tähelepanelik. Mina kui kreeklane ei rikuks seadusi ja elaksin oma suures majas head elu, kannaksid hoolt oma pere eest ja majapidamistöid teeksin koos orjadega. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasas orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Päevasel ajal käiksin meelsasti mehega koos agoraal sisseoste tegemas ja laseksin tal endale ilusaid asju osta. Vahetevahel käiksin teiste naistega kaevul veenõusid täitmas ja juttu ajamas. Mina ja mu mees elaksime eri majaosades nagu kreeklastele kombeks. Eraldi ruum oleks ka kangakudumiseks, kus saaksin valmistada kardinaid, mööblikatteid ning pereliikmetele rõivaid. Majaperemees vestles külalistega söögitoas, mida sisustasid mugavad lebatsid. Kui mina oleksin kreeklane, peaksin ma kuuletuma oma isale, mehele,
põhja- ja äärelaudadest sai moodustadaimproviseeritud lava. Rännakuil ühelt peolt teisele jõudis ta lõpuks Ateenasse, kus ta loomulikult võitisauhinna äsja algadatud draamafestivalil - suurtel dionüüsiatel. Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need lihtsalt vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend, üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draamaga). 7. Mida tead Sophoklese tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? "Kuningas Oidipus" (vanakreeka keeles " " ("Oidipous Tyrannos"), ladina keeles "Oedipus Tyrannus" või "Oedipus Rex") on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus,
Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks nõudis õuna endale, kutsusid tüli lahendama Parise. Kui Aphrodite oli tõotanud aidata Parisel endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. 4) Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud mitmepäevastest pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv Dionysose vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj. eKr asendati kivist astmetega. Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20. Teater mahutas 17 000 vaatajat.Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel. All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus.
Nad pidid hoolitsema oma koha karastamise eest ning õppima ka relva kasutada. Lapsed koolis kirjutasid stylosega ja kirjutasid tahvli peale. Koolid olid tasulised. 7 14 aastased lapsed õppisid lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Kuigi kool oli tasuline sai seal õppida orjapidajate ning jõukamate lapsed. Ateena oli üks linnriikidest. Ateena akropoli pääses läbi esinduslike peaväravate. Peaaegu kõik Ateena elanikud käisid kord päevas agoraal. Ateenlastel oli ka peajumal nimega Zeus kes käsutas ka piksenooli ja tema peast tekkis võidujumalanna Nike. Oli veel jumal nimega Athena kes oli sõja ja tarkusejumalanna. Kreeklastel oli ka neil oma kõige ilusam tempel kus olid ilusalt kaunistatud skultuuride ja bareljeefidega oli Parthenon. Dionysos oli veini jumal ja Akropoli jalamis asus Dionysose teater. Metoik oli Ateenas elav võõramaalane, kel polnud poliitilisi õigusi ja kes ei
Ateena olustik: S. nägi oma eluajal nii Ateena kõrgpunkti, kui sellele järgnevat langust. Traditsioonid olid nõrgenenud ja sestap ei võetud miskit omaks lihtsalt seetõttu, et see on niimoodi olnud. Radikaalne demokraatia aastast 462 millesarnast maailma hilisem ajalugu ei tunne. Praktiliselt iga meeskodanik võis ja pidigi olema vähemalt korra oma elu jooksul tähtsas riigiametis. Riigiametitesse valiti ekleesiatel (kodanikekogunemised agoraal otsustamaks riiki puudutavaid küsimusi) valituks osutusid seetõttu osavad kõnemehed, kes seda kunsti sofistide juures õppinud ning kes oskasid rahvaga manipuleerida ja populismiga enese kasuks hääletama meelitada (21.saj. ja Eesti??? Või aegumatu?). S oli üks esimesi filosoofe, kes muutis filosoofia senist kurssi. Ta leidis, et ei pea mitte otsima algpõhjuseid, arutlema maailma ehituse üle ja selgitama välja algelementi, vaid tuleb uurida
ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Kreeka ühiskonnas olid kolm ühiskonnakihti: aristokraadid, lihtrahvas ning orjad ja sõltlased. Kultuur. Teater. Usk. Arhitektuur. Kunst Hellenid õppisid palju vaadelt Idamaadelt. Vana-Kreeka teatri tekkeajaks peetakse kuuendat sajandit eKr. Alguse sai see viljakus- ja veinijumala Dionysose auks peetud pidustustest, kus toimusid ka näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj.e.m.a. asendati kivist astmetega. Pingiridasid oli 64, millest säilinud on 20. Teater mahutas 17 000 vaatajat. Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel. All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus. Orkestra taga asus skeene, telk kus näitlejad esinemiseks valmistusid. Etendati komöödiaid ja tragöödiaid
aastaselt eeposed, sportlikud harjutused, 18-20 veetsid täisväärtuslikud sõjaväelased piiriteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse Igapäevaelu, meelelahutus, kunst ja kultuur (sh sport ja usund) - lk 97-101, 108-121, konspekt Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega.Käsitöö ja kaubandus toimus ka. Käsitöölisi peeti põllumeestest vaestemaks. Linn paiknes tavaliselt akripoli jalamil (templid), aga elu toimus agoraal (turu ja koosolekuplats). Kreeka ühiskonna ülemikihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid. Peaaegu kogu kreeka kirjasõna pärineb aristokraatide sulest. Sümposioon (ühine pidusöök) toimus selleks ettenähtud külalistetoas, mis kandis nime meeste ruum. Nad kuulasid muusikat, jõid veini ja sõid puuvilju, ning meelelahutusele lisaks vaieldi oluliste küsimuste, näiteks moraali ja filosoofia üle, arutati riigiasju ja sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid
näiteks Artemise tempel Maganesias Maiandrose jõe ääres. Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. Amfora - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amfiteater - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. NÄIDE: Colosseum Roomas Kapiteel - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv.Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil.
või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes. 4) Seleta lahti mõiste. a) Philosophia- Kreeka sõna, mida on kõige õigem tõlkida" tarkuse armastusena". Varases staadiumis ei nõudnud ta mingeid erialaseid teadmisi. b) Elenhos- Sokratese mõttekäikude alus, see on süsteem, mis toob esile inimeste arusaamad ja tõestab siis nende paikapidamatust. c) Agoraal- Turuplats,seal sai rahvas pidada koosolekuid. 5) Dateeri. - lk 66 a) Millal sai Hannibal Hispaanias paiknevate vägede juhatajaks?- 221 e.Kr b) Mis aastal saavutas Hannibal cannal's ülekaaluka võidu?- 216 e.Kr c) Mis aastal sõlmis Hannibal Makedoonia kuninga Philippos V-ga liidu?- 215 e.Kr d) Millal alistas Rooma väejuht Scipio Hannibali Zama lahingus?- 202 e.Kr 6) Millal algas esimene Puunia sõda ning mis olid selle põhjuseks? - (lk 65)
Rooma keisririigis hakati ehitama eriti esinduslikke marmortempleid näiteks Heliopolises. AMFORA - Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. AMFITEATER - Juba muistetel aegadel etendasid hellenid veinijumal Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Algul toimusid need vabas õhus või agoraal, peagi aga rajati selleks teatrid. Theatron tähendab kreeka keeles vaatemängukohta. Kreeka teater oli vabaõhuteater. Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. See seepärast et orjade hais kõrgemal ja tagareas ei jõudnud nii ülikuteni. Näiteks: Colosseum Roomas, Amfiteater Arleses,
eluaastani.Õpetus sealsetes koolides oli äärmiselt julm, sest eesmärk oli kasvatada sõjamehi. Ateena koolides oli kooliharidus tasuline, seega said seal õppida ainult orjapidajate ja jõukamate elanike lapsed. Koolis õppisid nad lugemist, kirjutamist, kombeid, muusikat ja kehalist osavust, sest said ju neist sõjamehed ja sõjaväe juhid. Vaesemate ateenlaste lapsed said vähe haridust ja õppisid varakult mingit käsitööd.Korra päevas käisid ateenlased agoraal, mis asendas tänapäeva raadiot, televisiooni ja ajalehti. Ateenlaste eluolu olenes sellest kas ta oli mees või naine, vaba inimene või ori.Enamasti ei peetud vajalikuks tütarlastele anda kooliharidust. Ema õpetas neid kodust majapidamist juhtima ja 16 20. aastaselt nad abiellusid. Pärast abiellumist olid nad kodused vangid, nad võisid kodust lahkuda vaid mehe loal ja koos saatjaga. Üldiselt olid ateena majad nii ehitatud (majadel puudusid aknad) ,
nime: näiteks skeptikud, empiirikud, ratsionalistid, irratsionalistid, intuitsionistid jne. Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates armastas agoraal 17 (turuplatsil) inimestega arutlevalt rääkida ja tundis mõnu mõtlemisülesannetest, mis olid enamusele üllatuslikud ning tegid Sokratese kuulsaks. Platon oli Sokratesele täielikuks kontrastiks. Platon oli ilus pikk sirge laiaõlgne aristokraat, Isthmose spordimängude maadluse võitja, kirjanik. (Nimi `Platon' tuleb kreeka sõnast `platüss' lai, ning tähendab laiaõlgset meest.) Ta põlvnes heal järjel vanematest. Ilus ja tark Platon arvas, nagu arvas enamus kaasaegseid, et 15
Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed pakkusid väismaiseid tooteid ning täiendasid oma laadungit enne uutesse peatuskohtadesse siirdumist. Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle. Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus
punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed pakkusid välismaiseid tooteid ning täiendasid oma laadungit enne uutesse peatuskohtadesse siirdumist. Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle. Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Ateena kesklinn, ümbritsetuna ametiasutuste hoonetest, avaldas muljet igaühele, kes sinna sattus
Reaalne, bioloogiline aeg pea täielikult lahustunud metamorfoosi ideaalses, abstraktses ajas. 2) retooriline autobiograafia ja biograafia. Lähtekohaks ilmalik matuse-v mälestuskõne. Need olid tugevalt seotud oma tugeva esitusega, kaasnevad ühiskondlik-poliitilise sündmusega. Mõjuandev pole siin immanentne kronotoop (kujutatava elu aegruum) vaid eeskätt väline, reaalne kronotoop, mille raames oma v võõrast elu kujutati. Reaalne kronotoop: linnaväljak. Agoraal, sellel lausa kõikehõlmaval kronotoobil lahati ja hinnati kodaniku kogu elu, toimus selle kodaniku kõlbluse avalik kontroll. Kodanikul puudus igasugune isiklik, mida ei sobiks riiklikult kontrollida. Seega puudub ka vahe autobiogr ja biogr. vahel. Hellenismi ajal hakkab avaliku elu tegelase terviklikkus lagunema. Agoraal inimene täielikult väljapoole pööratud (sõna otseses tähenduses.) Kõik elati väljapoole, mingit “omaette” ei tuntud
Ateenlased ei unustanud oma heerost. Kui Theseuse kukutanud valitseja suri, toodi sangari maised jäänused Ateenasse ja talle püstitati Akropolile tempel THESEION. See Theseion, mis praegu kaunistab Ateena agoraad4, pärineb aga Periklese ajast 5. saj. e. Kr. Kristlased muutsid selle hoone kirikuks ja tänu sellele on see kõige paremini säilinud antiiktempel Kreekas. NB! Suurenda pilti! Theseion (ka Hephaistose tempel) Ateena agoraal tänapäeval. Theseuse lugu, eriti tema suhted Ariadne ja Phaidraga, on kujutatud paljudes kunsti-, kirjandus- ja muusikateostes. Stseen Minotaurose tapmisest on sagedane motiiv antiikaja vaasimaalidel. Üks kuulsamaid mustafiguurilisi vaase, millel näeme just seda stseeni, asub praegu Louvre'is. Teine niisama kuulus punasefiguuriline vaas paikneb Vatikani muuseumis Roomas. _____ 1 lapiidid mägirahvas Tessaalias; Tessaalia asub Kirde-Kreekas 2
demokraatiale. Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta. alfabeet- tähestik akropol- oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol agoraa- turuplats täieõiguslik kodanik Kreekas- põliselanikust meessoost isik, kes oli kodanik, piisavalt jõukas, vaba ja täisealine rahvakoosolek- Ateena linnriigis olev valitsemis vorm, mis kogunes iga kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud spartiaat- vähemus (15%) aristokraatlikus Sparta linnriigis, kuid täieõiguslikud kodanikud (mehed), nende käes oli võim ehk nende õigus: valitseda riiki ja kohustus: kaitsta riiki perioik- enamus (65%) aristokraatlikus Sparta linnriigis. Nad olid vabad, kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest heloot- ori Spartas faalanks- jalaväe formatsioon
o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus Nomos – hüvede õiglane jaotamine (karjane Zaleukos sai otse jumalanna Athenalt 663/2 eKr) Kohut mõistab linn, omaabi on taunitav Seadused kehtestab rahvakoosolek Hellenismiajal loomuõiguslik õigusfilosoofia, valitsejaideaal idamaine. Alexander Suure (4. saj eKr) vallutused 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus.
varastati neid, müüdi, kasutati ehitusmaterjaliks jne. Niimoodi päästeti marmor paratamatu hävingu käest. 78.Selgitada Ateena Akropolise ja selle ümbruse saatust antiikajale järgnevatel ajalooperioodidel. Miks on Akropolis kujunenud üheks tähtsamaks antiikaja sümboliks? 6.sajandil suure slaavlaste invasiooni ajal rüüstati Akropolise ümbrus. Türklaste ajal olid agoraal elamud ning Parthenonist sai mošee. Parthenon on olnud ka kristlik kirik. Propüleedest sai väejuhataja residents. Veneetslaste rünnaku ajal tegid türklased Parthenonist püssirohulao, mis lendas õhku ja koos sellega enamik ehitisi Akropolil. 19.sajandil hakati Parthenoni uuesti üles ehitama. Akropoli võib pidada antiikaja sümboliks sellel asuva Parthenoni tõttu, mida peetakse oma aja tähtsaimaks ehitusmälestiseks 79
Igal järgmisel põlvkonnal on ees suurem hulk filosoofe, kelle filosoofiaid uurida ja liigitada. Kuid see ei muuda asjaolu, et filosoofiaid on alati tehtud omas ajas ja oma ajastu ning sellele vahetult eelneva ajastu probleemide taustal. Mõned väidavad end olevat tulevikufilosoofid. Kes seda väidavad, need valetavad. Platoni eelkäijaks ja vaimseks õpetajaks oli Sokrates. Sokrates oli lühike paks inetu nösuninaga irooniline keskklassi mees, kes armastas agoraal (turuplatsil) inimestega arutlevalt rääkida ja tundis mõnu mõtlemisülesannetest, mis olid enamusele üllatuslikud ning tegid Sokratese kuulsaks. Platon oli Sokratesele täielikuks kontrastiks. Platon oli ilus pikk sirge laiaõlgne aristokraat, Isthmose spordimängude maadluse võitja, kirjanik. (Nimi `Platon' tuleb kreeka sõnast `platüss' lai, ning tähendab laiaõlgset meest.) Ta põlvnes heal järjel vanematest. Ilus ja tark Platon arvas, nagu arvas enamus kaasaegseid,
Eelkõige osutatud kolmele teosele: templivankri ajaja pronksist Ilmselt kuulus suurde kompositsiooni (hobused, hobusepoiss jne) Pidustuste juures (võiduajamiste võitja?) Pärast II ms leitud merest teine pronksist kuju Uudne tegevus, pingestus Kolmas teoste grupp: Türanni tapjad Peaks asuma Napoli arhitektuurimuuseumis Enne 480.a seisab agoraal - turuplatsil, profaanne monument mitte Jumalale Autor Anthenor 5.saj kettaheitja. Figuurid hakkavad tegutsema. Pingestatus. KREEKA EHITUSKUNSTI TEINE ÕITSEAEG E. HILISKLASSIKA IV SAJANDIL eKr JA HELLENISTLIK AEG 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, toonitatakse õrnust ja leebust – kanis stiil
ja KALLIKRATES. Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad. Paljusid asju müüdi turul kaaluga. Igal aastal kontrollisid Ateena riigiametnikud poeomanike kaaluvihte, et kaitsta ostjaid pettuse eest. Eeslitega veeti turule põllusaadusi. Agoraal kaubeldi ka orjadega ja pakuti ennast tööle. Rändkaupmehed pakkusid väismaiseid tooteid ning täiendasid oma laadungit enne uutesse peatuskohtadesse siirdumist. Varjulistes sammaskäikudes peatusid mehed, et vahetada mõtteid poliitika ja äritegevuse üle. Naised tulid kaevule veenõusid täitma. Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli
Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu (Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud. Oli mõjutatud Thukydidesest.) 55. Stoikude koolkond ja õpetus Stoikude koolkonna rajajaks oli Zenon Kitionist (~336-264), (Avrametsa andmetel 355-262); küünikute esindaja Kratese pooldaja. Tegutses koos Stiphoniga. Koolkonna nimetus, erinevalt nt. skeptikute omast ei peegelda õpetuse sisu. Zenoni mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvas sammaskojas (stoa) ja arutlusi esitati seal edasi-tagasi kõndides. Inimesed vältisid seda paika, kuna just seal olid pärast Peloponnesose sõda (404 e. Kr.) võimu haaranud türannid pol. vastaste üle kohut mõistnud. 403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil polnud süngeid mälestusi, ka puudus tal mittekodanikuna õigus kooli jaoks maad osta. Varem
lõhuti seda suguvõsa tyrannia, taheti teda tappa kuna pidid tooma neile surma. Tõusis Korinthose väepealikuks , kukutas bakehiaadid võimult ja rahvas kuulutas ta valitsejaks. Pidi olema hea valitseja, valitses 30 aastat ja suri, pärandas oma võimu pojale Periandros, paha mees, tappis oma naise ja oli nekrofiil, ja magas oma emaga jne., üritas korda kehtestada riigis, olebvat sundinud Korinthoslasi tööle , keelas kasutad orje, keelas agoraal rääkida, keelas luksust neile.Hilisem pärimus räägib. Välispoliitiliselt teati et mõlemad olid väga laia haardelised eriti see viimane, tegid suuri annetusi pühamutele, olevat olnud suhetes Lydia kuningaga ja võisid olla ka egiptuse kuningaga heades suhetes., viimane valitses 40 aastat. Pärandas oma võimu vennapojale, sest tema vennapoeg sai valitseda ainult 3 aastat, nüüd neid vihati , rahvas kukutas võimult, et varasemate
nõlvadel. Ta arendas edasi raamatukogu, püüdas pakkuda konkurentsi Aleksandria Ptolemaiostega, ja tema ajal algas arvatavasti ka kuulsa Pergamoni altari rajamine. Välispoliitiliselt oli Pergamoni peamised vastased nüüd Makedoonia Antigoniidid, kelle vastu hoiti kindlat liitu Roomaga ja toetati Kreeka linnade sõltumatuspüüdlusi. Siit sugenesid head suhted Ateenaga, mis avaldus näiteks monumentaalse sammaskäigu (nn Attalose stoa) rajamises Attalos II (160 138) poolt Ateena agoraal. Viimane Pergamoni kuningas, lastetu Attalos III (138 133), pärandas testamendiga riigi Roomale. Attalose poolvenna Aristonikose ülestõusu mahasurumisega (130. a.) alistasid roomlased Pergamoni alad ka reaalselt ja moodustasid neist Aasia provintsi. Makedoonia ja Kreeka. Diadohhide sõdade ajal käis Makedoonia korduvalt käest kätte siin valitsesid üksteise järel Antipatros, Kassandros, Demetrios Poliorketes, vahepeal lühikest aega
annaabi.ee 
