1. Jumal puhkab oma tegudest 2. Jumal õnnistab seitsmendat päeva B Eedeni aiad 1. Sissejuhatus: Jumal kastab maa 2. Eedeni aia rajamine C Jehoova Jumal ja Aadam 1. Keeld süüa hea ja kurja tundmise puu vilju 2. Loomad ja linnud 3. Eeva loomine 4. Lõpp; Kokkuvõte: Mees ja naine 4. 5. Babüloonia loomiseepos ,,Enuma elis" on kirjutatud luulevormis. Gn loomislugu on proosatekst, ainult Gn 1:27-28 on kasutatud luuleridu. Erinev on loomine: Genesises ei selgitatud lähemalt kuidas ja millest taevas ja maa loodi; ,,Enuma elis'es toimub loomine küllaltki üksikasjalikult. Jumala loomine toimus väga korrapäraselt ja läbimõeldult (esimene päev..., teine päev...). Bel tegeleb rohkem taevaste asjadega: vete eraldamisega, tähtkujude seadmisega, Nannari (kuu) nähtavaks tegemisega, kuu faaside määramisega.
Thalest tuntakse kui esimest kreeka varahellenite filosoofi ning Lääne filosoofia ja teaduse üks alusepanijatest. Pärit Mileetose linnast. Ta tuletas sellise maailmast arusaamise viisi, mõtlemisega, mis oli vabanenud müütilistest kujutlustest. Ehk ta ei toetunud müütilisele või religioossele tõlgendamisele. Thales pidas oleva algeks vett kui elu elementi. Ühe mõtte kohaselt olevat Thales laenanud selle mõtte, et maakera on vee peal Egiptuse või Vana-Babüloonia loomiseepostest ( Enuma-Elish ). Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost. Arvas, et kõik olev on täis jumalaid ja kõigel on hing. Olevat ennustanud päikesevarjutust, mis toimus aastal 585 eKr
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad
vastasseisust? Lohetapmise müüt on indoeuroopa rahvaste mütoloogias üsnagi tüüpiline. Ka leidub väljaspool indoeuroopa rahvaste areaali, näiteks Mesopotaamias, sumerlastel, assüürlastel, babüloonlastel jt rahvastel sarnaseid motiive ja paralleele, nagu näiteks müüt ,,Anzu ja saatuste tahvel" ehk Anzu eepos. Monstrumi tapmise motiiv esineb ka II at lõpust eKr pärit Babüloonia loomiseeposes ,,Enuma elis". Nimelt tapab Babüloni linna kaitsejumal Marduk koletis Tiamati, loob tema kehast maailma ning tõuseb kõikide jumalate kuningaks. ,,Enuma elis" oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema rolli maailma loojana
tänapäeva Lõuna-Iraagis (Babülon asub pigem tänapäeva Kesk-Iraagis). Neil oli kasutusel kiilkiri ja piktogrammid, mida kirjutati keeruliste võtetega (polnud eriti keerulised võtted) savitahvlitele ja isegi lagedele. Arheoloogilised asitõendid hakkasid viitama piiblis olevatele sündmustele – näiteks kujutab Inglismaal ühes muuseumis olev sumerite savitahvel suurt uputust. See on osa seitsmest tahvlist koosnevast Enuma Eliši mütoloogiast, mis räägib Marduki valitsemisest ja inimeste loomisest jumala teenimiseks. Samuti on sarnaseid asitõendeid Aadama ja Eeva loost, kuid sumerite tekstides räägitakse sellest veel põhjalikumalt. Esiteks, Aadam tähendab heebrea keeles töötajat (Aadam ei tähenda heebrea keeles mitte töötajat vaid inimest/meest), kes allus jumalatele annunakidele – need, kes tulid taevast maale Nibiru planeedilt (Nibiru planeet on vandenõuteoreetikute teooria)
5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal; ennustamine; surmajärgsus; lood maailma algusest: “Enuma eliš”. 9. Kangelaseepika: Gilgameš. 3) Egiptus 1. Geograafilised ja looduslikud olud ning nende mõju tsivilisatsiooni iseloomule.. 2. Ühtse riigi kujunemine ja Vana riik: Narmer ja Menes; kiri; Džoser; 4. dünastia ja suured püramiidid; kuningavõim, selle tiitlid ja sümbolid; riigi sisekorraldus ja välissuhted. 3. I vaheperiood ja Keskmine riik: Teeba esiletõus; uued jooned sisekorralduses ja välissuhetes. 4. Hüksoslased ja II vaheperiood. 5
Üsnagi laiade fn-dega jumalanna, esineb sageli müütides. Kangelaste soosija/armastaja. Oli Gilgamesi suur armastaja, mis hiljem pöördus vaenuks. Tema põhiline partner oli Dumuzi e Tammuz. (Istari satelliit, alati seotud Istariga) Dumuzil omaette pühamuid ei olnud, kuulus Inanna pühamute juurde. Võis olla Inanna poeg, abikaasa või vend. Maailma loomine: Kõigepeal oli vesi, midagi ookeanilaadset, ürgookean. Kõige tuntum versioon on teada Babüloonia maailmaloomiseeposest Enuma elis (Kui kõrgel üleval). Kõigepealt vesi (Apsu isane, magevesi, Tiamat emane, meri). Hakkasid järglasi sigitama. Maasfäär, taevasfäär. Anu sigitas järglase Ea. Kingu merekoletis. Marduk neli silma-kõrva ja hiigelsuur ja kellele anti kingituseks neli tuult, millega mängida. Tiamat sai pahaseks. Lõpuks leiti, et õige juht peaks olema Marduk. Marduk oli nõus, kui ta tõstetaks jumalate kuningaks. Jumalad võitsid merekoletisi,
(haiguste käskija). Sumeri eeposeversiooni järgi on Gilgames surma järel allilma jumalus (ka kohtumõistja?). Mille üle aga kohut mõistetakse ja mis saab pärast kohtumõistmist, seda pole tänapäeval teada. Maailma tekkimine Maailma tekkimisest on kaks põimuvat versiooni. Versioon 1: oli maa-ja-taevas (Anki), mis tuli lahutada ja nende lahutamisel tekkisid maa (an) ja taevas (ki). Versioon 2: olid veed (Nammu), millest tõsteti maa. Tuntud on Babüloonia maailmaloomise eepos Enuma Elis, milles nimetatakse vetevalda Apsu. Kesksed tegelased on Apsu (magevesi, mehelik alge) ja Tiamat (soolane vesi ehk Pärsia laht? - naiselik alge). Neist sündisid vastandite paarid ja palju jumalaid, nende hulgas An (ja tema poeg Ea). Jumalaid said palju, nad häirisid Tiamati ning Apsu ja Tiamat otsustasid jumalad hävitada. Ea uinutas oma loitsudega Apsu, kes tapeti ning Ea sai jumalate valitsejaks. Tiamat sünnitas merekoletise Kingu, kellega sai palju järglasi
Esikohal on maailma vanim eepos "Gilgames" ("Sellest, kes kõike näinud"), mis on eelkõige kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile. See on loomult kosmogooniline ja antropogooniline, jutustades maailma ja inimese loomisest. Selle poeemi võtsid omaks ka assüürlased. 6. Mis oli babüloonia preestri esmaseks kohuseks? Preestri kohuseks oli tagada kontakt inimese ja jumala vahel 7. Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8
Inanna/Istar/Astarte sõjajumalanna - tema abikaasa Dumuzi/Tammaz Utu/samas päiksejumal oli Uruki kaitsejumal Enki maajumal, maa aluste maailmade ja surnute jumalus Ea vetejumalus Säilinud savitahvlid on tõeliselt rikkalikud. Sumerite jumalakäsitlus antropomorfne. Sumerite jumalad mõtlesid ja tegutsesid nagu inimesed. Surematus eraldas jumalaid inimestest. Usuti, et jumalaid saab mõjutada ohvriandide, ülistuse jm kaudu. Inimene oli mõeldud jumala teenimiseks Enuma elis... Kui ülal... Jumalad tasuks kaitsesid inimesi haiguste eest. Egiptuses jumalad olid heatahtlikud. Haigusi saatsid deemonid. 3 at. lõpul algasid sumeritel omavahelised võitlused, et linnriigid esile tõuseks. Lugalzaggis kuningas, kes Uma linnas valitses, alistas linnriigi, kogu sumerid tema alluvuses Kel jõud, sel võim, kel võim, sellel religioon. Õhujumal Enlil valitseb üleujutuste üle,
Arvati, et inimene läheb allilma koos kehaga. Kui lakkab olemast keha, lakkab olemast ka inimene. Surmakäsitlus oli väga pessimistlik. Surma kardeti tõsiselt. Semiidi rahvad võtavad sumeri jumalad üle, kuid annavad neile oma nimed. Utu Samas (päike) Nanna Sin Inanna Istar Akadi ajajärgu jumalate arvu hakati vähendama. Jumalaid hakati sulandama, ühte jumalat erinevate nimede all austama. Vanimas Babüloonia jumalate nimistus on jumalaid 40. Loomiseepos Enuma Elis (,,Kui üleval", pealkirjastatud eepose esimeste sõnade järgi) kirjeldab loomist Babüloni kaitsejumala Marduki (samastati Jupiteriga) kaudu, kel on 50 erinevat nime. Jumalate üldarvuks annab see eepos 600. Semiidi usundis vahetusid peajumalad. HAMMURAPI (1792-50) ajal sai peajumalateks jumalate nelik Anu, Enlil (saab järjest enam mägede jumalaks), Ea (tuulejumal) ja jumalanna, keda austati erinevate nimede all (peamiselt Istar). Hiljem muutus oluliseks kolmik: Istar, Samas ja Sin
hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus). Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed. ANU peajumal (akkadipäraselt AN) ENLIL nüüd ka mägedejumal SIN kuujumal SAMAS päikesejumal MARDUK samastati Jupiteriga (Babülon) ISTAR armastuse jumalanna Akkadi ajal hakati rõhutama eetilisi jooni. Patt eksimus käitumisnormi vastu; paluti andeks palvetes nende eest. NB! Peab lugema: Babüloonia loomiseepos ,,Enuma ellis" (Mesopotaamia saamislugu; Marduk tapab teise jumala, kellest saab maa ja taevas.) Soovituslik veel ,,Gilgames" (peategelase surematuseotsingud). Surm traagiline noot sumeritel, akkadil hingest ettekujutus, aga elamisväärne on siinses elus. Inimene peab leppima oma surematusega, saab mõjutada jumalaid. Kuninga positsioon säilib: relig. kohustus hoolitseda oma rahva eest, sest jumal tahab õiglust (akkadi tekstides). Kuningat karistati rahva eksimuste eest.
Esikohal on maailma vanim eepos "Gilgames" ("Sellest, kes kõike näinud"), mis on eelkõige kirjanduslikku, mitte religioosset laadi teos, kirjutatuna kaheteistkümnele savitahvlile. Selle aluseks on sumeri müüdid, mida akadlased ümber töötlesid eeposeks. Selles leiduv müüt Istari laskumisest surnuteriiki on samalaadse sumeri müüdi teisend. 5. Milline on Babüloonia loomiseepose nimi? Teiseks tähtsaks Babüloonia eeposeks on loomiseepos "Enuma Elis" ("Kui seal üleval"), mis on kirjutatud seitsmele savitahvlile. See on loomult kosmogooniline ja antropogooniline, jutustades maailma ja inimese loomisest. Selle poeemi võtsid omaks ka assüürlased. 6. Mis oli babüloonia preestri esmaseks kohuseks? Preestri kohuseks oli tagada kontakt inimese ja jumala vahel 8 7. Milline oli babüloonia preestri tiitel? Preestri tavaliseks tiitliks oli erib biti - "see, kes tohtis templisse siseneda." 8
sõna-sõnalist piiblitõlgendust õõnestas ka teoloogia-sisene liikumine (just sel perioodil võeti laiemalt kasutusele tänapäevased ajaloolis-kriitilise eksegeesi meetodid). Võib olla üsna kindel, et probleemid, mille tekitasid teoloogiale ajaloolis-kriitilise piibliuurimise tulemused, olid hoopis ebamugavamad ja radikaalsemad kui loodusteaduste poolt esitatud väljakutsed. Ligikaudu samal ajal hakati kristlust käsitlema ka võrdluses teiste religioonidega. Kui Enuma Elish ja Gilgameshi eepos said laiemalt tuntuks, sai ühtlasi ka selgeks, et kultuuride, müütide ja religioonide vahel on tugevad sugulusseosed. Tõdemus, et Piibli materjal ei olegi nii unikaalne nagu varem võidi arvata, avas tee uut tüüpi uurimustele. Kuidas täna mõtelda? Kuidas võiksid teaduslikud arusaamad maailma tekkimisest aidata meil taasmõtestada kristlikku loomislugu? Alustame sellest, et asetame kõrvuti tänapäevase ja
pidi kellegi saatma allilma enda asemele ning kuna ta nägi Dumuzit rõõmsana, mitte leinavana, siis otsustas saata tema. Istar kahetses oma otsust ning kärbsed tõid ta sealt tagasi. Istari kultusega seotud rituaalid: tähistatakse püha abielu Istari ja Dumuzi vahel, tähistatakse Dumuzi surma (lein). Maailma tekkest on palju versioone, kuid kõigil on üks ühine joon alguses oli vaid vesi. Tuntuim maailmaloomise eepos on Babülooniast päris Enuma elis ('siis kui üleval'). Algul oli kõikjal vesi ning jumalad Apsu (mees, mageveed valitseja) ja Tiamat (naine, soolase merevee valitseja). Nemad said järglasi, kelle hulgas oli ka An ning An'i järglane Enki. Järglased hakkasid Apsut ja Tiamati häirima kuna nad olid lärmakad ning neid oli palju ja nad otsustasid nad hävitada. Kuid järglased said nende plaanist teada ja sõlmisid vandenõu ning tapsid Apsu. Marduk (Enki järglane), kes oli Babüloonia
võisid allilma esemed läbi maa kukkuda. Inimesed on kaetud tiibadega? Allilmas on olemas samas ka mingi kohtumõistmine, aga pole teada, mis on selle tagajärg. Gilgamesh on allilma kohtumõistja. On teada, et kuningatele oli ikka mingi parem saatus seal ette määratud (Uri III dünastia). Allilma jumal oli Nergal, surm ja tõbi ja tema kaaslane oli Ereskigal. Maailmaloomine. Oli mitmeid ettekujutusi, aga kõige kuulsam on Babüloonia maailmaloomise müüt ("Enuma elis" tõlkes siis kui kõrgel üleval). Lugu on sellest, kuidas peajumal kehtestab korra ürgsete kaosejumalate üle. Peajumal oli seal Marduk (kui Babüloonia peajumal). Algsed jõud olid vesised jõud- Apsu (mage vesi) ja Tiamat (soolane vesi). Oli ka Mummu (pilved, õhk) Sündisid jumalad Anu ja Ea. Nad olid lärmakad, algsed jõud tahtis nad hävitada. Ea tõusis, uinutas Apsu ja tappis ta. Tiamati saatis Kingu jt merekoletised. Seda tegi Ea poeg Marduk
pole. On näha et kuningatele 3 uri dünastiale, oli parem saatus ette nähtud, kui keegi suri neist siis ta läks itku saatel allilma ja Gilgameš viis ta oma lossi. Allilmas valitseb allilma valitseja jumal Nergal , kes on ühtlasi tõve jumal ja tema valitsejanna Ereškigal allilmaemand. Maailm loodi .-Kõige kuulsamaks sai Babüloonia maailmaloomise müüt, mis on meile teada Babüloonia maailmaloomise eeposest mis on tuntud pealkirja all Enuma eliš.Kõik oli algses faasis. Tegemist on sumeri pärimuse babüloonia keskse ja akkadi keelse mugavndusega.Lugu sellest kuidas peajumal kehtestab korra võites kaose jõude. Peajumal on selles eeposes Marduk babüloonia (hüm talle ).teda on ka nimetatud ka Marduk kui jumalate Enlil. Enlil oli sumerite kõrgem jumalus.Algses versioonis võis olla Enlil see isik. Algsed jõud, vesised Aps-magevesi-Enkidu koda,,isane Tiamat-soolane vesi,emane, merelise koletisena.,kala või sisalik,merelohe
annaabi.ee 
