Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks: 1) ,,Moralia" (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi); 2) ,,Paralleelsed elulood" (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu); Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Julus Caesar" ning ,,Antonius ja Kleopatra", mõjutusi on saanud ka Bacon, Goethe ning Schiller. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianose (u 120 - pärast 180) stiil on voolav, kerge ja selge. Tema teoseid iseloomustab oli üsna satiir ja sarkasm (kreeka jumalate, poeetide ja kunstnike suhtes). Ta kirjutas nii sofistlikke lühipalu (,,Kärbse ülistus"), kui ka satiirilisi dialooge (,,Jumalate kõnelused"). 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
kirjanduses seda enam ei kasutatud. Ainestikku muutis tunduvalt, peale nende on tal ka huvitavaid lugusid ja anekdoote. ,,Hunt ja lambatall" 30. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? ,,Paralleelsed elulood" kirjeldas kreeka ja rooma nii müütiliste kui ka ajalooliste tegelaste elukäike. Toob välja selle, mis peaks olema teistele eeskujuks. Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad ,,Coriolanus", ,,Julus Caesar" ning ,,Antonius ja Kleopatra", mõjutusi on saanud Gothe, Schiller, teda lugesid ja tunnistasid ka kristlased. 31. Millest kirjutas Lukianos? Alguses kõnekunsti alale kuuluvad teosed, juba paroodilise iseloomuga. Satiirik, teostel suur mõju renessansiaja kirjanikele ja hilisematelegi satiirikutele, iseäranis aga satiirilisele ulmekirjandusele. Parodeeris kõrget stiili, kreeka romaani. Loomingut iseloomustab ulme, nt fantastiline kuule sõitmine v allmaailma. Stiil
sõjatantsud) 2)Sõjaline-kehalis kasvatus spets sõjaväelaagrites. Treeniti: jooksmist, hüppeid, takistuste ületamis, kiirrännakuid(30-40km kandes 25-30kg varustust 6km/h). Ülemklassi kehalised harjutused meelelahutuseks: joosti, hüpati, pallimängud, jahtimine ja kalapüük. Aia- ja põllutööd. Lihtrahvas võis vaatemänge vaatama minna(gladiaatorid) ja käia termides (saunad). 3) Rajati palju suurejoonelisi meelelahutuslikke ehitisi. Gladiaatorite võitluste julus vähenes. 404. a keelati. 4-5 saj hakati korraldama vabade kodanikke võistlusi. Langusperioodil võistluspaiku suleti, ristiusk ei soosinud. Antiikaja pidulikud mängud: pärjamängud auhinnaks pärg pühendatud mängud peeti kellegi/millegi auks ja toimusid ainult ühel korral (Nt Traianuse võidu tähistamisek peetud mängud) staadionimängud võisteldi võidusõidus, maadluses, hüppamises ja kettaheites.
strateegiliselt olulised kohas. Paiknes 7 künkal ja oli oluline ülekäik Tiberi jõel. Asula oli olemas juba 9. saj peale. Linnast saab rääkida juba 7.saj. Cloaca, millega reovesi juhiti Tibersse. 6. saj mutuus Rooma tõeliseks linnaks. Roomlased olid 3.saj tihedates kontaktides kreeklastega ja üritasid nende sarnaneda. Sellest tulenevalt Rooma linna asutamise eelugu seostati Kreeka mütoloogiaga. Trooja sõjas oli kangelane Aeneas. Pani aluse Juljuste suguvõsadele. Julus rajas mingi linna. Läks hulk aega mööda ja Rooma linna asutamislugu, mis on juba teada. Pm- sabiinide ja latiinide ühises koostöös valmis linn. See lugu ei ole hiline väljamõeldis, see lugu oli teada kõigis detailides juba 3.saj, vb isegi 5.saj ehk tegu on vana müüdiga. Ajloolised tegelased on kolm viimast rooma kuningat, kes olid etruskid. Tarquini dünastia- Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. Nendega seostati Rooma linna väljaehitamist- müürid,
õitsengu ajal olevate etruski linnadega. Suuline pärimus- kirjalikult üleskirjutatud- Selge et roomlased al 3 saj kui hakati kirja panema oma ajalugu põhjalikumalt, olid tihedamas kontaktis kreeklastega, ja roomlased üritasid end legimeerida otsides kontakte kreeka mütoloogiaga. Rooma linna asutamisloo eellugu , seostati otseselt kreeka mütoloogiaga Tooja sõjaga. Kangelane Aeneas, kes pääses eluga , jõudis oma eksirännakute tulemusena jõudis siia. Tema poeg Julus, pani aluse Juluste suguvõsale. Rajas Albalonga linna, latiinide mäe jalamil olnud linna. Läks hulk aega mööda ja järgneb rooma linna asutamise lugu. Romulus ja Remus. Sabiinid ja latiinid. See lugu pole hiline väljamõeldus, see oli kindlasti teada 3 saj kõikides detailides, ja märke et oli juba teda 5 sajandil ka. Tegemist on vana müüdiga. Ajaloolist tõde ilmselgelt pole. Romulus mitte ajalooline tegelane.
annaabi.ee 
