning joonista vastavad karakteristikud F=f(I) Selleks mõõda erinevate voolu väärtuste juures magnetpaketi kaal, kui tema magnetväljas läbib voolujuhet vastav vool kahe eri pikkusega voolujuhtme korral ( mI ). Kaalude vahe ( mI m0 ) on proportsionaalne jõuga, mis tekib magnetväljas vt. valem 2. 2 Tabel 1 Voolujuhe SF39 jrk nr I(A) m1(g) F(N) Fm(N) 1 1 165.05 0.002352 0.003232 2 2 165
3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. m Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = v abil, kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe.
Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka
püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli.
Reedo Koort Siim Loost Andri Kõiv VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. LABORITÖÖ NR. 6 Õppeaines: FÜÜSIKA II Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: 05.03.2019 Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust Ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vast...
Majandusministeeriumi ajalugu algab 25. Veebruarist 1918, mil pärast Ajutise Valitsuse moodustamist määrati Konstantin Päts valitsuse kooseisus pea-, sise- ja kaubandus- tööstusministriks. 6 Algusaastail kuulusid Kaubandus-Tööstusministeeriumi struktuuri kantselei, tööstusosakond, kaubandusosakond, riigivaranduse osakond ja mereasjanduse osakond. Kaubandusosakonna ülessandeks oli kaubanduse korraldamine ning kaalude, mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine. Osakonna kooseisus oli kaks üksust: Kaubandusamet ja Proovikoda. Kaubandusameti põhiülesanneteks oli sisekaubanduse alal kaubanduse noraalse arengu tagamine ja siseturu hindade kontroll, kaupade transpordiks tarvilike tingimuste loomine. Väliskaubanduse alal aga sise- ja väljaveo suunamine, tollitariifide kohandamine majanduse nõuetele, välisriikidega kaubanduslepete sõlmimine ja järelvalve nende täitmise üle, Eesti
" Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest varjama, sest ta oli üsna kidura tervisega, kuid esimese edu saabudes olukord muutus. Tõstepisikust nakatus koguni pereisa ise. Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks, kuna eeskujudeks olid Venemaa meistrid ja rekordiomanikud. Juba viieteistkümneaastaselt tuli ta Riia esivõistlustel kuulsate atleetide hulgas oma kaalus esimeseks ja kõikide kaalude üldkokkuvõttes teiseks, purustades terve rea Venemaa rekordeid. Varsti tõusis ta ka Venemaa esivõistlustel parimate hulka. Tema esimene võistlus toimus Riias 1911. aastal, kus vaevalt 16 aastane Alfred võitis kergkaalus kõik vastased, purustades seejuures rea Venemaa rekordeid. Peagi oli ta juba kogu Venemaa meister. 1914 siirdus Alfred Neuland Peterburi, kus olid harjutusvõimalused ja lootus eluolu parandada
Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. Hermes ('piirikivide hunnik') oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermes sündis koopas Kyllene mäel. Hestia- ta oli Hera õde. Ta oli kodu ja kustumatu kolde jumal ja Kronose tütar. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Apollon - oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks
Gustav Adolfi Gümnaasium MEETERMÕÕDUSTIKU TEKKIMINE referaat Regina Siniorg 10.D 2012/13 Juba ammustest aegadest on inimestel on vajadus olnud asju mõõta ja kaaulda ning selleks oli loodud mitmeid erinevaid viise (ligikaudu 800). Ja, et elu lihtsustada hakati looma kindalt seaduspärasust, millega oleks võimalik üle maailmselt rehkendad. Selelks, et luua õks viis kuidas mõõta võeti etalon ja selle järgi hakata määrama kaalu ja mõõte. Ning selleks eeskujuks määrati meridiaan, mis läbis ka suurlinna Pariisi. Kuna Prantsusmaal oli juba selleks ajaks kogunud palju teadmisi astronoomia kohta, siis ei saanud Prantsu...
abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Katseandmed
1. PRGOGNOSTIKA MEETODID a) Faktijärgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav näitaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon; paindlikud funktsioonid; autoregressiivsed mudelid; eksponenttasandamine; splain meetod; harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide, süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod. 2
kulunudki selle leidmiseks väga palju aega. Kohe Skorpioni kõrval asus tähtkuju nimega Lupus. Hiljem toas googeldasin seda ning selgus, et eesti keeles on selle nimeks Hunt. Kui Skorpion meenutas ka välimuselt skorpioni, siis Lupusel ei olnud hundiga küll vähimatki sarnasust. Pigem meenutas see sabaga lömmis kasti või ühe sangaga päikseprille. Kohe Lupuse ja Skorpioni all oli Libra, mis hilisemal googeldamisel selgus olevat Kaalude tähtkuju. Ka see tähtede rodu meenutas mulle kõike muud, kui kaalusid. Lihtsamalt öeldes oli see kahe sabaga kolmnurk. Planeetidest üritasin ma leida Veenust. Justnimelt ,,üritasin", sest ma pole täiesti kindel, et minu Veenus oli ka see õige Veenus. Teistest tähtedest oli ta igaljuhul eredam. Sateliite ma kahjuks ei näinud, küll aga ühte lennukit. Samamoodi ei suutnud ma kuidagi leida Linnuteed. Laupäev, 02.03.2013
4 aeglaselt ainult vastupäeva, püüdes vältida minekut üle tasakaalunäidu 3 paremale. Suletakse arretiir 1 ja kirjutatakse üles osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi
2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4.Töö käik. 1.Kaalume uuritavad katsekehad tehnilistel kaaludel või elektroonsel kaalul. 2
(7) Lisaketta massi määramatus: ep U C m U B m m t 3 (8) ep - kaalude lubatud piirhälve t - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) Lisaketta ja tema ava läbimõõdude määramatused: U C D1 U C D2 U B D m U B D l 2 2 2 ep
Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, tavaliseks sai sankülottide rõivastus. Suurmoeks sai punane früügia müts, mida olid siiani kandnud madrused ja galeeriorjad. Kaelas kanti lõdvalt sõlme seotud rätikud, hakati kandma pikki pükse. Uue olustiku keskne probleem oli voorus. Revolutsiooniline moraal pidi olema range, vastand aristokraatlikule armukese pidamisele. Keelati prostituutide ilmumine tänavale. Vanade mõõtude ja kaalude asemele tuli meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Seda rakendati ka kellaaja arvestuses. Päevas oli 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga. Ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792. Aasta jagunes kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele anti nimetused loodusnähtuste järgi. Prantsuse revolutsioon oli esimene suur revolutsioon, mille ulatus oli laiem ja tähendus sügavam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
