Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"akkadi" - 64 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Sumerid

Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Slaidikava: Keele tekkimine

Homo heidelbergensist (0,6m aastat tagasi) küll keelt kui suhtlusvahendit ei eksisteerinud Keele tekkimine Igaljuhul keele teke mahub kuhugi ajavahemikku 2,3­2,4 miljonit aastat tagasi ja 50 000 aastat tagasi. Esimesteks keelteks, mille olemasolu on kindel ja mille ajajärk on teada, on sumeri, egiptuse ja akkadi keeled Vanimad keeled Aeg Keel 2900 eKr Sumeri keel 2700 eKr Egiptuse keel 2400 eKr Akkadi keel 2400 eKr Eblaite 2250 eKr Elamite 2000 eKr Hurrian 1800 eKr Luwian 1800 eKr Minoan 1650 eKr Hittite Sumeri keel 2900 eKr Sumeri keel oli iidsete sumerite keel, mida räägiti Põhja- Mesopotaamias (tänapäeval Iraak) alates neljandast milleeniumist eKr

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa"

Kaasaegsete allikate põhjal on teada Lagasi ja Umma vaheline sõda. Nende linnriikide omavahelise konkureerimise kulminatsioonina 24. saj keskpaiku tuli välja Umma kuningas Lugalzagesi, kes alistas Lagasi, võitis Urukaginat. Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi. AKKADI RIIK 2340-2159 1 2340 eKr tuli Sargon võimule. Ise nimetas end Sarrukin (akkadi keeles tõeline kuningas). Väga võimas valitseja, temast sai hilisemate Mesopotaamia valitsejate musternäidis, kangelaslugude peategelane. Sai kõigi Sumeri linnade ülemvalitsejaks. Ei piirdunud oma sõjaretkedel mitte ainult Sumeri aladega, vaid sai enda võimu alla

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Babüloonia

oli tulnud võimule ~1900 vähetähtsas Babüloni linnas, mille poliitiline ajalugu ulatub tagasi Akkadi (Agade) dünastia aega (XXIV-XXII eKr). Babüloni (Bab-Ili) nimi tähendab "Jumala värav" (me teame, et Babüloni kaitsjajumalks oli Marduk, st et Babülon tähendab "Marduki värav". Babüloni linn asetseb mitte kaugel Sumeri põhjapiirist (umbes saja km kaugusel Nippurist). Babüloni mainitakse esmakordselt Naram-Sini (Naramsini) ajal (XXIII s), kuid siis oli ta Akkadi võimu all. Hiljem, Uri III dünastia kuningate ajal, ei olnud suhted Babüloni ja Sumeri riigi vahel kaugeltki alati sõbralikud. Kui uskuda hilisemat traditsiooni, siis kohtles kuningas Sulgi (XXI) Babüloni väga julmalt: ta rüüstas linna ja viis kaasa rikkaliku saagi. Pärast Sumeri hävitamist elamiitide poolt sai Babülon, mis jäi elamiitide sissetungilainest kõrvale, vähem kannatada. Ja XIX sajandi algul rajas amoriidiväejuht Sumuabum uue kuningriigi Babülonis

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ürgaeg

Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujulise jujutsu Stonehenge 2100-2000 a. eKr (kasutati kalendrina, jälgiti kuud, tähistaeva aluskaart) Keraamika, nõud pronksiajast 2000-700 eKr + ÕPIK Mesopotaamia u. 4000-539 a. eKr Esimene kõrgtsivilisatsioon 4000 a. eKr u. 4000-2350 a. eKr - Sumeri kultuur u 2350-2180 a eKr - Akkadi kultuur u 1700-1600 a. eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur ¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailmakirjandus

puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kisi valitseja Akkaga.

Kirjandus → Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Egiptus ja Mesopotaamia KT küsimused ja vastused

7. Egiptuse ajaloo periodiseering (Vana, keskmine, uus, hiline), seosta igaperiood 2 iseloomuliku sündmuse, nimega. Vana riigi periood: suured püramiidi ja kujunes välja trange hierarhia Keskmise riigi periood: Ülem ja Alam egiptuse ühendamine, elukutseline sõjavägi Uue riigi periood: kaarikute üle võtmine hüksoslastelt, Ramses 2 rahuleping hetiitidega Hiline periood: võõramaised valitsejad, langes Pärsia võimu alla 8. Mesopotaamia ajalooperiodiseering (Sumeri linnriigid, Akkadi impeerium,Vana Babüloonia, Assüüria, Uus Babüloonia) seosta iga periood 2 iseloomulikusündmuse, nimega. Sumeri linnriigid: ratas, vanker, vask Akkadi impeerium: semiidid, Sargo 1 Vana Babülonia: Hammurapi, Ištari värav Assüüria: massiküüditamine, Sargon 2 Uus-Babüloonia: Paabeli torn, kaubalinn 9. Kuidas seonduvad omavahel Vaarao võim ja Niiluse üleujutused? Üleujutiste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma-ühiskond jaloodus olid omavahel tihedalt seotud 10

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Mesopotaamia kokkuvõttev esitlus

· Gilgamesi ja Akka vaheline konflikt on esitatud lühieeposes "Gilgames ja Akka", kus Gilgames oma linna Kisi võimu alt vabastab · Hiljem kujunes Gilgamesist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis Gilgamesi eepos · Maailma esimene eepos · On 12. savitahvlil · Räägib Gilgamesi( u 27. saj eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja, kangelastegudest · Akkadi eepos( sumerid ja akkadi rahvas olid peaaegu üks ja seesama) Hammurapi seadused- talioon e. silm silma, hammas hamba vastu · Koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ning lõppsõnast · Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused · Paljud punktid puudutavad ka perekonda · Rohkesti on ette nähtud surma- või ihunuhtlust · Seadused on kiilkirjas raiutud 2,25 kõrgusse basaltsambasse, need lasti panna avalikkudesse kohtadesse

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

MESOPOTAAMIA KULTUUR JA KUNST

MESOPOTAAMIA Mida tähendab sõna „mesopotaamia“? MESOPOTAAMIA KULTUURI PERIOODID • IV-III aastatuhat (at) eKr rajasid sumerid oma linnriigid • III at II poolel eKr vallutasid akadid sumerite alad ja allutasid need oma võimule • 1830 – 1530 a eKr oli kontroll piirkonna üle Babüloni valitsejate käes (Vana- Babüloonia riik) • II at I pool – 605 a eKr Assüüria riik • 625 – 539 a eKr Uus – Babüloonia riik SUMERI - AKKADI KULTUUR JA KUNST 1. Millises Mesopotaamia osas asusid Sumerite linnriigid? Milline riik asub praegu sumerite aladel? 2. Millised olid tähtsamad sumerite linnad? 3. Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? 4. Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Miks mitte kõrgemaid? 5. Mis on tsikuraat? Milleks seda kasutati? 6. Kuidas kujutasid sumerid valitsejat (slaidid 13-15)? (kehaosade suurussuhted, silmade kuju) 7. Milliseid veokeid kasutasid sumerid?

Kultuur-Kunst → Antiikarhitektuur
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia teadus, kiri ja usund

700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesopotaamia

Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi. Tähtsamate tegelaste kujutamine suuremalt oli ka akaadlaste, assüürlaste reljeefide juures. AKAADLASED (III aastatuhande teisel poolel tungisid Mesopotaamiasse). Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi. Akadid võtsid üle enamiku sumerite kunstitraditsioonidest ja lõid hirmuäratavalt jõulisi ja veelgi loomutruumaid teoseid. Akaadlasi võime ajada segi assüürlastega. Kuninga pea (mõne allika põhjal ka Sargoni pea) Täiuslik pronksi käsitsemise oskus ­ erinevad on nii näo, juuste kui habeme tekstuur. Pea on aristokraatlik ja võluva vormiga ning oma karmis lihtsuses täiesti veenev. Kuningatele püstitati kaugelt maalt tellitud kividest plaaditaolisi kivisambaid, mille

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
17
docx

MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS..................................................................................

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eeposed

surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim Kalevipoeg eesti Friedrich Robert Kalevipoeg, Kalev, Salme, Linda, Kalevipoja vanemate ja päritolu

Kirjandus → Kirjandus
93 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Müüt kordamisküsimused

müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Uus-Sumeri riigi ajast (21. saj eKr), Nippuri linnast, leitud väga halvasti säilinud savitahvlil on kirjas algusread mingist oletatavasti pikemast müüdist. Sellel on kirjeldatud loomisjärgus maailma, kus veel ei olnud maale elu andvat vett. 19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid? Nippur oli sumerlaste ja akkadlaste kõige püham linn. Akkadi impeeriumi rajaja Sargon (valitses 2334–2279 eKr) allutades oma kontrolli alla kõik Sumeri, Akkadi linnriigid (lisaks ka osa Süüriast, Põhja-Mesopotaamia ja osa Eelamit) ja nende administratsiooni. Enlil oli Sumeri üks olulisemaid jumalaid, ta oli Sumeri ja Akkadi peajumal, kelle ülesandeks oli võimu garanteerimine maisele valitsejale.. Enlili preesterkonnal oli üpris oluline kaal Sumeri ja Akkadi poliitilises elus. Sumeri mütoloogiat on õigem nimetada sumeri-akkadi mütoloogiaks

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
116
doc

Vanaaeg

keel.1820 datel S.F.Champollion luges Rosette kivi teksti.Selle võtmeks oli kreeka keel. Sai tõlida edaspidi papüürusel olnud. Mesopotaamia Pärsia kuningate raidkiri. Vana- Pärsia kiilkiri(hilisemal ajal).Aega mööda lihtsustus, (pooltähestik).18-19 saj vahetusel suudeti Pärsia kuningate nimed välja lugeda,sai mõned häälikud ja tähed kätte. Herododoselt teati kuningate järjestusi(üldse kreeka autoritelt).Murrang toimus 30-50 date aastateni. 2 paraleelset arengut: esmalt õpiti Akkadi keelset (klassikalist) kiilkirja (räägiti Asüüria,Babüloonia keelt) murranguliseks sai mitmekeelne tekst Behistun'i tekst. Raidkiri Pärsiast Dareios I 520 a eKr., sai võimu,võitis kodusõja,ülistas oma võitu,oli kaljuseinalekirjutatud 3 keeles: Akkadi keel,Eelami keel, Vana-pärsia keeles,kõik kiilkirjas aga erinevate kiilkirjade süsteemis.Oluline H.Raulinson,ajas Inglismaa koloniaalasju seal, tundis huvi muinsuste vastu.Kopeeris ka ise.Suutis täiel määral kopeerida

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Mesopotaamia

VANA-MESOPOTAAMIA Jaguneb neljaks ajastuks: 1)Sumeri-Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr 2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kunin...

Kultuur-Kunst → Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Muusika ajalugu

lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG ­ trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal GALA ­ ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR ­ tema abiline LITAANIA ­ jumalateenistus

Ajalugu → Muusikalugu
2 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Codex hammurapi

koodeks. Hammurapi aga on vanim terviklikul kuju meile teadaolev allikas. Lisaks Ur- Nammule arvatakse, et on veel sadu välja antud taolisi seaduste koodekseid nagu Hammurapil. Hammurapi seadused on orienteeruvalt erinevatest andmetest kirjutatud 1780 e.Kr. Seadused ise on raiutud 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse ja leiti 1901 Susast ja antud hetkel hoitakse sammast Louvre-s. Vana-babüloonia riik, kus need seadused kehtestati on sumerite ja akkadi riigi järglane ning asus Eufrati ja tigrise kallastel. Seda piirkonda hüüti ka kunagi Mesopotaamiaks. Praegu asub sellel maa-alal Iraak. Vana-Babüloonia kõige nimekamaks kuningaks ongi Hammurapi (valitses 1792-1750 e.Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle. Järgnevatel aastatel alistas ta oma võimule ka Sumeri linnriigid ning Mari riigi

Õigus → Õigus
166 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mesopotaamia ja Egiptus

Jumalad: 1. Horos-valitsev vaarao 2. Osiris-Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja. 3. Isis-Varaseim ja tähtsaim naisjumal. Peeti toidujumalaks. Tsivilisatsiooni algus algas sumerite maal (mesopotaamia alamjooksul) 7000 ekr 1)vask 2)ratas 3)linnalised asulad 4)suured mõjutused, nad suhtlevad rohkem naaberriikidega 5)kiilkiri 6)tsikuraadid Sumerite linnriikide ajajärk 30002334 ekr MESOPOTAAMIA Sumerite linnriikide ajajärk (3000-2334 ekr) Akkadi riik (2334-2193 ekr) Vana-Babüloonia (valitseja Hammurapi, seadustekogu looja) 1600 ekr Hetiidid vallutavad V-B riigi. Assüüria on väga sõjakasä22õ õ ja neil on vägev sõjavägi (Kuulus valitseja Assurbanipal ­ maailma esimene raamatukogu) Uus- Babüloonia: Babüloonia lõi Assüüriast lahku ja purustas Assüüria. Nebukadnetsar II: suur ehitaja. Vallutas Jerusalemma ja Juuda. Juudid viidi Babüloni vangipõlve.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Vana-mesopotaamia

vormikäsitlus kohmakas · Tähelepanuväärsed on kujude suured ja hingestatud silmad Reljeefid · Mõnel paleel oli reljeefe koguni nii palju, et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. · Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi Mesopotaamia skulptuurikunstist Skulptuurid Jumalakuju, millele Naise pea Varkast. Akkadi valitseja on iseloomulikud Alabasterskulptuur Sargon. 24 saj. inimlik välimus ja 3-4. aastatuhande eKr, leitud suured silmad vahetusest eKr Ninivest Keraamika ­ sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid Assüüria Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Egiptus ja Mesopotaamia

iseloomuliku sündmuse, nimega. Vana riik (hiilgeaeg) 2700 eKr - 2200 eKr 1) muumiad 2) püramiidid Giza väljadel Keskmine riik (2 hiilgeaeg) 2000 eKr - 1650 eKr 1) Teeba on tähtsaim usukeskus 2) ühendati alam-ja ülem-egiptus Uus riik 1650 eKr - 1075 eKr 1) sõjaline tegevus 2) valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond Hiline 1075 eKr - 525 eKr 1) preestrite riik 2) ka välisvalitsejad Mesopotaamia ajalooperiodiseering (Sumeri linnriigid, Akkadi impeerium,Vana Babüloonia, Assüüria, Uus Babüloonia) seosta iga periood 2 iseloomulikusündmuse, nimega. Sumeri linnriigid 3000 - 2340 eKr *kiilkiri *pole ühtset riiki Akadi suurriik 2340 - 2160 eKr *Sargon rajas esimese suurriigi *Akadid võtsid üle sumerite tavad Vana-Babüloonia 1792 - 1595 eKr * Hammurapi vallutab Mesopotaamia * Lasi koostada seadustekogu Asüüria impeerium 934 - 609 eKr *Sargon II, sõjakas, julm *Hävitati Babülon Uus-Babüloonia 626 - 539 eKr *Rippaiad

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
76
ppt

Mesopotaamia, Eufrati ja Tigrise vahel

· Kirjutati pehmele savitahvlile Kuningate hauakambri sissepääs Uris Leiud kuningate Hauakambrist Uris http://golondon.about.com/od/londonmuseums/ig/British-Museum-Highlights/Tomb-of-Ur-Helmet.htm http://www.historywiz.com/galleries/sumerianlion.html SEMIIDI RAHVAD Araablaste ja juutide kauged esivanemad Umbes 2350 a. eKr. vallutasid põhja poolt tulnud naabrid kuningas Sargoni I juhtimisel Sumeri riigid ja rajasid Akkadi riigi · Seda peetakse akadi kuninga Sargon I portreeks · Proportsioonid on tõepärasemad kui sumeritel · Põhjapoolseid rahvaid iseloomustab ka lokitud habe Kuningas Naramsini võitu kujutav plaat. 2230 a. eKr. · Kuningas on tema tähtsuse rõhutamiseks kujutatud suuremana kui tema sõdurid või armu paluvad vaenlased BABÜLOONIA RIIK BABÜLOONIA RIIK · Umbes 1800 a.eKr vallutas Babüloni

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt

urnid e kanoobid, kuhu pandi vaarao siseelundid. 16. Millised olid Mesopotaamia esimesed rahvad? Iseloomusta. Sumerid - kohandasid kiilkirja savitahvlitele, rajasid suurte templite ümber linnas, võtsid kasutusele ratta, rajasid niisutuskanaleid, kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme ning sulatasid vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid ­ võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik ­ rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik ­ Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik ­ kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik ­ Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

laheni), mis oli esimene kord, kui nii suur maa-ala ühendati. Tema võim jäi aga lühikeseks, sest Sargon (Sarrukin ­ Tõeline Kuningas, enesele võetud nimi) võitis Lugalzargesit ja ühendas piirkonna oma võimu alla. Tema vallutusega seoses on esimest korda palgasõdureid mainitud. Ta jõudis oma valdustega Pärsia lahest Vahemereni ("Ta pesi oma relvad alumises meres ja siis pesi oma relvad ülemises meres"). Tema riik jäi ilmselt linnriikide konglomeraadiks, kus Akkadi linnriik oli juhtiv. Sargon oli semiit. Semiidid elasid Mesopotaamia põhjaosas (Eufrati kesk- ja ülemjooksul). Sargoni vallutuse ajaks olid Mesopotaamias elavad semiidisuguvõsad pikka aega olnud paiksed, juba 3 at eKr hakkasid nad kasutama oma keelel kohndatud kiilkirja. Sargoni riigis sai akkadi keelest riigikeel. Sumeri keel käibis jätkuvalt, kestsid edasi ka linnriigid (ainult et Akkadi ülemvõimu all).

Kultuur-Kunst → Kultuur
11 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kunstiajalugu esiaeg- Rooma riik konspekt

Lüürataolised muusikariistad, kaunistatud härjapeadega, mitmest materjalist kokku pandud Kuldnõud šub-as'i ehted hauast Ur'is Peen ja filigraanne kullasepakunst. Silinderpitsat ja jäljend. Võivad olla kirjamärkidega või figuratiivsete kujutistega pitsat-jäljendi tegemiseks pitser- see mis järgib Tänapäeva allkirja funktsioon, Selleks et anda kiirelt edasi sõnum, ka siis kui ise ei ole kirjaoskaja. Akkadi periood 2350-2150ekr Sumeri linnriigid allutatakse Akkadi poolt Esimene kuulus valitseja Sargon I Akadi linna asukoht siiani teadmata. Mehed hakkavad olema karvased ja pikkade habemetega. Teooria, et mehed keerasid oma habemeid lokki ja ka vahatasid neid :) Suured valitsejapaleed (Tell Asmaris) Ruumid ja aknad koondusid siseõuede poole, asusid linnade keskel, mõeldud valitsejale ja õukonnale. Kaar ja Silindervõlv EGIPTUS Pildilised allikad- kujutati muuhulgas ka igapäevaseid tegevusi kirjalikud allikad mitmekesisem materjalikasutus.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde. Mesopotaamia. Vana-Pärsia kiilkiri (hiline faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel. 1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema akkadi keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas Dareios I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka kolmes keeles- akkadi, eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid lugema vana-pärsia ja akkadi keelt. Niinive (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m

Ajalugu → Vanaaeg
68 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sinuhe

k. , Astárt) oli Kreeka naisjumal. Temast oli teada Piibli kaudu. Baal - (baal) see on semiidi tiitel ja aunimi, mis tähendab isandat ja mida on tarvitatud mitmete vana Lähis-Ida jumalate, vaimude ja deemonite kohta. (lk.165) Babüloonia ­ See oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon.Babülooniale pani aluse kuningas Hammurabi (valitses lühikese kronoloogia järgi umbes 1696-1654 eKr), kes ühendas kunagise Akkadi suurriigi alad. Ametliku keelena võeti kasutusele semiiidi keelte hulka kuuluv akkadi keel, usulises kasutuses püsis kõnekeelena väljasurnud sumeri keel. Akkadi ja sumeri traditsioonid mängisid Babüloonia kultuuris olulist rolli ning piirkond jäi oluliseks kultuurikeskuseks kogu pronksiaja ja varase rauaaja vältel, isegi võõrvõimu all.(lk.159) Garnison ­ see on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt

Varia → Kategoriseerimata
33 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Pärsia referaat

Pärsia on riik, millel on väga palju rahvuseid, kellest enamus jäävad tundmatuks. Tähtsaim rahvas on loomulikult pärslased ise, seejärel meedialased, siis mingid rahvad idast ning siis babüloonlased. Viimased kaks moodustasid riigi majandusliku selgroo, ülejäänud rahvaste osatähtsus on väiksem. Samuti oli tõenäoliselt madalam nende haritus ja organiseeritus. Iraani aladel on oluline eelami keel, Babüloonias akkadi keel ja Egiptuses egiptuse. Vana-Pärsia keele roll on teadmata, igal juhul ei olnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki see on Darius I loodud või mingi haritlaste keel. Pärslased kuni aastani 559 kujunesid rahvana välja 1000 eKr ning saabusid Iraani aladele koos teiste iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Pärslasi mainitakse esimesena Süüria allikates ning nad olid esialgu Süüria või Eelami alluvuses ja alates 7. sajandist Meedia all.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Maailma usundid

Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis ­ jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon ­ sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat ­ astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad ­ semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri, usunditest osa, arhidektuur, keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon ­ religioon, kus on palju jumalaid. Jumalat tähistav sõna Dingir, jumalaid samastati taevakehadega. Panteon ­ ühinenud jumalaskond; kaasas kõiki Mesopotaamia jumalaid, keda austati. Nippur ­ linn, mille peajumalaks oli taevajumal An ja tuuleisand Enlil. Nanna (veekogu), millest loodi maailm. Jumalad lõid inimesed, kuna oli vaja teenreid. Maailmas toimuvad sündmused on ette määratud, kirjas tahvlitel, mida valvab Enlil.

Teoloogia → Maailma usundid
252 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Maailma usundid

2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid. Tsikuraat ­ astmiktorn, mida sumerid hakkasid püstitama (kunstlikud mäed) Sumerid leiutasid kiilkirja ja panid aluse ka riiklusele. 24.saj eKr UMMA ­ sumeri linnriigid ühendati. Seniidid elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole. Akkad ­ tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel ­ tegemist seniiidi keelega) Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad. Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle. Sumeri-akkadi religioon ­ Mesopotaamia usund Mesopotaamia religioon: · Polüteistlik · Pühad toimingud · Astraalreligioon ­taevakehade austamine · Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega

Teoloogia → Maailma usundid
183 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

erinevad detailid ja sündmuseid, kuid muna on keskne teema. Soome-ugri aladel on müüt kõige kauem levinud ja Euroopas on tegemist omapärase loomislooga. Ilmselt pärineb müüt väljasurnud paleoeuroopa rahvalt, kes kunagi elasid meie aladel. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Varaseimad fragmendid 21. sajandist eKr; XII tahvli versioon säilinud 7. sajandist akkadi keeles · Üleskirjutaja/koondaja arvatavasti Sîn-lqiunnini 13.-11. saj. eKr · Eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010) 14. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat (nt P. Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Ülemistes sfäärides asus taevas An (An ongi see kaar) koos teiste jumalustega, kellest tähtsaimad päikesejumal Utu ja kuujumal Su'en (kaare all). Maapinnal elasid inimesed,

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kunsti ajalugu

3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks vanimaid kultuure. 1. Sumeri, akkadi kunst ­ 4000 ­ 1830 eKr 2. Vana ­ Babüloonia kunst ­ 1830 ­ 1518 eKr 3. Assüüria kunst ­ 1500 ­ 605 eKr 4. Uus ­ Babüloonia ­ 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid ­ tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Vanaaja tähtsad isikud

puudutavate reformide abil viia riigi uuesti tõusuteele, taastades kiiresti Assüüria endise võimsuse. Sargon II 'tõeline kuningas'; Assüüria kuningas. hõivas oma valitsemisajal terve Iisraeli ja Süüria; üks esimesi valitsejaid, kes kasutas põlisrahvaste massilist küüditamist nende põlisaladelt. Paistis silma oma julmusega. Tuntud on tema rajatud palee varemed Khorsabadis. Sargon II sai nime Akkadi riik looja Sargon I ehk Akkadi Sargoni järgi. Sanherib Assüüria kuningas ,Sargon II mantlipäria ; halastamatuks valitsejaks, laskis peaaegu täielikult maatasa teha iidse Babüloni linna, ehitised ja majad lasi ta purustada alusmüürideni; Tegi pealinnaks Ninive, püstitas sinna suurejoonelisi ehitisi. Assurbanip viimane võimas Assüüria kuningas. laskis kokku koguda Mesopotaamia

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Kronoloogia

u 2040 Egiptus ühendatakse Keskmise riigi vaaraode vüimu alla. Uueks pealinnaks saab Ittaui ehk nüüd el-Lisht u 2400 Akadi dünastia asutamine. u 2000 Kreetas kujuneb välja minoiline u 2334 Sargon I rajab Akkadi impeeriumi, pealinnaks Agade tsivilisatsioon. Knossose palee ehitus. u 2300 Sargon I ühendab Mesopotaamia Püstitatakse Stonehenge. Kreetal võetakse lõunaosa linnriigid. kasutusele Egiptuse mõjutusega

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ainekursuse Müüt ja mütoloogia kordamisküsimuste vastused

esile eesti regilauludes ja setu itkudes? 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. 45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. Gilgames:Varaseimad fragmendid 21.sajandist eKr.XII tahvli versiooni säilunud 7.sajandist akkadi keeles.Ülekirjutaja arvatavasti Sin-leqi- unnini 12.-11.saj eKr. Mahabharata:106 000 paarisvärssi sanksriti keeles.Kujunes tervikuks 4.saj eKr kuni 4.saj pKr. Tuntakse 15.-16.saj käsikirjade põhjal.Eestikeelses tõlkes olemas eepose tuntuim osa ''Bhagavadgita''. ''Illias'' ja ''Odüsseia'':15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele ''Vanem Edda'' ja ''Noorem Edda'':Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14

Muu → Rahvakultuur
11 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Müüt ja mütoloogia eksam

vastandiks tavaline talupoeg ja talle kuulub jutustaja sümpaatia. Kurat kardab kukke, kes on päeva ja päikesega seotud lind, eriti kardab musta kukke. Eesti kurat kardab ka hunte ja pihlakaoksa. Kuradil on seos poomissurmaga, meelitab muistenditegelasi pooma. Lol 45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. ,,Gilgames" ­ 21. saj eKr, XII-tahvli versioon 7. sajandist akkadi keeles, autor Sin-leqi-unnini ­ kirjutatud eKr, täpset loojat ei teata, kuid arvatakse olevat see mees. Kirja pandud Babüloonia riigis, sumerite eepos. ­ see samune, mis akkadi keeles on :D ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ­ vana-kreeka ioonia murdes üle 10 000 värsi, 8. saj eKr, autoriks ilmselt Homeros (seepärast ioonia murre ehk nn Homerose kreeka keel). ,,Vanem Edda" ja ,,Noorem Edda" ­ skandinaavia 13. sajandil kirja pandud, käsikirjad 14. - 17. saj

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

käsitlused müüdist ja muinasjutust? Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus

Muu → Ainetöö
26 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

valitseja Lugalzagesi käest, kes vallutas Lagasi ja ühendas, nähtavasti esimese valitsejana, kõik tähtsamad Sumeri riigid oma võimu alla. Akkadi riik 2340 ­ 2159 Sargon (Sarrukin ­ tõeline kuningas) 2340 ­ 2284. Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kisi kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel ­ varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas püüdis Sargon muganduda Sumeri traditsiooniga, määrate muuhulgas oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps (2260 ­ 2223); sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad kindlad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias.

Ajalugu → Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ­ ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg ­ alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.­476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 45. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. „Gilgameš“ - varaseimad fragmendi säilinud 21. Saj eKr, tahvli versioon säilinud 7. Saj eKr. Üleskirjutaja/koondaja arvatavasF Sîn‐lēqi‐unnini 13.‐11. saj. eKr, akkadi keeles „Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐ 16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes “Kalevipoeg” - Fr. R. Kreutzwald, 1857‐1861 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’

Kultuur-Kunst → Kultuur
117 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL

eshatoloogiline (eschatos ­ äärmine kreeka keeles) usk maailma ajaloos. Sellisena on ta avaldanud suurt mõju nii ristiusule kui ka islamile, kujundades arusaamu jumala ja saatana vastasseisust, paradiisist ja põrgust, ning viimsest kohtupäevast. Kaanan ja Iisrael Kaanan kui tsivilisatsioonide muistne kokkupuuteala Vahemere idaranniku alad ­ tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina ­ olid vana-ajal tuntud Kaanani nime all. See nimi tähendab akkadi keeles purpurimaad ja tuleb sellest, et sealsel rannikul elavaid tigusid kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Purpurriie aga oli üks Kaanani peamisi eksportkaupu. Kreeka keeles on purpurimaa Foiniikia ja selle nime all sai Vahemere idarannik tuntuks läänepoolsete rahvaste juures. Kaanan on suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Vihma sajab põlluharimiseks piisavalt ja Liibanoni seedrimetsad on mäletamatutest aegadest peale

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Müüt ja mütoloogia eksam

vastutav rohkem kui 100 000 inimese surma üle. Kuna ta hakkas surnuid teibasse lööma, sai tema hüüdnimeks Vlad Teivastaja. 41. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. ,,Gilgames" - varaseimad fragmendi 21. sajandist eKr, tahvli versioon säilinud 7. sajandist eKr. Üleskirjutaja koondaja arvatavasi Sînlqiunnini 13.11. sajandil eKr, akkadi keeles. ,,Mahbhrata" - Kujunes tervikuks 4. sajandil eKr kuni 4. sajandil pKr. Tuntakse 15.16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles. ,,Ilijas" ja ,,Odüsseia" ­ 8. sajandil eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes "Kalevipoeg" - Fr. R. Kreutzwald, 18571861 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarise: ilma- ehk taeva. Ta oli taevane jumalus. Ta oli müütiline taevalaotuse sepistaja,

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Müüt ja mütoloogia - eksami küsimused

Kuidas mainitud uurijad mõtestasid folklooris esinevaid binaarseid opositsioone? Lévi-Straussi järgi põhinevad muinasjutud nõrgematel opositsioonidel kui müüdid. 14. Kirjelda allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
50 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

III dünastia) koondasid mõneks ajaks terve Mesopotaamia lõunaosa oma võimu alla. Semiidi keel hakkas järkjärgult sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Nii elanikkond kui ka riikide valitsejad olid nüüd valdavalt semiidid. Kuid sumeri keel püsis kultuurkeelena veel enam kui tuhat aastat, ka siis, kui teda igapäevases elus enam ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik 1792 ­ 1595 eKr XVIII sajandil eKr vallutas Eufrati keskjooksul asuva Baabüloni linna (Bab-ilani tähendab akkadi keeles taeva väravat) valitseja Hammurapi (1792 ­ 1750) taas kogu Mesopotaamia koos ümbruskonnaga, rajades nii uue suurriigi. Sumerite seadusandlikku tsaditsiooni lasi ta koostada pea kõiki eluvaldkondi hõlmava seadustekogu ja püstitada see kivisse raiutuna kõigis oma riigi tähtsamates linnades. Vana-Babüloonia riik purustati hetiidi sissetungijate poolt 1595 eKr. Mesopotaamia suurriikide korraldus Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgem seadusandja ning kohtumõistja

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist

Anatooliast Ajal, mil kuningas Sargoni poolt rajatud Akkadi impeerium hoidis Mesopotaamias täielikku võimu ning Süüria kunstipärase ajaloo algus oli alles mitmete sajandite taguses tulevikus, elasid mõned rahvad Anatoolias eelajaloolise kultuuri kõrgtasemel. Peaaegu täieliku kindlusega võib öelda, et need olid hatid, kes asustasid Anatoolia alad enne hetiitide ilmumist ­ vähemalt mõningad hetiidi ja Assüüria dokumendid viitavad selles suunas. Anatoolia on vana nimi piirkonnale, mis hõlmas endas praegust Türgi riiki koos Armeeniaga.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Ajaloo põhjalik konspekt gümnaasiumile

AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

kiivrit, nelinurkset kilpi ja mõõka, teine aga kandis teravat kolmharki ja võrku. Gladiaatoreid õpetati võitlema erilistes koolides. Vaatemängud olid väga populaarsed ning need toimusid amfiteatrites. Kõige suurem amfiteater Roomas oli Collosseum, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat. (Kõiv, M. 1994) “GILGAMEŠ” – Gilgameš (sumeri Bilgames) oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgameši eepose nimikangelane. Gilgameši eepos pandi kirja Babüloonia riigis ja akkadi keeles, mistõttu kangelase akkadikeelne nimekuju on sumerikeelsest tunduvalt enam levinud. Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Maailmavaated ja usundid

) sumerid panid aluse Mesopotaamia kirjale Erinevad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Linnriiki kuulus ka ümbritsev ala (külad, põllud) Uruk ­ 1 linnnriigi väljakaevatud keskus Erinevalt Egiptusega on Mesopotaamia arhitektuuri säilinud vähem, tervena pole säilinud ühtegi templit Kuningas Sarru-ken lõi esimese suurriigi Mesopotaamia alal, mida võis nim impeeriumiks, selle pealinn oli Agade (Bagdadi alal) Suurriik oli 2keelne ja aitas kaasa sumeri ja akkadi kultuuride sulandumisele Usundist Usund tunnistab paljusid jumalaid ­ polüteistlik Ei saa vaadelda sama skeemi järgi nagu monoteistlikke usundeid Antropomorfistlik jumalakäsitlus ­ jumalaid kujutatakse inimesesarnastena kõiges (mitte vaid inimeskujulistena), nende iseloom on inimlik, mõtlevad ja tegutsevad nagu inimesed, suhted omavahel samasugused (sõprussuhted, tülid, abielu, lapsed), kõik inimlikud vajadused ja nõrkused on neile omased, inimestest targemad ja tugevamad

Teoloogia → Usundiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Kultuuriantropoloogia

14 Mormoonid ja sugupuude kogumine: · Konstrueeritud sugupuud, mis ulatuvad Aadamani. · Salt Lake City on nende keskus, kuhu lähevad ka meie sugupuude andmed. Unilineaarsed ja bilineaarsed sugupuud. Alex Hayley ja tema raamat ,,Roots": lugu sellest, kuidas oma jälgi taga ajas. Näitab, et üht liinipidi tagasi minna ei ole just parim variant, sest võimalusi on ju väga palju. Müütilised sugupuud: · Taaveti soost juutide messias · Sargon ­ Akkadi kuningas Babüloonias. Temaga seotud müüt; ema oli templipreestritar. · Gilgames, Mooses, Kyros, Perseus. Meest kujutatakse kolmnurgana, naist ringina. Vasakule jäävad vanemad vennad-õed. Mõnikord surnutele tõmmatakse rist peale. Ulla Johansen ja eesti sugupuud: eestlased teavad tavaliselt 19.saj lõppu (5 põlve), põhiliselt patrilineaarselt. Lääne-Eurooplas pidi keskmiselt teatama vaid kolme. Sageli tahame näidata mõnda võõramaalast oma sugupuus(rootsi või taani esivanem)

Antropoloogia → Kultuurantropoloogia
33 allalaadimist
thumbnail
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

Toimus sumerite ja semiitide järk-järguline segunemine, seejuures võtsid semiidid üle sumeri kultuuri saavutused, sumerid aga läksid üle semiidi keeltele. III aastatuhande II poolel tekkis Sumerist pisut põhja pool semiidi päritolu Ak(k)adi riik. Akkadlaste kuningas Saragon I rajas 24 saj keskel suurriigi, mis allutas Sumeri, Elami, Süüria ja osa Väike-Aasiast. Tekkis ajaloo esimene paljurahvuseline impeerium. Rahvaste paabel, peamiselt semiidid ja semiidistunud sumerid. Akkadi keel omandas piirkonnas keskse koha, mis püsis läbi Vana-Banbüloonia, Assüüria ja Kaldea riigi ning isegi kauem. Akkadi riik lagunes siiski peatselt ja toimus sumeri (osaliselt semiidistunud) linnriikide taassünd (nn sumeri renessanss). II aastuhande alul ühendas sumeri alad Umma kuningas, kuid 18 sajandi lõpus eKr langes Sumer Babüloonia ülemvõimu alla. Sumerid semiidistusid üha rohkem ja kadusid eraldiseisva rahvana ajalooareenilt. Sumeri kultuur

Ajalugu → Rahvusvaheliste suhete ajalugu
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun