Paso doble Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Pasodoble on kirglik ja raevukas tants, kus mehel on võimalus näidata, kelle jalas on püksid ja võim. Tantsu jagunemine Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks
ühetasa. Viimaks õpetanud üks nõiaeit meistrit, et kui kiriku iga nurga alla kaks kamalutäit münte pannakse, siis jäävad müürid püsima. · Asi aidanud kohe. Ehitus kestnud siiski veel seitse aastat, seitse kuud, seitse päeva. 17 4/11/19 · Ühel hommikul, kui kirikuhärra ja ehitusmeister kiriku nime üle aru pidanud, tõusnud kiriku ligidalt allikast, kuhu enne üks härg ära uppunud, must härg ülesse, jooksnud mööda jõge alla poole ja hüüdnud ise: "Amblah! Amblah! Amblah!" Sellest pandudki kirikule nimi Ambla. · Kohta, kust härg välja tuli, hüütakse praegugi veel härja-auguks. 18 4/11/19 Teine variant · Ambla kirikut taheti algul ehitada Moe küla Villemi põllule. Seitse aastat tehti hoolsalt tööd,
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest, sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3
Elizabeth Kivi 10B Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga
Vanad inimesed räägivad, et enne olnud kivid pehmed ja Kalevipoeg astunud sinna kivi pääle ja sinna jäänud jälg. Pärast kivid läinud kõvaks ja jälg jäänud järele. Saadjärve sündimine Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku lähnuvad, lähnud üks naene kiriku lähidale loogu võtma. Kui naesel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naene joosnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud «Saad». Selge ilmaga peab kiriku torni ots vee sees rahvajutu järele näha olema. Peipsi järve tekkimine Paldiski ümbruses ning iseäranis Madise kihelkondas on olnud ju vanast ajast kuulda, et
maketoonia alla. 3.hellenismi periood Kreeka tsivilisatsioon oli losside keskne. Ka kultuse keskne. Kreeka saartel eraldiseisvaid templeid ei olnud. Ei olnud ka suuri kultuskujusid, mis teistele on iseloomulikud. qainult väikseid on leitud. Loss moodustas omaette rituaalse kompleksi. Olid standartiseeritud mõõtmetega. Standatidel olid omaette rituaalsed tähendused. Kultus ruumid - troonisaal(1 kultusruume) - jumalannat kehastav prestrinna viis riituaale läbi. Elukad - härg - Miinose härg - rajas laburindi (laborinthose), kus härg oli keskel ja keegi tuli ja tappis härja seal ära. Härjaga seotus ka kaksikkirves - võimu või tapmise sümpol - tähistati terminiga LABRYS - laburintus tähendab siis kaksikkirve kodu. Jumalannasid leiab ka pitsatitel - nt tantsivaid jne. Potnia - emand - tulnud majanduslikest materjalidest/tekstidest. patriarhaalseim religioon on see kreeka-mükeene religioon. ei saa öelda, et naise keskne.
pikem. Süüdi olevat selles omavahel tülli läinud ehitusmehed kes öösel maasse löödud tikud teise kohta tõstnud. Viga märgati siis kui hulk tööd juba tehtud oli. Nõndaviisi saigi kirik "laevakujuliseks". Torma kiriku tornitipus on nii kukk kui rist. Kiriku all asuvat "vara- ja sõjariistade kamber." Kiriku tornis kuke all asuvasse kerasse mahtuvat 2 vakka rukkeid. Torma kiriku ehitamisel olevat müürid igal öösel maha lõhutud. Targa nõuandel rakendatud kolmeaastane hall härg vastuoksi kolmeharulise kuuse ette ja lastud omapäi minna. Kirik ehitatud sinna, kuhu härg seisma jäi. Torma kirikut on juhtinud alguses: Johann Georg Eisen, Franz Gotthilf Friedrich Asverus (1775-1818), Eduard Johann Asmuth (1819-1852), Carl Selmar Landesen (1852-1895), 1964-1983 oli Torma õpetaja Jaan Muru. Nüüdsed õpetajad on olnud: Üllar Nõlv (1988-1989), Peeter Karma (1989-1995), 1995-1997 oli õpetajaks Urmas Oras, 1998-2000 Ralf Alasoo ja 2000-2006 Jaan Nuga. 2006
Salsa on 4/4 taktimõõdus ning seda tantsitakse nii soolos kui ka paaristantsus. Saatepillide juurde kuulusid saksofon, erinevad löökpillid, kitarr, trompet ja klaver. Algul olid salsalaulud poliitilistest probleemidest kuid nüüd kõnelevad nad pigem õnnetust armastusest. Paso doble Paso doble on Kuubal välja kujunenud 3/4 taktimõõdus emotsionaalselt pingeline tants, mis kujutab härjavõitlust. Kust ei puudu ei toreadoor, härg ega punane rätik. Seega oli algselt see meeste tants. Moodne Paso doble on paaristants, kus mees on toreadoor, aga daam tema keep ja vahel ka härg. Habaneera Habaneera on 4/4 taktimõõdus mõõdukas tempos tants, mis tekkis Hispaania meremeeste laulude ja tantsude põhjal. Nimetus tuleneb Kuuba pealinnast Havannast. Tema kuulsus jõudis Hispaaniasse ning peagi ka Euroopasse. Seda tantsiti nii ballisaalides kui
lähedal. Legend Legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke. Võistluse käigus hüppas rott aeglase aga kangekaelse härja selga. Kui härg oli lõpppunktist paari jala kaugusel, hüppas rott maha, jooksis finisijoone poole ja võttis võidu ning õiguse esindada Lunari kalendri esimest aastat. Rotile järgnesid härg, tiiger, jänes, draakon, madu, hobune, kits, ahv, kukk, koer ja siga. Pildid psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hiina kalender
Üks peamisi Olympia jumalate on mere jumal Poseidon, poja Kronose ja Reja, vend Zeus ja Hades, kellega ta jagas maailma valitseda. Esimesed esindatuse Poseidon on seotud maa viljakusega alkoholiga niiskust, nii nime Poseidon võib mõista oma Doric vormi "abikaasa maa" nimetavas käändes (Poseidon Kretschmer) (Poteidan) Teisest küljest vana indoeuroopa Poseidon on seotud viljakuse zoo deemon, rääkimine kuju hobune või härg, ja seega lähedasele teeniva ammendamatu vägi subsurface ja seetõttu veega element. Seega nime kehastus Poseidon vaata sisuliselt viljakandmist vedelikku, mis on väljendatud külmutatud kujul rituaalse ravi, "isand vetes."Poteidan pinnalaust: potei "Issand" on vokatiivis ja omadussõna daon, "vesi", "vesi" on vokatiivis saadud indoeuroopa tüvi da-, Danu-, juhtides vett ja jõgi (vt Osseetias. Donbettyra nimed River Don, Dnepri, Doonau)
+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
· Abiellus paganast roomlasega, pööras selle ristiusku · Roomas kristlaste tagakiusamine · 16. sajandini kasutusel olnud kantav orel · Muusikariistad, liiliad, ingel, auruvann Püha Lucia Fr.de Zurbaran · Märter, kes sunnite bordelli minema · Sitsiilia saarelt pärit ajalooline isik · Temast sai nägemise kaitsepühak (lux- ld k) · Silmad austajale, keda ta ilu lummas, see astus ristiusku · Silmad, lamp, härg, pistoda,palmioks (märterluse sümbol) Püha Luukas Weyden "Püha Luukas maalib Neitsi Maarja portreed" · Üks Uue Testamendi autoritest, Apostlite tegude raamatu autor · Arstide kaitsepühak, ise ka arst, Süüriast pärit · Olevat ise maalinud Neitsi Maarjat (legend) · Tiivuline härg (sõnumitooja ja ohvriloom),raamat, kunstnikupalett Püha Barbara Jan van Eyck · Isa paganlik valitseja
kallutada, sobitamaks seda paremini ühe või teise tähendusega. Näiteks mõistatuse Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, raasuke rauda tavaline lahend on `vokk', kuid võib ette tulla ka mitmeid muid. Kui lahendiks on `püss', on tekstis enamasti rauda, tihti ka tina. Kui lahendiks on `hari', on tekstis harilikult tõrs tõrva, ratas rasva. Kui lahendiks on `laev', on tekstis tihti rauda või tõrva või takku. Kui lahendiks on `saabas', on tekstis tüüpiliselt tõrs tõrva, härg nahka. Mõistatustel nagu keerdküsimustelgi on kalduvus koonduda ridadeks või sarjadeks. Taoline rida võib loetleda näiteks: 1) mõne asja või looma koostisosi: Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug loetleb voki 5 komponente, Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas kana kehaosi, Nui ees, väät
Kreeka jumalad Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
Merihärg Myoxocephalus quadricornis Üldist · Kuulub puugiliste seltsi,võldaslaste sugukonda. · Eesti keeles ka hollandi härg, nelja sarvega merihärg, lehm, merikoer, simp, simpu, simpa · Merihärja liha hinnatakse nolguse lihast paremaks. Välimus, levik · Põhja-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika magestunud rannavetes. · Peamiselt riimveeline, leidub ka suurtes järvedes. · Meres elab pinna lähedal, järvedes otsib sügavaid kohti. Meres elavad merihärjad on on mageveelistest suuremad, keskmiselt 25 cm, harva kuni 36 cm pikkused: mageveeliste merihärgade pikkus on on tavaliselt 10--15
Kassiopeia.Neist lõunas jookseb üle taeva idast läände pikk rodu tähti- Ridamus,Kaksikud.Neist läänes asuvad Jõulutähed. Loojuvatest tähtkujudest Koot ja Reha jäävad Jõulutähtedest lõunasse. Lisaks nendele on veel paljusid tähtkujude kirjeldusi,mida võib leida peaaegu igast täheatlasest. Kuidas tekkis Suur Vanker Eesti rahvamuistendi järgi? Rahvasuu on rääkinud ,et ennemuiste läinud üks talumees, Peedo nimi, oma vankriga, härg ees, läbi metsa. Korraga tuli hunt metsast ja kargas härja turjale, et teda vankri ees aisade vahel ära murda. See oli koguni Vanaisa seaduse vastu. Rahvausu järgi võib hunt küll loomi, ka tööloomi, murda ja süüa, aga ei iganes mitte siis, kui loom vankri ees ehk aisade vahel, omas töös ja teos on. Vanaisa on igale asjale oma piiri pannud ja seaduse teinud. Et hundid edaspidi iganes mitte niisugust kurja tööd
Restoraan Admiral Teie 24.12.nr: 5/298 Lootsi 15 kõrval kai ääres, Meie 25.12.nr: 6/03489 10151 Tallinn Õiend Lugupeetud proua Kana Tagastan teilt saadud kauba 500g kukeharju, sest mina tellisin hoopis kanavarbaid 15.12. tellisin Kännu Kukk kauplusest 500g kanavarbaid (tellimus nr:8594) tasusin kauba eest 125 krooni (maksekorraldus nr:182 tasutud 15.12) Tellitud kanavarvaste asemel sain kukeharjad. Kuna mina pole kukeharju tellinud saadan ma teile kukeharjad kasutamatta kujul tagasi. Palun saatke mulle kanavarbad, mida ma olen tellinus, ühtlasi palun hüvitage mulle kukeharjade tagastamisega tekkinud kulutused. Minu pangaarve on Ühispangas nr: 4554893947 Lugupidamisega /allkiri/ Jüri Härg Direktor
oletuslikke järeldusi arheloogilise ainese, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukesete põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Kreeta religioonis oli veel olulisel kohal härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Mükeene religiooni kohta on raskem midagi väita. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommedest. Arvatavsti austasid ka kreeklased mitmeid minoilisi jumalannasid ja juamalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. Kuna Kreeta ja Mükeene olid arenenud tsivilisatsioonid siis tunti seal ka kirja. Kreetalased
Kreeta Sarnasus Mükeene Lossid ja linnkvartalid kokku Losside juures paiknesid Ümber losside polnud kasvanud laoruumid, töökojad suuremaid linnu Lossid kindlustuseta Ühtset riiki ei tekkinud Lossid kindlustatud Erinev kiri (lineaarkiri) Kirjutised puudutasid Loss omaette riigi keskus majapidamis märkmeid Lossi valitsesid preester- Loss- suur majandus ja Sõjad, sõjakus kuningad (?) majapidamis keskus Preestrinna valitses lossi (?) Lossidele tasuti andamit Kuningas ja sõjapealik lossi eesotsas, sõjalised kaaskondlased: eliitkaarikuvägi Sõda ei olnud tähtis ...
koos järve äärde.Ootas tökk aega, kuni sba kinni jäätus. Rebane, aga kavaldas, et saak on suur ja karu ei jaksa seda ise välja tõmmata. Läks külasse abi paluma. Karu ootas tükk aega,kõht tühi ja meel mõru, kuni järsku nägi, tuleb rebane ja tema kannul suur koerakari.Rebane ise silkas metsa, aga koerakari pures karu ikka korralikult, kuni karu viimaks sabarootsu lahti sai.Sellest ajast on karu ilma hännata. 9.Miks hobune alati sööb Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja
Ei ole mingit iseeneslikku põhjust või sisemist seost, mille tõttu just tähistaja ,,koer" peaks esile kutsuma tähistatava, kujutluspildi koerast. Sama hästi ajaks asja ära sõna chien, hund, dog või isegi kass või glak, kui piisavalt suur hulk inimesi selles kokku lepiks. Saussure'i enda näide: idee õest pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses sõna või häälikute reaga õ-d-e (s-oe-u-r), samamoodi nagu härg tähistatavana pole ühegi sisemise seose kaudu ühenduses tähistajaga härg (boeuf). Mis on rändavad mõisted? Rändav mõiste on selline mõiste, mis liigub ühest distsipliinist teise, see tähendab seda ei kasutata ainult ühes, vaid mitmetes distsipliinides või teadustes. Mõiste pragmaatilise, rakendusliku ulatuse laienemisega kaasneb sageli mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste
Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas
Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid.
keelatud tantsude nimekirjas. Rumbaski on väga oluline mehe olemasolu, väljendab see tants ju armastust ning enamus juhtudel ei saa armastust olla ilma meheta. Neljandana on järjekorras Ladina-Ameerika tantsudes pasodoble. Pasodoble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis pasodoble puhul on see vägagi kindla alguse ja lõpuga. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Pasodoble muusikale on iseloomulikud kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese kõrgpunkti ajal peaks pasodoble loo järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise
kõige paremad suhted. ·Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. · Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. ·Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. · Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. ·Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros, kelle tappis Ateena
Nad võtsid sealt küll õppust, aga kujundasid need omanäoliseks tsivilisatsiooniks. Võeti kasutusele ka pronks ja tekkisid suuremad asulad. Algas Kreeka-Mükeene periood, mil kujunes kiri. Peale seda algas tume ajajärk. Kreeka oli lagunenud peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka
Neoklassitsism Neoklassitsism • 19. saj lõpp kuni 20. saj • Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile • Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik • Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau • „Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest – me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!“ • “Maha Wagner!” • Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie • Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkirj...
Neoklassitsism Neoklassitsism · 19. saj lõpp kuni 20. saj · Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile · Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik · Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau · ,,Aitab juba kord pilvedest, ududest, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame hoopis maist ja argipäevast muusikat!" · "Maha Wagner!" · Vältida liigset komplitseeritust nii kunstniku siseelus kui ka tema loomingus. Erik Satie · Justkui irvitas Debussy poeetiliste pealkir...
Kreeka jumalad Mees jumalad Nais jumalad ZEUS-Ülemvalitseja, Zeus on taeva isand, HERA-abielu kaitsja ja, abielunaiste kaitsja vihmajumal, pilvede koguja ning käsutab ja abistaja (lehm ja paabulind) piksenooli(tamm, kotkas) POSEIDON-peajumalast järgmine. Ta on HESTIA- neitsilik jumalanna. Tema oli merede ja veekogude valitseja, maapõue kodukoldejumalanna, kodu isandaks, maa hoidjaks. Ta tekitas oma smbol(kodukolle) kolmhargiga maavärinaid. Nähtavale ilmus Poseidon koos arvulise seltskonnaga, kuhu kuulusid väiksemad jumalad ja mereloomad (härg ja hobune) HADES-allmaailma ja surnute ARTEMIS- jahijumalanna, nooruse ja valitsemisejõukuse jumal, maapõue metsloomapoegade kaitsja. Ta oli kõrgeim peidetud väärismetallide isandsurmajumal küttkättemaksja (küpress ja surmajumal (kiiver, mis muutis selle metsloomad(põder). kandja nähtama...
· Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti · Kulakud kui põhilised tootjad olid represseeritud · Kolhooside loomine sunnimeetodil vähendas toodangut · Nn ,, 5 viljapea seadus" · Talupoeg oli sunnimaine ·
vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailma loomisest, inimese, loodusnähtuste ja kultuuri tekkimisest. 7.Mida tead Homerosest Pime laulik, teda peetakse Iliase ja odüsseia autoriks 8.Trooja sõja eellugu Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades.Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna
kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ISIKLIK ELU · Tema naine on merenümf Amphitrite. Poseidonil on palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. LEGEND · Kord palunumäd Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise Pasiphae härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros. TEINE LEGEND · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus
ANTIIKUSUNDID Kreeka usundi juured peituvad nii Ees-Aasia kult kui ka Indoeurooplaste uskumustest. Kreeta mütoloogiast kohtab kahte kujundit: härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid. Härg sümboliseerib viljakust, jõudu ja õilsust. Paljusid jumalaid kujutasid härjasarvedega. Ning kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint. Labürint kaksikkirve maja. Suurem osa Olümpose jumalatest austati juba Mükeene ajajärgu ajal. Tekstid mainivad jumalate nimesid vaid äritehingutega. Jumalaid kujut kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus. Jumalaid nim ka olümplasteks. Olümpose jumalaid oli 12
Legend räägib, et vanasti läinud talumees Peedu vankriga ja selle ette rakendatud härjaga läbi metsa. Metsast kargas välja hunt, kes tahtis härga ära süüa. Vanadel eestlastel oli töö nii au sees, et ka hunt ei tohtinud härga maha murda. Taevataat tõstis talumehe koos vankri ja härjaga hoiatuseks taevasse ning pani hundi härja kõrvale rakmeisse. Hunt ei tahtnud koormat vedada ja hakkas metsa poole kiskuma, mistõttu on tähtkujus härg peremehe ja aisa ühendusjoonelt kõrvale tõmmatud.
kirjutati ja illumineeriti ,st kaunistati initsiaalide, ornamentide ja figuraalkompositsioonidega. Iirimaa: · Kloostrid (vaimse elu keskused) · 7. Ja 8. Saj kultuurilise õitsengu aeg · Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur :
*Piibel(66 raamatut)-Vana Test. On maailma loomisest uus jeesusest *Maailm- 1:Lõi valguse,2:Tegi laotuse ja lahutas veed,3:kogus veed kokku,et kuiva maad näha.Maast laskis seemneid kandvaid taimi kasv., 4:jagas valguse kaheks,5:vette elusad olendid ja maale linnud,6:lõi metsloomad,kariloomad,roomajad ja siis Aadama ja Eeva(enda järgi) *Loti lugu-Aabram laskis Lotis maa valida,ta valis jõe idapoolse viljaka osa ja asus elama Soodoma linna lähistele. Aabram jäi Kaananimaale. Lotit tabasid õnnetused aga Aabram elas õnnelikult. *Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust, Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida *Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel loo...
Egiptus Papüürus- valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Kirjutusmaterjal. Sinna kirjutati hieroglüüfe. Rosette'i kivi- Egiptuse kuningale pühendatud tekst sisse raiutud. Selle järgi saadi hieroglüüfe desifreerida. Pühad loomad- kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Sõnnikumardikas, kass, härg. tähtsamad templid- Karnaki hiigeltempel, Luxori tempel palsameerimine- peale surma keha säilitamine, kus võetakse kogu sisikond välja jne.. Muumia valmistamine. Nofretete- vaarao Ehnatoni naine, Nofretete portreebüst on Egiptuse kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. tähtsamad teadusharud- Arstiteadus- osavad kirurgid, Päikesekalender, geomeetria- ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia. HETIIDID
Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome keeles hieho Karjala keeles hiehkoine Balti algkeeles hehvoesv Leedu keeles asva Tuleb germaani keelest Germaani keeltes tõuras,peuraz,steuraz Vadja keeles tõbras Soome keeles teuras Rootsi keeles tjur sõnn Saksa keeles Stier härg Pärinevus teadmata (aaria,germaani) Indoeuroopa algkeeles hekwo Vanaindia keeles ava Aarja keeles acva Ladina keeles equus Germaani keeltes ewaz,áihva,ehwu,ehu Pärinevus teadmata (liivi) Liivi keeles kas Soome,isuri,karjala keeltes kasi Vepsa keeles kazi Vadja,soome keeltes katti Rootsi keeles katt Vene keeles Võib pärineda looma lastekeelsest kutsumissõnast Liivi keeles kuska,kuski Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud
• Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna. • Kunst on seotud ka kohalike jumalate ja loomadega • Amon-Ra (peajumal) • Horos (vaaroa võimu kaitsja) • Osiris (suremise ja taasärkamise jumal) • Härg • Skarabeus • Madu • Pistrik Arhitektuur • Tähtsamad ehitised -Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sakkara, Giza. Templid • Pühendatud jumalatele, vaaraodele. • Templid väga võimsad ja suured. • Nelinurkse põhiplaaniga, kõrge müüriga must maailmast eraldatud, osalt lahtine ehitis. • Templi väravaehitist nim. Pülooniks, asus templi kitsamal küljel Suuremad templid
1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes Talupoegade kohustused määrati kindlaks ja kanti vakuraamatusse (kui seal ei olnud kirjas, siis ei pidanud talupoeg seda täitma) Talupojal oli võimalus pöörduda kuninga kohtusse Põllumajandus: Tähtsaim oli teraviljakasvatus (rukkikasvatus) Kolmeväljasüsteem Tööloom- härg Lehmi peeti vähe Talupoegade kohustused: Teotöö *rakmetegu- talupoeg pidi oma tööriistad ja härja kaasa võtma * jalategu- sai kõik asjad mõisast Abitegu Mõisavoor- talvel viidi teravili sadamasse Linnad: Linna eesõigused säilitasid Tallinn, Narva, Tartu, Pärnu Ülejäänud olid aadliperede valduses Väljaveokaubad: Teravili Lina Kanep Sisseveokaubad: Sool Luksusesemed
Loodus Peamine muld on pruunmuld Tihe igihaljas võsa Metsloomi on tiheda asutuse tõttu väga vähe järele jäänud Inimtegevus Tiheda asutuse põhjused on soe kliima, viljakas muld ja mere lähedus Inimtegevuse tulemusena on hävinud looduslik taimkate, viljakas muld on kantud mäenõlvadelt orgudesse ja rannikute välisilme on põhjalikult muutunud Riigisümbolid Lipp, mis koosneb kolmest horisontaalsest triibust: punane, kollane ja punane. Vapp Osborne'i härg on Hispaania kultuurisümbol Flamenko on muusika ja tantsuzanr, mis pärineb 18.sajandi Andaluusiast Pildid: ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim ine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neljas tase
Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks. Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. Noorus armu kergitap, vanus kokku vantsutap. Ken päävä tõinetõist vihkav, nii ööse tõinetõist armastav. Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab kervevardes, noorik kasvab mehe armus. Vanapoisi armastus / on nagu kassi kriimustus. Arm aab, veri veab. Esimene armastus ei kesta kauem kui paar kuud, siis magavad kui kaks vana sõdurid, Armastusel on sada paari silmi. seljad vastamisi.
suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid. Vaaraod sümboliseerisid veel greif, härg ja pistrik. Enamus skulptuuridest olid siiski reljeefid. Seintele tehtud reljeefid koos seinamaalidega moodustavad pinnakunsti mõiste. Figuurid pinnakunstis olid üldistatud ja nn. Egiptuse poosis- silm otsevaates, pea küljelt, keha otse, jalad küljelt. Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini.
Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis, kuhu selleks kokku mindi. Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani. Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad oleksid kündmisel tugevad. Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta." *Küünlad Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid. Küünlad kuuluvad muistsest ajast riituste, pühade, karnevalide, protsessioonide ja pidulike hetkede juurde. Küünlavalgus markeerib sakraalset aega ja tule mõju inimese elukäigule. Ristikirikus on küünal maailma valguse ehk Kristuse sümboliks.
horchata sangria Tavad Härjavõitlus kuulub hispaanlaste kultuuri traditsioonina nagu meile laulupidu. Sel on oma ajalugu. Pidulik ja ülev sündmus algab orkestrimarsiga, puhutakse pasunat ja n-ö tehakse auring, kus tutvustatakse osalejaid, sh ka härgi, kust, millisest kasvandusest pärit on. Seejärel tulevad areeni äärde kolm härjavõitlejat, kes valmistavad looma võitluseks ette. Eikuskilt hüppab järsku välja ka härg ise, kes võitlejate poole sööstab. Antakse paariminutiline vaatemäng, misjärel ilmuvad areenile hobustega härjavõitlejad, ning kui härg hobust märkab, tormab ta loomale kallale. Lõpuks aetakse ta loomulikult hobuse juurest ära ning suksu aidatakse püsti. Kui ratsavõitlejad on härja turjale kaks torget teinud, ilmuvad platsile taas kolm võitlejat, kes torkavad lõpuks kuus sulgedetaoliste otstega ora härjale selga. Lõppvaatuseks tuleb areenile matadoor, kes härja tapab
Loss oli majapidamiskeskuseks. Kreekas olid lossid kindlustatud, sest toimus sõjategevus, lossis hoiti sõjarelvi. Loss oli lausa omaette riigikeskus. Sealseks kuulsaimaks lossiks oli Mükeene, mis on ehitatud massiivsetest kiviplokkidest nn klükoopiliste müüride ja kindlustatud väravatega. Kreetal olid lossid kindlustamata, sest sõjategevust polnud, see tähendab lossiväravad olid avatud ja usutseremooniaidki korraldati ehk lossi keskhoovis. Kreetal religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli keskne koht Kreeta religioossetes kombetalitustes. Jumalannad olid väga austatud, ka Mükeenes, kuid seal olid siiski esikohal jumalad, kes olid mõnevõrra siiski olulisemad kui naisjumalad. Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi
keharaskus tagasi teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg juurde. Mambole, nagu mitmetele teistelegi Ladina-Ameerika tantsudele on iseloomulik puusa liikumine, mis kaasneb keharaskuse ühelt jalalt teisele viimisega. http://www.youtube.com/watch?v=0qm8JZuplM0 Paso doble Paso doble (hispaania keeles “topeltsamm”) on Ladina- Ameerika võistlustantsude hulka arvatav tants. See on võistlustants, mis kujutab härjavõitlust, kus mees on toreadoor ja naine härg. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. http://www.youtube.com/watc h?v=4Z81q8ke0iE&feature=rel ated Habaneera ja salsa Salsa on Kariibilt pärit muusikastiil ja tants Habaneera tekkis Kuubale 4/4 taktsimõõdus. Stiil kujunes välja 60.-70. ümberasunud Hispaania aastatel Ladina-Ameerika muusikute hulgas,
Eluruumid olid luksuslikult Religioon Sõjakas sisustatud Vee juurde- ja Kiri(lineaarkiri) Austasid minolisi äravoolurennid jumalannasid ja jumalaid Palju jumalannasid/palju Loomade jumalikustamine jumalannasid puudus Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine: *Mees *Vaba *18-aastane *Sõja kohustus *Polises sündinud Ülemkiht: aristokraadid e. Suurmaaomanikud
Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning
rõngaga. ja tõbmab vihmasärki üle puu. Sääl hurmja kuuseheki taga on kõike, mida Surmalasti on jääkud ristid vaid südamele vaja. ja kaugel vilksatades kase luu. Kaev vinnab üles selgust iga ämbriga. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Aed pillab sõstraid, õunu, ploome kahe käega. Taob müdinaga taevaviha härg. Ja tiigi võõras viludus ei ole muud kui turbasaare, Ei puhke tema järel valgushääl! lahke vari, Ta sõra jälgedes on muld vaid märg. mis sunnib viibima, triivima, ujuma , Siin haua varju pugend sinilill. Metsamaasikatest helmed ümber päevitunud Kuldnoka laul on seitsme luku taga. kaela. Küll kiusab koolnuid saju torupill,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
