Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõ...
Fifth level Teater Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Draamakunst Sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest Olulisimad suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes Sel ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos Sophokles Komöödiad Komöödiates võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu Etendasid igapäevast poliitikaelu
Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants.
poeg Svjatoslav, nagu kommetele kohane , et lahingut alustab kas vürst või teda asendav isik. Poeg pandi hobuse selga ja anti oda kätte. Ka sellel korral olid drevljaanid sunnitud andamit maksma. Siis tegi aga vürst Igor tähtsa otsuse, ta andis andamikogumise õiguse Sveneldile, peale seda hakkas kogu Igori malev nurisema ja tuleb välja, et selle tõttu ta hukkuski. See oli siiis 945 aasta kui Igor hukkus drevljaanide maal sellesama andami kogumisel, mille ta oli loovutanud. Lese esimeseks kättemaksuks oli see, et drevlaanide esimene saatkond heideti paadi või paatidega auku lõõskavatele sütetele. Olga kasuatatud matmisvõte oli levinud Skandinaavia ülikute kuid mitte väga kõrgete inimeste puhul. Tegelikult oli see üleüldiselt leskede enesepõletamine, ainult,et siin pandi lese asemel auku drevljaanid. Lese teiseks kättemaksuks oli siis järgneva saatkonna hävitamine. Arvatavasti teine
Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumak...
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuu...
Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeks linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasi...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Kert Rannas 5A klass Jaroslav Tark Referaat Juhendaj a; Õpetaja ; M.Kirota r Tallinn 2013 Päritolu Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovits oli Vene valitseja ja Kiievi suurvürst. Nime andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin et eristada teda teistest Jaroslav Vladiirovitsi nimelistest vürstidest. Jaroslavi isa oli Vladimir Svjatoslavits Suur (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti No...
*trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele *sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. *linnaõigus - tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast *raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid.
Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas m...
Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi, mis ehitati püramiidi juurde. Elulaad Maakondade asevalitsejad, ametnikud ja preestrid määrasid erinevate piiskondade juhtimiseks vaaraod. Asevalitseja kohustused: Korraldada kohalike ehitustöid Hoida korras niisutuskanalid Koguda lihtrahvalt andamit. Ametniku kohustused: Kontrollida asevalitseja korralduste täitmist. Kirjutaja kohustused: Teha kirjalikke märkmeid, milliseid töid peab tegema, andami suurus, kuidas ülesandeid täideti. Preestrite kohustused: anda kooliharidust. Talupoja kohustused Elada külades, harida põldu ja maksta andamit. Hoida korras kanalid ja tegema ühiseid ehitustöid kui nõuti. Käsitöölised ei tohtinud ametit elujooksul muuta. Orjad olid sõjavangidest ja laenuvõlglastest talupojad. Igapäevaelus: Peamine ühendustee oli Niilus. Suuri linnu ei olnud, va pealinn Memphis. Elati külades.
SPARTA Referaat 10. klass SISUKORD SISUKORD..................................................................................... ......................2 SPARTA TEKE............................................................................................. .........3 SPARTA VALITSEMINE................................................................................. .......3 SPARTA ÜHISKOND..................................................................................... .......4 SPARTA KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik t...
ARUTLUS Inkade kõrgkultuuri tugevad ja nõrgad küljed Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides umbes 1200. aastast kuni 16. sajandi keskpaigani. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco. Inkade impeeriumi hiilgeajale eelnes mitme teise Andide kultuuri areng. Neist kultuuridest ei ole jäänud kirjalikke ülestähendusi: kõik teadmised nende kohta tulenevad nende arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisest. Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk- järgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrb...
* Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju * Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi * Tema elas krge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima t Feraponti kloostri seinamaalid * Tema maalikunst sarnaneb tavalisele btsantsi ikoonimaalile * Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka thtsaid kirikutegelasi * 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi * 1480. a lpetab ta andami maksmise tatarlastele * Tema vtab endale ka keisritiitli (tsaar) * Abiellub he Btsantsi keisrisuguvssa kuuluva daamiga * Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks * Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustd * Ehitatakse vlja Moskva kindlustatud sdamik Kreml * See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. 16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
Lääne pool rünnati rängemalt islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tsingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele n...
kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul 4) apella ehk kõikidest spartiaatidest koosnev rahvakoosolek. Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6. saj viis Salon läbi oma reformid, hakkas kujunema demokraatlik valitsemisvorm
Adramaarevisjon mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Liivimaa majandusreglement avaldati 1696. a. ja seal määratleti kroonumaade talupoegade õiguslik seidund. Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja
*feodaal e läänimees e vasall sõjaväe teenistuse eest maa saaja *feodalism e feodaalkord e läänikord ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt sõaväe teenistuse eest välja jagatud vasallidele, kes omakorda käsutavad seal maal elavaid talupoegi *mõis feodaali majapidamine, mis koosnes hoonetest ja neid ümbritsevatest põldudest ja küladest *vakus isanda külaskäigud talupoja juurde (ühissöömaaeg), millega tähistati talupoegade andami üleandmist *1241 Taani kuninga käsul pandi kirja kõik talud, mis tema alal olid; Liber Census Danial Taani Hindamisraamat *1343 mõisate arv oli kasvanud 23-ni (3-lt) *kirikukihelkond kihelkonna keskuseks oli kirik *domus Toomkirik *preester koguduse juht; pidi: - pidama jumalateenistusi - jagama sakramente (püha rituaalid, mille käigus jagati Jumala armu) *7 sakramenti: - ristimine
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul. · KÄSITÖÖ Üheks tugevaimaks küljeks inkadel oli käsitöö. Mitte ükski teine rahvas Ameerika mandril pole jätnud endast maha nii suurel hulgal imeilusaid kootud kangaid kui Peruu alade elanikud. Kangaste kudumiseks kasutati alpaka ja laamavilla ja neid kooti nii oma pere vajadusteks kui andami ja maksude tasumiseks. Inkad oli osavad ka tikkimises. Väheste nõelapistega oskasid nad fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti äärmiselt hoolikalt. Neid kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest. · KERAAMIKA, VÄÄRISMETALLITÖÖ Andide iidsete kultuuride keraamika on üks nende kõige hämmastavamaid saavutusi, kuigi pottsepad ei
3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. 2. Eestlased Ristisõdijad Kasutati ammusid ja heitemasinaid. Käes oli Kasutasid ammusid eelkõige enda linnuste oda, mõõk ja kaitsekilp. kaitsmisel ja teiste linnuste piiramisel. Seljas olid suhteliselt lihtsad riided, peal oli Käes olid oda, nuga või mõõk ja kilp. raudketist kaitsev rüü. Peas oli kiiver, mis Heitemasinad Euroopa kõige efektiivsemad
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Uurimustöö Õpilane: Karl Riim Õpetaja: Tiiu Vöö Kuressaare 2013 Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. MAIADE KALENDER Maiade linnriigid Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest...
Rootslaste plaan nurjati -Taani väed saabusid Saaremaale, kus hakati ehitama kiviheitemasinaid, linnuseid, mille abil sunniti Taanlased Saarelt lahkuma. Kõik said sellest teada ja kutsuti ülestõusule. -1223 eestlased ründavad S'lasi ja võtavad Linnused üle. Vabastati kogu maa va. Tallinn (Tagasi vallutatud aladelt pühiti kõik, mis oli võõras ka. Ristiusk) Taaselustati head suhted naabritega (neilt saadi ka sõjalist toetust vastutasuks andami maksmine) -M.V.O tegid tagasivallutusi, Tartu linnus hõivati tormijooksuga + 1227 liikus saartele (muhu linnus vallutati) + Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: -20 aastat kestnud sõdimised (Saksa, Taani, Rootsiga) -poolsada laastavat sõjakäiku -vastased olid sõjaliselt ülekaalus (edukamad + väljaõppega + kogemustega) -Liivimaale tulid iga aasta uued ristisõdijad (vallutajad head
Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna. Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL! KOREA v Kristlikud kombed ei ole eriti laialt levinud, kuid sellele vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas. Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades ...
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Home...
tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Ühesõnaga talupojast sai mõisniku omand. 47. adra- e haagikohtunik ajas taga põgenenuid talupoegi (keskajal) 48. raad - keskajast pärinev linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan 49. bürgermeister raehärra. Pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka. 50. linnafoogt - linna ümbritsevate maahärrade esindaja rae juures 51. tsunft ametialane ühendus
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
kingituse. Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi- ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna. Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL! Koreas ei ole kristlikud kombed eriti laialt levinud, kuid sellele vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas. Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis varahommikul, millal rõõmsate jõululaulude saatel
1222. saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus 1223- eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle. Õnnestus tagasi saada peaaegu kogu maa (v.a. Tallinn)Vastuhaku käigus hävitati kõik ja võeti tagasi oma kombed, taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arevestavat sõjalist toetust. Kuid nand nõudsid vastu oma vürstide ülemvõimu tunnistamist ja neile andami maksmist. 1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va. Tartu), kuid siiski lõpuks see hõivati. 1227. Liiguti üle jää saaremaale, vallutati muhu linnus ja hävitati, lõpuks saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel, nad olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega
Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Mõnes riigis praktiseeriti esimese öö õigust. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel 8.–10. sajandil Prantsusmaal, 8.–11. sajandilSaksamaal ja
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
Eesti muistne vabadusvõitlus Eestlaste "taassünd" · 1223. aasta algul eestlased ründasid kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. · Õnnestus tagasi saada kogu maa · Tallinnat ei saadud ainult tagasi. · Pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade uurde. · Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestavat sõjalist toetust -> vastutasuks venelased nõudsid vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. Eesti muistne vabadusvõitlus Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine · Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist maa tagasivallutamist. · Tartu 1224.aastaks tähtsaim vastupanupunkt, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko. · Augustis saadi linnus tormijooksuga. · 1227.aasta talvel sakslaste vägi -> ülejää saatele -> hävitati ja vallutati Muhu linnus -> liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. ...
kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid, mis juhuslikult edastavad ka jumalate nimesid kui andami saajaid. Eepos on põhiliselt ilmaliku laadi, tegevuse üle rippuv jumaluse dekoor on juba veidi ooperlik ja peegeldab sõdalaste vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks jumalad püüdsid Zeusi aheldada, mis kukkus läbi kuna Thetis korraldas ihukaitsjaks sajakäelise Briareose või siis kuidas Otos ja Ephialtes sulgesid Arese 13 kuuks pronksnõusse, kust napilt tänu Hermese õigeaegsele sekkumisele pääses jne
(samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
oli vaarao võimu all. Selliseid sõltumatuid linnriike nagu Mesopotaamias ei tekkinud Egiptuses kunagi. Egiptuse riik püsis terviklikuna aastatuhandeid. Küsimused aitavad arutelu luua! Arutelu klassiga : Võrdleme Mesopotaamia linnriike ja Egiptuse riiki. Mis on sarnased jooned ja mis on erinev ? Hieroglüüfkiri (lk 64) Koos riigiga tekkis ka kiri. Põhiliselt sellepärast, et valitsejate jaoks oli tarvis üles märkida andami suurust. Esimesed protohieroglüüfid Egiptuse aladelt pärinevad 33. sajandist eKr. Ja midagi hieroglüüfe meenutavat on leitud veel seitse sajandit kaugemalt. Väga kaua aega ei õnnestunud hieroglüüfe lahti seletada. Tõsisem läbimurre saabus alles aastal 1799, kui Napoleon Bonaparte'i sõjakäigul Egiptusesse avastati nn Rosetta kivi - kus oli tekst (aastast 196 e.m.a.) kirjutatud kõrvuti kolmes kirjas - kreeka tähestikku, muinas-Egiptuse hieroglüüfe ja nende rahvalikumat vormi
vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. VanaEgiptuses tehti jugapuust sarkofaage. Mõnel pool on andami maksmist nõutud jugapuupuidus. Jugapuust tehtud vibusid ja ambusid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest. Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna. Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli. Mürgisus Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü on magusamaitseline ja aromaatne ning pole
paikneva Kristuse haua vabastamiseks. Märksa ohtlikumaks said mongolid. 13.saj ühendas tsingis-khaan mongolid ja ta valiti suurkhaaniks. Allutas mongolite ratsaväe distsipliinile. Järgnesid üliedukad vallutusretked. Esmalt Hiina, millest sai nende riigi keskus. Tsingis Khaanist sai Hiina keiser. Paisteti silma julmuse ja laastavusega. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi, mis piirdus peamiselt sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega. Ei surutud peale oma usku. Mongolid võtsid 13 saj lõpul vastu islami. Osmanite riik: Väike aasia jäi mongolitel vallutamata, seal valitseisd osmanid ühes riigis osmanite dünastia. 14 sajand hakkas osmanite riik oma valdusi laiendama. 1453. a piirasid sultan Mehmedi väed Konstantinoopoli ümber ja vallutasid linna, tehes lõpu Bütsantsi keisririigile. Nüüd nimetati seda Istanbuliks ja sellest sai Türgi impeeriumi pealinn.
Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna pühamust on leitud nn Uruki vaas (kujutan reljeefina andami toomist), mis näitab, et andami kogumine oli religioosselt sanktsioneeritud. Seega tempel mitte ainult ei korraldanud andami toomist vaid andami toomine oli käsitletav andami toomisena jumalale. See süsteem tekkis ilmselt 3 aastatuhandel eKr. Seega võib öelda, et tsivilisatsiooni ja riikluse tekkekoht Mesopotaamias on Uruki linn umbes 4. aastatuhandel eKr. Urukil olid tõenäoliselt laialdased välissuhted (Uruki silinderpitsatite jälgi on leitud Süüriani välja)
Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis. Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1260. aasta suvel lõid leedulased Durbe lahinfus orduväe täielikult puruks. · 1263. aastal tungisid leedulased kaugele ordu valdustesse, jõudes koguni Läänemaale ja põletades maha Vana-Pärnu. · 1270. aastal käisid leedulased läbi Läänemaa Saaremaal ning kui leedukad saagiga mandrile jõudsid, siis asus neil
andma laenu jms. Senjöör isand Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
