Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
sõjatantsud) 2)Sõjaline-kehalis kasvatus spets sõjaväelaagrites. Treeniti: jooksmist, hüppeid, takistuste ületamis, kiirrännakuid(30-40km kandes 25-30kg varustust 6km/h). Ülemklassi kehalised harjutused meelelahutuseks: joosti, hüpati, pallimängud, jahtimine ja kalapüük. Aia- ja põllutööd. Lihtrahvas võis vaatemänge vaatama minna(gladiaatorid) ja käia termides (saunad). 3) Rajati palju suurejoonelisi meelelahutuslikke ehitisi. Gladiaatorite võitluste julus vähenes. 404. a keelati. 4-5 saj hakati korraldama vabade kodanikke võistlusi. Langusperioodil võistluspaiku suleti, ristiusk ei soosinud. Antiikaja pidulikud mängud: pärjamängud auhinnaks pärg pühendatud mängud peeti kellegi/millegi auks ja toimusid ainult ühel korral (Nt Traianuse võidu tähistamisek peetud mängud) staadionimängud võisteldi võidusõidus, maadluses, hüppamises ja kettaheites.
strateegiliselt olulised kohas. Paiknes 7 künkal ja oli oluline ülekäik Tiberi jõel. Asula oli olemas juba 9. saj peale. Linnast saab rääkida juba 7.saj. Cloaca, millega reovesi juhiti Tibersse. 6. saj mutuus Rooma tõeliseks linnaks. Roomlased olid 3.saj tihedates kontaktides kreeklastega ja üritasid nende sarnaneda. Sellest tulenevalt Rooma linna asutamise eelugu seostati Kreeka mütoloogiaga. Trooja sõjas oli kangelane Aeneas. Pani aluse Juljuste suguvõsadele. Julus rajas mingi linna. Läks hulk aega mööda ja Rooma linna asutamislugu, mis on juba teada. Pm- sabiinide ja latiinide ühises koostöös valmis linn. See lugu ei ole hiline väljamõeldis, see lugu oli teada kõigis detailides juba 3.saj, vb isegi 5.saj ehk tegu on vana müüdiga. Ajloolised tegelased on kolm viimast rooma kuningat, kes olid etruskid. Tarquini dünastia- Tarquinius Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. Nendega seostati Rooma linna väljaehitamist- müürid,
õitsengu ajal olevate etruski linnadega. Suuline pärimus- kirjalikult üleskirjutatud- Selge et roomlased al 3 saj kui hakati kirja panema oma ajalugu põhjalikumalt, olid tihedamas kontaktis kreeklastega, ja roomlased üritasid end legimeerida otsides kontakte kreeka mütoloogiaga. Rooma linna asutamisloo eellugu , seostati otseselt kreeka mütoloogiaga Tooja sõjaga. Kangelane Aeneas, kes pääses eluga , jõudis oma eksirännakute tulemusena jõudis siia. Tema poeg Julus, pani aluse Juluste suguvõsale. Rajas Albalonga linna, latiinide mäe jalamil olnud linna. Läks hulk aega mööda ja järgneb rooma linna asutamise lugu. Romulus ja Remus. Sabiinid ja latiinid. See lugu pole hiline väljamõeldus, see oli kindlasti teada 3 saj kõikides detailides, ja märke et oli juba teda 5 sajandil ka. Tegemist on vana müüdiga. Ajaloolist tõde ilmselgelt pole. Romulus mitte ajalooline tegelane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
