Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"ahmos" - 16 õppematerjali

thumbnail
11
doc

Vana-Egiptus 18. dünastia

Süüria ja Palestiina aladel, mistõttu oli tarvis väga hästi organiseeritud sõjavägi. Võeti kasutusele keerulisemad relvad. Nt sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse. Palju kasutati vangide tööd. Valisejad 18. dünastias oli 14 vaaraod: 1550-152 eKr Ahmos I 1525-1503 eKr Amenhotep I 1503-1492 eKr Thutmosis I 1492-1479 eKr Thutmosis II 1479-1425 eKr Thutmosis III 1473-1458 eKr Kuninganna Hatsepsut 1425-1401 eKr Amenhotep II 1401-1391 eKr Thutmosis IV 1391-1353 eKr Amenhotep III 1353-1335 eKr Amenhotep IV/Ehnaton 1335-1333 eKr Semenhkara 1333-1323 eKr Tutanhamon 1323-1319 eKr Ay 1319-1307 eKr Horemheb Ahmos I oli 18. dünastia esimene vaarao. Ta isa oli Tao II. Tal oli vend Kamose kes oli 17. Dünastia viimane vaarao. Temal oli 3 naist ja 7 last

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Referaat - Vaaraod

[Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Uus riik ­ (1550 eKr ­ 1070 eKr) Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.­20. dünastia vaaraod, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne%20Egiptus. %20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Uue riigi ajal allutati Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
27
pptx

Vaaraod - Power Point

Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Egiptuse Vaaraod

ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st ­ Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2 Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 ­u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju tippu ning ühteaegu oli see periood Teeba linna kuldajastu. Suurem osa Ahmos I täiskasvanuelust möödus Nuubia ning Süüria ja Palestiina sõjakäikudel, millega kindlustati Egiptuse võim neil aladel ning rajati

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana Egiptus - spikker

3000-2900eKr ­ Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr ­ Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr ­ Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr ­ vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr ­ Keskmine riik. 1550-1075eKr ­ Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr ­ Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 ­ 1426 ­ Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr ­ Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr ­ Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat

Ajalugu → Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Egiptus

Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr ­ Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr ­ Keskmine riik. Valitses XII­XIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr ­ Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr ­ Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja ning teda peeti jumalaks. Vaaraod samastati mitme jumalaga

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese kujunemine

Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina, Süüria- E võimsuse kõrgperiood. Ehnaton püüdis teha Atonist ainujumalat- rajas uue pealinna Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse. Pärsia ülemvõim, A.Suure valitsemise aeg,Ptolemaioste rik, Rooma võim.

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini

PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud ­ keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Kronoloogia

u 1763 Hammurapi vallutab kogu Sumeri ja asutab esimese Babüloonia dünastia (1795) u 1680 Hurrud(mittesemiidid) okupeerivad Assüüria u 1663 Hüksoslased okupeerivad Egiptusest Arvatavasti osa juutide ümberasumine Egiptusesse (Joosep?) u 1650 Anatoolia linnriigid ühinevad hetiitide u 1633 Egiptust valitsevad hüksoslased riigiks. Pealinnaks saab Hatusa u 1600 Foiniikialased hakkavad kasutama Ahmos vallutas hüksoslaste pealinna ja tegi u 1600 Egeuse tsivilisatsiooni kesku- Kaanani kirja-alfabeetkirja Teeba taas pealinnaks seks saab Mükeene u 1595 Hetiidid rüüstavad Babüloni, mille järel tungivad riiki kassiidid-mägirahvad põhjast u 1550 Uue riigi sünd Egiptuses. Pealinnaks u 1550 Mükeene allutab enamus Kreekaast

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m....

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Ajaloo põhjalik konspekt gümnaasiumile

· Mentuhotep I ühendas riigi · Teeba valitsejate esile kerkimine · Vaaraode matmispaigas · 12.dünastia · Peajumalaks tõusis Amon Monti asemel · Isa-Poja ühisvalitsuste algus · Teebast kujunes tätsaim usukeskus · Püramiidide ehitamine UUS RIIK (18-20 dünastia) · II vaheperioodid järel alanud kuldaeg · Ajalugu hästi teada · On leitud ka enamik vaaraode muumiaid · Riigi ühendajad pärinesid teebast · Ühendajaks Ahmos I, valitses koos Amenhotepiga · Järgmiskes valitsejaks Thutmosis I- sõjamees · Kindlustas riiki · Rikka ajastu algus Hatsepsut-naine troonil · Vaarao Thutmosis II poolõde ja abikaasa · Valitses 1498-83 e.Kr regendina · Kiire ehitustegevuse algus-surnutempel · Reljeefidel kujutatud seaduslik valitsejana · Võimukas,kuid tark · Suri Thutmosis II käe läbi · Haud leiti 1916, muumia arvatavasti leitud THUTMOSIS III ­VÕIMSUSE ALGUS

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vanad idamaad

Laiendati põllumaid, tehti pikki kaubaretki. Käidi tihedamini kulda toomas. 1700 suri järjekordne dünastia välja ning riik lagunes. Üleminekuperiood 1700-1562 eKr. Õnnetuseks ründasid ohtlikumad vaenlased ­ hüksoslased. Tegemist oli karjakasvatajatega, trumbiks oli ratsavägi. 15-16 vaaraode dünastia oli hüksoslased, valitsesid üle 100 aasta. 17.saj alustasid egiptlased võitlust. 18.dünastia ajal saavutati võit. Tekkis Uus riik. 1652-1085 Valitsejaks sai Ahmos. Idamaade võimsaim riik. Hoidis kogu ümbruskonda enda kontrolli all. Laienes pronksikasutus. Pronksist arstiriistadega tehti pea-aju operatsioone. Hambaid plombeeriti kaasaegsel tasemel. Võeti kasutusele kaasaegsed kangasteljed, veetõstmisseadeldis. Valmistati mitmevärvilist klaasi. Kodustati kaamel, hüksoslastelt võeti üles hobused ja sõjavankrid. Täiustati laipade balsameerimist. Igast 100-st noormehest 10 võeti armeesse. Tekkis kolm üksust: ratsavägi, sõjavankrid, jalavägi

Ajalugu → Ajalugu
171 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Egiptus

Eragümnaasium EGIPTUS ajaloo referaat Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemia...

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

(Nuubiasse põhiliselt). Oli olemas ka regulaarne armee pluss palgasõdurid Nuubiast ja hiljem ka Aasiast, mis sai hukatuslikuks keskmisele riigile. U 1600 Aasiast pärit väepealikud võtsid oma kontrolli alla delta ja umbes sadakond aastat on teine vaheperioodi. Nende väepealike kohta käis termin hyksos. Nad olid kaarikusõitjad, kohandasid end Egiptusega ja hakkasid end egiptlasteks pidama. Sel ajal avanes Egiptus Aasiasse. 16 saj teisel pool suutsid vennad Kahmos ja Ahmos delta tagasi vallutada ja algab Uus riik. Uue Riigi ajal oli Teeba jälle tähtis. Karnaki tempel ja hiljem rajati ka Luxori tempel. Opet pidustused, kus kuningas igaaastaselt oma võimu kinnitas. Rongkäik Karnakist Luxori. Muudeti ka radikaalselt matusetraditsiooni. Loobuti püramiidide ehitamisest. Hakkasid peale kaljuhauad Teeba läänekaldal ehk Kuningate org. teebast sai hull rituaalkeskus- templid ja hauakambrid. Kuningas oli endiselt kõvv, kõik sõltus temast

Ajalugu → Vanaaeg
68 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

entiliselt, seda ei teata. Kas semiidid või indoeurooplased, seda ei tea. Igatahes, nad mugavdasid ennast sinna egiptuse kultuuri. Võtsid kuninga asjad üle jne, kõik jutud. Egiptus avanes Aasia suunas, kuid mitte ainult. Delta pealinnaks sai Avaris, kust on leitud mingit Mükeene manti. Hilisemad kirjad kujutavad seda aega jällegi kui hyksoslaste kaoseaega. 16 saj ekr paiku, kui Teeba dünastia oli jälle piisavalt tugev, siis alustati sõjaretki põhja poole taas ning vennad Kahmos ja Ahmos suutsid delta lõpuks tagasi vallutada. Selle võiduga pandi alus viimasele ehk Uuele riigile. 1550-1069. Teeba dünsatia jaoks oli teeba endiselt tähtis aj sellest kujunes pmst riigi tine pealinn. Uue riigi algfaasid kuningad likvideerisid suure osa linnast (veits jäi ikka alles ka, linn pmst ikkagi) ja rajasid sinna hiiglasliku templikompleksi ehk Karnak-i templi. 3 km sellest eemale rajati veidi väiksem Luxor-i tempel

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Templite ette paigutati tavaliselt kaks päikesejumalale pühendatud saledat ja kõrget obeliski, mille tipp oli kaetud kullatud vaskplaatidega. Palju kasutati templite ees hiidkujusid ehk kolosse. Keskmise riigi lõpus pingestus taas riigi poliitiline olukord, keskvõim nõrgenes. Seda ära kasutades tungisid Süüriast Egiptusesse hüksoslased ja kindlustasid end Niiluse deltas (18. - 16. saj. eKr. ); 6. sajandi keskel eKr. lõpetas 18. dünastia rajaja Ahmos hüksoslaste ülemvõimu ning ühendas Egiptuse taas pealinnaga Teebas. Alguse sai uus riik ( 16. saj. - 11. saj. eKr. ), mil Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks. Uue riigi kunsti ja kultuuri arengulugu jaotub tavaliselt kolmeks perioodiks: Uue riigi I pool (16. - 15. saj. eKr. ), mil riik jõudis välise hiilguse kõrgeimale tipule. Amarna ajajärk ehk Echnatoni valitsusaeg ( 14. saj. I pool eKr. oli katse murda preestrite võimu ja Uue riigi II pool ( 14. - 11- saj. eKr.), mil riik

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
470 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun