EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti
arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007 Tartu Ülikooli raamatukogu 0, 5 0, 6 0, 7 0, 9 0, 8 3, 5 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu 0, 5 0, 6 0, 6 0, 6 0, 7 3, 0 Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu 0, 5 0, 6 2, 2 0, 5 1, 0 4, 8 KOKKU 1, 5 1, 8 3, 5 2, 0 2, 5 11, 3 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Teiste riikide sundeksemplari süsteem Üle maailma on sundeksemplaride kogumise süsteem suhteliselt sarnane. Esinevad mõned
Eesti Raadio ja Eesti TV raamatukogu. - piirkonna raamatukogu (regional library) suurem kindlat piirkonda teenindav raamatukogu, mis ei ole rahva, kooli ega ülikooliraamatukogu ja mis ei kuulu rahvusraamatukogu võrku - muu raamatukogu ei kuulu eelnimetatud erialaraamatukogude hulka, nt vabatahtliku organisatsiooni, muuseumi raamatukogu. Lastekirjanduse keskus, EKM Arhiivraamatukogu, Hoiuraamatukogu, "Vanemuise" teatri, muuseumide raamatukogud (Meremuuseum, Rotermanni soolaladu), linnade muuseumide raamatukogud, saatkondade raamatukogud. Raamatukogunduse ajalugu Eesti raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajaloo üldareng. Esimesed raamatukogud Mõõgavendade Ordul, toomkoolid, Niguliste kirik. Kloostriraamatukogud Rakvere klooster > Olevistelr. Pirita kloostris. Eestis esimene raamatukogu Oleviste kiriku juures 1552. 1684 Forseliuse seminar
vajadusel neid algatada ja toetada. 7. Mis organisatsioon on IFLA ? IFLA Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -asutuste Liit. Arendab rahvusvahelist raamatukogunduse alast koostööd. IFLA tegevus on jaotatud sektsioonidesse raamatukogutüüpide ja tegevusalade järgi. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: Eesti Rahvusraamatukogu- Rahvusraamatukogu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - Kõrgkooliraamatukogu KM Arhiivraamatukogu (Eeesti Kirjandusmuuseum)- Erialaraamatukogu Vallaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Haiglaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Gümnaasiumi raamatukogu- Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10
inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad. Satraabid – kuninga poolt ülikute seast ametisse määratud, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Mõisted 75-76 Foiniikia tähestik – hiljemalt aastaks 1000 ekr kujunenud välja 22. tähest koosnev tähestik.
teoste autoriõiguste omaja kohta, võtke palun ühendust Eesti Rahvusraamatukoguga. 7. E-Ait - Tallinna Ülikooli digikogu, väitekirjad, õppematerjalid, artiklid ning raamatukogus leiduvad haruldused 8. Saaga - on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. 9. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu digitaalraamatukogu - sisaldab haruldasi trükiseid raamatukogu fondidest. Grafo abil on võimalik lehitseda vanemaid eestikeelseid raamatuid ja haruldasi kalendreid, lisaks on siin kättesaadavad ka mõned 30-ndate aastate teatmeteosed, lasteraamatud ja väliseesti trükised.
Suured Mesopotaamia mõjud Võtsid üle võidetud rahvaste Foiniikia tähestikkiri Vana Testamaent, kui Nii hieroglüüfkiri kui ka kiilkiri kultuuri 22 kaashäälikut kutuurivaramu Varasenmal Mesopotaamia mõjud Keel indoeuroopalik Võõramaalastest teadlased Mõjutusi Mesopotaamia perioodil Mesopotaamia KULTUUR Arhiivraamatukogu kultuuri suur mõju Kiilkiri kultuurist Arenenud metallitöö- raua Saalomoni tempel
1870.aastatel hakkasid Tartu likooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus leoti ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai see kogu rahvusraamatukogu aluseks (kuni 1940.aastani oli rahvusraamatukoguks Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu; selle fondid kuuluvad tänapäevani Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule). Rahvaluulekogumise suuraktsioon. 1888.aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadeke ja tütardele", kutsudes rahvast koguma taas vanu laule ja jutte, uskumuste ja kommete kirjeldusi. Selle ja varasema kogumistöö käigus üleskirjutatud rahvalaulud, jutud, vanasõnad jm, mida on kokku üle 120000 lehekülje, asub tänapäeval Jakob Hurda koguna Eesti
7. Mis organisatsioon on IFLA ? IFLA – Rahvuvaheline Raamatukoguühingute ja -Institutsioonide Liit IFLA on maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguassotsiatsioone ühendav institutsioon ja tema tegevuse peaeesmärk on esindada oma liikmete huve. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: Eesti Rahvusraamatukogu - Rahvusraamatukogu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - Kõrgkooliraamatukogu KM Arhiivraamatukogu (Eesti Kirjandusmuuseum) - Erialaraamatukogu Vallaraamatukogu - Rahvaraamatukogu Haiglaraamatukogu - Rahvaraamatkogu Gümnaasiumi raamatukogu - Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10
10. Pakkuda vajalikke infoteenuseid kohalikele ettevõtetele, ühingutele ja huvigruppidele; 7. Mis organisatsioon on IFLA? IFLA on rahvusvaheline raamatukoguühingute ja- institutsioonide liit. Maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguühinguid ühendav institutsioon. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: o Eesti Rahvusraamatukogu - rahvusraamatukogu o Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - kõrgkooliraamatukogu o KM Arhiivraamatukogu - erialaraamatukogu o Vallaraamatukogu - rahvaraamatukogu o Haiglaraamatukogu - erialaraamatukogu o Gümnaasiumi raamatukogu – kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1. ptk, paragr. 3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest õigusaktidest, UNESCO rahvaraamatukogude manifestist ja oma põhimäärusest. 10. Missugustest põhimõtetest tuleb lähtuda rahvaraamatukogude võrgu loomisel
Eesti NSV Riiklik Raamatukogu 14 788 48 434 Eesti NSV Partei Ajaloo Instituudi 2861 63 raamatukogu Eesti NSV Välisasjade Ministeeriumi 934 476 raamatukogu Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu 26 613 66 899 Eesti NSV Kirjandusmuuseumi 32 200 8780 Arhiivraamatukogu 1960-70.-l jätkus kirjanduse tsenseerimine väljakujunenud viisil ja vastavalt N: Liidu poliitilistele hoiakutele. Taaskord tõmbus silmus jäigemaks aastail 1982-84, seoses uue venestamislainega. Moskva kontroll otsis raamatukogudest ka usukirjandust ja saksa fashistlikku kirjandust. 1987. aasta septembris loodi komisjon, kuhu kuulusid Riikliku Raamatukogu, Tartu Riikliku C?likooli Raamatukogu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Eesti NSV
Gilgames · Akadlased- alistasid kõik sumerite linnad, sumerite kultuuri edasikandjad, akadi keel, mis oli omal aja lingua franca, ühendas Mesopotaamia. · Hetiidid- rajasid riigi Väike-Aasias, esimene indoeuroopa rahvas, kes jõudis tsivilisatsioonini, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, vallutused Mesopotaamias ja Egiptuses, mahukas kiilkirjatahvlite arhiivraamatukogu, raua kasutusele võtt (efektiivsemad tööriistad, suurem varandus, parem sõjavägi ja varustus). Olid lüliks Vana-Idamaade ja Euroopa vahel. · Foiniiklased- head meresõitjad, rajasid kolooniaid (Kartaago), tähestiku loojad, purpurvärv 2) Egiptus a) Ajaloo põhietapid: · Vana riigi aeg (3000 a eKr) 27-21 saj. eKr · Keskmise riigi aeg 20-17 saj. eKr · Uue riigi aeg 16-11 saj. eKr b) Üldiseloomustus:
vastavust teadusvaldkonna tutvustamise ja määratlemise vajadustele. 44. Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad? Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplarid saadetakse alljärgnevalt: Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari; Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. 45. Mis on komplekterimise prioriteedid Omakultuur ja eestlus Teatmeteosed ja teabekirjandus Õppekirjandus elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamiseks Laste- ja noorsookirjandus Tõlkeline ilukirjandus Tarbekirjandus Ajaviitekirjandus -
Hetiidid ja Mesopotaamia kultuur Loodulikud olud · Võtsid kasutsele hobusekaarikud · Mägine, kuid viljakas · Avastasid raua ja hakkasid seda töötlema · Vihma sadas piisavalt · Mugavndasid kiilkirja oma keelele · Seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks · Kujunes ulatuslik kirjavara (Hattusa arhiivraamatukogu) · Palju kaubandus- ja kultuurikontakte · Sulam Ees-Aasia kultuuridest, domineeris Mesopotaamia mõju Kronoloogiline ülevaade Pärslaste kronoloogiline ülevaade · 3. aastatuhandel eKr tekkis Byblos. · Elasid Pärsia lahe rannikul · 2000 a eKr kujunes 22 märgist koosnev foiniikia tähestik.
- Eestis valmistatud trükiste sundeksemplarid loovutab trükkija, kusjuures komplekti kuuluvad lisad, mida ei ole valmistanud trükkija, loovutab väljaandja. 45. Missugused raamatukogud Eestis (ning kui mitmes eksemplaris) on trükiste sundeksemplaride saajad? Eestis valmistatud või välisriikides tellimisel valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogu 2 eksemplari; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogu 2 eksemplari; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu 2 eksemplari 4) Eesti Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar 4) Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 1 eksemplar; 5) Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1 eksemplar. Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud trükiste sundeksemplaride saajad 1) Eesti Rahvusraamatukogule; 2) Tartu Ülikooli Raamatukogule; 3) Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule; 4) Eesti Akadeemilisele Raamatukogule. 4) Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule. 46
ebakõlad. Teadusliku tegevuse raskuskese Tartu Ülikoolis, rida allasutusi ja instituute. Tihedat koostööd tegid nendega teadusseltsid. Osa neist äratati uuele elule, nagu Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, teised alles rajati, nagu Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. Väljaspool ülikooli tegutsesid Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum (selle alla kuulusid ka Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Arhiivraamatukogu). 1938.a. eraldati ülikoolist ja moodustati eraldiseisev teadusasutus Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Akadeemia tegevusaeg aga jäi liiga lühikeseks. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Kirjandus Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson,
Ülevaated ja arvustused, uurimistöö analüüsid jms Kõiv, K. (2005, 1. sept). Võitlus kolme peaga lohe koolikiusamisega [arvustus K. Sullivani, M. Clearz ja G. Sullivani raamatu kohta. 2004. Koolikiusamine. Tartu: AS Atlex]. Õpetajate leht. Pisitrükised Relve, M. (2000). Ajalugu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,18. aug. [Infoleht]. Trükis avaldamata materjalid (kirjad, käsikirjad jm) Eesti raamatud Venemaal. [Sedelkataloog]. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Lember, Priit. (1965). Kiri Ellen Naurile 8. aug. Säilitatakse Hellamaa Raamatukogus. Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikiri. Rahvusraamatukogus. Raunam, O. (19801990). Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002)
Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993. a õppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime. Eesti kirjandusmuuseum Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, süstemaatiliselt kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid
Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993. a õppetool taasiseseisvus ja taastas endise nime. Eesti kirjandusmuuseum Esimese suure kogumise organiseeris Hurt, süstemaatiliselt kogusid ka Rosenplänter, Kreutzwald. Siiski, Hurda kogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja algus. Arhiivraamatukogu rajas O. Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi põhieesmärgiks on tagada rahvusliku identiteedi olemasoluks ja ühiskondliku mälu püsimiseks oluliste allikamaterjalide säilitamine ja teaduslik uurimine. Eesti Rahvaluule Arhiiv 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile
Nt. ametiasutuse rmtk, meditsiinirmtk, teadusasutuse rmtk, ettevõttermtk, meediarmtk, piirkonnarmtk. KOOLIRAAMATUKOGU (School library) Raamatukogu, mis tegutseb kõrgharidusest madalama astme haridust andvate koolide juures ja mille põhifunktsioon on teenindada vastava kooli õpetajaid ja õpilasi. Nt. algkooli rmtk, põhikooli rmtk, gümnaasiumi rmtk, õhtukooli rmtk, kutseõppeasutuse rmtk, huvikooli rmtk. TEATUD SIHTRÜHMA TEENINDAV RAAMATUKOGU ARHIIVraamatukogu on institutsioon või selle osa, mille eesmärk on tagada Eesti teaviku kui kultuuripärandi säilitamine (Tartus). UNIVERSAALraamatukogu on kindla spetsialiseerumiseta teadusraamatukogu, mis hangib, säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest. Universaalne teadusrmtk Eestis on nt. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu. Tervikliku raamatukoguvõrgu moodustavad riigis reeglina rahvusraamatukogu, teadusraamatukogud, rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eri(ala)raamatukogud.
Allikmaterjalide asukohad: Teoseid- Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, Eesti biograafiline leksikon, eesti entsüklopeedia, geograafia instituudi publikatsioonide sari (ilmub tänapäevani), eesti talundid, eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased, maakondlikud suurmehed. Eesti kirjandusmuuseum- Kogub Eesti keelseid trükiseid. Eesti kõige täielikum kogu, pole ainult eesti keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid Arhiivraamatukogu- kõik eestikeelsed trükised, olenemata nende ilmumiskohast. Baltimaid ja siin elanud/elanud isikuid käsitlevad trükised, samuti eesti autorite kirjutatud, resp. koostatud, toimetatud, mujal ilmunud teoseid ja Baltimail elanud teistest rahvustest autorite töid. Eesti kultuurilooline arhiiv- sisaldab: käsikirjalisi kogusid, fotokogusid, kunstikogusid, andmebaas ELLEN, elulood. Eesti rahva muusem- suur fotokogu: umbes 208 000 fotot ja muuseumiesemete digifotosid 15 tuhat.
vastuhakkudele õhutatud Palestiinas tungis Egiptusesse ja vallutas 671 Memfise. Suri teel uuele retkele Egiptusesse. Assurbanipal (668 u 630) viis Egiptuse-Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem- Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu. Assüüria ajalugu pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Tõenäoliselt leidis aset võitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja 626 tuli seal võimule kaldea päritolu Nabopolassar. Iraani mägismaa lääneosas tugevnes Meedia riik. Aastal 614 sõlmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assüüria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babüloonia väed Niinive. Assüüria väed purustati lõplikult aastal 609. Uus-Babüloonia 626 539
Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida.50-dateks aastataks osati õppida lugema nii akkadi kui ka teisi keeli. Samal ajal saj.keskpaiku 40-50. a Asüürias kaevamised pealinnas Niineve,kaevasid kuninga lossi välja.Viimase suure kuninga Assurbanipali arhiivraamatukogu(lossis sees) sisaldas suurema osa Babüloonia kirjastuse.Põleng, konserveeris need kivitahvlid. Esinduslik allikakogu teaduslikku käivesse.Akkadi keelne. 19 saj keskpaigast Assüürioloogia algus,kogu Mesopotaamia puudutava kiilkirja tekstidel põhineva ajaloo uurimise osa.Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste, pole Akkadi keelsed vaid Sumeri
saksa ja vene rahvusest teadlased olid lahkunud ja teaduslikud kogud olid suuremas osas Venemaale ära viidud. Tartu Ülikooliga koostööd tegid teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts, Akadeemiline Emakeele Selts, AKadeemiline Põllumajanduslik Selts. Väljaspool ülikooli tegutsesid Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum (Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Arhiivraamatukogu). Alles 1938 eraldati ülikoolist ja moodustati Eesti Teaduste Akadeemia, keskusega Tartus. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus: Kirjandus: Oli loodud 1917. aastal Eesti kirjandusrühmitus Siuru, mille asutaja on Marie Under, F. Tuglas, H. Visnapuu. "Loomise rõõm - see olgu meie ainus tõukejõud". 1917-1919 ilmus kolm albumit. Hiljem loodi Tarapita - Kirjanduslik
LÜHENDID Töös kasutatud lühendite loetelu: EAA – Eesti Ajalooarhiiv EE – Eesti Entsüklopeedia EFA – Eesti Filmiarhiiv EKM – Eesti Kirjandusmuuseum EMBL – Eesti muusika biograafiline leksikon ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ERA – Eesti Riigiarhiiv IASJ – International Association of Schools of Jazz PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo
annaabi.ee 
