Liibüa konflikti tagajärjed Liibüa nafta eksport on poliitiliste konfliktide tõttu langenud märgatavalt ning Euroopa, kes sõltub riigi naftatarnest kõige rohkem, otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist. Joonisel 1 on toodud informatsioon sellest mis riigid ja mil määral sõltuvad Liibüa naftast. Vaatamata sellele, et Liibüa nafta eksport on langenud ning Euroopa otsib uusi ostuvõimalusi Iraanist, ei näe Rahvusvaheline Energia Agentuur vajadust võtta kasutusele varusid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on globaalne naftatootmine Liibüa tõttu vähenenud 500 000 750 000 barrelit ehk 1 protsendi võrra. Väga huvitav, et vaatamata sellele, et Liibüa osakaal on ainult ligikaudu 2% kogu maailma naftatoodangust, turud reageerivad Liibüas toimuvatele sündmustele väga aktiivselt.
Liibüa kõrb Koostanud: Kevin Morten Saidla 1. Liibüa kõrb asub Aafrika mandril Aafrika maailmajaos Liibüa riigis (joonis 1) (joonis 1) 2. Liibüa kõrbe suurus on 2000 ruutkilomeetrit ja kõrb ulatub Egiptuseni välja. 3. Liibüa kõrbes on vähe sademeid (maksimaalselt 250mm aastas) ja toimub suur temperatuuri kõikumine. Öösiti võib temp. langeda alla 0 kraadi samas aga päeval võib temp. tõusta kuni 50 kraadini, selle tõttu aurab palju ja on vähe sademeid. 4. Liibüa kõrb on tekkinud tänu niiskete õhumasside liikumist takistavate mägede tõttu. 5. Liibüa kõrb on liiva- ja kivikõrb ,mis on kaetud jämeda kivimmaterjaliga ,mis on pärit kulunud mägedelt. (joonis 2)
LIIBÜA LOODUSVARAD Suurem osa Liibüa territooriumist on 200600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi. Liibüa ekspordib toornaftat, rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. Majanduse poole pealt annab naftasektor Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800
Liibüa konflikt Mina otsustasin kirjutada Liibüa konfliktist. See algas 15.veebruaril 2011 ja kestis kuni 23. oktoobrini 2011. Kõik sai alguse sellest, kui grupp inimesi hakkas Liibüa diktaatori Muammar Gaddafi vastu mässama. Gaddafi tuli võimule 1969-ndal aastal, mil Liibüa oli veel üks vaesemaid riike terves maailmas. Gaddafi valitsemisel jõudis Liibüa rikkaimaks riigiks Aafrikas. Liibüa oli saanud tõeliselt tugevaks iseseisvaks riigiks ja seda tänu naftale. Minu arvates saigi Gaddafile hukatuseks see, et ta proovis ajada oma asja ja Liibüa hakkas juba liiga heale järjele jõudma. Liibüa maksis oma viimased võlad Venemaale ära ja sellega olid nad võlaorjusest vabad. See tähendab, et välisriigid ei saanud enam Liibüat kuidagi survestada. Suurtele lääneriikidele see muidugi ei meeldinud.
Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa
Liibüa kõrb Liibüa kõrb asub Aafrika mandrijaos, maailmajaos ja riigis. See kõrb on osa Sahara kõrbest. Liibüa kõrbele tuleb ida poolt vastu Niiluse org. Lõunast ja läänest tuleb vastu Sahara kõrb. Põhjast tuleb vastu Vahemeri. Liibüa kõrb on umbes 2 miljonit km2. Liibüa kõrb: Kliima: Liibüa kõrbes on üldiselt aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Liibüa kõrbes sajab vähe vihma, arvatavasti vähem, kui üheski teises kõrbes. Erandiks on Vahemere rannik, kui see muidugi Liibüa kõrbe osa üldse on: seal sajab 100...180 mm aastas talviste vihmadena. Talviseid vihmu esineb ka rannikust kaugemal, kuid harva
Muammar al-Gaddafi Muammar al-Gaddafi, täisnimega Muammar Muhammed Abu Minyar al-Gaddafi, sündis 7. juunil 1942.a ja suri 20.okt. 2011.a. Gaddafi oli Liibüa tegelik valitseja aastast 1969 kuni 2011.a Liibüa kodusõjani ning ta oli ka kõige kauem võimul olnud riigipea maailmas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II järel. Gaddafi oli tuntud oma poleemikat tekitava poliitilise strateegia ja väga ebahariliku iseloomu poolest. Elulugu: Muammar Gaddafi sündis Qasr Abu Hadis 1942. aastal, talupoegade põllumajandus piirkonnas, mis asub väljaspool Surti. Muammar kasvas üles beduiinide telgis Surdi lähedal kõrbes. Nagu paljud
Liibüa 1. Liibüa rahvaarvu iseloomustus Liibüas elab 6 244 174 inimest. Rahvaarvult lähimad riigid on El Salvador (6 125 512), Eritrea (6 380 803) ja Papua Uus Guinea (6 552 730). Liibüa on keskmise rahvaarvuga riik, kuna 240 riigist koosnevas pingereas on ta 108 kohal. 2.Liibüa rahvaarvu muutumine aastatel 1950-2025 8000000 7374566 7000000 6942544 6411776 6110364 6000000 5570030
Liibüa Koostas: Kuldar Tonka Juhendas: õp Siiri Seljamaa 1 Üldandmed Pealinn - Tripoli Pindala - 1 759 540 km² Riigikeel Araabia Rahaühik dinaar(LYD) Rahvaarv - 6 420 000 (2009) Elanike arv linnas 1 151 000 (2005) 2 Asukoht Liibüa - on riik Põhja- Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. 3 Looduslikud tingimused Suurem osa Liibüa territooriumist on 200-600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.
Arvan, et eksmise põhjuseks võis olla see,et ma ei teadnud kus riik täpselt asub, ning mis maailmajaos. Kui ma oleks seda teadnud, siis võibolla oleksin ma osanud täpsemalt joonistada. Uurides erinevaid kaarte nägin, kaarti kus olid välja toodud suuremad sadamad, õli/gaasi maa- alad. Lisaks sellele leidsin ka kaardi, kus oli välja tooud, kui palju inimesi elab erinevates linnaosades. Liibüa asub Aafrika mandril, Aafrika maailmajaos, Põhja- Aafrikas. Tema naaberriikideks on Tuneesia, Alžeeria, Niger, Tšaad, Sudaan ja Egiptus. Asned mere suhtes on hea, sest Aafrika on ümbritsetud Vahemere,Atlandi ookeani, India ookeani ja Punase merega, Liibüale lähemal on Vahemeri. Liibüa on nelinurkse kujuga, mulle meenutab see ka natukene kausi kuju. Liibüa pikkus – ja laiuskraadid on :26°N 18° E. Pealinna geograafilised kordinaadid on: 32°N, 13°E.
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon
Tripoli Koostas:(nimi) Asukoht ● Tripoli- Liibüa pealinn ja sadam. ● Tripoli asub Põhja serva Sahara kõrbes oaas Vahemere lõunakaldal. Ajalugu ● Tripoli linnas on säilitanud tugev Araabia traditsiooniline stiil ja tunnused, vanalinna suurim ajalooline mošee ehitati 10. sajandil, ümber ehitatud 17. sajandil. ● 7.sajandil araablased vallutasid linna. ● Aastal 1951, Liibüas kuulutatud ametlik iseseisvumine määrati pealinnas Tripolis.
Egiptus Pindala. 1 001 450 km². Pealinn. Kairo (17 mln elanikku). Egiptuse geograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga. Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab kaks kolmandikku riigi territooriumist.Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas. Võime öelda , et Egiptuse riik kujunes ja püsib edasi Niiluse kallastel. See on ka pea ainus jõgi, mis põhja-lõuna-suunaliselt läbib tervet maad. Niiluse org- ehk teisisõnu
ARAABIA KÕRB ÜLDISELT Araabia kõrb on kõrb Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel. Enamasti peetakse Araabia kõrbe Sahara kõrbe osaks, kuigi teda Liibüa kõrbest (kuulub Sahara alla) eraldab Niiluse org; mõnikord peetakse Araabia kõrbe ka eraldi kõrbeks. Araabia kõrbe ei tohi segi ajada Araabia poolsaare kõrbetega (inglise keeles võidakse mõlemaid nimetada väljendiga Arabian Desert). ASUKOHT Araabia kõrb ulatub Egiptusest põhjas kuni Eritreani lõunas ja hõlmab ka osa Sudaanist ja Etioopiast. PINNAMOOD Araabia kõrbe läbivad Punase mere ranniku lähedal mäed kõrgusega kuni 2187 meetrit
KÕRBED Kõrbete paiknemine Surmaorg Gobi Suur Nõgu Karakum Nuubia Sahara Liibüa Rub al Khali Mojave Namibi Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen,
Organisatsioon Ajalugu · Loodi Bagdadi konverentsi ajal 10.-14. septembril 1960 Iraani, Iraagi, Kuveidi, Saudi-Araabia ja Venezuela poolt. · 1960-1965 peastaap Genevas, Svetsis. · Alates 1.sept 1965 peastaap Viinis, Austrias. · Ühenduse peasekretär Abdalla Salem El-Badri Liikmesriigid · Alzeeria · Angola · Araabia Ühendemiraadid · Eucador · Indoneesia · Iraak · Iraan · Katar · Kuveit · Liibüa · Nigeeria · Saudi-Araabia · Venezuela Tegevus OPEC-i liikmesriigid kooskõlastavad nafta toodangu poliitikat, et: *aidata stabiliseerida naftaturgu *aidata naftatootjatel saavutada korraliku hinnakasu nende investeerimistest. *kindlustada tarbijatele stabiilset nafta varude kättesaamist Eksport Päevane eksport OPEC liikmesriikidel: · Venezuela-9% · Araabia Ühendemiraadid-9% · Saudi-Araabia-32%
aastal oli eestlaste hinges sallimatus venelaste vastu, mis on mingil määral säilinud tänaseni. Ma usun, et eelkõige on rahva sallimatuse venelaste vastu põhjustanud ajalooliselt kuulus diktaator Stalin. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi eripärade, puuduste ja kultuuriliste erinevustega, ei saa rääkida sallivusest. Just sallimatus on see, mis on ühiskonnas kõige suuremaks tüliõunaks ja sõdade põhjustajaks. Siinkohal saab rääkida kindlasti osa Liibüa rahvast, kes on sallimatud oma juhi Muammer Gaddafi vastu. Nad on alustanud sõda diktaatori vastu kuni õnnestub ta kukutada. Rahvas on võtnud enda alluvusse mitmed Liibüa tähtsamad strateegilised punktid. Muammer Gaddafi ei kavatse oma kohast loobuda ja tulistab rahvast. Demokraatlikus riigis tuleks riigipeal oma kohast loobuda rahva sallimatuse ja vastuhaku puhul. Totalitaarse diktatuuriga riigis nagu seda on Liibüa, näeb valitseja parimaks lahenduseks vastuhakku
president. Alzeeria reziim sai võimule tänu suurtele pingutustele ja sõja edukale lõpule. Kuid baasi revolutsioonile andis ülemaailmsed kolooniate iseseisvuspüüdlused ja leviv natsionalism. Alzeerias oli olukord erinev Tuneesiast ja Egiptusest, sest kui neis oli revolutsiooni ajal kindlad kaks osapoolt, siis Alzeerias oli sõjas mitmeid osapooli. Kuid kui teemaks on põhjus, miks reziim sellel araabia maal tekkis, siis selleks on soov iseseisvuse järgi ja võitlus koloniseerija vastu. Liibüa Liibüa oli erinevalt ülejäänud mainitud riikidest olnud tunduvalt kauem iseseisev kui toimus riigipööre ja võimule sai reziim, mille vastu hetkel rahvas võitleb/võitles. Kuid sarnaned jällegi Tuneesia ja Egiptusega sellest küljest, et võimult kukutati jällegi monarh, kelle olid võimule aidanud võõrriigid. Peale Teist Maailmasõda otsustas ÜRO, et Liibüa peaks saama iseseisvaks. Läbirääkimisi
pommitamistäpsusega. · Lisaks sooviti lühikest hoojooksu. Senised õhujõudude lennukid olid üsna väikese lennukaugusega ning vajasid pikka hoojooksu. Põnevat: · Toodeti umbkaudu 1200 Su-24 tüüpi lennukit. Umbes 577 lennukit on kasutusel Venemaal, need on jaotunud õhu- ja mereväe vahel. · Omal ajal oli ta tõesti arvestatavate võimetega lennuk, kuigi mitte nii võimas kui Läänes arvati. · Kas utajamaad:NSVL / Venemaa, Alzeeria, Liibüa, Süüria, Iraan, Iraak, Aserbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Ukraina, Strateegiline pommitaja TU-22 · Tüüp:Strateegiline pommitaja · Ehitaja:Tupolev · Pärito lumaa:NSVL · Aas ta:Esmalend 1959 Kasutusele 1962 · Tu-22 (NATO koodnimetusega Blinder - Silmaklapp, pimestaja) oli esialgu mõeldud asendama pommitajat Tu-1. TU-22 Andmed: · Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine
Põllud Egiptuses Koostas: Kristofer Seil 11.a Egiptus Joonis 1: Egiptuse piirkond kaardil Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700 800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m. Seda lavamaad läbivad ahelikust alguse saavad sügavad jõeorud. Lisaks kuivale kliima takistab põllumajandust ka liivane pinnas. Kliima
Iirimaa- Dublin Iisrael- Jeruusalemm India- New Delhi Indoneesia- Jakarta Iraak- Bagdad Iraan- Teheran Island- Reykjavik Itaalia- Rooma Jaapan- Tokyo Kanada- Ottawa Kasahstan- Astana Rootsi- Stockholm Kesk-Aafrika Vabariik- Bangui Rumeenia- Bukarest Kreeka- Ateena Saksamaa- Berliin Küpros- Nikosia San Marino- San Marino Leedu- Vilnius Singapur- Singapur Liechtenstein- Vaduz Slovakkia- Bratislava Liibüa- Tripoli Sloveenia- Ljubljana Luksemburg- Luxembourg Soome- Helsingi Lõuna-Aafrika- Pretoria Suurbritannia- London Lõuna-Koera- Seoul Šveits- Bern Makedonia- Skopje Taani- Kopenhaagen Malaisia- Kuala Lumpur Tai- Bangkok Malta- Valletta Tšehhi Vabariik- Praha Mehhiko- Mexico Tšiili- Santiago Moldova- Chisinau Tuneesia- Tunis Monaco- Monaco Türgi- Ankara
Diana Lotker Juhendaja : Elle Reisenbuk Tartu 2010 1. EGIPTUSE ÜLDISELOOMUSTUS Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. http://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus 1.1 ÜLDANDMED · Egiptuse pindala : 1 001 450 km2 . · Rahvaarv : 76 000 000 (märts 2009). · Pealinnaks on Kairo , elanikke arv on 7 735 000 (2005.a.). · Rahaühikuk : Egiptuse nael (EGP). · Riigikeeled : araabia keel (97%) , kreeka keel (3%). · Usuline koosseis : Islami usk . · Riigikord : Vabariik , iseseisvus 28
Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt) Naftavarud maailmas % 30 Saudi Araabia 25 Iraak Araabia ÜE 20 Kuveit 15 Iraan Venezuela 10 Venemaa 5 USA 0 Liibüa 1 ülejäänud maailm Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest Lähis-Ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast
kesk- ja lõunaosas esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara lääneosas on valdavaks tasane pinnamood. Taimestik on karjakasvatuseks piisav, mistõttu seal hulgub maure; kuid põhjavesi tuleb harva pinnale ja oaase on vähe. Sahara keskosas kõrguvad Ahaggari ja Tibesti mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Sahara liivaluited
See võideti kuid hiljem võeti Türgile kuulunud territoorium tagasi. Teravnenud meeleolud riikide vahel tegid balkanist ohtliku piirkonna. 11.Miks USA sattus järk-järgult Euroopa poliitikasse? Põhjendage oma vastust Järk-järgult tõmmati Ühendriigid Euroopa sündmuste keerisesse. Peamiseks partneriks oli Inglismaa(sidus tihe kaubavahetus) . Nad tahtsid teha Eurooplastele lõppu ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. 12. Iseloomustage järgnevaid kriise: I ja II Maroko kriis, Liibüa konflikt, Bosnia kriis, I ja II Balkani sõda (dateerige, sõdivad pooled, tekke põhjused, tagajärjed). Järjestage need kronoloogiliselt õigesti. 1. esimene Maroko kriis (1905-1906)Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Põhjused: Pr. Soovis kolooniaid marokosse. Saksamaa sekkus ja tahtis võrdseid õigusi. Tagajärjed: Maroko jäi iseseisvaks, majanduslikult oli kõikidel riikidel võrdsed õigused. 2. teine Maroko kriis ( 1911) : Prantsusmaa ja Saksamaa. Põhjused: Algas ülestõus
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid?
esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58° C, liiv kuumeneb kohati isegi 90 kraadini. Üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20º 25º C
suunal. Rinne stabiliseeriti. 31. detsembriks 1942 koondati pataljon Šahtõ linna, algasid ettevalmistused kojusõiduks. Kuu ajaga oli pataljon ära teeninud naabritest saksa üksuste suure austuse ja tunnustuse. 42 pataljoni võitlejat oli autasustatud Raudristidega. Pataljon oli kaotanud 39 meest langenutena, 97 haavatutena ja 11 oli teadmata kadunud. 6. jaanuaril 1943 alustati tagasisõitu Eestisse. Põhja-Aafrika kõrbe lahing Liibüa lahing 1941. aasta veebruaris tungisid Saksa väed Liibüasse. Juunikuuks oli kogu riik sakslaste käes. Novembris alustasid liitlased Egiptusest vasturünnakut, mis aga õige pea kinni jooksis ja Liibüa jäi kindlalt sakslaste kätte. Alles 1942. aasta juunis õnnestus Saka soomusjõududel sügavale Egiptuse territooriumile tungida. Sama aasta novembris alustasid aga liitlased vasturünnakut ja feldmarssal Rommeli juhitud Saksa väed taandusid Liibüasse
RIIK PEALINN (AAFRIKA) MAROKO RABAT ALZEERIA ALZIIR TUNEESIA TUNIS LIIBÜA TRIPOLI EGIPTUS KAIRO LÕUNA- AAFRIKA VABARIIK (LAV) PRETORIA MADAGASKAR ANTANANARIVO (AUSTRAALIA JA OKEAANIA) AUSTRAALIA CANBERRA UUS-MEREMAA WELLINGTON (PÕHJA-AMEERIKA) USA (AMEERIKA) WASHINGTON KANADA OTTAWA MEHHIKO MEXIKO KUUBA LA HABANA JAMAICA KINGSTON (LÕUNA-AMEERIKA) VENETSUEELA CARACAS KOLUMBIA BOGOTA EKVATOOR QUITO PERUU LIMA TSIILI SANTIAGO ARGENDIINA ...
suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on iseloomulikud kõrged luiteahelike rivid, mis on vahel 100 m kõrgused. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Kivine Sahara kõrb. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on
Guinea-Bissau 100. Peruu Lima 148. Kamerun 101. Boliivia La Paz 149. Kenya Nairobi 102. Brasiilia Brasília 150. Kesk-Aafrika Vabariik 103. Tsiili Santiago 151. Kongo DV Kinshasa 104. Argentina Buenos Aires 152. Kongo Vabariik 105. Paraguay Asunción 153. Lesotho 106. Uruguay Montevideo 154. Libeeria 107. Brasiilia, Brasília 155. Liibüa Tripoli 108. Tsiili, Santiago 156. Lääne-Sahara 109. Peruu, Lima 157. Lõuna-Aafrika Vabariik Pretoria 110. Boliivia, La Baz 158. Madagaskar Kesk-Ameerika 159. Malawi 111. Belize Belmopan 160. Mali Bamako 112. Guatemala Guatemala 161. Maroko 113. Honduras Tegucigalpa 162. Mauritaania 114. El Salvador San Salvador 163. Mauritius 115
Aasta keskmised sademetehulgad vähenevad järsult lõuna suunas (nt Aleksandrias 193, Kairos 24 ja Assuanis 3 mm. Õhutemperatuuride erinevused on väga suured sisemaa kõrbealadel, seda eriti suvel, mil need võivad öösel langeda kuni +7 °C ja päeval tõusta kuni +43 °C. Talvisel ajal on kõrbealade temperatuurikõikumised väiksemad (öösel kuni 0 °C ja päeval kuni +18 °C). Pinnamood Egiptuse pinnamood on suuremalt jaolt tasane. Riigi kesk- ja lääneosas laiub suur Liibüa kõrbe lavamaa, mis tõuseb pikkamööda põhjast lõunasse. Maapinda katab seal valdavalt liiv ning lubja- ja liivakivi murendmaterjal. Liibüa kõrbe lavamaa põhja- ja keskosa liigestavad alangud ja nõod, kus põhjavesi tungib maapinnale ning milledest suurim ja sügavaim on Kattara nõgu. Egiptuse idaosas asub Araabia kõrbe lavamaa, mis laskub idast (700800 m üle merepinna) läände (300400 m) ja piirneb idas Etbai mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on 2187 m.
lahknemine Itaalia 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne- Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine
lahknemine 6. Nafta, maagaasi ja kivisöe veod maailmas (vaata õp. jooniseid lk. 70, 71, 72) Nafta: Mehhiko - USA, Venezuela – USA, Nigeeria – Euroopa, Lõuna-Ameerika; Pärsia laht – Euroopa, USA, Jaapan, Malaisia, India; Venemaa – Saksamaa; Malaisia – Austraalia Maagaas: Mehhiko – USA; Venezuela – USA; Alžeeria, Liibüa – Euroopa; Lääne-Siber – Euroopa; Pärsia laht – Lõuna-Korea, Jaapan Kivisüsi: Apalatšid – Lõuna-Ameerika, Jaapan, Euroopa; Kanada – Jaapan; LAV – Euroopa, Jaapan; Hiina – Lõuna-Korea; Austraalia – Jaapan, Lõuna-Ameerika 7. Suuremad probleemid maailma energeetikas. 1) Energia tarbe kiire kasv 2) Kõrgema taseme energia vajadus 3) Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotumine 4) Traditsiooniliste energiavarade ammendumine
Töötlemine vähearenenud, viiakse toornaftat välja(Jaapanisse, Euroopasse) Euroopa põhjamere piirkond Norra, Suur-Britannia, Taani, Holland, Belgia, Saksamaa Varustab Euroopat, töötlemine hästi arenenud Venemaa, Lääne-Siberi madalik naftajuhe kulgeb ida- ja kesk-Euroopasse Põhja-Ameerika(USA) omatarbeks, toob naftat Aafrikast, Lähisidast, Lõuna- Ameerikast Ladina-Ameerika + Mehhiko Venezuela, Ecuador, Mehhiko, töötlemine vähearenenud Aafrika Liibüa, Alzeeria, Nigeeria, Angola, töötlemist pole, eksport Lääne- Euroopasse ja USAsse Indoneesia + Brunei omatarbeks, toornafta Jaapanisse 3 suuremat naftatootjat riiki Saudi-Araabia, Venemaa, USA Arenenud riikide sadamalinnadesse tuuakse nafta sisse. Nafta eelised ja puudused: Eelised mitmekülgne kasutusm suurem kütteväärtus, hea transportida(torud, tankerid) Puudused õnnetus tankeriga=keskkonnasaaste, puuraukude rajamine on kallis, vajab puhastust ja ümbertöötlemist
3. Hiina - Peking 4. Venemaa - Moskva 5. Mongoolia - Ulaanbaatar 6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevus- suurlinnad soojasaared
Aafrikamaad Kristel Visnapuu 9. C Pelgulinna Gümnaasium Riigid Üks edukamaid riike oli LAV Iseseisvad riigid enne Libeeria, Etioopia, dominioonistaatuses LAV 1922.aastal välakuulutatud Egiptuse kuningriik Välispoliitika 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950 aastate lõpus ja1960 aastate alguses Enamike riikide iseseisvumine toimus rahumeelselt Kõige rängemlat kulges iseseisvumine Alzeerias Sisepoliitika Enamikes võimu alt vabanenud riikides valitesesid diktatuurid Apartheidipoliitika Loodi Aafrika Rahvuskongress 1980. a saavutas võidu Rodeesias mustanahaliste partei Frederik de Kleriki valitsus 1989. aastast Hutude ja tutside vaheline sõda
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn
Rahvusvahelised organisatsioonid Euroopa liit- 27 riiki, poliitline majandusliit, prioriteet religioonse ebavõrdsuse vähendamine, toimib liikme maksudest WTO- world trade organisatsion- e maailma majandus org, eesmärgiks elatada maailma kaubandust, alandada tollijakaupade tariife NAFTA- north american free trade agreement- e põhja ameerika vabakaubandus leping, liikmesriigid on usa,kanada,mehhiko, kaubandus org- kaotatud pmst kõik kaubandus tõkked ASEAN- assocation of south east asian nations- e kagu aasia riikide ühendus, kaubanduslik org G20- lobal twenty- maailma juhtivad tööstusriigid, toimub igaastane tippkohtumine( maailma poliitika põhisuundade paika panekuks) MERCOSUR- south common market- e lõuna ühisturg, brasiilia,baraquai,uruqai,argentiina, vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitilin...
Jan Verner Pulles Tartu Kommertsgümnaasium 9B Asukoht I maailmasõda ja Palestiina 1917-1918 - Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse vallutasid Palestiina piirkonna. 1917 – Võeti vastu otsus, et juudid said territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult 1967 - Mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja
Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria. APEC - Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Eesmärk: Majanduslik ja kaubandusalane koostöö Liikmesriigid: Vaikse ookeani äärsed riigid. ASEAN - Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon Eesmärk: Majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne koostöö. ALADI - Ladina-Ameerika Integratsiooni Assotsiatsioon Eesmärk: Luua ühisturg soodustamaks majanduse ja poliitika arengut. Liikmesriigid: 13 Ladina-Ameerika riiki OECD - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon
· Bangladesh, Dhaka · Indoonesia, Jakarta · Tai, Bankok · Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli · Alzeeria, Alziir · Maroko, Rabat · Sudaan, Hartum · Tansaania, Dodoma · Kenya, Nairobi · Kongo Demokraatlik Vabariik, Kinshasa · Lõuna-Aafrika Vabariik, Pretoria Austraalia ja Okeaania riigid: · Austraalia, Canberra · Uus-Meremaa, Wellington
Alzeeria Alziir Angola Luanda EU (Euroopa Liit ; EL) AÜE Abu Dhabi Austria Viin Iraak Bagdad Belgia Brüssel Iraan Teheran Bulgaaria Sofia Katar Ad Dawhah Eesti Tallinn Kuveit Alkuwayt Hispaania Madrid Liibüa Tripoli Holland Amsterdam Nigeeria Abuja Itaalia Rooma Saudi Araabia Riyadn Iirimaa Dublin Venezuela Caracas Kreeka Ateena Ecuador Quito Küpros Nikosia
Raido Jüri Tanel ISESEISVAD RIIGID ENNE I MAAILMASÕDA LIBEERIA ETIOOPIA Dominiooni staatuses LAV (LõunaAafrika Vabariik) ISESEISVUMISPROTSESS 1951 esimesena iseseisvus Liibüa 1990 viimasena iseseisvus Namiibia Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses Enamus riikide iseseuisvumisprotsess kulges enamasti rahumeelselt Kõige rängemalt kulges iseseisvumisliikumine Prantsuse koloonias Alzeerias 8 aastat kuni 1962 mil Alzeeria iseseisvus APARTHEIDIPOLIITKA LÕUNA AAFRIKAS LõunaAafrika Vabariik oli Aafrika mandri üks
kõrbeskorpion jt, mis on seotud loomaga kaubitsemisega. Leiurus quinquestriatus tähendab laias laastus ingliskeelde tõlgituna viietriibulist silesaba. Teisi Leiuruse perekonda kuuluvaid skorpione nimetatakse üldiselt samuti "deathstalker". Antud skorpion on kollast värvi, 30-77 mm pikk (keskmiselt 58 mm). Elavad valdavalt kõrvetes ning põõsastikes alates Põhja-Aafrikas, kuni Lähis-Idani. Riikidest Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Liibüa, Mali, Niger, Somaalia, Sudaan, Tuneesia, Iraak, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Iraan, Afganistan, Pakistan, India, Katar, saudi-araabia, Süüria, Türgi, Kasahstan, Usbekistan, Araabia Ühendemiraadid ning Jeemen. Leiurus quinquestriatus on maailmas mürgisuselt kolmas skorpion.
Kamerun- Yaounde Kenya- Nairobi Kesk- Aafrika Vabariik- Bangui Komoorid- Moroni Kongo Vabariik- Brazzaville Kongo DV- Kinshasa Lesotho- Maseru AUSTRAALIA Libeeria- Monrovia Austraalia- Canberra Liibüa- Tripoli Belau- Koror LAV- Pretoria Fidzi- Suva Lõuna- Sudaan- Juba Kiribati- Tarawa South Madagaskar- Antananarivo Marshalli Saared- Majuro Malawi- Lilongwe Mikroneesia Liiduriigid- Palikir Mali- Bamako Nauru- Yaren Maroko- Rabat Paapua Uus Guinea- Port Moresby Mauritaania- Nouakchott Saalomoni Saared- Honiara Mauritus- Port Louis Samoa- Apia Mosambiik- Maputo
· Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. · Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima · Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C. · Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili. Selle põhjuseks pole i ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta
kkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani,Tšehhi, Ungari). NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Organisatsioon; eesmärk on kaotada riikidevahelised tollimaksud ja kvoodid. (Põhja-Ameerika) OPEC- Naftat Ekspordtivate Riikide Organisatsioon; rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg ( AlŽeeria, Angola, Ecuador, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Venezuela). APEC- Aasia ja Vaikse Ookean Majanduskoostöö; on Vaikse ookeaniga piirnevate maade – liikmesmajanduste - majandusliku koostöö organisatsioon, mille eesmärgiks on soodustada majanduskasvu, koostööd, kaubandust ja investeeringuid ning suurendada produktiivsust ja heaolu Aasia-Vaikse ookeani regioonis. (Aasia ja Vaikse ookeani ümbruses olevad riigid)
annaabi.ee 
