Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametisse valiti vähemalt 2 meest. Kõrgematesse ametitesse sai kandideerida siis kui madalamad olid juba läbitud. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud. Konsulid-kõrgeimad magistraadid. Kuulus kõrgeim võim riigis.Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid-järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada
Neil olid õigus panna VETO (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. /// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist (endised ja tegevad magistraadid), ametis eluaeg. Senaatorid olid kogenud riigimehed ja nende otsustel oli suur kaal. Ilma nende heakskiiduta ei pandud ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekul arutlusele. Ei võtnud vastu seadusi (rahvakoosolekud) ega viinud ellu otsuseid (magistraadid). Rahvakoosolekud Iga küsimuse jaoks oli eraldi koosolek, otsustati sõja ja rahu üle, kiideti heaks seaduseelnõusid ja magistraatide ettepanekuid, valiti magistraate. Vabariigist keisririigiks Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad
Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu
Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose s...
ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist, valiti igasse riigiametisse korraga vähemalt kaks meest. Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud.
Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. 3. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge.
Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu res publica, s rahvas võttis valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid kodanikkonna ehk rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat, seega juhtis riiki nobiliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Kreeka ajaloolase Polybiose arvates polegi paremat riigikorda leida kui seda oli Roomal. Magistraadid ~valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks ning igasse riigiametisse valiti vähemalt kaks meest. *konsulid olid kõrgeimad magistraadid, neile kuulus kõrgeim võim riigis. *preetoridjärgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada.
Aristokraatlik Demokraatlik Võimul kaks kuningat Võimul türannid Orjad (heloodid) Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud Põliselanike võis orjastada Täisealine 20.a Täisealine 30.a SARNASUSED Sõjavägi Õigus osaleda rahvakoosolekutel Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem, mehe ja naise suhted abielus suht pinnapealsed. Poisid saadeti 7-aastaselt kooli, õppisid lugema kirjutama, rikkamates peredes õpetati kodus pedagoogi käe all, Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas ellusuhtumist, 12-20 eluaastast olid noormehed piiriteenistuses. Kreeklased sportisid alasti, spordivõistlused kuulusid usupidustuste progammi,
1. Rahvatribuunid kaitsesid nobliteedi õigusi. Rooma impeeriumi idaosas räägiti kõige rohkem Kreeka keelt. + Rooma rajati Tiberi jõe äärde. – Rooma suurim hipodroom oli Cloaca Maxima. – 2. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse
Odysseus 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine isa ,,õnnistus" Ennete saatmine kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate Teiste kulul elamine poolt Toidumoon (vein) Jumalate ilmutamine inimeste kehades
karmuse poolest. Kihid-Sartiaadid-Vabad kodanikud Perioigid-vabad,kuid ei omanud poliitilisi õigusi ja Heloodid-orjad Ateena-Hõlmas Atika maakonda.Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Aoloni reforme,kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.Lõplikult kinnitus Ateena demokraatia Periklese ajal. Kihid- Kodanikud-vabad meessoost täisealised ning nende naised ja lapsed.Metoigid-vabad ( ei omanud kodanikuõigusi) ja Orjad. Valimiskorraldus: Rahvakoosolekud võisid toimuda kui kohal oli vähemalt 6000 meest. Tähtsamad mehed olid strateegid. 7.OM,teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros-OM peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna_kreekas. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid.Naistele oli keelatud.OM oli palju alasi.Võitjad kirjutati üles,mille nimekirja kasutati ajaarvamises.Kanti ette pillimängu ja luulet.OM olid suured pidustused.Teater-Draamakunst sai alguse veinijumala Dionysosele pühendatud koorilauludest.
· Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta.
mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine. Seda ajajärku nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses? ● Vastus: Sõjavägi ei koosnenud kodanikest vaid palgasõduritest. Ratsaväe tähtsus tõusis. Sõjaelevandid. ● Selgita mõistet “Museion”. Kus see asus? Vastus: Museion - Muusade tempel, Aleksandrias.
64 a pani Nero Rooma põlema. Suur vallutaja oli Traianus. 6. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal? Senati võim näib aristokraatlik, aga rahvavõim demokraatlik. Riik muutus väga võimsaks. Senatid olid väga kogenud riigimehed ja senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise-ja väipoliitikat ning juhtis sõdasid ja rahaasju. Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus.
" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (kunst, teater, luule). Eesmärk oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga. Ateenas hinnati kõrgelt
Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse
nõudsid ka seaduste kirjapanemist, loodi 450. aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja kandsid hoolt kodanike elukommete eest
1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad rahvakoosolekud, mis taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on thelepanuvrsed oma vanuselt, mtmetelt ja haruldusastmelt. Kige haruldasemaks puuks pargis vib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid ksikutes kollektsioonides ja mille Hirvepargi isend kuulub Euroopa suurimate hulka. 2007. a. sgisel kasvas
kõrgaeg. hävis (476 pKr.). tähestiku teke Kanalisatsioon. Rahvusliku protsessid Sildade ja teede majanduse võrgustik. allakäik. Kultuuri allakäik. Kõrgeimat 7 kuningat Rahvakoosolekud Pärilik keisrivõim. Keisrivõim. võimu kandvad 100 senaatorit ja Senat, Princeps senatus- ametnikud e senati juht. ametiisikud magistraadid. Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester.
Rooma oli vabariik. 2) Antiiktsivilisatsioonide tähtsus maailma ajaloos antiikaja näidete põhjal, antiigipärandi olulisus tänapäeval sama mis 19 küs?!?! 3) Tunne & võrdle Rooma vabariigi ja keisririigi toimimise põhimõtteid. - Vabariik: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed, kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv kui ka kodanikkond
· Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta.
· PLEBEID- esialgu need kodanikud ,kes ei põlvnenud kuningliku senati liikmeist,hiljem lihtrahvas Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi Jõukamadolid ratsanikud ,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus · Kuningas-kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud ,väejuht ,kohtunk ja mõelde religioossete kombetalituse täitja · SENAT-valtses koos kuningaga ,koosnes sugukondade vanematest.Senati liikmeid kutsuti isadeks · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimuseid linnast väljas marsi väljakul kuurite (täiskasvaned mehed)kaupa kuuriatesse kuuluti päritolu kaupa. Ainult kuningas kandis punast värvi rüüd Kaheteistkümmne tahvli seaduse · 450 a eKr pandi kirja esimesed rooma seadused · Kirjutatud 12 pronkstahvlile · Seaduste kirjapanek nõudis plebeid et vältida suulise tavaõiguse omapoolt · Seaduse dolid karmid-võlaorjus ,võlgniiku hukkamine jne.
Sparta ja Ateena võrdlus Sarnasused: Sprata ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju kreeka üle. Samuti olid mõlemas riigis omad seadused ja toimusidkodanike rahvakoosolekud. Kodanikeks ei peetud ka kummasgis riigis välismaiseid elanikke. Suurim erinevus seisnes nende riikide valitsemisviisis. Ja mõlemad omasid suurt sõjaväge. Erinevused : Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia
lihtrahvas · Plebeid jagunesid varandusliku seisuse järgi jõukamad olid ratsanikud,keskmiselt jõukad jalaväelased ja päris vaesed proletaarid Valitsemiskorraldus Roomas · KUNINGAS kinnitatud rahvakoosolekul, võim piiratud, väejuht, kohtunik ja mõnede religioossete kombetalituste täitja · SENAT(lad.k.senatus,senex vanamees, rauk) valitses koos kuningaga, koosnes sugukondade vanematest. Senati liikmeid kutsuti isadeks (lad.k.patres) · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimusid linnast väljas Marsi väljakul kuuriate (täiskasvanud mehed) kaupa; kuuriatesse kuuluti päritolu kaupa Kaheteistkümne tahvli seadused · 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused · Kirjutatud 12 pronkstahvlile · Seaduste kirjapanekut nõudsid plebeid, et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt · Seadused olid karmid võlaorjus, võlgniku hukkamine jne. Tänan kuulamast!
koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. 2. Nimtage kaks Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud. 2) Igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 3. Nimetage kaks Rooma vabariigi valitsemise sarnasust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Olid rahvakoosolekud 2) Oli senat. 4. Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel. a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse
5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord, spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja basileust arvukad riigiametnikud, kellest olulisemad olid 10 strateegi. *t htsaim riigivimu organ 30liikmeline vanematen ukogu Samuti olid ametis 6000 kohtunikku, kes m rati ehk geruusia; gerontokraatia vanurite vim liisuheitmise teel.
vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku
131 (lk. 116 ,,Odakandja") ,,Laokooni grupp", korintose stiil (kapiteelid keerukamad), ilmalikud hooned. Riigikorraldus Demokraatia, polised, Piiramatu võimuga monarh, rahvakoosolekud, nõukogu, jumalikustamine, talupojad sõjavägi koosnes kodanikest, kes allutatud seisundis, linnad muretsesid ise endale varustuse, omavalitsus, sõjavägi koosnes türannide võimuhaaramised. palgasõduritest. Religioon Kindlad jumalad, Olümpose Segunemine e sünkreteism, uued
veel Antiookia (Süürias) ja Pergamon (Väike-Aasias). Vahamere idaosa omandas kreekapärase ilme, levis arhidektuur jms. Hellenismiperiood lõppes Roomlaste vallutustega (Terve vahemere idarannik). Riik, Ühiskond: Hellenistlikke riike valitsesid piiramatu võimuga monarhid (ainuvalitseja). Monarhidel olid uhked lossid ja toredad õukonnad. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Linnriikides jätkus samasugune formaalne valitsuse kord (nõukogud, rahvakoosolekud, ametnikud jms). Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Aleksandriasse rajati muusade (apollonit saatvate ja kaitsvate haldjate) tempel - Museion, millest sai suur kultuuri ja teaduskeskus, mille juurde rajati ka raamatukogu, mis sisaldas peaaegu kõiki kreeka teoseid. Teised kultuurikeskused: Ateena (esiplaanil) ja Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms
Lisaks rahva kultuuri-harrastuste toetamine, emakeelse rahvahariduse edendamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. 5. 1905. aasta revolutsiooni mõju ja pöördelisus Eesti ajaloos. Eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. Asutati esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust
läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid
Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestimaa kubernerilt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Nõudmiste toetuseks leidis 16. oktoobril Uuel turul aset suur rahvakoosolek. Kuigi kuberner polnud miitingut keelanud, avas kohaleilmunud sõjaväeüksus hoiatuseta rahva pihta tule. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja astus vastu poliitilise võitluse areenil aktiivse jõuna. Esmakordselt toimusid grandioossed meeleavaldused ja rahvakoosolekud, relvavõitlus valitsuse vastu, Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonnaelus võimsalt esile poliitilise võimu ja riiklusega seotud küsimused. Nõuti poliitilise enesemääramisõigust ja autonoomiat.17.oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesmärk oli Venemaast teha parlamentaarne monarhia, Eestile taheti enesemääramise õigust, mitte aga iseseisvust veel.
vallutamisretki. lõi TAAVET (ta oli I kuningas.) 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia aladelt. 8. Peale teda oli Saalomon, teda peeti väga targaks. (kahe naise ja lapse jutt) 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. Ta ehitas riiki edasi. Ta ehitas üles JERUUSALEMMA 7. Neil olid rahvakoosolekud. 9. Jumal oli JAHVE ( 1 jumala usk MONOTEISM) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 10. Oodeti (oodatakse siiamaani) Messiase tulekut. 9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes KRISTLASED 10. 6. Saj. eKr. Tugevnes tähtsus, kerkis esile uus kuningas KYROS II JUUDID 11. Kreekat prooviti vallutada 5. Saj. eKr
2. Piigi juht oli kuningas. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult vallutamisretki. 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia JUUDID aladelt. 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 7. Neil olid rahvakoosolekud. 2. Seniitidest kujunesid juudid (heebrealased) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 3. ANTISEMITISM – juudivastased (kuritegelik) 9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes 4. Umbes 16 saj. lõpupoole läksid Egiptusesse 10.6. Saj. eKr. Tugevnes tähtsus, kerkis esile uus kuningas KYROS II 5. Neist said Egiptuses orjad, Juudid sigisid palju, seepärast pandi 11
läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Ühiskonnas jäi samaks külarahvastik, nendeks eestlased. Maakondades ega kihelkondades polnud samuti muutusi. Majanduslik ebavõrdsus, mis on alati olnud. Valitsesid rikkad inimesed. Makse pidi ikka maksma. Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid
Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algtõdede selgekssaamist tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Ateenas olid poisid abieluvalmis juba 12-aastaselt. Mõlemad riigid funktsioneerisid suuresti tänu orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õigusi. Nii Ateenas kui Spartas olid kirja pandud omad seadused ning toimusid rahvakoosolekud. Samas aga olid nad väga erinevad linnriigid, kellevahelistest erimeelsustest kasvas välja Kreeka kodusõda. Peloponnesose sõda 431-404 e. Kr.
b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis
b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis
Vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 3. Rooma varane ühiskond Peamiselt talupojad, kes tegelesid põlluharimisega. Vaeseid kodanike nimetati proletaarideks. Tekkis patrooni ja kliendi suhe (kleint ,,rentis" maad ja sai patrooni eestkoste alla, samas pidi ta kandma koormisi ja käima patrooni eest sõjas). 4. Rooma ametnikud Riiki valitsesid magistraadid (valitavad ametnikud) ja senat (vanemate nõukogu). Toimusid ka rahvakoosolekud. Magistraadid: Konsulid Diktaator Preetorid Rahvatribuunid Tsensorid 5. Muutused riigis keisririigi ajal Algul läks kõik vanaviisi edasi. Siis lõpetati rahvakoosolekud. Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja kätte, senatile sai vaid nõuandev roll. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Enam ei kuulunud
Algselt puudus Roomal merevägi, tekitasid selle ja alistasid puunlased. Teine Puunia sõda (218-201 eKr) - Kartaago väepealik Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma väed, ei suutnud seda aga ära kasutada ja kartaagolased said hävitavalt lüüa. Kolmas Puunia sõda (164 eKr) - Kartaago hävitati täielikult 149 eKr võitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka ja liitsid oma riigile. 133 eKr pärisid nad Pergamoni riigi. Rooma riigiorganid: senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Magistraadid - valiti üheks aastaks, kollegiaalsed (igas ametis korraga väh 2 inimest). Tasu ei makstud. Kõrgeimad - kaks konsulit. Juhtisid sõjaväge. Preetorid - õigusemõistjad, võisid vajadusel ka sõjaväge juhtida ja konsuleid asendada. Tsensorid- 5ks aastaks. Korraldasid kodanike loendust (tsensus), koostasid senaatorite nimekirja, hoolitsesid kodaniku elukommete eest. Ohu korral võidi kuni 6ks kuuks määrata diktaator
seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud- magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid- 2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-
kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6. Võrdle kameralistide ja füsiokraatide arusaama ühiskonna ja riigi toimumisest ning valitseja ja riigi ülesannetest. Kameralistid: üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna, ehk riik peab oma alamate eest sünnist surmani hoolitsema. Nad arvasid, et valitsejat peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise
¤Ainelised(omand ja kapital) ¤Vaimsed(teadmised, kogemused) 5)Mõisted: Võim - vt ülalt ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete ja institutsioonide kogum. bürokraatia - paberimajandus/valitsemisele spetsialiseerunud kõrgem seltskond demokraatia - poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. otsene ehk vahetu demokraatia - võimu teostavad inimesed ise (rahvakoosolekud, referendumid, rahvaalgatus) esindusdemokraatia - võim teostatakse valitud esindajate kaudu mandaat - valija ja esindaja vaheline suhe, mis seab valitule kohustuse valija huve kaitsta. võimude lahusus - täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. referendum - rahvahääletus riik - ühiskonna poliitiline korraldus, 3 peamist tunnust:territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim.
`'rahva võim'' Roomas samal ajal juhtisid riiki igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõugogu-senat. Riigi ametitesse ja senatisse pääsesid vaid tähtsad tegelased,see tõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring-nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid,suurem osa neist pärines põlvest-põlve.Kuigi riiki juhtisid aristokraalikud ametnikud,võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. * Kreekas valis rahvakoosolek rikastest ja suursugustest kodanikest nõukogu/riigiametnikud, Roomas aga olid riigiametnikud(magistraadid) ja nõukogu(senat) sagely nobiliteetperekondadest pärinevad rikkad ja tuntud plebedid või patriitsid 2. Rooma 3 tähtsamat riigiametit, nende ülessanded: *Konsul(2)-kuulus kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid nad Rooma armed
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Rahvas peab võimu tunnustama, reegleid ja seadusi täitma = Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas. ) Sündide arv peab ületama surmade arvu. Abielupaaridel peaks olema 2-3 last. Sisserände soosimine. rahvastiku kvaliteet. (inimeste haridustase, tervis, igal lapsel võimalus toitud...
4. Kirjandust jäljendati aastatuhandeid 5. Leiutasi ratta 6. Arenenud põlluharimine Poliitiliselt olid nad killustatud. Iga suurem riik moodustas omaette riigi. Linnad olid müüridega kindlustatud. Keskes oli jumala astmikpüramiid tsikuraat. Preestrite maid harisid templi sulased. Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad rahvakoosolekud, kus rahvas tavaliselt kiitis heaks kuninga ja vanemate nõukogu otsused. Hammurapi seadus (1795) Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse;
domineerimi tasemel ne usund Peamine Paljude Ehitati eraldi templeid ohvirloom jumalate usk härg Naiste positsioon: õiguslik seisund puudus, ühiskonna roll min. , perekonnas roll järglaste saamine. Mehe positsioon: õiguslik seisund: kodaniku õigused, ühiskonna roll max., perekonna pea. Polis: ( Sparta, ateena, korintos) tunnused: sõltumatu, rahvakoosolekud, kodanikevalitsus, asula+lähiümbrus, omakaitse. Polises mittekodanikud: naised, orjad, võõrmaalased, alaealised, võlgnikud. Kodanikud: põliselanikud, vabad, mehed, täisealised, rikkad. aristokraatia : * rikkam ja mõjukamad aristok. juhtideks * olid prad ja sõltlased * oligarhia perekonna võim * majandustegevus ei olnud oluline. demokraatia : * lihtkodanikel suuremad võimalused riigiasjades kaasa rääkimises *
Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid. Kuidas me ka 1905. aasta sündmusi ei tõlgendaks, pole kahtlust, et see aasta oli pöördepunktiks eestlaste ajaloos. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja seisis kindlalt enda heaolu eest. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ning võttis ootamatu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised streigid, meeleavaldused ja rahvakoosolekud. Esmakordselt tõusid Eesti ühiskonna elus selgelt esiplaanile poliitilise võimu ja riiklusega seotud teemad, eestlased nõudsid poliitilise enesemääramise õigust. Revolutsioon tõstis usku parema ja julgema Eesti tuleviku suunas.
Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes rahvakoosolekule kuuletusid ja niiöelda eeltööd tegid. Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale
annaabi.ee 
