KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsia...
KAUPADE KAALUMINE Vanad-Egiptlased ei kasutanud raha. Müüjad kaalusid kaupu vasest kaaluvihtidega, mida nimetati debeniteks ja määrasid vastava hinna. Kui kitse väärtuseks oli 1 deben, siis sai selle vahetada 1 deben kaalunud puuviljade vastu. Muistses-Egiptuses mõõdeti rikkusi karjaga, mitte rahas. JUMALATE AUSTAMINE Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE
tehes neile austusavaldusi teenrite rollis.On ka teada, et nende usus oli olemas ka patt.Tihtipeale kasutati jumalatega rääkimiseks ka vahendajaid(jumalatega rääkijaid). Kultused ja festivalid Hetiidid korraldasid igapäevalisi kultuslikke rituaale, kus jumalatele toodi süüa ja juua.Usuti et jumalad elavad templites, kus oli neile asetatud ka magamiskoht. Korraldati ka väiksemaid ja suuremaid igakuiseid või iga-aastaseid festivale.Nendel festivalidel viis rituaale läbi ülempreester. Maagia oli hetiitide religiooni üks tähtsamatest osadest, mida viisid läbi ,,vanad naised", kes olid võimelised looma nõidusi ja maagiat ning heitma loitse ja needuseid. Kungliku pereliikme surma korral põletati tema keha templi sees, sest usuti, et sellisel juhul tema hing jääb templi seinade vahele viibima.
Tegevus toimub Tseilonis. Kohalikud kalurid valivad Zurga nende liidriks. Nadir naaseb külla, ning tema ja Zurga meenutavad, kuidas nende sõprus oli kunagi ohus, kui nad mõlemad armusid tundmatusse preestrinnasse. Nad vannuvad igavest sõprust. Preestrinna Leila saabub palvusele pärlipüüdjate ohutuseks ja Nadir tunneb preestrinna ära kui naise, kellesse tema ja Zurga kunagi armusid. Õhtul, läheb ta preestrinna juurde ja nad tunnistavad oma armastust üksteise vastu, kuid nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande rikkumise eest mõistetakse mõlemad surma. Zurga, olles armukade ja reedetud, avastab, et minevikus Leila oli päästnud tema elu, ning paneb küla põlema, et võimaldada kahel armastajal põgeneda. Ooper lõppeb, kui Zurgale lüüakse nuga selga ülempreester Brahmani käsul, kui ta sai Zurga plaanist teada. Kontsert oli küll pikk, kuid mulle ta meeldis. Vahepeal olid mõnusad kiiremad kohad, kus kasutati palju trumme
Juudas oli inimene ja sellel hetkel kui ta Ülempreestri ees seisis oli tal ainult 1 valik, mis annaks küsimused kõigile vastustele. Kui ta reedaks Jeesuse, päästaks ta Jerusalemma rahva hukust ning rahvas saaks teada, kas Jeesus on tõeline Messias, kas ta tõuseb üles. Ja kui esitada küsimus, miks Juudas üldse läks Ülempreestri jutule? Siis sellele võib vastata üsna lühisõnaliselt – miks mitte? Kui Jael Juudasele ütles, et ülempreester otsib teda taga, siis kuidas oleks ta saanudki arvata, et ta seal oma õpetaja ümberlõikamatute kätte ära peab andma. Ta läks sinna kohale saamaks teda, mis Ülempreester temast soovis. Ning edasine oli juba paratamatu.
See oli viimane Nabucco etendus ja saal oli väljamüüdud, näha oli, et etendus õnnestus hästi. Peale vaheaega algas 3 ja 4 vaatus. Etendus oli jaotatud 1-4 vaatusteks. Algas Abigaillie ülistamine ja esitati orjade koori laulu. Ülistamise käigus ilmus Nabucco. Abigaillie sundis Nabuccot kirjutama alla oma tütre ja heebrealaste surmaotsusele. Kuid Nabucco sai aru mida ta teinud oli ja hakkas Abigaillie käest paluma armu, kuid Abigaille seda ei teinud. Heebrealaste ülempreester Zaccaria kuulutab, et Babüloonia on hukule määratud. Laval kujutatatakse jällegi kuningakoda. Nabucco on oma lossis, ta näeb kuidas tema tütart viiakse hukkamisele. Nabucco palub Heebrealaste Jumala käest andestust oma pattude üle ja talle antakse oma mõistus tagasi. Abdallo (Alar Haak) kes on Babüloonia kuninga vana väepealik, koondas kuningale palju ustavaid sõdalasi ja läksid Fenenat päästma. Fenena,Zaccaria ja heebrea rahvas on juba peaaegu hukkule määratud, kui ilmub
JULIUS CAESAR Gerli Piirimaa 2011 Sündis 13. juuli 100 eKr Kolm korda abielus Mitmed lapsed Julia Caesarion Rubico jõe ületamine "Liisk on langenud" Senati vägesid juhatas Pompeius Kiirpealetungiga allutati Rooma ja kogu Itaalia Pharsalose lahing Võitis rahva poolehoiu Tugines ustavale sõjaväele Eluaegne diktaator, rahvatribuun ja ülempreester Imperaator Senaatorite vandenõu Surmati pistodadega "Ka sina, Brutos!" Suri 14. märts 44. a eKr Väejuht Poliitik Kirjanik Võttis kasutusele Juuliuse kalendri "Keiser", "Juuli", "Tsaar"
ratsanik 4.vabad mehed 5. vabaks lastud 6.orjad Õiguse põhimõtted: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. õigused põhinesid praktilisel kogemusel "tsirkust ja leiba" - Rooma tahvale pakuti tasuta vaatemänge ja süüa. (kõik mis roomlasel vaja on tsirkust ja leiba) Religioon Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse.
hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao sugulased, väepealikud, nende seast valiti normarhid kes juhtisid noome, madalamasse astmesse kirjutajad. Talupojad moodustasid enamjaolt sõjaväe, Käsitöölised Sõjavägi Vana riigi ajal polnud püsiv, uue riigi ajal väljakoolitatud alaline sõjavägi Orjad USK
Horosega sõjaväge ja mõista kohut, * ta oli seadusandja, sõjaväe loomulikult kuulusid talle ka suured ülemjuhataja ja kõrgeima maavaldused, kõrgem seaduseandja preestrina ainus täievoliline * kuningas osales usuriituste vahendaja inimeste ja jumala vahel korraldamisel * piiramatu võim, ülempreester, * kui kuninga võim tugevnes, ülemjuhataja langesid templid ja preesterkond * vaarao pidi ühendama kaks tema võimu alla Egiptuse ajaloolist piirkonda * kuningavõim oli jumalate kaitse *teda peeti jumalikuks ja peaaegu all ja valitseja ise oli riigi kogu tema elu oli korraldatud ülempreester
regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas. Imperaator- provintside asevalitseja ja väepealik Pontifex maximus- ülempreester Keiser tuleneb Vana-Rooma keisri tiitlist Caesar. 4. Rooma sõjavägi Leegion- u. 5000 mehest koosnev peamine väeüksus ! Pretoriaanid- keisri ihukaitsjad, nende kätte koondus võim, kuna nemad otsustasid, kes pääsevad keisri jutule või mitte ! 5. Rooma õiguse põhimõtted: 1. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. 2. Süütuse presumptsioon 3. Õigust mõistab ainult kohus 4. Otsust võib edasi kaevata kõrgema astme kohtusse 6
Keisrite võitlus, et oma alamatele meeldida. Millegi lõpp on uue algus 1. saj eKr Rooma vabariigi aeg lõppes Põhjused: kodusõjad (Crassus, Pompeius, Caesar) Alguse sai Rooma keisririik Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik Lääne-Rooma keisririik Octavianus 1 Rooma keiser Valitses: 30 eKr - 14 pKr Kuulujutt (ta enda naine Livia mürgitas ta). Senati tiitlid Octavianusele: tribuun, konsul, ülempreester ja Augustus- auväärne. Alamkeiser- Julius Caesar Iseloomustus: julge, tark, ei sallinud sõdu. Rahu- ja majandusliku arengu periood Impeeriumi lagunemine Suur rahvasterändamine 451. hunnide sissetung Reini jõe poolt Kasutatud allikad: ,,Keisririigiaegne Rooma’’- Mario Denti http://syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option =com_content&view=article&id=296&Itemid= 5 https://et.wikipedia
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun, Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev valitavat kolleegium, tuunika vanade roomlaste rõivas, Romulus pärimuse järgi Rooma linna rajaja ning esimene kuningas Roomas, Caesar Rooma riigimees ja väepealik, kes
peremeest vahetada. Kuues peremees oli kaplan. Kaplani juures teenis Lazaro hästi ja tal oli hea elu. Ta sai sealt teenitud palgast endale korralikud riided osta. Sellest ajast peale hakkas Lazaro elu järjest paremaks minema. Peale kaplani juures teenimist sai Lazaro aru, et õitsvale järjele jõuab see, kes teenib riiki. Nii ta proovis erinevaid riigiametnikke (kordniku abi, kroonu, tänavahõikaja). San Salvadori ülempreester märkas teda tänavahõikaja ja võttis endale tööle. Sellest ajast peale ta töötabki ülempreestri juures ja on oma eluga rahul, sest ülempreester on lahke ja maksis ka head palka.
Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest. Kodanikkond – linnriigi jõukamad mehed. Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad.
Augustus Sergei Saal Üldinfo • sünninimi Gaius Octavius (Thurinus) • Aunimi Augustus • 23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr • Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr • Augustus oli esimene Rooma keiser Elukäik • Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus • Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur • Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. • 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks Valitsemine • Aastaks 29 eKr oli 34-aastane Octavianus Rooma ainuvalitseja, ja Rooma Senat andis talle rea tiitleid, sealhulgas tribuun, konsul, pontifex maximus (ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist n...
Egiptlased kujutasid jumalaid loomadena. Tähtsamad jumalad olid Thoth, Ra, Hathor, Anubis, Osiris, Isis ja Horos. o Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid, ligi 470 o Peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Siis võis loota ka jumalate heatahtlikkusele o Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki MESOPOTAAMIA o Jumalad kuulusid jumalakotta. Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni o Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks o ANU- taevajumal, jumalate isa
Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda. Orjandus Roomas. Perekond ja haridus. 40 aastat rahu ja õitsengut.Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator.Säilitas Senati ja ametnikud.Lasi palju ehitada , head teed.Lõi alalise sõjaväe, kindlustas piire.Eduka karjääri tagatis oli kuulumine mõjukasse perekonda Perekond oli patriarhaalne- pereisa täielik võim kõigi pereliikmete üle, reaalselt rahaasjades Abielu oli pigem praktiline tehing Algharidus ja kirjaoskus oli üldine.Koolid olid algselt erakoolid, keisririigi ajast riiklikud
Kuud, millal Caesar sündis, hakati hiljem nimetama juulikuuks. Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Tema perekond oli rikas ja seega sai ta väga hea hariduse. 18-aastaselt abiellus Caesar Cornelia Cinnaga ja pärast tema surma Pompeiaga. Caesaris kasvas huvi poliitika vastu ja järk-järgult hakkas ta oma võimu suurendama. Selleks tegi ta kõik, et inimeste poolehoidu võita. Caesar jagas vaestele leiba, toitu ning raha ja korraldas neile lõbustusmängusid. Varsti sai temast ülempreester (pontifex maxsimus) ja see tähendas ka tema isiku puutumatust. See oli tema poliitika algus. Kolm konkureerivat väejuhti ja riigimeest Roomas Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lubasid üksteist toetada. Hiljem valiti Caesar konsuliks ja saadeti Galliasse. Kümne aasta jooksul vallutas Caesar terve Gallia ja nihutas riigi piirid Reinini ja Atlandi ookeanini. Nendes sõdades näitas Caesar end hea väejuhina ja lõi enesele tubli sõjaväe, kes oli
Vana-egiptuse religioon:hauatagune elu Inimkonna arenemise esimesel etapil kujunes välja usk hinge. Egiptlased uskusid, et kõik kuningad on jumalad. Usuti veel, et jumalate hinged elavad templites. Iga templi südames asus jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Vaaraosi maeti püramiididesse. Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. See sai toimuda ainult siis kui surnukehi palsameeriti. See tähendas, et siseelundid eemaldati, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Leonora (sop) azucena (mez) manrico(ten) krahv di luna(bar) ferrando ines(sop) Ruiz(ten) trubaduur Kuningas (bass) amneris (mez) Aida(sop)(toatüdruk) Radames(ten) Amonasro(bas) aida isa, etioopia kuningas ülempreestrinna(sop) Ramfis (ülempreester) esietendus oli kairos 1817 tegevus toimub muistses egiptuses. Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ra...
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
Tunnikontroll • 1. Keda peetakse Rooma linna rajajaks? (1p) • 2. Mis aastal Rooma linn rajati? (1p) • 3. Mis on Ostia? (1p) • 4. Kes on Titus Livius? Miks ta tähtis on? (2p) • 5. Turuplats ehk ...... (1p) • 6. Sellele künkale ehitati tugev kindlus? (1p) • 1. Romulus • 2. 753 eKr • 3. Linn Tiberi jõe suudmes, millest sai Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks. • Rahvakoosolek – kinnitas senati otuseid ...
EGIPTUS: Egiptus Ühiskond hierarhiline e. kihistunud. Vaarao- jumala poeg,piiramatu võimuga valitseja. Preestrid-Usutö,vahel ka vaaraode nõuandjad. Kõrgemad väepealkud-juhtisid vägesid. Kirjutajad-Kontrollisid töötajate tegevust ja ül. täitmist,kirjutasid üles kohustusi Talupojad-Vilja kasvatamine,millest mingi osa läks vaaraole. Käsitöölised-töötasid vaarao juures, valmistasid riigile vajalikke käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. käsitöötooteid. Orjad-Töötasid vaarao majapidamises, osalesidsuurtel ehitustöödel ja vahel olid isegi sõdurid. Perekonnapea oli mees,kusjuures (solvak) naise õigused mehe omadega praktiliselt võrdsed. RELIGIOON EGIPTUSES: Jumalaid oli palju, jumalad olid tihedalt seotud kuningavõimuga, väga religioone ellusuhtumine, usuti surmajärgsesse ellu, mis p...
Foorum-linna sumboolne keskus, turu ja koosoleku plats. Akveduktid-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. Termid-avalikud saunad. Aatrium Rooma elamu keskel paiknev ristküliku kujuline ruum, katus oli avatud ja keset aatriumi bassein. Religioon enne ristiusku: Algne roomlaste religioon oli väga suurte mõjutustega Kreeka religioonist. Preestreid valiti nagu riigiametnikke, tähtsamad olid pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus-riigi ülempreester, keisririigi ajal oli ülempreester valitsejaga ühes isikus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Jumalad: jumalad olid otsese eeskujuga Kreeka kultuurist. Jupiter vastas Zeusile, Juno Herale, Minerva Athenale. Lisaks veel Neptunud(poseidon), Vulcanus(Hephaistos), Mercurius(Hermes), Apollo(Apollon), Venus(Aphrodite) ja Diana(Artemis).
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna . Ta oli tark ja kaval naine , kes püüdis kuulsate roomlaste abil säi...
Tähtsaim usukeskus Teeba(paiknes peajumal Amon-Ra) Sõjad Egiptuse ja Hetiitide vahel.Vaarao Ramses 2 sõlmis rahulepingu.(Palestiina jäi egiptusele, Süüria hetiitidele.) Riigi lõpuperioodil suurenes Ülem egiptuses Teeba preestrite võim ja kunginglik võim nõrgenes. Sõltumatud preestrite riigid olid nüüdsest Alam/ülem egiptus. Vaarao võim: Kuninga võim oli piiramatu ja jumala poolt määratud. Kuningas opli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Kuningas jälgis, et toimiks maailmakorraldus.Ühiskond ja loodus olid seotud. Egiptuse ühiskonna ülemkiht: Vaarao suguvõsa. Kõrgem ametnikkond. Vaaraod määrasid ametisse ülemvalitseja, asevalitsejad(juhtisid ehitustõid, kogusid makse, kutsusid kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi
16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused
vahetusid tihti. See-eest ei olnud see ühtlaselt täidetud riik, vaid iga linn moodustas omaette linnriigi. Tähtis osa ühiskonnas oli preestril, kelle üks ülesannetest oli ka riigijuhtimine; hiljem olid ka sõltumatud kuningad. Ühiskonnas leidsid koha ka vabad kodanikud, kes osalesid sõjaväes ja käisid rahvakoosolekul. Kuningas seisis riigi eesotsas, oli ka sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja jne. Kuninga amet oli seotud jumalaga, st kuningas oli ka ülempreester, kuid mitte jumal ise, nagu Egiptuses. Üks kuulsamaid kuningaid oli Hammurapi, kes lasi teha esimesed seadused, mis raiuti üle riigi laiali paigutatavatesse tahvlitesse. Võib pidada seaduste aluseks väga võrdsed seadused, mis kohtlesid kõiki võrdselt, tegemata hinnaalandust. Kogu ühiskond oli väga võrdne, hoolimata kihistumisest (vabad, sõltlased, orjad). Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel.
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö see...
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Väike-Aasia tasandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa lõunaosa ehk Stepid(karjakasvatus) Pärsia laheni, st vastandite maa Araabia kõrbe vahel Palestiina Vihmaga niisutatavad Maagirikkad mäed(raud, Vaja niisutuspõllundust Kaananimaa kesk ja põhjaosa Vahelduv maastik ja alad LOODUSOLUD tina, vask, kuld) Aiandus Meresõit kliima Lõunas seedrimetsad Karjandus ...
Salaja saab ta Aidale märku anda, et tütar ei reedaks teda. Vaaraole ütleb Amonasro, et Etioopia kuningas on langenud ning palub heita armu vangidele ja nad vabastada. Ka Radames palub vangide eest. Vaarao võtab palveid kuulda ja vangid vabastatakse. Kuid pantvangidena jäetakse egiptusesse Aida ja ta ise. Radamesele lubab vaarao Amnerise käe ja ja pärast oma surma ka Egiptuse trooni. III Vaatus Öösel Niiluse kaldal Isise templi juures. Templis palvetavad ülempreester ja Amneris, et saada jumalanna nõusolekut Amnerise abieluks Radamesega. Tuleb Aida, et kohtuda Radamesega, nagu oli kokku lepitud. Ootamatult ilmub Amonasro. Ta teab oma tütre ja Radamese armastusest ja püüab Aidat veenda Radameselt kodumaa nimel teada saama egiptlaste sõjaplaane. Amonasro kavatseb oma väed uuesti koondada ja egiptlasi ootamatult rünnata. Aidas heitlevad armastus ja kodumaatunne. Võidab viimane ning ta saabki Radameselt teada sõjasaladuse
ülikutest ja suurnikest. Egiptuse ühiskonnas oli eraldi kihiks kirjutajad, keda Mesopotaamias ei eksisteerinudki. Talupoegadel oli Mesopotaamias parem elu sest maksud olid väiksemad ja Egiptuses oli talupoegade õlul palju rohkem kohustusi. Mõlema tsivilisatsiooni madalamail positsioonil olid orjad, keda ei olnud õnneks eriti palju. Egiptuses oli valitsejaks vaarao, Mesopotaamias aga kuningas. Mõlemas tsivilisatsioonis oli valitseja seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja ülempreester. Egiptuses aga ülistati vaaraod palju rohkem. Vaaraodele ehitati püramiide ja vaaraod peeti jumalaks. Mesopotaamias peeti kuningat jumalate esindajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon, Egiptus aga maaühiskond. Mesopotaamias oli linn poliitiline, majanduslik ja ka regioosne keskus, mis määras ära Mesopotaamia ilme. Mesopotaamias elasid linnades ka talupojad. Egiptuses oli linnaelu nõrgalt arenenud ja suuremaid linnu oli vähe
elu vaaraole. Juba tema eluajal raiusid, vedasid, paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige väiksemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkarad ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi (vaarao Dzoserile). Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Juba vanad kreeklased liigitasid nt. Püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. (Ainsad, mis seitsmest maailmaimest säilinud). Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse mõõtmete, täpsuse ja tööda, mis nende püstitamiseks on kujutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kodu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes
paisunud rinnaga mehena,. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal algaks ning oleks rikkalik, aga siiski mitte ülemäärane. Tõepoolest: kui vesi liiga vähe tõusis, jäi saak napiks ja nisu võis sootuks ikalduda, liiga kaugele ulatuv vesi kippus egiptlastele külasid laastama. 2. Vaarao Jumalik kuningas Vaarao oli egiptlaste meelest korraga inimene ja jumal. Ta valitses kuningana Egiptuse riiki ja oli samas kõigi templite ülempreester. Teda peeti ühtviisi nii päikesejumala Ra pojaks kui ka pistrik-jumala Horose kehastuseks. Sõna ,,Vaarao" on pärit kreeka keelest ja tekkis siis, kui kreeklased võtsid egiptuse keelest üle sõna ,,per-aå", mis tähendas ,,suur maja". Sellega ei mõeldud aga kuningalossi, vaid kogu kuningavõimu, mille alla vaarao pidi kõik egiptlased koondama. Uue riigi ajast alates hakkas sõna ,,vaarao" tähistama kuningat ennast. Vaarao viis ellu jumalanna Maati õpetusi
kuningat ja hakkasid iseseivateks. Nii tekkisid üksteisest sõltumatud riigid, mille valitsejad tihti sõdisid. 221.a eKr ühendas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keisririigi. See riik suur ja selle alla jäid Huang He ja Jangtse orud ja kaugemaidki maa-alasid. Riigi valitseja võttis endale nimeks Shi Huangdi ehk Esimene Keiser. Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Teava pojaks, ta oli kõrkeim väepealik, seduseandja, ülemkohtuni ja ülempreester. Keisril olid abiks riigi juhtimisel ametnikud. Nad olid rikkad ning haritud ja lugupeetud. 2 Muistsete hiinlaste tegevusalad Põlluharimine sai alguse rohkem kui 2000 a eKr Huang He orust. Peamiselt kasvatati hirssi, kuid tammide ehitamine aitas põlde paremini niisutada ja hakkati üha enam riisi kasvatama. Peale põlluharimise tegeleti ka koduloomadega. Peeti sigu, veiseid ja lambaid
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Legend: On olemas selline pärimus, et kord ühel hommikul nägi eestlasest karjane eluandva allika lähedal mäel suursugust Emandat imekaunis säravas rivastuses. Ent niipea kui karjus mäele läheneda püüdis, nägemus kadus. Eestlane pöördus tagasi oma karja juurde ning nägemus ilmus taas mäele. Nii sündis mitu korda järjest. Koju tagasi pöördunud, jutustas karjus sellest ilmutusest ka teistele külaelanikele. Mned neist suundusid teise päeva varahommikul mäele ja nägid samuti allika läheduses imekaunist Naist heledas hiilgavas rivastuses. Ent niipea kui nad ligemale astusid, kadus ilmutus kohe. Kolmandal päeval kordus seesama lugu. Siis tusid külaelanikud mäkke ning leidsid kohalt, kus oli end näidanud suursugune Emand, vanaaegse pühakuju... Kuna nad kik olid luterlased, siis ei suutnud nad mista, mis on ikoonil kujutatud. Eestlased andsid pühakuju lähimasse misa teotööle tulnud vene ige...
pidada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Nad lõid kiilkirja ja panid aluse linnalule, nende usk kujundas kogu järgnevat Mesopotaamiareligiooni ning nende kirjandust tunt ja jäljendati aastatuhandeid, samuti peetakse sumereid ratta leiutajateks. Suuriigi eesotsas seisis jätkuvalt kuningas, kes oli ühteaegu sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ning kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli riigi ülempreester. Mesopotaamias kehtisid Babüloonia kunu´inga Hammurapi seadused, mis jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Kui süüdlane ja kannatatu olid ühest seisusest siis kehtis karistuse määramisel põhimõte " silm silma ja hammas hamba vastu". Kui aga vaba kodanik sooritas kuriteo sõltlase vastu, piirdus karistus trahviga. Orja tapmine või vigastamise korral tuli omanikule kahju hüvtada. Mesopotaamia tsivilatsioon oli linntsivilisatsioon
Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaamia riikides ei olnud ranget korraldust. Elati oma elu riigivõimust sõltumata. Pidid täitma kuninga korraldusi, maksma makse. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks olid sumerid: 1. Lõid kiilkirja 2. Panid aluse linnaelule 3. Nende usk kujundas kogu Mesopotaamia religiooni 4. Kirjandust jäljendati aastatuhandeid 5. Leiutasi ratta 6. Arenenud põlluharimine Poliitiliselt olid nad killustatud. Iga suurem riik moodustas omaette riigi. Linnad olid
1)Esimese suurema riigi (1500.a eKr 1000.a eKr) eesotsas oli preesterkuningas, kelle võimu alla oli koondatud mitmed kogukonnad. Tema alluvateks olid aristokraatlikud võimukandjad ja ennustuspreestrid, kes täitsid tema korraldusi ning vajadusel nõustasid teda. Kuningad lasid ehitada hauakambreid ja losse. 2)Kodusõdade periood 1000.a eKr -221.a eKr 3)Shi Huangdi paneb aluse keisririigile. Keisririigi eesotsas oli keiser, kellel oli piiramatu võim. Ta oli ka seaduseandja ja riigi ülempreester. Ta tegeles ise riigi valitsemisega vähe, lastes seda ametnikkonnal teha, ise samal ajal palees puhates. Seadusandlik kogu oli keisririigi puhul tuumaks. *Eunuhhid hoolitsesid keisri naiste ja keisrinnade eest. *Piirkonnakohtunikud mõistsid kohut eri piirkondades, mida nad valitsesid, siiski oli igal külal aga omavalitsus, seega ei kontrollitud külaelu ega linnaelu. 4)Hani dünastia 209.a pKr - 220.a pKr kujunes välja kindel maksusüsteem Olmeegid, maiad ja asteegid
Kesksel kohal rooma usundis olid rituaalid, kultusepidustused ja ohvritalitused. Nende eesmärgiks oli säilitada jumalate soosivat suhtumist. Suures osas võeti omaks kreeka jumalad. Rooma usund oli tihedalt seotud ühiskonna eluga see tähendab, et jumalad polnud mingid kauged tegelased vaid olid mures Rooma käekäigu pärast. Preestrid olid tähtsal kohal. Nad kuulusid poliitilise eliidi hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli pontifex maximus kelle tiitel kuulus keisririigi ajal ainuvalitsejale. Roomas oli tähtis ka usundi privaatne külg, mis väljendus laaride ja penaadide kummardamises. Majadel olid oma kaitsevaimud keda nimetati laarideks, kes kehastasid esivanemate hingi. Nende jaoks oli majas eraldi nurk, mida kutsuti laraariumiks. Penaadid olid vaimud, kes kaitsesid perekonna toidukambrit ning keda austati koos koldejumalanna Vestaga.
Egiptuses sellist asja ei olnud. Sellest võib järeldada, et egiptlased ei olnud nii head suhtlejad kui mesopotaamlased. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli seal läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja tegi vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Mesopotaamias valitses riiki kuningas, kes oli valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester ja jumala esindaja, kuid mitte jumal. Egiptuses valitses riiki vaarao. Vaarao juhtis riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna ta oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. Siit tuleb välja, et Egiptuse riigi valitsejat võiks kutsuda ka jumalaks. Mesopotaamia riigi valitsejat aga mitte. Egiptuse perekond oli sarnane tänapäeva perekonnaga, kus mehed ja naised on võrdsed.
4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Nägemise kaudu ilmuv vald - maailm, mida näen oma silmadega. Mõeldava vald asjad, millele saan mõelda. Päike, looduslikud asjad, nende varjud. 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine sellest, mis on tõeline teadmine tavateadvuse jaoks. Seaduspärasused varjude vahelduses. Nt: Õiglus, et Sokrates pannakse vangi, kuna ülempreester ütleb nii (ma tegelikult ei tea). Pistis uskumise tasand. Varjudest tehislike elementide juurde liikumine. Nt: Sokrates pannakse vangi, kuna ta on kurjategija (ma ei tea, kas ta on kurjategija, et kas ta on süüdi). Dianoia tegelik teadmine. Looduslike asjade varjud, tegelikult olemas olevate asjade koopiad, ka matemaatilised objektid. Nt: Ma usun, et ma tean, miks kurjategijad vangi pannakse. Noesis see tegelikkus, mis kunagi ei muutu. Looduslikud asjad koopajutus need on ideed
lausus Peetrusele: "Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda." Seejärel istus Jeesus maha. Kuna ta oli oma sõpradest vaimselt nii palju kõrgemal, jäi ta valvama ja palvetas. Nemad magasid tema kõrval, kui äkki ilmus tõrvikute valgel nähtavale relvastatud rühm. See oli malakaid kandev templi vahtkond, mis preestrite käsutusse oli jäetud, neid julgestas salk rooma sõdureid oma mõõkadega. Vangistamiskäsu oli andnud sanhedrini1 ülempreester. Juudas, kes tundis Jeesuse kombeid, oli selle paiga neile kätte juhatanud. Varajaste pärimuste üksmeelsel väitel oli Juudas ise koos salkkonnaga, ja mõned kinnitavad koguni, et tal olevat jätkunud jultumust määrata suudlus oma reetmise märgiks. (Siit ka: juudasuudlus - alatu reeturlik käitumine.) Giotto. Juuda suudlus. Fresko. Arena kabel, Padova. Caravaggio. Juuda suudlus. Dublin.
sõjakamad. 4) Uus-Babüloonia riik (7-6. saj eKr), mille hiilgus jääb kuningas Nebukadnetsar II aega, mil rajati Paabeli torn ning nn. rippuvad aiad. Mesopotaamias oli kuningavõim (mehed) absoluutne, kuid nad olid vaid jumalate esindajad oma rahva ees. Religioon ja teadus Mesopotaamias Usk oli seotud riigivõimuga e. valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid vahtetalitaja e. ülempreester, seetõttu ei pööratud kuningale nii suurt tähelepanu, usk oli rahvapärasem. Jumalad olid sumeri päritolu ning kandusid edasi semiitide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana inimestest, neid iseloomustas vägevus ja surematus. Tiivulist Assüüria taeva- ja sõjajumalat Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt).
Piibliainelised kunstiteosed Müüdid ja sümbolid Kasutatud M.Lodwicki raamatut "Kunstisaalikaaslane" Aadam ja Eeva Albrecht Dürer · Esimesed inimesed · Eedeni aed · Keelust üleastumine · Karistus · Alastus, viigilehed · Madu, puuvili Maarja kuulutus Fra Angolico · Jeesus sündis Pühast Vaimust · Ingel Gabriel viis Maarjale sõna · Raamat viitab VT ettekuulutusele · Liilia, raamat, kroon, sinine keep Püha Anna koos Jeesus-lapse,Neitsi Maarja ja Ristija Johannesega Hans Baldung · Anna Maarja ema · Punased või rohelised riided · Punane armastuse sümbol · Roheline kevade, uuestisünni sümbol · Sinine on Maarja värv · Jeesus saab õuna on nagu teine Aadam Jeesus Kristus Guercino "Abielurikkumiselt tabatud naine" · Jeesuse imeteod (Kaana pulm; 3 surnut ell...
silma läbi (2+2=4). Mõtlemine avab pilgu. Nägemise kaudu ilmuv vald see maailm, mida silmadega näen kui ma need avan 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Eikassia kujutlemine, kõik see, mida tavateadvus peab tõeliseks teadmiseks. Oskus ennustada, millisele varjule järgneb missugune. Varjude vahelduvuses seaduspärasuste nägemine. Õiglus on see, et Sokrates pannakse vangi, sest ülempreester ütleb nii. Pistis uskumise tasand, ma juba liigun varjudest tehislike elementide juurde, mis neid varje heidavad ja kunstliku valguse allika poole tänu millele neid varje heidetekse. Sokrates pannakse vangi, sest Sokrates on kurjategija (me ei tea, kas Sokrates tegelikult on kurjategija). Dianoia tegelik teadmine, loodulike asjade varjud. Olemas olevate asjade koopiad. Matemaatilised objektid. Ma tean, miks kurjategijaid üldiselt (k.a. Sokrates) pannakse vangi.
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
