Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"akkadi" - 64 õppematerjali

thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Selle maja keskpunktiks oli siseõu, kust kaudu pääses paljudesse väikestesse eluruumidesse. Säilinud müüriosade paksus lubab oletada, et hoone võis olla 2-3 korruseline. Sumeri esimeste dünastiate ajast tuntakse ainult üht paleed - see asusKisis (3 at eKr.) Palee oli mitme siseõuega, nende ümber oli koondunud üle 60 erineva ruumi. Sumerlaste viimane tõus oli Sumeri - Akkadi riigi ajal ( 3. at lõpus eKr.), peagi aga varises see kokku semiidi päritolu suguharude rünnakute all. Sumerlased assimileerusid sissetunginud rahvastega, nende kultuuri elujõust aga annab tunnistust see, et nende poolt saavutatut arendati edasi kõikide hilisemate riikide ajal. Järgmise riigi, 2. at. eKr. eksisteerinud Vana - Babüloonia valitsejad pidasid küll lakkamatult sõdu, jätkasid aga samal ajal intensiivset ehitustegevust. Vana - Babüloonia riik...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst ­ 4000 ­ 1830 eKr 2. Vana ­ Babüloonia kunst ­ 1830 ­ 1518 eKr 3. Assüüria kunst ­ 1500 ­ 605 eKr 4. Uus ­ Babüloonia ­ 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid ­ tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse...

Kunst
188 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Pärsia impeerium

Tähtsaim rahvas loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo. Ülejäänud rahvaste osatähtsus oli väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel oli oluline eelami keel, Babüloonias akkadi , Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki on see keel Darius I loodud või arvatakse, et mingi haritlaste keel vms. Religioon: Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerxes ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia teadus, kiri ja usund

eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sumerid

Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Akkadi riik 2340 ­ 2159 Sargon (Sarrukin ­ tõeline kuningas) 2340 ­ 2284. Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kisi kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel ­ varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas püüdis Sargon muganduda Sumeri traditsiooniga, määrate muuhulgas oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps (2260 ­ 2223); sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad kindlad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias....

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa"

Nende linnriikide omavahelise konkureerimise kulminatsioonina 24. saj keskpaiku tuli välja Umma kuningas Lugalzagesi, kes alistas Lagasi, võitis Urukaginat. Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi. AKKADI RIIK 2340-2159 1 2340 eKr tuli Sargon võimule. Ise nimetas end Sarrukin (akkadi keeles tõeline kuningas). Väga võimas valitseja, temast sai hilisemate Mesopotaamia valitsejate musternäidis, kangelaslugude peategelane. Sai kõigi Sumeri linnade ülemvalitsejaks. Ei piirdunud oma sõjaretkedel mitte ainult Sumeri aladega, vaid sai enda võimu alla...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesopotaamia

Habemega kujutati võimukamaid mehi. Tähtsamate tegelaste kujutamine suuremalt oli ka akaadlaste, assüürlaste reljeefide juures. AKAADLASED (III aastatuhande teisel poolel tungisid Mesopotaamiasse). Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi . Akadid võtsid üle enamiku sumerite kunstitraditsioonidest ja lõid hirmuäratavalt jõulisi ja veelgi loomutruumaid teoseid. Akaadlasi võime ajada segi assüürlastega. Kuninga pea (mõne allika põhjal ka Sargoni pea) Täiuslik pronksi käsitsemise oskus ­ erinevad on nii näo, juuste kui habeme tekstuur. Pea on aristokraatlik ja võluva vormiga ning oma karmis lihtsuses täiesti veenev. Kuningatele püstitati kaugelt maalt tellitud kividest plaaditaolisi kivisambaid, mille...

Kunstiajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst ­ 4000 ­ 1830 eKr 2. Vana ­ Babüloonia kunst ­ 1830 ­ 1518 eKr 3. Assüüria kunst ­ 1500 ­ 605 eKr 4. Uus ­ Babüloonia ­ 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid ­ tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse...

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Vana-mesopotaamia

vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi Mesopotaamia skulptuurikunstist Skulptuurid Jumalakuju, millele Naise pea Varkast. Akkadi valitseja on iseloomulikud Alabasterskulptuur Sargon. 24 saj. inimlik välimus ja 3-4. aastatuhande eKr, leitud suured silmad vahetusest eKr Ninivest Keraamika ­ sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid Assüüria Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega....

Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt

16. Millised olid Mesopotaamia esimesed rahvad? Iseloomusta. Sumerid - kohandasid kiilkirja savitahvlitele, rajasid suurte templite ümber linnas, võtsid kasutusele ratta, rajasid niisutuskanaleid, kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme ning sulatasid vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid ­ võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik ­ rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik ­ Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik ­ kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik ­ Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ürgaeg

Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujulise jujutsu Stonehenge 2100-2000 a. eKr (kasutati kalendrina, jälgiti kuud, tähistaeva aluskaart) Keraamika, nõud pronksiajast 2000-700 eKr + ÕPIK Mesopotaamia u. 4000-539 a. eKr Esimene kõrgtsivilisatsioon 4000 a. eKr u. 4000-2350 a. eKr - Sumeri kultuur u 2350-2180 a eKr - Akkadi kultuur u 1700-1600 a. eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur ¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine,...

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Pärsia referaat

Tähtsaim rahvas on loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo, ülejäänud rahvaste osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul ei olnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki see on Darius I loodud või mingi haritlaste keel. Pärslased kuni aastani 559 kujunesid rahvana välja 1000 eKr ning saabusid Iraani aladele koos teiste iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Pärslasi mainitakse esimesena Süüria allikates ning nad olid esialgu Süüria või Eelami alluvuses ja alates 7. sajandist Meedia all....

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eeposed

Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu...

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist

Anatooliast Ajal, mil kuningas Sargoni poolt rajatud Akkadi impeerium hoidis Mesopotaamias täielikku võimu ning Süüria kunstipärase ajaloo algus oli alles mitmete sajandite taguses tulevikus, elasid mõned rahvad Anatoolias eelajaloolise kultuuri kõrgtasemel. Peaaegu täieliku kindlusega võib öelda, et need olid hatid, kes asustasid Anatoolia alad enne hetiitide ilmumist ­ vähemalt mõningad hetiidi ja Assüüria dokumendid viitavad selles suunas. Anatoolia on vana nimi piirkonnale, mis hõlmas endas praegust Türgi riiki koos Armeeniaga....

Kunstiajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailmakirjandus

Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga....

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Codex hammurapi

Hammurapi aga on vanim terviklikul kuju meile teadaolev allikas. Lisaks Ur- Nammule arvatakse, et on veel sadu välja antud taolisi seaduste koodekseid nagu Hammurapil. Hammurapi seadused on orienteeruvalt erinevatest andmetest kirjutatud 1780 e.Kr. Seadused ise on raiutud 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse ja leiti 1901 Susast ja antud hetkel hoitakse sammast Louvre-s. Vana-babüloonia riik, kus need seadused kehtestati on sumerite ja akkadi riigi järglane ning asus Eufrati ja tigrise kallastel. Seda piirkonda hüüti ka kunagi Mesopotaamiaks. Praegu asub sellel maa-alal Iraak. Vana-Babüloonia kõige nimekamaks kuningaks ongi Hammurapi (valitses 1792-1750 e.Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle. Järgnevatel aastatel alistas ta oma võimule ka Sumeri linnriigid ning Mari riigi...

Õigus
165 allalaadimist
thumbnail
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Babüloonia

Babüloni (Bab-Ili) nimi tähendab "Jumala värav" (me teame, et Babüloni kaitsjajumalks oli Marduk, st et Babülon tähendab "Marduki värav". Babüloni linn asetseb mitte kaugel Sumeri põhjapiirist (umbes saja km kaugusel Nippurist). Babüloni mainitakse esmakordselt Naram-Sini (Naramsini) ajal (XXIII s), kuid siis oli ta Akkadi võimu all. Hiljem, Uri III dünastia kuningate ajal, ei olnud suhted Babüloni ja Sumeri riigi vahel kaugeltki alati sõbralikud. Kui uskuda hilisemat traditsiooni, siis kohtles kuningas Sulgi (XXI) Babüloni väga julmalt: ta rüüstas linna ja viis kaasa rikkaliku saagi. Pärast Sumeri hävitamist elamiitide poolt sai Babülon, mis jäi elamiitide sissetungilainest kõrvale, vähem kannatada. Ja XIX sajandi algul rajas amoriidiväejuht Sumuabum uue kuningriigi Babülonis...

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
43
docx

Euroopa ideede ajalugu

loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...

Euroopa ideede ajalugu
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun