lihtsalt uudishimulikesse turistidesse. Mulle on jäänud mulje, et eestlased on laulu- ja tantsupeo toimumise ajal poolenisti teised inimesed – soojemad ja sallivamad. Soovides kõigiga jagada oma ühtekuuluvustunnet läbi laulu, tantsu ja pidutsemise ning hoida ja edasi kanda tähtsa tava olemust ja kombeid. Käsolevas töös käsitlesin erinevatest vaatenurkadest laulu- ja tantsupeo missioone, visioone ja väärtuseid. Leidsin, et eestlaste jaoks on pidustuste näol tegu kultuuripärandiga läbi mille jagatakse teistega Eesti ajalugu ja sealt pärinevaid traditsioone, sooviga neid tulevastele põlvedele edasi anda, säilitada laulu- ja tantsupeo põhimõtted ning ketti jätkata. Eriline väärtus on ka eesti keelsel luulel, laulul ja muusikal, mille saatel pidustused toimuvad. Väärtustatakse Eesti rahvarõivaste mustreid tantsuplatsil ja eesti keele ilu koorilauludes.
mis haaras enda kätte poliitilise politsei ülesanded. Kultuuri edendamiseks: 1) avati 1793. aastal rahvale mõeldud kunstimuuseum, 2) avalikud raamatukogud rahva jaok, 3) rahvuslik arhiiv. Hakati koondama kunstiväärtusi kunstimuuseumi, tekkis rahvuslik arhiiv. Nendega tagati ka kunstiteoste säilitamine. Alguses oli rõhk ainult hävitamisel. Mõisteti, et palju on ka seda, mis vääriks säilitamist. Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks 1. Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, mille tegevust jätkas 1973. aastast Kunstide Ajutine Komisjon 2. 1789. aasta suvel ründasid ja põletasid talupojad aadlike losse, et hävitada dokumente, et takistada feodaalsete koormiste sissenõudmist 3. hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid 4. dokumentide, arhiivide hävitamine, raamatute hävitavime Katoliikluse mõju vähendamiseks 1
Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid, spordi- ja kultuuriüritused) Tartu maraton, Hansapäevad, Viljandi Folk jne. Arhitektuur (kirikud, ühiskondlikud hooned (raekoda, teatrihooned), mõisad, lossid, kindlused)
Pärandi funktsioonid Kultuuripärandina võib laia määratluse kohaselt vaadelda kõike „mida peetakse kultuuris hoidmisväärseks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvkondadele. Pärandi mõiste hõlmab nii kultuuri- kui looduskeskkonda ning seda iseloomustab jätkusuutlikkus: kultuuripärand on miski, „mis on pärandatud meile minevikust, mida me mõjutame olevikus ning anname edasi tulevikku“. Kultuuripärand võib olla nii esemeline kui ka mittemateriaalne, see võib olla ka mingi paikkond. Tingimuseks on väärtus(t)e olemasolu (ajalooline, sotsiaalne, teaduslik, meelelahutuslik ja nii edasi) ja needsamad objektidele või nähtustele omistatud väärtused määravad ka kultuuripärandi rolli/funktsiooni ühiskonnas. Kultuuripärand funktsioneerib ühiskonnas peamiselt sotsiaal-kultuurilisel tasandil, aga ka majanduslikul tasandil. Viimase puhul liigitab Kurmo Konsa pärandi majandusliku potentsiaali kultuurilise kapitali nime alla ning jagab pärandi maja...
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõ...
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad ku...
On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju
Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Tänapäeval on kasutusel ka väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Ka selle põhjal võib öelda, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, vaid vastupidi, inimesed tegutsevad, et seda elus hoida, ükskõik, kas siis vanemal või veidi uuemal kujul. Samas on igal inimesel võimalus Eesti rahvamuusikast aimu saada, külastades folkloorirühmade kontserte. Näiteks korraldatakse igal aastal Viljandi Pärimusmuusika festivali, kus inimesed saavad
Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks. Tõrva-Helme kant on ürgne ja rikkaliku kultuuripärandiga. Valga linn koos ümbritsevate valdadega on unikaalne, sest ühe jalutuskäiguga saab korraga külastada kahteriiki ja osa saada mitmest erinevast kultuurist Valgamaa turismiatraktsioon Otepää Seiklusparki külastab aastas hinnanguliselt ligi paarkümmend tuhat inimest ning Otepää piirkonna spordiüritused Tartu Maraton, Tartu Rattamaraton, Tartu Jooksumaraton toovad aastas ligi 16 000 osalejat lisaks nende toetajad ja pealtvaatajad.Hinnanguliselt kokku 26 võib olla nende
investeeringud peaksid olema suunatud maapiirkondade arendamiseks, avalike ja esmateenuste kättesaadavuse parandamiseks. Maaelu olemasolu ei saa ohustada kurb asjaolu, et majanduslikult olenetakse suuriikidest, mille kodanikud kontrollivad Eesti pangandust, kaubandust, tööstust ja isegi põllumajandust. Põllumajandus on maaelu arengu üks osa ka tulevikus. Maaelu areng hõlmab endas väga palju funktsioone, alustades tootmisest, keskkonnahoiust ja lõpetades maaettevõtluse ning kultuuripärandiga. Seega ma arvan, et Eestis on veel piisavalt arenguruumi ja mõtlemisainet kuidas muuta meie maaelu paremaks ja probleemivabamaks, kui see hetkel on. Minu arvates peab prioriteediks olema majanduskriisi leevendamine, majanduse pööramine kasvule, töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine. Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Heaoluühiskonna aluseks on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad.
Accommodation-majutus all vendors drive a hard bargain-kõik tänavakaupmehed tingivad kõvasti allowance-toetus, maksusoodustus along the medieval streets-piki keskaegseid tänavaid attractive destination-ahvatlev sihtpunkt backpacker-seljakotiga rändaja, matkaja barren land viljatu, kasutu maa bumpy flight/smooth flight raputav/sujuv lend can't resist the temptation ei saa kiusatusele vastu panna check the exchange rate kontrollima raha vahetuskurssi departure lounge ootesaal embark laevale või lennukisse minema experience the civil war kodusõda läbi elama ferry crossing praamiga ülesõit first-rate-tea esmaklassiline tee foreign currency välisvaluuta has got itchy feet meeldib pidevalt reisida heritage sites kultuuripärandiga seotud paigad in high season kõrghooajal instalment osa, osamakse invaluable hindamatu, väärtuslik jet lag ajavahest tekkinud väsimus let's hit th...
Riigid, mis on liitunud Rohelise Võtmega : Taani Eesti Rootsi Belgia Leedu Küpros Itaalia Maroko Tuneesia Jaapan Portugal Liitumisetapis riigid: Horvaatia, Montenegro, Malta, Jordaania, Jamaika, Puerto Rico Roheline Võti kriteeriumid : vesi ja veetarbimise optimeerimine energia ja energiakulu optimeerimine pesemine ja puhastus jäätmemajandus kohalik tooraine toitlustuses personali ja külastajate kaasamine Motoks on Eestimaa - oma kauni looduse ja ainulaadse kultuuripärandiga on saanud huvipakkuvaks reisisihiks paljudele inimestele kogu maailmas. Meie jaoks on see kodu, Teie jaoks meeldiv mälestus. Tahame oma kaunist loodust säilitada nii meie endi, meie laste kui ka Teie - meie külaliste jaoks. Tallinnas: Reval Hotel Olümpia Reval Hotel Central Reval Park Hotel Sokos Hotell Viru Nordic Hotel Forum Hotell Susi Domina Inn City Domina Inn Ilmarine Tähetorni hotell Harjumaal: Laulasmaa Resort Pärnus: Ammende Villa Koidulapark Hotell Tervise Paradiis
6) Mis on rituaal? muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalist, kommetest ja tavadest. Rituaal on tava või kombe kindlakskujunenud kord, tseremoonia või ka kombetalitus ise. 7) Mida mõistetakse tänapäevase pärimusmuusika all? mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalsed uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu. 8)Kus toimub traditsiooniliselt Eestis tuntud pärimusmuusika festival? Viljandis 9)Mis on olnud juba ajast aega pillimeeste ülesandeks? Mängida muusikat tantsuks. Vanim tantsumuusika instrument oli kannel.
Elu peaks ometi olema ilus, miks siis eesti rahval pole üldse õnne olnud või kui ka on, siis seda ainult lühikest aega. Mõeldes tulevikule, unistasin ma mõnes mõttes paremast minevikust. Uurides minevikku, näib mulle nii mõnigi kord paratamatusena, et ka meie praegune iseseisvusaeg ei kesta igavesti. Siiski olen ma positiivne ning võtan asju teistmoodi. Meie rahvas on vaatama raskele ajaloole suutnud jääda püsima. Paljud rikkaliku kultuuripärandiga rahvad on ajaloost kadunud. Me oleme läbielanud kõikvõimalikud katsumused ning niimoodi asja vaadates ei tohiks miski olla meile võimatu. Liivlasi oli kunagi samapalju kui meid, nüüd neid peaaegu enam pole. Meie oleme olemas. Enam ma ei unista paremast minevikust, nüüd leian ma sellest innustust.
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimeta...
Ökoloogilise tasakaalu jätkusuutlikus on viimaste aastate jooksul paranenud ja muutub kogu aeg aina positiivsemaks. Kultuur: Kõige tähtsam Eesti kultuuri jätkusuutlikuse tagamiseks on kultuurikandjate olemasolu. Kuigi iive on positiivne muutus see taas positiivseks alles 2010. aastal, seetõttu on sündimiskordaja madalam, kui rahva taastootmiseks vajalik. Kultuuri jätkusuutlikust peegeldab ka aineline ja vaimne kultuuripärand. Ainelise kultuuripärandiga on lood kehvad, sest paljud ehitusmälestised on avariilises korras. Riik küll toetab nende parandamist ja restaureerimist ei jõuta tegeleda kõikide mälestistega ning nii nad lihtsalt kaovadki meie kultuuri ajaloost. Vaimne kultuuripärand elab koos inimestega. Kui on neid, kes tahavad põlvkondade jooksul välja kujunenud kombeid ja tavasid teistega jagada on olemas ka kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi alla käivad ka teadmised
Tallinna Teeninduskool REFERAAT Keskkonna sõbralik majutusteenindus Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Rohelise Võtme eesmärgid Eestis 3. Nõuded 4. Mis on roheline majandus? 5. Milleks meile roheline majandus? 6. Riik võiks suunda näidata 7. Kasutatud Allikad 1. Sissejuhatus Roheline Võti sai alguse 1994. aastal Taanist, tänaseks päevaks on märgisega liitunud veel 14 riiki (Eesti, Leedu, Rootsi, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, Küpros, Maroko, Tuneesia ja Jaapan). Eestis hakati Rohelise Võtme märgist välja andma 2001. aastal ning tänase seisuga on märgisega liitunud 21 majutusettevõtet. Liitumisetapis on veel kuus riiki. Rohelise Võtmega liituvad ettevõtted, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast, soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid ning saa...
tanutati. Tantsuks mängis valjuhäälne torupill. Tänapäeval registreeritakse abielu Mendelssohni pulmamarsi saatel, pulmapeol mängib mõni nüüdisaegne tantsubänd või parema puudusel muusikamasin. Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile.Viimasel ajal on käibele tulnud väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu.Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste
kogukonna elu, see tugevdab rühma identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on päris loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu" ka käesoleval laulupeoaastal 2009.
(näiteks Järvamaal) on piima- ja lihakarjandusel ning teraviljakasvatusel endiselt tähtis osa. Lääne- ja Põhja-Eestis tegeldakse ka kalandusega. Tähtsaim kaevandatav maavara on põlevkivi, sellel põhineb Eesti elektrienergeetika. Kaevandatakse ka dolokivi, turvast, kruusa, liiva ja savi ning varutakse ravimuda. Varem on kaevandatud ka fosforiiti. KOKKUVÕTE Eesti on väike riik Läänemere kaldal oma kauni looduse ja omapärase kultuuripärandiga. Eesti on parlamentaalne vabariik, kus elab üle 1, 356 miljoni elanikku Eesti on Euroopa Liidu liige, Nato liige, ÜRO liige ja WTO liige. Eestis on kasutusel EURO. Eesti on parlamentaarne vabariik kus on 15 maakonda. Eesti üks tähtsamaid ekspordi ja importi partereid on Soome. Eesti ilma mõjutab üleminekuline parasvöötmeline kliima. Eestlaste tööhõive põhiharu on teenindus. · KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti http://entsyklopeedia
Kultuuripärand võib olla: vaimne-, maastiku-, Raudtee-, mõisa-, pärandkultuur, muinsuskaitsealad, toidupärand, kohanimed, sõjaline pärand, arheoloogiapärand ja veealune kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi terminiga tähistatakse põlvest põlve edasi antud kogukondadele omaseid ja olulisi kombeid, tavasid, teadmisi ning oskusi. Oleme saanud need pärandiks minevikust, mõjutades neid olevikus ning anname edasi tulevikku. Me elame koos oma vaimse kultuuripärandiga iga päev ega pööra sellele tihtipeale eraldi tähelepanu. Iseenesestmõistetavalt käime metsas marjul, peame sünnipäevi, rahvakalendri tähtpäevi ja talguid, teeme süüa vanaema õpetuse järgi (Vaimne kultuuripärand). Maastikud kannavad kultuurimälu. Kõik meie tegutsemise jäljed, olgu selleks näiteks hooned, sajandite vältel väljakujunenud tänavavõrgustikud, teed, põllud või poollooduslikud kooslused kajastuvad elukeskkonnas meie ümber
keskenduma majanduslikule mitmekesistamisele, eriti: · infrastruktuuridele, et parandada juurdepääsu; · telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele maapiirkondades; · uute majandustegevuste arendamisele; · linna- ja maapiirkondade vaheliste sidemete tugevdamisele; · turismi ja planeerimise arendamisele maakeskkonnas. Seoses looduslikult ebasoodsamate piirkondadega aitab ERF kaasa investeeringute rahastamisele juurdepääsetavuse, kultuuripärandiga seotud majandustegevuse, ressursside säästliku kasutamise ja turismisektori stimuleerimise edendamiseks. Samuti aitab ERF rahastada äärepoolseimate piirkondade geograafilise asendiga seotud ülekulusid, nt: · toetust kaubaveoteenustele ja tegevuse alustamiseks veoteenuste puhul; · toetust, mis on seotud tootmisvahendite ladustamise piirangute, nende hoolduse ning inimkapitali ebapiisavusega kohalikul tööturul. Lõppsätted
Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas Aili-Maarja Mäeniit Vabad kunstid I kursus Eesti Kunstiakadeemia, 2010 Sissejuhatus Kreeka maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat. Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid. Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanik...
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsija...
kaitsmaks unikaalse lehte on lihtne kasutada looduskooslusi. kultuuripärandi ja ja tekitab sihtkoha vastu Suuremat osa Hiiumaast loodusega. Näiteks huvi. Minu arvates Tootevalik katab mets. Saare erinevad loodusreisid ja vastab tootevalik vastavalt taimestik on liigirikas kultuuripärandiga täielikult visioonile. visioonile ligi 1000 liiki soontaimi, seotud reisid Peipsi Piirkond tundub olevat neist palju haruldusi. järve äärde, Võrumaale, väga huvitava ja Omanäolise Saartele jne. Arenemise loominguline kuid mul kultuuripärandi ruumi on veel toode ei ole piisavalt säilitamiseks on loodud kvaliteedi osas, kuna see informatsiooni, et
identiteeti ja tema võimet enda huvides tegutseda, aidates kaasa sotsiaalsete probleemide artikuleerimisele. Rahvapeo sõnumid puudutavad rühma ühist kogemust ja selle kogemuse mitmetasandilist interpretatsiooni. Rahvapidu koondab kogukonna kokku, pakkudes pilti nii ühiskonnast kui indiviidi rollist selles. Laulupeo toimumise ajal kogetakse taassulandumist ühiskonda laiemalt, samastumist oma rahva, tema ajaloo ja kultuuripärandiga. See kultuuriline etendus on ühtlasi kollektiivne ühiskonnas, lugu meist endist. Kuna koorilaul on Eestis kujunenud massiharrastuseks, siis on loomulik, et eestlase jaoks seostuvad sõnad "rahvas" ja "laulmine" mõistega "laulupidu". 10 Kasutatud kirjandus · http://www.jvg.ee/tunnid/Data/6/Laulupidu.pdf · http://www.annaabi.com · http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu#Kava
Pakkuda külastajatele kvaliteetset majutusteenust Rohelise Võtmega Eestis liitunud majutusettevõtted kujundavad ettevõtte keskkonnapoliitika, seavad keskkonnaga seotud eesmärke ning täidavad märgisega seotud kohustuslikke kriteeriume. Kriteeriumid on seotud majutusettevõtte säästlikuma ressursikasutusega (nt. elekter, küte, vesi, jäätmed, puhastus), Eestimaist päritolu toiduainete kasutamisega hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas. Rohelise Võtme märgisega on õigus liituda kõigil majutusettevõtetel, kes vastavad Turismiseadusest tulenevatele tingimustele ja kehtestatud nõuetele ning kes on kantud majandustegevuse registrisse majutusteenuse pakkujana. 3.2 Rohelise Võtme märgise taotlemiseks peab majutusettevõte: kujundama ettevõtte keskkonnapoliitika seadma keskkonnamõjude parendamiseks eesmärgid ja sellest lähtuvalt koostama
kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. (3) Üldpädevused on: 1) väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; 2) sotsiaalne pädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu la...
mitme päeva möödudes. Hiiumaa turismitoodete pakkujaid võrreldes on iga-aastaselt suurenenud konkurents majutusteenuse pakkujate vahel. Teiste turismitoodete/teenuste nõudluse/pakkumise suhe on kahjuks tugevalt nõudluse kasuks näiteks aktiivse puhkusega seotud teenuse pakkujaid võib pea ühe käe sõrmedel üles lugeda, samuti napib atraktiivseks arendatud ajaloo- ja kultuuripärandiga seotud turismiatraktsioonidest. Selleks, et külalised saarel kauem viibiks ja seal rohkem kulutaksid, on oluline pakkuda turistidele originaalseid ja põnevaid tegevusi vaba aja veetmiseks. Ettevõtte tegevuse eesmärk on pakkuda Hiiumaal, läbi arendatava Pähklimetsa kompleksi, majutusteenust koos erinevate vaba aja veetmise võimalustega. Käesoleva projekti raames ehitatakse kaks külalistemaja tingimustele vastavat ning Hiiumaa puitarhitektuuri traditsioone edasi kandvat majutushoonet
KUNSTITEOSE VAATAMINE JA ANALÜÜS KUI ÕPPEVAHEND Anneli Porri Eesti Kunstiakadeemia külalisdotsent Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteos...
inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. (3) Üldpädevused on: 1) väärtuspädevus suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; 2) sotsiaalne pädevus suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus.......................................................................4 1.1.Arenduse mõiste ja liigid.........................................................................................4 1.2.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit......................................5 1.3.Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis.....................................
keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes Nt Honoré de Balzac, Lev Tolstoi, Jane Austen, eesti kirjanduses nt Eduard Vilde modernistlik romaan- Perspektivism, Impressionism, Kirjanduse ja selle poolt kujutatava reaalsuse ümberkorraldamine Tihe keel, Vormi-eksperimendid, Strukturaalsed reaalsuses käsitlemise viisid. Tüüpilised teemad: kogemuse olemus, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas, Tüüpiline tegelane- kunstnik. kogemuse olemus, suhe kultuuripärandiga, lootuse ja tähenduse kadu kaasaegses maailmas,tüüpiline tegelane kunstnik, romaanis segunevad tema isiku kaudu otsingud elu ja kunstivallas (sisus ja vormis). Esindajaid: J. Joyce, V. Woolf, F. Kafka, W. Faulkner, M. Proust Vt. ÕIS Modernistlik romaan Novell. Ühtsuse printsiip > loetakse korraga läbi, Selektiivne süzee, Ajaliselt ühtne (üks keskne ajahetk, mil tegevus aset
lühijuttude osa hispaania keeles. Hispaania keeleoskusest osatakse sel maal lugu pidada ja samas muudab keeleoskus ka suhtluse palju meeldivamaks ning lihtsamaks. Teisalt ei saa mitte rõhutamata jätta, et eks see on nii igal pool maailmas. Hispaania on maa, kus aga igaüks leiab endale midagi huvitavat ja meeldejäävat pikaks ajaks ning hinge jääb soov külastada seda kaunist maad veelkord ja siis juba pikemaks ajaks. Seda selleks, et mõista paremini selle väga rikka kultuuripärandiga maa ja rahva olemust ning traditsioone. Uudised Hispaania kohta · Hispaania meedia süüdistab Ferrarit Alonso tiitlita jäämises. · Fabregas: Barcelona pole võitmatu · Eestlased teenivad Hispaanias filmikangelastena kõva raha · Hispaanias redutanud ärimees toodi kodumaale · Hispaanias elav kodutu Riho: Eesti on täiesti perses koht! · Eestlaste kohtulood Hispaanias ulatuvad inimröövist narkoärini · Kanal 2 otsis Hispaanias kodumaa kuradile saatnud eestlasi
revolutsioonisõjad, võitluseks kontrrevolutsiooniga loodi 1973 aastal Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis haaras enda kätte poliitilise politsei ülesanded c) Kultuuri edendamiseks 1794. aasta Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta, 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile, 1793. aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum + loodi Monumentide Komisjon d) Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks Aastal 1790 moodustati Monumentide Komisjon, kirikute ja aadlilosside rüüstamised, hävitati osa maale, sest nendel oli jäädvustatud kuningaid ja nende perekonnaliikmeid, arhiivide ja dokumentide hävitamine, raamatute hävitamine e) Katoliikluse mõju vähendamiseks Hakati looma uusi kultuseid Mõistuse kultust (põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid, teenistustel peeti patriootlikke
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks...
Tänapäevane vaade käsitleb kultuuripärandit kui kultuuri ja looduskeskkonna terviklikku kogumit, mis on pärandatud meile minevikust, mida me mõjutame olevikus ja anname edasi tulevikku. Kultuuripärand võib esineda artefaktidena; narratiivi ja mäluna; paikkondadena. Kultuuripärandiks peetakse objekte siis, kui neile on omistatud teatav väärtus. Selle väärtuse tõttu säilitataksegi neid tulevastele põlvkondadele, kulutades selleks sageli märkimisväärsel hulgal ressursse. Kultuuripärandiga on seotud rida spetsiifilisi tegevusi, nagu säilitamine, uurimine ja kommunikatsioon. Nende tegevuste käigus eristataksegi meid ümbritsevast keskkonnast kultuuripärandina käsitletav osa. Kultuuripärand jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks. Materiaalne kultuuripärand jaguneb omakorda veel liikuvaks ja liikumatuks. Liikuvaks kultuuripärandiks on kõikvõimalikud objektid - dokumendid, raamatud, CD-d, fotod, tekstiil, riided, mööbel, kunstiteosed jpm. Liikumatuks
Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks.
Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest,...
ning hoonestamata alad paiknevad veel Nunne tänavas, Apteegi tänavas, Viru väravate juures ning Aida tänavas. Tõenäoliselt oleks saanud palju rohkem varemetes olevaid ajaloolisi ehitisi päästa ja restaureerida, kuid seda ei soosinud tollane nõukogude stalinlik ehituspoliitika, mis põhines nõukogulikul pseudoklassitsismil. Keskaegset ehituspärandit kui väärtust eitati tollal täielikult, samuti ka Tallinna kui saksa mõjude ja kultuuripärandiga linna. Näiteks lammutati 1946 Vaekoja varemed, mille müürid olid suhteliselt hästi säilinud. 1950 lõhuti maha ka Kullassepa tänava läänekülg, kus elamute varemed olid täiesti taastamiskõlbulikult säilinud. Niguliste kiriku varemed pääsesid õhkimisest üle noatera. Purustatud alade hoonestamisel uute ehitistega peeti enamikel juhtudel kinni hoonete mastaapsusest ning stiilist. Kuid siin leidub ka mitmeid möödalaskimisi. Näiteks tehti Kullassepa tänava läänekülje
Tantsuks mängis valjuhäälne torupill. Tänapäeval registreeritakse abielu Mendelssohni pulmamarsi saatel, pulmapeol mängib mõni nüüdisaegne tantsubänd või parema puudusel muusikamasin. Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile. Viimasel ajal on käibele tulnud väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle tänapäevaseid uusesitusi, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse pärimusrühma. Teaduslikus kõnepruugis tähistab pärimusmuusika looduslähedase eluviisiga, enamasti etniliselt piiritletud inimrühma muusikat, mis õpitakse peamiselt elavast traditsioonist vahetu kogemuse kaudu. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti).
mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks.
Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks.
3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane
Selles mõttes saab kultuuriveeb, ühendades kaalukaid ettevõtmisi, rikastada ja tugevdada teatava ühiskonna, eeskätt Euroopa ühiskonna, pärandit. Kultuur on ka kohalik üldkasutatav pärand. Seega on määratletud need varad, millel on mõned n-ö eheda üldkasutatava pärandi erijooned, nagu näiteks ühised tunnused ja isikukohastamatus. Kuna kohalik pärand sõltub ka kohalikest vahenditest, ei saa see olla kõigile ühtviisi ja igal moel kättesaadav. Eheda kohaliku kultuuripärandiga saab tutvuda siiski vaid pärandi asukohas, mistõttu kultuuriveeb on üks võimalik vahend, mille kaudu pakkuda digiteeritud kultuuripärandit laiemale avalikkusele. See eeldab kohalike ja piirkondlike digiteerimiskavade koostamist, järgides selletaolisi ettevõtmisi toetavat Euroopa kultuuripoliitikat, mille olulisim põhimõte on edendada ja täiustada mitmekesisuses peituvat ühtsust. Kultuuriüksuste rahastatavate digitaalvõrkude ja portaalidega püütakse edendada
(vesi, elekter), tõsta ettevõtete majanduslikku efektiivsust ja mainet. Rohelise Võtmega Eestis liitunud majutusettevõtted kujundavad ettevõtte keskkonnapoliitika, seavad keskkonnaga seotud eesmärke ning täidavad märgisega seotud kohustuslikke kriteeriume. Kriteeriumid on seotud majutusettevõtte säästlikuma ressursikasutusega (nt. elekter, küte, vesi, jäätmed, puhastus), Eestimaist päritolu toiduainete kasutamisega hotelli restoranis ning looduse ja kohaliku kultuuripärandiga seotud tegevuste propageerimisega oma piirkonnas. 2002. aasta suvel omistati esimesed Rohelise Võtme diplomid Eesti hotellidele (http://visitestonia.com/green). 2003. aasta lõpu seisuga omas Rohelise Võtme keskkonnamärgist 11 hotelli. Praegu 23 majutusasutust. Rohelise Võtme ökomärgist võivad Eestis hetkel taotleda atesteeritud hotellid, motellid, hostelid, külalistemajad, puhkemajad ja korterid. Valmimas on eraldi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
