demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja Sparta (Lakedaimon) · Lakoonika maakonnas, Lõuna Kreekas hõlmates 2 maakonda · Spartiaadid Sparta elanikkond, vabad poliitiliste õigustega · Perioigid (enamik Lakoonika elanikest) vabad, kuid spartiaadide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud · Heloodid - orjad Ateena · Atika maakonnas, tavatult suur linnriik · Kodanikud vabad meessoost põliselenikud (talupojad, käsitöölised, meremehed) · Metoigid vabad, kuid ei omanud kodanikuõiguseid ja pidid maksma makse (Ateenasse elama asunud võõramaalased) · Orjad Tänan kuulamast!
Fifth level Teater Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Draamakunst Sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest Olulisimad suured dionüüsiad, mida peeti kevade saabudes Sel ajal tõid liitlased Ateenasse oma iga-aastase andami Dionüüsusega püüti näidata oma riigi jõukust ja vägevust Tragöödiad Tõsised ja ülevad Müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused Kasvatasid kodanikke Panid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle Kuulsaimad traagikud Aischylos Sophokles Komöödiad Komöödiates võis naerda jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu Etendasid igapäevast poliitikaelu
Jaroslav Tark Arvatavasti 978-20.02.1054. Valitses aastast 987: 987-1010 oli Rostovi osastisvürst; 1010-1036 oli Novgorodi vürst; 1016-1018 ja 1019-1054 oli Kiievi suurvürst. Jaroslav põgenes Rootsimaale, sest ta isa tahtis teda karistada, sest ta oli vihane oma vanema venna peale ning lõpetas andami maksmise Kiievile. Tema poolvend saatis tema peale palgamõrvarid, õnneks ta õde hoiatas teda ja ta ei saanud surma. Suurem osa tema sõdadest olid tema sugulaste vastu. Jaroslav lasi Kiievisse rajada Kiievi Sofia katedraali, kaks kloostrit ja mitu kindlust Rossi jõele. Selleks, et tugevdada oma võimu ja suhteid teiste riikidega andis ta oma tütreid printsidele ja poegi printsessidele, sellistesse riikidesse nagu Norra, Prantusmaa, Ungari, Poola, Austria, Bütsants.
poeg Svjatoslav, nagu kommetele kohane , et lahingut alustab kas vürst või teda asendav isik. Poeg pandi hobuse selga ja anti oda kätte. Ka sellel korral olid drevljaanid sunnitud andamit maksma. Siis tegi aga vürst Igor tähtsa otsuse, ta andis andamikogumise õiguse Sveneldile, peale seda hakkas kogu Igori malev nurisema ja tuleb välja, et selle tõttu ta hukkuski. See oli siiis 945 aasta kui Igor hukkus drevljaanide maal sellesama andami kogumisel, mille ta oli loovutanud. Lese esimeseks kättemaksuks oli see, et drevlaanide esimene saatkond heideti paadi või paatidega auku lõõskavatele sütetele. Olga kasuatatud matmisvõte oli levinud Skandinaavia ülikute kuid mitte väga kõrgete inimeste puhul. Tegelikult oli see üleüldiselt leskede enesepõletamine, ainult,et siin pandi lese asemel auku drevljaanid. Lese teiseks kättemaksuks oli siis järgneva saatkonna hävitamine. Arvatavasti teine
kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid Perioigid Lakoonika pärisrahvas, enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja vabad ei omanud poliitilisi õigusi, kaubandusega, pidid maksma riigile maksu ja Ühiskonna- spatiaatide suhtes andami-ja teenima Ateena sõjaväes) ~ 80 000 kihid sõjaväekohustuslikud Orjad: 200 000 Heloodid alistatud messeenlased ja osalt ka Lakoonika pärisrahvas olid orjad, harisid spartiaatidele kuuluvat maad, kõige arvukam grupp riigi elanike seas Kodaniku- Spartiaadid Vabad meessoost täisealised põliselanikud,
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul.
Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60- aastaste suursuguste rpartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia.
Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda.
*trääl - orjuses olev sõjavang v selle järeltulija *teokohustus - vasalli töökohustus lisaks maksudele *sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. *pärisorjus - isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. *linnaõigus - tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast *raad - keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. *gild - käsitööliste ühing *tsunft - kaupmeeste ühing *skraa - tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid.
Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõra maalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima. Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.Kes kus Lakoonika maakonnas Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Perioigid-enam ik Lakoonika elanikke, isiklikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustu slikud. Heloodid-Messe enia elanikud, spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohust usi. Geruusia- muid juhtimisülesan deid täitev vanemate nõukogu (üle 60-aastased). Viis efoori kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Väga mõjukad. Lõplikud otsused võeti vastu kõigi spartiaatide koosolekul.
Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi, mis ehitati püramiidi juurde. Elulaad Maakondade asevalitsejad, ametnikud ja preestrid määrasid erinevate piiskondade juhtimiseks vaaraod. Asevalitseja kohustused: Korraldada kohalike ehitustöid Hoida korras niisutuskanalid Koguda lihtrahvalt andamit. Ametniku kohustused: Kontrollida asevalitseja korralduste täitmist. Kirjutaja kohustused: Teha kirjalikke märkmeid, milliseid töid peab tegema, andami suurus, kuidas ülesandeid täideti. Preestrite kohustused: anda kooliharidust. Talupoja kohustused Elada külades, harida põldu ja maksta andamit. Hoida korras kanalid ja tegema ühiseid ehitustöid kui nõuti. Käsitöölised ei tohtinud ametit elujooksul muuta. Orjad olid sõjavangidest ja laenuvõlglastest talupojad. Igapäevaelus: Peamine ühendustee oli Niilus. Suuri linnu ei olnud, va pealinn Memphis. Elati külades.
Valitsusse kuulus 5 efoori ehk vaatlejat, kes kontrollisid kuningaid ja vanemate nõukogu. Rahvakoosolek kiitis heaks vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine, käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad, kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees. Arstid vaatasid kõik vastsündinud poisslapsed üle
Talletatud info sõltus sõlmede tüübist, nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul. Üheks tugevaks küljeks inkadel oli käsitöö. Mitte ükski teine rahvas Ameerika mandril pole jätnud endast maha nii suurel hulgal imeilusaid kootud kangaid kui Peruu alade elanikud. Kangate koomiseks kasutati alpaka-ja laamavilla ja neid kooti nii oma pere vajadusteks kui andami ja maksude tasumiseks. Inkad oli ka osavad tikkimises. Väheste nõelapistega oskasid nad fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti hoolikalt. Nõelu kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest. Andide iidsete kultuuride keraamika on üks nende kõige hämmastavamaid saavutusi, kuigi pottsepad ei kasutanud ketra, mis oleks töö hoopis lihtsamaks muutnud. Inkade keraamika on
* Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju * Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi * Tema elas krge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima t Feraponti kloostri seinamaalid * Tema maalikunst sarnaneb tavalisele btsantsi ikoonimaalile * Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka thtsaid kirikutegelasi * 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi * 1480. a lpetab ta andami maksmise tatarlastele * Tema vtab endale ka keisritiitli (tsaar) * Abiellub he Btsantsi keisrisuguvssa kuuluva daamiga * Moskva kuulutatakse kolmandaks Roomaks * Moskvas algavad tema valitsusajal suured ehitustd * Ehitatakse vlja Moskva kindlustatud sdamik Kreml * See mbritsetakse tugeva kivimriga * Peakirikuks saab Uspenski katedraal * See matkib Vladimiri Uspenski katedraali * Selle ehitab itaalia arhitekt Aristotele Fioravanti
Lääne pool rünnati rängemalt islamimaid. Rünnati Vene vürstiriike ning pärast nende alistamist jõuti Kesk-Eur ning Vahemereni.Nad vallutasid Bagdadi ja Damaskuse,kukutasid viimase Bagdadi kaliifi ja alistasid suure osa islamimaadest.Mongooliast läänes tekkis 4 suurt mongolite khaaniriiki.Mongolite vallutusretked olid julmad ja laastavad, kuid nende võim polnud kurnav. Mongolid moodustasid valitseva ülemkihi,mis piirdus sõjaväelise ülemvalitsuse ja mõõduka andami kogumisega.Kehtima jäi kohalik võimukorraldus,ei surutud peale oma usku ega kombeid;moslemitel,kristlastel,budistidel jt lubati omi kombetalitusi pidada.Mongolid läänes võtsid vastu islami XIII saj. Mongolite sõjakunst: Tsingis-khaani strateegias olid kindlal kohal tapatalgud:kui mõni linn tema sõjaväele vastu hakkas,lasi ta kõik elanikud tappa,pärast vallutamist.Tapeti tohutult palju inimesi.Ka alistunud linnad rüüstati ja hävitati.Noored mehed,naised ja lapsed viidi orjusesse
13. Keskaegsed põllutööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke 14. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus on pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. ???????? 15. Vasallid ühinesid oma huvide kaitseks rüütelkondadeks. 16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid
lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalitseja, kes püüdis riigis kehtestada kindlat korda. Spartiaat-Sparta kodanikkond. Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Spartas. Efoor- Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Perioig-Lakoonia asukad, kes olid küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud. Heloot-Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. Hopliit raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid. Relvadest peamine oda ja mõõk. Faalanks-tüüpiline Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste vilepillihelide saatel vaenlastele vastu. Dzeugiidid-härjarakendi zeugos omanikud. Teedid-Ateena riigi madalaim klass.
Hiilgeajal oli Ateenas kodanikke arvatavasti 50 000. Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi valitsemisega ehk nad võisid osaleda rahvakoosolekutel ja neid võidi valida riigiametitesse. Ühiskonnakorralduselt olid kaks linnriiki omavahel suhteliselt sarnased. Nagu Ateenaski olid Spartas kodanikud ja orjad, kuid võõramaalasi Spartas eraldi ei liigitatud, vaid Spartast väljaspool elavad inimesed olid perioigid, kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Sarnaselt Ateenale olid ka Spartas kodanike eelisõigusteks spartiaatide koosolekul(Ateenas rahvakoosolek) osalemine ja riigiametitesse kandideerimise võimalus. Sparta riigikorraldus oli lihtne ning selle eesotsas seisid kaks kuningat, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Kahe kuninga süsteemi kiideti juba vanal ajal selle
kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul 4) apella ehk kõikidest spartiaatidest koosnev rahvakoosolek. Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6. saj viis Salon läbi oma reformid, hakkas kujunema demokraatlik valitsemisvorm
Adramaarevisjon mõisad maksid riigile makse talupoegade tööjõu kasitamise eest ja neid arvestati adramaade järgi. Adramaarevisjone korraldati iga 7-8 a. tagant, et panna kirja kõik töövõimelised talupojad. Pärisorjamine isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Liivimaa majandusreglement avaldati 1696. a. ja seal määratleti kroonumaade talupoegade õiguslik seidund. Selle sätted laienesid ka Eesti kroonumõisadele. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlusunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisel. Mõis suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja
*feodaal e läänimees e vasall sõjaväe teenistuse eest maa saaja *feodalism e feodaalkord e läänikord ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt sõaväe teenistuse eest välja jagatud vasallidele, kes omakorda käsutavad seal maal elavaid talupoegi *mõis feodaali majapidamine, mis koosnes hoonetest ja neid ümbritsevatest põldudest ja küladest *vakus isanda külaskäigud talupoja juurde (ühissöömaaeg), millega tähistati talupoegade andami üleandmist *1241 Taani kuninga käsul pandi kirja kõik talud, mis tema alal olid; Liber Census Danial Taani Hindamisraamat *1343 mõisate arv oli kasvanud 23-ni (3-lt) *kirikukihelkond kihelkonna keskuseks oli kirik *domus Toomkirik *preester koguduse juht; pidi: - pidama jumalateenistusi - jagama sakramente (püha rituaalid, mille käigus jagati Jumala armu) *7 sakramenti: - ristimine
Sparta ja Ateena S:asukoht:Lõuna-Kreeka eesotsas 2 päritava võimuga kuningat -neile allus sõjavägi,täitsid riigi kõrgema preestri kohuseid;nõukogu-30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia (isik pidi olema väh. 60 a).riigiametnikud-igal aastal valiti kõigi kodanike seast riigiametnikud-5 efoori. *lõpliku sõna otsustes ütles kõigi spartiaatide koosolek. Eanikkond:spartiaadid, ülejäänudahvas moodustas 2 gruppi-perioigid-vabad, kuid poliitilise õiguseta,spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud heloodid-spartiaatide maaorjad. *Kodanike kasvatamise süsteem. *spartiaadid ei pidanud tööd tegema, tegid nende eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord,
nööri pikkusest, värvist ja asendist. Sõlmede asukohad tähistasid üksikasju, mis võisid mõnikord olla küllalt keerulised, tavaliselt numbrite kujul. · KÄSITÖÖ Üheks tugevaimaks küljeks inkadel oli käsitöö. Mitte ükski teine rahvas Ameerika mandril pole jätnud endast maha nii suurel hulgal imeilusaid kootud kangaid kui Peruu alade elanikud. Kangaste kudumiseks kasutati alpaka ja laamavilla ja neid kooti nii oma pere vajadusteks kui andami ja maksude tasumiseks. Inkad oli osavad ka tikkimises. Väheste nõelapistega oskasid nad fantastilisi pilte visandada. Nõelad olid tähtsad tööriistad ja neid hoiti äärmiselt hoolikalt. Neid kasutati õmblemisel, nõelumisel ning kudumiselgi ja nad olid tehtud kaktuseokastest või vasest. · KERAAMIKA, VÄÄRISMETALLITÖÖ Andide iidsete kultuuride keraamika on üks nende kõige hämmastavamaid saavutusi, kuigi pottsepad ei
3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. 2. Eestlased Ristisõdijad Kasutati ammusid ja heitemasinaid. Käes oli Kasutasid ammusid eelkõige enda linnuste oda, mõõk ja kaitsekilp. kaitsmisel ja teiste linnuste piiramisel. Seljas olid suhteliselt lihtsad riided, peal oli Käes olid oda, nuga või mõõk ja kilp. raudketist kaitsev rüü. Peas oli kiiver, mis Heitemasinad Euroopa kõige efektiivsemad
Linnakeskuse moodustasid avarate platside ümber asetsevad püramiiditemplid, kus asusid ka valitsejate hauakambrid. Ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriiki valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kes tõenäoliselt olid vabad kuid täitsid andami- ja töökohustust valitsejale. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Sealjuures ohverdati ka inimesi. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda väärtuslikum pidi olema ohver. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Kuid ohverdati ka oma inimesi, sealhulgas ka vabatahtlikke mehi, naisi, lapsi. Rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud
Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna. Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL! KOREA v Kristlikud kombed ei ole eriti laialt levinud, kuid sellele vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas. Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis
Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat.. Neile allus sõjavägi ja nad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades Juhtis riiki Geruusia, st. 30-liikmeline vanemate nõukogu. ja igal aastal kodanike hulgast valitud riigiametnikud- 5 efoori. Kodanike arv oli muu elanikega võrreldes tühiseks. ülejäänud elanikkonna moodustasid perioigid, st Lakoonika asukad olid isiklikult küll vabad, kuid poliitiliste õigusteta ning sariaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud ja heloodid, kes olid spartiaatide maaorjad. Spartalaste riik oli range sisemise korraldusega, kus kõige tähtsamaks peeti riigi huve, mitte kodanike õigusi. Sparta oli küll tugev ja hästi korraldatud riik, kuid tema osa Kreeka vaimukultuuris oli seetõttu tühine. Antud ajajärku Pärsia sõdadest kuni Makedoonia Aleksandri valitsusajani nimetatakse klassikaliseks ajajärguks. Ühiskond oli sel perioodil orjuslik , st et suurema osa kohustustest
Artemis (Apolloni kaksikõde, jahujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Aphrodite (ilu ja armastuse jumalanna), Dionysos (veini jumal, ema oli inimene). 8. Kreeka tähtsamad linnriigid: Athena, Sparta, Knossos, Argos, Korintos, Rhodos 10. Keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus kodanikkond spartiaadid. Ülejäänud elanikkond oli ennde võimu all. Enamus olid perioigid (elasid ümberringi), olid vabad aga andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekondaikud. Vallutatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid heloodid orjad. Riigi eesotsas olid kaks kuningat (päritav võim). Igal aastal valititi riigiametnikena 5 efoori, kelle võim oli väga suur (lõppotsused langetati aga spartiaatide koosolekul). 11. Riigi huvisid peeti üksikisiku huvidest tähtsamaks. Riiki juhtisid kuningad. 12. Solon kärpis rikaste ja suursuguste eesõigusi ning suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda
tegid põhiliselt naised, lapsed. 45. sunnismaisus talupoeg seoti oma maaga. Neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. 46. pärisorjus maahärrast sõltuvuse raskeim aste. Maahärral oli talupoja üle politsei- ja kohtuvõim. Talupoegadest pärisorjade sunnismaisuse ja teoorjuse määramine, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Ühesõnaga talupojast sai mõisniku omand. 47. adra- e haagikohtunik ajas taga põgenenuid talupoegi (keskajal) 48. raad - keskajast pärinev linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan 49. bürgermeister raehärra. Pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka. 50. linnafoogt - linna ümbritsevate maahärrade esindaja rae juures 51. tsunft ametialane ühendus
Rootslaste plaan nurjati -Taani väed saabusid Saaremaale, kus hakati ehitama kiviheitemasinaid, linnuseid, mille abil sunniti Taanlased Saarelt lahkuma. Kõik said sellest teada ja kutsuti ülestõusule. -1223 eestlased ründavad S'lasi ja võtavad Linnused üle. Vabastati kogu maa va. Tallinn (Tagasi vallutatud aladelt pühiti kõik, mis oli võõras ka. Ristiusk) Taaselustati head suhted naabritega (neilt saadi ka sõjalist toetust vastutasuks andami maksmine) -M.V.O tegid tagasivallutusi, Tartu linnus hõivati tormijooksuga + 1227 liikus saartele (muhu linnus vallutati) + Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: -20 aastat kestnud sõdimised (Saksa, Taani, Rootsiga) -poolsada laastavat sõjakäiku -vastased olid sõjaliselt ülekaalus (edukamad + väljaõppega + kogemustega) -Liivimaale tulid iga aasta uued ristisõdijad (vallutajad head
võimu. Toetuti sõjalisele võimule, palgates sageli endle võõrsilt sõjamehi, kuid püüti ka saavutada oma kodanike toetust. Kehtestati riigis kindel kord, lõpetati segadused ja parandati vaeste olukorda.Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia- rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine Spartiaadid-Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all, moodustasid vähemuse. Perioigid-isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks
1222. saarlased sundisid Taani väge lahkuma, see neil ka õnnestus 1223- eestlased ründasid saklasi ja võtsid linnuseid üle. Õnnestus tagasi saada peaaegu kogu maa (v.a. Tallinn)Vastuhaku käigus hävitati kõik ja võeti tagasi oma kombed, taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arevestavat sõjalist toetust. Kuid nand nõudsid vastu oma vürstide ülemvõimu tunnistamist ja neile andami maksmist. 1224.aastaks olid Riialased vallutanud tagasi peaaegu kõik (Va. Tartu), kuid siiski lõpuks see hõivati. 1227. Liiguti üle jää saaremaale, vallutati muhu linnus ja hävitati, lõpuks saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel, nad olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega
kingituse. Eriline perekingitus avatakse aga alles jõulupäeval, s.o. jõulu esimesel pühal. Jõuluajal riietusid norra lapsed spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud kostüümidesse ning käisid jõuluõhtul perest peresse ande kogumas, just täpselt nii nagu seda teevad ameerika lapsed Halloweeni ajal ning meie lapsed mardi- ja kadripäeval. Lasterühma liider oli riietatud kitseks või sokuks, sarnaselt meie traditsioonides näärisokuga. Andami kerjamist kutsutakse seal jõulusokuks käimiseks. Paljudes Norramaa paigus tehakse seda reeglina veel ka täna. Norrakeelne jõulutervitus kõlaks: GLEDELIG JUL! Koreas ei ole kristlikud kombed eriti laialt levinud, kuid sellele vaatamata tähistatakse jõule nii mõneski Korea piirkonnas. Siinsed kombed on tihedalt põimunud rahvuslike traditsioonidega. Nii alustatakse jõulude pühitsemist hoopis varahommikul, millal rõõmsate jõululaulude saatel
Vaimulikud ordud : Johanniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu, Mõõgavendade ordu Pärisorjus Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Pärisorjust iseloomustab feodaalide politsei ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Mõnes riigis praktiseeriti esimese öö õigust. Euroopas tekkis pärisorjus varakeskajal orjandusliku korra üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud orjad (servid) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel 8.–10. sajandil Prantsusmaal, 8.–11. sajandilSaksamaal ja
Toetuti sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi, kuid püüti ka saavutada oma kodanike toetust. Kehtestati riigis kindel kord, lõpetati segadused ja parandati vaeste olukorda.Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia-rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine Spartiaadid-Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all, moodustasid vähemuse. Perioigid-isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Heloodid-spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad, moodustasid enamuse. Riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Geruusia-üle 60 aastased liikmed, vanemate nõukogud juhtis ka riiki. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust. Sõjalise üleoleku kindlustamiseks loodi kasvatussüsteem,
Eesti muistne vabadusvõitlus Eestlaste "taassünd" · 1223. aasta algul eestlased ründasid kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. · Õnnestus tagasi saada kogu maa · Tallinnat ei saadud ainult tagasi. · Pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade uurde. · Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestavat sõjalist toetust -> vastutasuks venelased nõudsid vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. Eesti muistne vabadusvõitlus Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine · Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist maa tagasivallutamist. · Tartu 1224.aastaks tähtsaim vastupanupunkt, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko. · Augustis saadi linnus tormijooksuga. · 1227.aasta talvel sakslaste vägi -> ülejää saatele -> hävitati ja vallutati Muhu linnus -> liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla
○ Nõukogu ● Tihti kehtestati türannia ○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas ● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast ● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud) ● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia
kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle. · Enamik elanike olid perioigid, kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud. · Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks. · Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. · Muudes asjades juhtis riiki üle 60-aastatest meestest koosnev nõukogu geruusia. Nende seast valiti viis meest, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust
kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile leidub vähe varaseid usulisi või vähemalt antikvaarseid allikaid. Mükeene savitahvlid umbes 1200 e.m.a on proosalised arvetekstid, mis juhuslikult edastavad ka jumalate nimesid kui andami saajaid. Eepos on põhiliselt ilmaliku laadi, tegevuse üle rippuv jumaluse dekoor on juba veidi ooperlik ja peegeldab sõdalaste vaimulaadi. Homerose poeemides leiame seevastu tumedaid ja kaudseid müüdivihjeid, kus näiteks jumalad püüdsid Zeusi aheldada, mis kukkus läbi kuna Thetis korraldas ihukaitsjaks sajakäelise Briareose või siis kuidas Otos ja Ephialtes sulgesid Arese 13 kuuks pronksnõusse, kust napilt tänu Hermese õigeaegsele sekkumisele pääses jne
(samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5% elanikkonnast) - Perioigid vabad, spariaatide suhtes andami ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud (Lakoonika elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas
-lihtrahvas<>aristokraadid -türannid >toetusid sõjalisele võimule, kindel kord, vaeste olukorra parandamine -aristokraadid olid vastu -täpsed seadused türannia vältimiseks -määrati ametisse seadusandjad >> sõnastasid ja panid kirja täpsed seadused Sparta riik: -hõlmas kahte maakonda -keskus koosnes neljast kindlustamata külast Sparta ühiskond ja korraldus: -sparta kodanikkond(sparta ümbruskond ja keskus) > spartiaadid /vähemus -perioigid >> isikult vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud -heloodid >> spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad /enamus -riiki valitsesid kaks kuningat (päritav võim) -nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid -muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed) -igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust
Loodi regentnõukogu,kuhu kuulusid ühelt poolt vana feodaalse kõrgaadli esindajad,teisalt aga Ivan IV aegsed uued riigimehed,liidriks sai Boriss Godunov.Ebaõnnestus panna troonile Ivan IV noorim poeg Dmitri,sest 1591.a tuli Uglitsist Dmitri surmateade.Levis kuuldus,et ta mõrvasid Godunovi agendid või siis mõrvas ta end ise haigusloo ajal noaga mängides.1598 suri tsaar Fjodor ning riiki valitses Boriss Godunov.Ta toetas tavalisi mõisnikke,kes tõstsid talupoegade andami kahe-või isegi kolmekordseks. Levisid kuuldused nagu oleks tsareevits surmast pääsenud,ilmus Vale-Dmitri.Godunov suri ja võimule sai Vale-Dmitri,kuid 1606.a mais puhkesid Moskvas rahutused ja ta tapeti.Uueks tsaariks sai Vassili Suiski,1610 a kukutati ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi
oli vaarao võimu all. Selliseid sõltumatuid linnriike nagu Mesopotaamias ei tekkinud Egiptuses kunagi. Egiptuse riik püsis terviklikuna aastatuhandeid. Küsimused aitavad arutelu luua! Arutelu klassiga : Võrdleme Mesopotaamia linnriike ja Egiptuse riiki. Mis on sarnased jooned ja mis on erinev ? Hieroglüüfkiri (lk 64) Koos riigiga tekkis ka kiri. Põhiliselt sellepärast, et valitsejate jaoks oli tarvis üles märkida andami suurust. Esimesed protohieroglüüfid Egiptuse aladelt pärinevad 33. sajandist eKr. Ja midagi hieroglüüfe meenutavat on leitud veel seitse sajandit kaugemalt. Väga kaua aega ei õnnestunud hieroglüüfe lahti seletada. Tõsisem läbimurre saabus alles aastal 1799, kui Napoleon Bonaparte'i sõjakäigul Egiptusesse avastati nn Rosetta kivi - kus oli tekst (aastast 196 e.m.a.) kirjutatud kõrvuti kolmes kirjas - kreeka tähestikku, muinas-Egiptuse hieroglüüfe ja nende rahvalikumat vormi
vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele. Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid, rehapulki ja vesirataste hambaid. VanaEgiptuses tehti jugapuust sarkofaage. Mõnel pool on andami maksmist nõutud jugapuupuidus. Jugapuust tehtud vibusid ja ambusid on peetud paremaks muust materjalist tehtutest. Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna. Jugapuust on sorte aretatud. Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli. Mürgisus Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü on magusamaitseline ja aromaatne ning pole
asetsevad püramiidtemplid. Nende sisemustes maiade hauakambrid. Ühiskond: ühisk oli tugevalt kihistunud. Valitsejad kuningad, seostati jumalate ja esivanematega ning kel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Kuningale allus preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle, mille järgi toimusid rituaalid. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Elanikkonna ühe põhiosa moodustasid talupojad. Täitsid valitsejale andami- ja töökohustust. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli ohverdamine (sealhulgas ka inimeste ohverdamine). Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalalt oodati, seda väärtuslikum pidi ohver olema. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Rituaalide seas tähtsal kohal ka pallimängud arvuka puliku ees, spetsiaalselt rajatud väljakutel. Pole kahtlust, et
Sellest kompleksist on leitud esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded. Tekste on kahte tüüpi silinderpitsatid (majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei tea) ja ametite loendid (seega oli juba sel ajal teatud hierarhiline templiadministratsioon). Eanna pühamust on leitud nn Uruki vaas (kujutan reljeefina andami toomist), mis näitab, et andami kogumine oli religioosselt sanktsioneeritud. Seega tempel mitte ainult ei korraldanud andami toomist vaid andami toomine oli käsitletav andami toomisena jumalale. See süsteem tekkis ilmselt 3 aastatuhandel eKr. Seega võib öelda, et tsivilisatsiooni ja riikluse tekkekoht Mesopotaamias on Uruki linn umbes 4. aastatuhandel eKr. Urukil olid tõenäoliselt laialdased välissuhted (Uruki silinderpitsatite jälgi on leitud Süüriani välja)
Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis. Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1260. aasta suvel lõid leedulased Durbe lahinfus orduväe täielikult puruks. · 1263. aastal tungisid leedulased kaugele ordu valdustesse, jõudes koguni Läänemaale ja põletades maha Vana-Pärnu. · 1270. aastal käisid leedulased läbi Läänemaa Saaremaal ning kui leedukad saagiga mandrile jõudsid, siis asus neil
andma laenu jms. Senjöör isand Sunnismaisus - oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus - on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegadest pärisorjade sunnismaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: andami nõudmine abiellumise puhul ja surnud käe õigus. Valhalla - on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute kodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid , kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus Ruunikivi Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid.Tavaliselt ei asunud need vahetult haudade juures, vaid teede ääres möödujatele lugemiseks. Mälestuskivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kusagil
vaeva, kutsus emaordust 700 meest appi, et eestlastega võidelda. Rootsi jõudis ka ükskord kohale, kolm päeva pärast Sõjamäe lahingut. Feil. Sündmused arenesdi liiga kiiresti. Saaremaal algas ülestõus 1343 suvel. Saarlaste alistamine võttis aega kaks aastat, see suruti lõplikult maha 45. aastaks. Sama ülestõusuga seoses on räägitud ka seda, et ordu aladel üritasid 1344 talupojad sisse pääseda Viljandi linnusesse, et selle liikmed kõik maha tappa. Üritati andami viljakottidesse end peita ja siis kottidega sisse pääseda. Uurijad on leidnud, et pigem oli tegemist muistendiga. Sama muistendit on võimalik kohata ka teiste rahvaste hulgas ja kottide viimise aeg oli detsembris, vb poleks suutnud köhimata olla. ''Villu võitlused'' Bornhöhe. Põllumajandus ja maarahvas pärast Jüriöö ülestõusu Pärast Jüriöö ülestõusu hakkab talupoegade olukord muutuma, sest vasallid ehk läänimehed asuvad elama maale, maale rajatakse mõisad
Ateena riik asus Atika maakonnas. Keskus Lakoonika maakonnas Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost Spartiaadid- Sparta keskuse ja selle lähiümbruse põliselanikud. elanikkond, valitsesid ülejäänuid. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga Perioigid-enamik Lakoonika elanikke, isiklikult välja tuli valitses pärilik aristokraatia. vabad, kuid andami- ja sõjaväekohustuslikud. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele Heloodid-Messeenia elanikud, spartiaatidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. kuuluvad maad harivad orjad. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade Spartat juhtis 2 päritava võimuga kuningat, kes ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. olid ka sõjaväejuhid ja täitsid preestrikohustusi. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus
annaabi.ee 
