Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi
(meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr - Vahemere lääneosas *Kartaago kaotas latiinid Latiumi maakonna elanikud, kõnelesid ladina keelt samniidid Apenniini poolsaare mägialadel elanud itali hõim sabiinid Kesk-Itaalias elanud hõimurühm gallid keldi hõimud P-Itaalias gladiaatorid ld k "mõõgavõitleja", orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana- Roomas peetud avalikel mängudel amfiteatrites nekropol ld k "surnute linn", etruskide matusepaigad patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kellel olid kliendid; andis kasutada maad patriits muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane; R vab alguses kuulus kogu võim neile
Edasi toimusid raskeimad ja tähtsaimad sõjad, mida Rooma 4-3. saj eKr pidas. Need olid sõjad Kesk- Itaalia mägismaal elava sõjaka itaalikute hõimurühmaga - samniitidega. Samniitide hõimuliit oli suur ja nende sõdalased paistsid silma vapruse poolest. Näiteks oli Samniitidel säilinud ürgkogukondliku korra jooni. Roomlased saavutasid nende üle 296. a eKr Sentiumi lahingus võidu, mis määraski Itaalia saatuse. Samniidid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima, sabiinid alistati täielikult ja nad said Rooma piiratud kodanikuõigused. Galli hõimud paisati põhja poole ja etruskid olid sunnitud Roomaga liidu sõlmima. Kogu Kesk- ja Põhja-Itaalia oli roomlaste käes. Nüüd oli Rooma üks tolle aja suurriikidest ja sõlmis Kartaagoga lepingu nagu võrdne võrdsega. Nüüdseks oli minu arvates Rooma tunnetanud, et on võimelised saavutama võimu kogu Itaalia üle ja jätkasid vallutamist lõunapool. Lõuna-Itaalias jõudsid roomlased kreeka linnadeni
1. Millised on itaalia looduslikud eripärad? Rannajoon liigendamata, ühendusteed maismaal, tasandikud on sobilikud põlluharimisek. 2. Millised hõimud on elanud itaalias? Itaalikud latiinid, sabiinid, samniidid. Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused?
Saatus e umbisikulist jõudu heimarmenet valitses jumalanna Tyche. Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhil mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalan Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Seega viitavad jumalate nimed sarnasusele. Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat.
30 eKr - kodusõdade aeg o 30eKr-235 Varane Keisririik o 235-284 Sõdurkeisrite ajajärk (ka segaduste aeg) o 284-476 Hiline Keisririik, lõppes Lääne-Rooma lagunemisega · Looduslikud olud ja rahvad o Loodus - suhteliselt tasane -> sobiv põlluharimiseks, rannajoon vähem liigendatud -> vähem meresõitu // eeldused ühtse riigi tekkeks o Rahvad etruskid, itaalikud, samniidid, sabiinid, kreeklased, foiniiklased o · Etruskid o Etruskide päritolu pole teada, elatusaladeks meresõit, kaubandus, käsitöö, naiste kõrge positsioon, valitsemine - 12 linnriigi liit, religioon - surmajärgne elu, nekropolis'ed - suured ühised hauad(vt. nt. Cerveteri ja Tarquinia nekropolid UNESCO maailmapärandis), ennustuskunst · Rooma linna rajamine ja kuningate aeg
Hilisemal ajal idealiseeriti Romuluse valitsemisaega. Romulus tõmbas maha püha linnapiiri. Areng pikk ja vaevarikas. Rooma jääb pikaks ajaks üheks Latiumi linnaks.Nimetatud ka Septimontium. Tabu: ei tohtinud kanda relva müüri sees, surnud matta väljaspool linna(mnt ääres), sõjalised mängud/toimingud ka väljaspool. Kuningate ajajärk: 753 eKr – 590 eKr. Latiinid(Latium) ja sabiinid (itali rahvad) : Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Marcius etruskid : Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. ROMULUS 753 – 715 senat,nõuandev roll latiinid + sabiinid = Quirites Quirites : Rooma kodanike nimetus : - kas Romulusega seotud: Romulus kadus äikese ajal ja muutus jumaluseks
lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Jumalad: (Liis Leemet) Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhiliselt mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalad Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa
Kreeklastelt ülevõetud nime «Itaalia» hakkasid roomlased arvatavasti juba III sajandi esimesel poolel eKr kasutama kogu nende valduses oleva poolsaare kohta. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna-Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid. Rooma sünd kuulub aega, mil paljud Vana-Idamaa riigid olid eksisteerinud juba mitmeid aastatuhandeid (täpsemalt: Egiptus, Sumer ja Elam rohkem, kui kaks, Kreeta ~ kaks aastatuhat, teised aga rohkem kui tuhat või pooltest...). Sel ajal, kui Balkani poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid Page 3 of 12
Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu ,mille seas suurimad olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia rannikualadel moodustasid kreeklased nüüd enamuse elanikkonnast
Valitud 7 küngast, sest see on maagiline arv. Kõige tuntumad Capitolium ja Palatinus. Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2. Numa Pompilius 3. Tullus Hostilius 4. Ancus Marcius 5. Tarqiunius Prisus 6. Servius Tullius 7. Tarquinius Superbus Esimesed 4 on latiini pärituolu+ sabiinid(üks latiini hõim, kes on keeleliselt sarnane latiinidega). Ülejäänud etruskid. Suhtutakse hästi Romulusse, latiinide ja sabiinide puhul tuuakse pigem välja positiivseid poole. Ülejäänud va servius tullius, tuukase välja negatiivseid pooli, suhtuti halvasti. Võimalik, et oli tunduvalt rohkem kuningaid. Igale kuningale on antud mingi roll Rooma riigi ülesehitamisel. Romulus- temale omistatakse senati asutamine. 753-509 ekr
Nende päritolu on tundmatu, kuid nad ei kuulunud indoeurooplaste hulka ei ole itaalikute ega kreeklaste suguvõsas. Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia. * Itaalikud * Samniidid * Sabiinid * Kreeklased * Foiniiklased Rooma linna rajamine/tekkimine: Rooma linn tekkis Tiberi vasakule kaldale, umbes 25 km suudmest, seitsmele künkale. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli ~600. aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müütidega, hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid.
kultuuris kasutati põletusmatuseid ja maeti spetsiaalsetes nõudes. Selles kultuuris tekkisid ka asulad mida võib pidada linnusteks. See kultuur püsis kuni ca5saj eKr ja avaldas mõju ka etruskidele. Itaalia asustamine algas aktiivselt sinna läinud indoeuroopa rahvaste ilmumisega. Tähtsaim sisserännanud rahvas on etruskid, kelle järgi on nime saanud Etruuria maakond. Etruskite päritolu pole teada, aga nad polnud indoeurooplased. Indoeurooplastest tähtsamad rahvad on latiinid ja sabiinid, kes jõudsid Itaaliasse pärast etruskeid. Kui latiinid ja sabiinid Itaaliasse jõudsid oli seal olemas juba 2 suuremat kõrgkultuuri: Etruski ja Kreeka kultuurid. Kreeklased jõudsid Itaaliasse 8-6saj eKr. Vanim teadaolev Kreeka linn Itaalias oli Kyme (ladina k. Cumae), mis asub Kesk-Itaalias Kampaania maakonnas. See kant on kuulus seetõttu, et nagu Delfis olid oraaklid olid ka Kymes oraaklid, keda kreeklased nimetasid sibüllideks. Kyme oli kõige põhjapoolsem Kreeka asula Itaalias
Nimetusena säilis Rooma, mitte Itaalia. Mis aitasid kaasa ühtse riigi kujunemisele Itaalias? 1. Liigendamata rannajoon 2. Ühendusteed kulgesid mööda maismaad · Teisel aastatuhandel eKr rändasid itaalikute hõimud Itaaliasse.(indoeurooplased)Asusid eeskätt elama Kesk ja Lõuna Itaaliasse. Palju erinevaid hõime: 1. Latiinid asusid elama Tiberi jõe ümbrusesse, maakonda, kuhu nad elama asusid hakati kutsuma Latiumi maakonnaks 2. Sabiinid 3. Samniidid 4. Brutid · 900. aastal eKr rändasid Itaaliasse etruskid, asusid elama Arno jõe äärde. Kohta kuhu nad elama asusid hakati nimetama Etruuriaks. · Põhja Itaalia: Appenniini poolsaar, Po jõgi · Aastatel 750-550 eKr asusid Itaaliasse elama kreeklased. Kolooniad tekkisid eeskätt lõunarannikule. Seisused Rooma riigis 1. Patriitsid 2. Plebeid: enamus olid talupojad, vähemuse moodustasid proletaarid
otsides kontakte kreeka mütoloogiaga. Rooma linna asutamisloo eellugu , seostati otseselt kreeka mütoloogiaga Tooja sõjaga. Kangelane Aeneas, kes pääses eluga , jõudis oma eksirännakute tulemusena jõudis siia. Tema poeg Julus, pani aluse Juluste suguvõsale. Rajas Albalonga linna, latiinide mäe jalamil olnud linna. Läks hulk aega mööda ja järgneb rooma linna asutamise lugu. Romulus ja Remus. Sabiinid ja latiinid. See lugu pole hiline väljamõeldus, see oli kindlasti teada 3 saj kõikides detailides, ja märke et oli juba teda 5 sajandil ka. Tegemist on vana müüdiga. Ajaloolist tõde ilmselgelt pole. Romulus mitte ajalooline tegelane. Hunt- koguaaeg on arvatud et see on etruski vana hund (stiil), romulus ja remus on rensansi ajal sinna juurde pandud. Hunt vb ka olla keskaegne. Antiik ajal oli juba pronksist hunt. Sealt järgnesid Rooma 7 kuningat : Romulus oli I
annaabi.ee 
