sõjavägi. Võeti kasutusele keerulisemad relvad. Nt sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Rajati vankriväeüksused ning jalavägi jaotati 250-mehelisteks kompaniideks. Sõjaväe võimu kasvades omandasid kõrgemad ohvitserid poliitilise tähtsuse. Palju kasutati vangide tööd. Valisejad 18. dünastias oli 14 vaaraod: 1550-152 eKr Ahmos I 1525-1503 eKr Amenhotep I 1503-1492 eKr Thutmosis I 1492-1479 eKr Thutmosis II 1479-1425 eKr Thutmosis III 1473-1458 eKr Kuninganna Hatsepsut 1425-1401 eKr Amenhotep II 1401-1391 eKr Thutmosis IV 1391-1353 eKr Amenhotep III 1353-1335 eKr Amenhotep IV/Ehnaton 1335-1333 eKr Semenhkara 1333-1323 eKr Tutanhamon 1323-1319 eKr Ay 1319-1307 eKr Horemheb Ahmos I oli 18. dünastia esimene vaarao. Ta isa oli Tao II. Tal oli vend Kamose kes oli 17. Dünastia viimane vaarao. Temal oli 3 naist ja 7 last
[Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Uus riik (1550 eKr 1070 eKr) Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.20. dünastia vaaraod, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. [(WWW) http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Muistne%20Egiptus. %20Ajalooetapid.%20Ühiskondlik%20korraldus.pdf Muistne Egiptus. Ajalooetapid. Ühiskondlik ja riiklik korraldus. (23.11.2010)] Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Uue riigi ajal allutati Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad
Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all Vaaraode võim tugevnes Kolmas vaheperiood 1070eKr-712eKr Uus riik lagunes paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu Võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel Hilis-egiptus 712eKr-332eKr Egiptusest sai vallutatud rahvas Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse 332. aastal eKr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt Ahmos i ja amenhotep i Egiptus tõusis rahvusvahelise võimu ja mõju tippu Teeba linna kuldajastu Ahmos I tegi sõjakäike Nuubiasse, Süüriasse, Palestiinasse pannes aluse Egiptuse impeeriumile Mõlemad hoolitsesid Teeba kaunite templite eest Amenhotep I ajast maeti kuningad Kuningate orgu kaljusse rajatud kambrisse Thutmosis I ja Thutmosis II Jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist Nihutasid Egiptuse piirid Nuubiasse kuni Niiluse kolmanda kärestikuni ja kehtestasid
Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi aega olid: Ahmos I Tutanhamon Ramses I-st - Ramses XI-ni Amenhotep I-st Amenhotep IV-ni Thutmosis I-st - Thutmosis IV-ni Hatsepsut Ehnaton Horemheb Seti I , Seti II Merneptah Amenmesse Ay Siptah Tawosret Sethnaht (ps. Need polnud kõik) 2 Ahmos I ja Amenhotep I (u 1550-u 1504 e.Kr) Ahmos I (u 1550 u 1525 eKr) pidama 18. dünastia esimeseks vaaraoks. Selle dünastia ajal tõusis Egiptus oma rahvusvahelise võimu ja mõju esimeseks vaaraoks.
3000-2900eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine; kuningas Menes; rajati Memphis. 2650- 2130eKr Vana riik. 2650 eKr esimnene astmikpüramiid. 26 saj eKr Chepos, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse püramiidid. 1960eKr vaarao Mentuhotep I ühendas kogu egiptuse oma võimu alla. 1950-1650eKr Keskmine riik. 1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat
Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amoni ülempreestrid. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja ning teda peeti jumalaks. Vaaraod samastati mitme jumalaga
Sobivad loodusolud- korrapärased jõe üleujutused tagasid viljakad mullad- sai põldu harida. Nt: hariti põldu, asulad, riiklus, tekkis kiri 9.V-E ajalooetapid: IV at lõpuks oli kujunenud piltkiri Varadünastiline periood- E ühtse riigi kujunemine- rajati pealinn Memphis, hieroglüüfkiri. Vanariik- 1. astmikpüramiid, Gizas püramiidide väli (Cheops jne) Keskmine riik- Vaarao Amenemhet viis pealinna tagasi Memphisesse. Alam-E hüksoslaste võimu all Uus riik- Ahmos kihutas hüksoslased välja ja taastas riigi ühtsuse.Kuningate org, Teebasulatuslik templite ehitus, Thutmosis III ajal sõjaretked Aasiasse, vallutas Palestiina, Süüria- E võimsuse kõrgperiood. Ehnaton püüdis teha Atonist ainujumalat- rajas uue pealinna Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse. Pärsia ülemvõim, A.Suure valitsemise aeg,Ptolemaioste rik, Rooma võim.
12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks keskmise-riigi ajast on kuulsaks saanud kaljuhauad. ruumide poolest on nad sarnased mastabadega, kuid sissekäik kaunistati piduliku fassaadiga. Fassaadi kujundamisel kasutati sambaid. Keskmise-Riigis olid erinevad sambavordmid, mille loomisel olid eeskujuks kohalikud taimed - palm, papüürus ja lootos, sammastele tehti peale ka värvilisi reljeefe ja hieoglüüfe. UUS - RIIK 18.-20. DÜNASTIA Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg. pärast IV dünastia lõppu ei ehitatud enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. päikesejumala auks auks hakati püstitama ühesti nelinurksest kiviplokis sihvakaid teravatipulisi obeliske (10-32 meetrit).
u 1763 Hammurapi vallutab kogu Sumeri ja asutab esimese Babüloonia dünastia (1795) u 1680 Hurrud(mittesemiidid) okupeerivad Assüüria u 1663 Hüksoslased okupeerivad Egiptusest Arvatavasti osa juutide ümberasumine Egiptusesse (Joosep?) u 1650 Anatoolia linnriigid ühinevad hetiitide u 1633 Egiptust valitsevad hüksoslased riigiks. Pealinnaks saab Hatusa u 1600 Foiniikialased hakkavad kasutama Ahmos vallutas hüksoslaste pealinna ja tegi u 1600 Egeuse tsivilisatsiooni kesku- Kaanani kirja-alfabeetkirja Teeba taas pealinnaks seks saab Mükeene u 1595 Hetiidid rüüstavad Babüloni, mille järel tungivad riiki kassiidid-mägirahvad põhjast u 1550 Uue riigi sünd Egiptuses. Pealinnaks u 1550 Mükeene allutab enamus Kreekaast
dünastia tõi esimese vaheperioodi (võimule tuli rida nõrku valitsejaid. Üleujutused põhjustasid ulatusliku näljahäda.) 11.-14. dünastia valitses Keskmist Riiki, (tugevad vaaraod taasühendasid maa ja elavnes kaubandus. 12. dünastia vaaraod lasid ehitada kanaleid ja tiike pinnase paremaks kuivendamiseks.) 15.-17. dünastia tõi teise vaheperioodi (vaaraod on kaotanud kontrolli maa üle. Hüksoslased Lähis-Idast on asunud elama delta piirkonda.) 18.-20. dünastia valitses Uut Riiki, (Ahmos tõrjus hüksoslased maalt välja. Talle järgnenud vaaraod laiendasid Egiptuse piire nii, et Egiptusest kujunes suurriik. See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg.) 21.-24. dünastia tõi kolmanda vaheperioodi (võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel.) 25.-30. dünastia, mis valitses Hilist Riiki (egiptlastest sai vallutatud rahvas. Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse.) 332 e Kr
· Mentuhotep I ühendas riigi · Teeba valitsejate esile kerkimine · Vaaraode matmispaigas · 12.dünastia · Peajumalaks tõusis Amon Monti asemel · Isa-Poja ühisvalitsuste algus · Teebast kujunes tätsaim usukeskus · Püramiidide ehitamine UUS RIIK (18-20 dünastia) · II vaheperioodid järel alanud kuldaeg · Ajalugu hästi teada · On leitud ka enamik vaaraode muumiaid · Riigi ühendajad pärinesid teebast · Ühendajaks Ahmos I, valitses koos Amenhotepiga · Järgmiskes valitsejaks Thutmosis I- sõjamees · Kindlustas riiki · Rikka ajastu algus Hatsepsut-naine troonil · Vaarao Thutmosis II poolõde ja abikaasa · Valitses 1498-83 e.Kr regendina · Kiire ehitustegevuse algus-surnutempel · Reljeefidel kujutatud seaduslik valitsejana · Võimukas,kuid tark · Suri Thutmosis II käe läbi · Haud leiti 1916, muumia arvatavasti leitud THUTMOSIS III VÕIMSUSE ALGUS
Laiendati põllumaid, tehti pikki kaubaretki. Käidi tihedamini kulda toomas. 1700 suri järjekordne dünastia välja ning riik lagunes. Üleminekuperiood 1700-1562 eKr. Õnnetuseks ründasid ohtlikumad vaenlased hüksoslased. Tegemist oli karjakasvatajatega, trumbiks oli ratsavägi. 15-16 vaaraode dünastia oli hüksoslased, valitsesid üle 100 aasta. 17.saj alustasid egiptlased võitlust. 18.dünastia ajal saavutati võit. Tekkis Uus riik. 1652-1085 Valitsejaks sai Ahmos. Idamaade võimsaim riik. Hoidis kogu ümbruskonda enda kontrolli all. Laienes pronksikasutus. Pronksist arstiriistadega tehti pea-aju operatsioone. Hambaid plombeeriti kaasaegsel tasemel. Võeti kasutusele kaasaegsed kangasteljed, veetõstmisseadeldis. Valmistati mitmevärvilist klaasi. Kodustati kaamel, hüksoslastelt võeti üles hobused ja sõjavankrid. Täiustati laipade balsameerimist. Igast 100-st noormehest 10 võeti armeesse. Tekkis kolm üksust: ratsavägi, sõjavankrid, jalavägi
Vana riik (2650 2100 eKr). a) riigi sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu kõrgaeg: b) kujunesid välja kõik olulisemad Egiptuse tsiviil tunnused; c) ehitati Giza püramiidid ja suur sfinks; d) Ra kultus muutus üleüldiseks kogu riigis. Keskmine riik (1950 1650 eKr). a) riigi uueks pealinnaks sai Teeba linn; b) kasvas nomarhide tähtsus. Uus riik (1550 1075 eKr) a) välise võimsuse hiilgeaeg; b) riigi ühtsuse taastas Ahmos; c) naisvaarao Hatsepsut (1500 eKr); d) Thutmosis III laiendas riiki teiste piirkondade arvelt näit hõivati Süüria ja Palestiina; e) Amenhotep III ehitas kuulsad Luksori templid; f) Ehnatoni valitsusaeg ja Tutanhamoni hauakamber; g) sõjad hetiitidega; h) Ramses II (Abu Simbel). Hilis-Egiptuse periood (hilisdünastiline periood, 1075 525 eKr) Egiptus jagunes 2 riigiks: a) Alam-Egiptus, pealinn Avaris (Tanis), kus valitses vaarao ning
(Nuubiasse põhiliselt). Oli olemas ka regulaarne armee pluss palgasõdurid Nuubiast ja hiljem ka Aasiast, mis sai hukatuslikuks keskmisele riigile. U 1600 Aasiast pärit väepealikud võtsid oma kontrolli alla delta ja umbes sadakond aastat on teine vaheperioodi. Nende väepealike kohta käis termin hyksos. Nad olid kaarikusõitjad, kohandasid end Egiptusega ja hakkasid end egiptlasteks pidama. Sel ajal avanes Egiptus Aasiasse. 16 saj teisel pool suutsid vennad Kahmos ja Ahmos delta tagasi vallutada ja algab Uus riik. Uue Riigi ajal oli Teeba jälle tähtis. Karnaki tempel ja hiljem rajati ka Luxori tempel. Opet pidustused, kus kuningas igaaastaselt oma võimu kinnitas. Rongkäik Karnakist Luxori. Muudeti ka radikaalselt matusetraditsiooni. Loobuti püramiidide ehitamisest. Hakkasid peale kaljuhauad Teeba läänekaldal ehk Kuningate org. teebast sai hull rituaalkeskus- templid ja hauakambrid. Kuningas oli endiselt kõvv, kõik sõltus temast
entiliselt, seda ei teata. Kas semiidid või indoeurooplased, seda ei tea. Igatahes, nad mugavdasid ennast sinna egiptuse kultuuri. Võtsid kuninga asjad üle jne, kõik jutud. Egiptus avanes Aasia suunas, kuid mitte ainult. Delta pealinnaks sai Avaris, kust on leitud mingit Mükeene manti. Hilisemad kirjad kujutavad seda aega jällegi kui hyksoslaste kaoseaega. 16 saj ekr paiku, kui Teeba dünastia oli jälle piisavalt tugev, siis alustati sõjaretki põhja poole taas ning vennad Kahmos ja Ahmos suutsid delta lõpuks tagasi vallutada. Selle võiduga pandi alus viimasele ehk Uuele riigile. 1550-1069. Teeba dünsatia jaoks oli teeba endiselt tähtis aj sellest kujunes pmst riigi tine pealinn. Uue riigi algfaasid kuningad likvideerisid suure osa linnast (veits jäi ikka alles ka, linn pmst ikkagi) ja rajasid sinna hiiglasliku templikompleksi ehk Karnak-i templi. 3 km sellest eemale rajati veidi väiksem Luxor-i tempel
Templite ette paigutati tavaliselt kaks päikesejumalale pühendatud saledat ja kõrget obeliski, mille tipp oli kaetud kullatud vaskplaatidega. Palju kasutati templite ees hiidkujusid ehk kolosse. Keskmise riigi lõpus pingestus taas riigi poliitiline olukord, keskvõim nõrgenes. Seda ära kasutades tungisid Süüriast Egiptusesse hüksoslased ja kindlustasid end Niiluse deltas (18. - 16. saj. eKr. ); 6. sajandi keskel eKr. lõpetas 18. dünastia rajaja Ahmos hüksoslaste ülemvõimu ning ühendas Egiptuse taas pealinnaga Teebas. Alguse sai uus riik ( 16. saj. - 11. saj. eKr. ), mil Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks. Uue riigi kunsti ja kultuuri arengulugu jaotub tavaliselt kolmeks perioodiks: Uue riigi I pool (16. - 15. saj. eKr. ), mil riik jõudis välise hiilguse kõrgeimale tipule. Amarna ajajärk ehk Echnatoni valitsusaeg ( 14. saj. I pool eKr. oli katse murda preestrite võimu ja Uue riigi II pool ( 14. - 11- saj. eKr.), mil riik
annaabi.ee 
